3. Nimetage tsütoplasma peamised koostisained. Tsütoplasma koosneb 60%-90% ulatuses veest ja lisaks veel 10% hulgas erinevad orgaanilised ja anorgaanilised ained. 4. Kirjeldage rakutuuma ehitust. Rakutuum koosneb kahest membraanist, kus on poorid. Tuumases on lisaks veel ka karüoplasma, kromosoomid ning tuumakesed. 5. Mis tähtsus on rakutuumal? Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. 6. Kirjeldage nukleosoomse fibrilli ehitust. Nukleosoomne fibrill on DNA, mis on keerdunud ümber histoonide (kromosoomi valgud) 7. Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? Kromosoome, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. 8. Kirjeldage inimese kromosoomistikku. Inimese kromosoomistik koosneb 46 kromosoomist (44+XY). Kokkuvõte Rakud jagunevad päris- ja eeltuumseteks. Iga rakk on kaitstud membraaniga ja raku sisemus täidetud tsütoplasmaga, mis koosneb 60-90% ulatuses veest
3. Tsütoplasma koostis: Tsütoplasma ise koosneb rakuvedelikust (tsütosoolist), valkudest, mikrotuubulitest ning (eukarüootidel) rakuorganellidest. Ülesanne: liidab kõik organellid ühtseks 4. Tuuma koostis: tuumake (tuumas) , poorid, kromosoomid,kromatiin (niidikesed), 5. Tuumakese tähtsus: toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. 6. Kromosoomid- puhkeolekus ei näe, (siis nim neid kromatiinideks) enne jagunemist muutuvad nad nähtavaks. Nukleosoomne fibrill- DNA + valgud ja histoomid Homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid sisaldavad samu tunnuseid määravaid gene. 7. Rakumembraan- ümbritseb rakku, annab kuju, ühendab rake kudedeks, kaitseb 8. Osmoos- lahusti molekulide liikumine läbi membraani Mad. Konst. Kõrgema suunas kuni =. Difusioon- gaasiliste osakeste liikumine läbi membraani, kõrgemalt kons. Madalama suunas kuni =. Fagutsütoos- rakumembraan sopistub sisse ja haarab endasse palju molekule
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7
Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab rakku Rakutuum organell, mis reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Karüoplasma tuumasisene plasma, mis sisaldab valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalamolekulaarseid ühendeid. Histoonid peamised kromosoomivalgud, mis kaitsevad RNA-d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida. Homoloogilised kromosoomid 1) moodustavad teise samasuguse kromosoomiga paari,2) sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid keene. Nukleosoomne fibrill kromosoomide ehitusosa, mis koosneb histoonidest ja DNA-st. Rakumembraan rakku ümbritsev kileas moodustis. Fagotsütoos ainete aktiivne transp. viis. N: makromolekulide sattumine makku Tsütoplasmavõrgustik raku organell, membraanse ehitusega. Seotud tihedalt raku ainevahetuse ja ainete transportimisega. Ribosoom raku organell, milles toimub valgu süntees. Lüsosoom raku organell, milles toimub makromolekulide lagunemine
Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub. Enamasti on igas rakus üks tuum, erandina mõnes rakus ka mitu. 6) Kirjeldage nukleosoomse fibrilli ehitust. Nukleosoomse fibrilli ehitus on väga keeruline. Üks kromosoom koosneb ühest nukleosoomsest fibrillist. DNA, mis on keerdunud ümber histoonidemolekulidest koosnevate kerakeste, moodustab nendega nukleosoomse fibrilli. Rakujagunemise ajaks keerdub nukleosoomne fibrill kokku ja kromosoomid muutuvad mikroskoobiks nähtavaks. 7) Milliseid kromosoome nimetatakse homoloogilisteks? Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad vaid mehe sugukromosoomid. Need on erineva suurusega, samuti ei ole nad geenide sisalduselt homoloogilised. 8) Kirjeldage inimese kromosoomistikku. Inimese keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi
olulisemad tuuma osad on kromosoomid. tuumaksesed(kromosoomidel toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine) Tähtsus : reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse. Tuuma eraldamisega kaotab rakk jagunemisvõime,ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub. Kromosoom inimesel 46 krom ( jagatakse 23ks paariks) Paarilisi kromosoome nim homoloogiliseks(Hom.Krom-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) Histoonid : kaitsevad DNA'd Nukleosoomne fibrill-DNA kompleks valkudega(histoonidega) Rakumembraan: Koosneb: fosfolipiididest ja valkudest Tähtsus :a) kontrollib ainevahetust raku ja väliskeskkonna vahel.b) Moodustab sopistisi e. mesosoome -ümbritseb raku tsütoplasmat ; - paikneb rakukesta all ;- võib osaleda ka erinevate ainete sünteesil. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees.
sisemusse ja sealt välja; o poorid on suured, et läbi mahuksid ka suured molekulid; o tuumasisene plasma on karüoplasma; o karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd; o kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, mis on enamik juhtudel väga peenteks niitideks lahti keerdunud; o rakujagunemise alguseks pakitakse kromosoomid sedavõrd kokku, et nad muutuvad ülejäänud karüoplasmast eristatavaks (nukleosoomne fibrill keerdub kokku); o tuumas võib olla ka üks või mitu tuumakest, mis on piirkonnad, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRna süntees ja ribosoomide moodustumine; o rakutuuma kuju võib olla erinev; o rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse; o tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub
Osmoos on lahusti difusioon läbi poolläbilaskva membraani, kusjuures lahusti liigub madalama kontsentratsiooniga lahusest lahusesse, kus on kõrgem lahustunud aine kontsenratsioon. Rakutuum: sisaldab ja säilitab pärilikkusainet juhib raku elutegevust reguleerib rakus toimuvaid protsesse tuumakeses toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees kromosoomides sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid nukleosoomne fibrill on lahtikeerdunud kromosoom, esineb päristuumse raku interfaasis. Tsütoplasmavõrgustik: karedapinnalisel võrgustikul toimub valkude sünteesimine siledapinnalisel võrgustikul toimub lipiidide ja sahhariidide sünteesimine. Ribosoomid: Valgusüntees Golgi kompleks: Valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse Rakumembraani ja rakukesta moodustamine Lüsosoomide moodustamine Lüsosoomid:
kannab endasi pärilikku infot. Rakutuumas toimub DNA replikatsioon. Karüoplasma on tuumasisene plasma, mis sisaldab valke, RNA´d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Histoonid on peamised kromosoomi valgud, mis kaitsevad DNA´d ning aitavad rakujagunemise ajal kromosoome kokku pakkida. Homoloogilisteks kromosoomideks nimetatakse paarilisi kromosoome. Nad sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Nukleosoomne fibrill on DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. Rakumembraan on õhuke membraan, mis eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ning ühendab rakke omavahel. Selle vahendusel toimub ka aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Fagotsütoosi teel viiakse rakku suuremad aineosakesed ja makromolekulid. Tsütoplasmavõrgustik on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja
Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad. karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost histoonid peamised kromosoomivalgud, need kaitsevad DNA'd ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida nukleosoomne fibrill lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) molekulidest (nukleoproteiin), esineb päristuumse raku interfaasis aktiivne transport ainete liikumine läbi rakumembraani, milleks vajatakse täiendavat energiat; valdavalt seotud transportvalkudega, kasutatakse ATP energiat transportvalgud valgu molekul, mis viib aineid raku või organismi ühest osast teise; esinevad näiteks rakumembraani koostises
Inimesel 46 kromosoomi keharakkudes ehk somaatilistes rakkudes. Kromosoomid moodustavad paare. Paari moodustavad homoloogilised kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Sugurakkudes on igast paarist ainuke kromosoom, ehk kokku 23. Geen on kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe kindla tunnuse ühe valgu sünteesi. Eukarüootsetes rakkudes on DNA seotud histoonidega (eriliste valkudega). DNA koos histoonidega moodustab nukleosoomse fibrilli = 1 kromosoom. Nukleosoomne fibrill pakib end kokku ja kaob. Kahekromatiidses kromosoomis saame eraldada kromatiide, tsentromeeri. Kromosoomi otsas olev ,,julla" telomeer. Kromotiidi tsentromeerist üleval pool asuv osa = kromosoomi õlg. Kromosoomid pannakse paari kromosoomi õla pikkuste ja kromosoomi kuju järgi. Pildil short arm = õlg. 23. kromosoomipaar määrab ära inimese soo. Mitoosis toimub raku jagunemine
Paarilised kromosoomid on homoloogilised(sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene). Erandi moodustuvad mehe sugukromosoomid(X ja Y) Raku jagunemise eel toimub replikatsioon (kromosoomide kahekordistamine) pärast seda on üks kromosoom kahe kromatiidine Muna -ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Peamised kromosoomivalgud on histoonid kaitsevad DNA-d ning aitavad kromosoome rakujagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomne fibrill DNA mis on keerdunud über histoonide molekulidest koosnevate kerakeste Karüokam reastatud kromosoomistik 1 kromosoom = histoonide ja teiste valkudega seotud üks DNA molekul Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga Keskmine paksus 0.1 mikromeetrit Fosfolipiidid + valgud Fosfolipiidid moodustavad kaks kihti valgu molekulid paiknevad hajusalt nende peal või
sisaldab transkriptsiooniliselt inaktiivne DNA tihtipeale metüleeritud tsütidiinijääke (5'metüültsütidiin, mC), millele vahetult järgneb G. Transkriptsiooniliselt aktiivses DNAs mC jäägid puuduvad. On näidatud, et DNA mC vormis seob spetsiifiliselt valku, mis interakteerub mSin3ga. See avastus viitab võimalusele, et mSin3e sisaldavad ko-repressorid on kompleksis mC valkudega. 28. Kuidas kromatiin mõjub transkriptsioonile? Elektronmikroskoopiliselt on näidatud, et nukleosoomne struktuur on DNA-l nii vahetult enne kui ka kohe pärast mingi lõigu transkribeerimist. Tõenäoliselt toimub mingi ajutine konformatsiooniline muutus, mille tulemusel side histoonide ja DNA vahel nõrgeneb ning transkriptsioonifaktorite seondumine saab võimalikuks. Lihtsustatud mudeli järgi struktuursed valgud ja transkriptsioonifaktorid konkureerivad DNA-ga seostumise suhtes, kusjuures struktuursed valgud takistavad nendega seoses oleva DNA kättesaadavust transkriptsiooni masinavärgile
kõik homoloogilised kromosoomid · enamikul organismidel on sugurakkudes 2x vähem kromosoome kui keharakkudes (igas inimese muna/seemnerakus on 23 kromosoomi) · histoonid on peamised kromosoomivalgud päristuumsetes (DNA on kromosoomides seotud valkudega), nende ülesanded: o kaitsevad DNAd. o pakivad kromosoome raku jagunemise ajal kokku. · Nukleosoomne fibrill moodustub DNAst, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste (1 kromosoom koosneb 1 nuklesoomsest fibrillist) · karüotüüp isendile omane kromosoomide komplekt, milles on oluline kromosoomide arv, suurus ja struktuur karüogramm paariliste kromosoomide piltkujutis
Kõige paremini on uuritud struktuursed valgud histoonid, mis esinevad kõigil eukarüootidel. Histoonid on suhteliselt väikesed valgud suure hulga positiivselt laetud aminohapetega (Lys, Arg). Histoone on 5 tüüpi, mis jagunevad kahte rühma: nukleosoomsed histoonid (H2A, H2B, H3, H4) ja histoon H1. Inimese haploidne genoom sisaldab ca 3 miljr. nukleotiidi paari, mis on jagatud 24-ks kromosoomiks (22 erinevat autosoomi ja 2 erinevat sugukromosoomi). Histoonid ja DNA nukleosoomne struktuur. DNA pakkimine kõrgema järgu struktuuridesse. Kõikides eukarüootides on DNA kaksikahela esimeseks kõrgemaks organiseerituse astmeks nn. nukleosoomne struktuur. Nukleosoomi südamiku moodustavad nukleosoomsed histoonid, mida on igat molekuli 2 eksemplari, seega on nukleosoomi südamikus kokku 8 histooni molekuli. Übmer nukleosoomi südamiku on keerdunud 166bp pikkune DNA lõik. Kahe nukleosoomi vahele jäävat DNA lõiku nim
Kõige paremini on uuritud struktuursed valgud histoonid, mis esinevad kõigil eukarüootidel. Histoonid on suhteliselt väikesed valgud suure hulga positiivselt laetud aminohapetega (Lys, Arg). Histoone on 5 tüüpi, mis jagunevad kahte rühma: nukleosoomsed histoonid (H2A, H2B, H3, H4) ja histoon H1. Inimese haploidne genoom sisaldab ca 3 miljr. nukleotiidi paari, mis on jagatud 24-ks kromosoomiks (22 erinevat autosoomi ja 2 erinevat sugukromosoomi). Histoonid ja DNA nukleosoomne struktuur. DNA pakkimine kõrgema järgu struktuuridesse. Kõikides eukarüootides on DNA kaksikahela esimeseks kõrgemaks organiseerituse astmeks nn. nukleosoomne struktuur. Nukleosoomi südamiku moodustavad nukleosoomsed histoonid, mida on igat molekuli 2 eksemplari, seega on nukleosoomi südamikus kokku 8 histooni molekuli. Übmer nukleosoomi südamiku on keerdunud 166bp pikkune DNA lõik. Kahe nukleosoomi vahele jäävat DNA lõiku nim. linker-DNA-ks,
Histoonid on suhteliselt väikesed valgud suure hulga positiivselt laetud aminohapetega (Lys, Arg). Histoone on 5 tüüpi, mis jagunevad kahte rühma: nukleosoomsed histoonid (H2A, H2B, H3, H4) histoon H1. H3 ja H4 on evolutsioonis väga konserveerunud valgud, s.t. et fülogeneetiliselt väga kaugetel liikidel on erinevused valgu primaarjärjestuses tühised. Kõikides eukarüootides on DNA kaksikahela esimeseks kõrgemaks organiseerituse astmeks nn. nukleosoomne struktuur. Kahe nukleosoomi vahele jäävat DNA lõiku nim. linker-DNA-ks, sinna seondub histoon H1, mis vastutab DNA pakkimise eest järgmisse kõrgema järgu struktuuri (30 nm kiud). Suur osa kromatiini rakutuumas ongi kokku pakitud kõrgema järgu struktuuridesse. Kromatiin raku tuumas on kahes eri seisundis: 10 % aktiivne (sisaldab DNA-d, mida antud rakus transkibeeritakse); 90 % inaktiivne.
Kromatiini pakkimise ühikuks on nukleosoom. Nukleosoom koosneb umbes 200 bp pikast DNA lõigust ja histoonsest oktameerist. Viimase moodustavad histoonid H2A, H2B, H3 ja H4, kusjuures igaühte on genoomis 2 molekuli. Umbes 140 bp DNA-st keerdub kaks korda ümber histoonse südamiku, ülejäänud DNA on linker-alas. 2 nm diameetriga DNA kaksikahela keerdumisel ümber histoonse oktameeri moodustub 10 nm kromatiinniit. Kromatiinniit moodustab H1 histooni osalusel 30 nm kromatiinkiu. Järgnevalt, nukleosoomne kiud moodustab spiraalse konformatsiooni- solenoidi. On ka mudeleid, mille kohaselt on solenoidi asemel hoopiski dinukleosoomne spiraalne lint. 1989. aasta Pienta mudeli järgi organiseeruvad solenoidid lingudeks. Ling on tõenäolisemalt DNA kõrgemat järku struktuuri põhiühik, eksisteerides kogu rakutsükli vältel nii spermides kui ka diploidsetes tuumades. Kromatiini kokkupakkimisel ja geeniekspressiooni regulatsioonil on olulised nii histoonide atsetüleerimine kui ka fosforüleerimine
3. C4 taimede fotosüntees toodavad 4 süsinikuga ühendeid, raiskab vähem vett, mais, suhkruroog. 4. CAM taimede fotosüntees päeval C3 tüüpi, öösel C4 tüüpi süntees, tõhus kuivas kliimas veevaeguses, paksulehelised taimed nt. kaktused, ananassid. GENEETIKA Kromosoomid on elu reguleerimise teabe talletamiseks, geenide materiaalne kandja. Seda teavet ei loe kromosoomid vaid karüoplasma/tsütoplasma. Kromosoomide ehitus: DNA+histoonid (valgud)=nukleosoomne fibrill, sellest koosneb kromosoom. in 46. Rõngaskromosoomid bakterid, eeltuumsed. Pulkjad kromosoomid päristuumsed. Opreon korraga loetav, valku kodeeriv, regulatoorne ja mõttetu osa. MITOOS Interfaas (kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, ATP süntees, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv, kromosoomid lahti keerdunud, tsentrioolid kahestuvad). Mitoos (jagunemise tulemusel kromosoomide arv tütarrakkudes sama, identsed rakud, surnud rakkude asendamiseks). 1
erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist Nukleoproteiin nukleiinhape (DNA või RNA) ja ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis - ja vaegmoondelist valgu kompleks. Näiteks kromosoom päristuumses arengut rakus. Nukleosoomne fibrill lahtikeerdunud Moorula (kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esinemise kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) staadium. molekulidest (nukleoproteiin). Esineb päristuumse raku interfaasis. Morfoloogia uurib organismide välisehitust.
(põhjustab DNA ahela lühenemist ~3 korda) Nukleosoomi ehitus: Oktameerne histoonide kompleks igat histooni (H2A, H2B, H3, H4) 2 molekuli Histoonide kompleksi ümber on keerdunud DNA ahel pikkusega ~146 aluspaari. Nukleosoomi diameeter 10 nm. Nukleosoomide vahel paikneva DNA ahela pikkus varieerub rohkem 15-55 aluspaari, taimedel 20 200 aluspaari. H1 histoon seostub DNAga väljaspool nukleosoomi. H1 funktsiooniks on stabiliseerida nukleosoomne struktuur, aga samuti kõrgemad DNA kondenseerumise tasandid. Et nukleosoomide struktuur tekiks, on vajalikud täiendavad valgud, mis seovad histoonid ja ühendavad need DNAga. Esinevad täiendavad DNA kondenseerumise tasandid. Rakkude interfaasis (periood mitooside vahel) eraldatud DNA esineb 30 nm diameetriga ahelatena e solenoididena. Selline struktuur tekib nukleosoomse pärlinööri spiraliseerumisel. Spiraali igal keerul on 6 nukleosoomi
nende kontsentratsioonigradiente; ATP-aasid- kasutavad transpordiks ATP energiat; Ei moodusta poore vaid ioonide liikumine läbi konfomatsiooniliste muutuste. 5. Joonistada nukleosoomi ehitust Nukleosoom on DNA-valk(liitvalgu histooni, mis koosneb 8 valgust - H2A, H2B,H3 ja H4, kahest koopiast) kompleks, kromatiini primaarstruktuuri elemendid. Nukleosoom on, histoonidest oktameer, mille ümber on keeratud umbes 146bp pikkune DNA jupp nukleosoomne tuum(147bp)+linker DNA(15-55 bp). IV VARIANT 1. Translatsiooni initsiatsioon. Eukarüootide ja prokarüootide initsiatsiooni erinevused. Bakteriaalne initsiatsioon: · IF1 ja IF 3 koos ribosoomi väikese subühikuga ja fMet-tRNAi seondub mRNAle-RBSile (Shine-Dalgarno sequence) · 70S initsiatsioonikompleks saavutatakse kui IF2 vahendatud GTP hüdrolüüsi energia arvelt viiakse kokku väike ja suur alaühik. Eukarüootne initsiatsioon toimub mRNA 5' otsa juures:
elundkondade talitluste regulatsioon. Neuriit e. akson - närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele. Neuron - närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked. Nukleiinhape - organismides esinev biopolümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid. Eristatakse RNA ja DNA molekule. Nukleoproteiin - nukleiinhape (DNA või RNA) ja valgu kompleks. Näiteks kromosoom päristuumses rakus. Nukleosoomne fibrill - lahtikeerdunud kromosoom, mis koosneb DNA ja valgu (histooni) molekulidest (nukleoproteiin). Esineb päristuumse raku interfaasis. Nukleotiid - nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. Eristatakse desoksüribonukleotiidi, mis on DNA monomeer ja ribonukleotiidi, mis on RNA monomeer. Nüüdisinimene - vt. arukas inimene.
Negatiivne superspiralisatsioon – vaba ahela vastassuunaline, fikseeritud ahela suhtes vasakule roteerumine – DNA ahelad rohkem lahti keeratud (relaxed) ja võivad eralduda 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur. Eukarüootne kromosoom on bakteri DNAga võrreldes kompaktsem. Kromosoomi moodustab 1 DNA molekul. Eukarüootsete kromosoomide kondensatsioonil eristatakse 3 taset: 1. DNA nukleosoomne struktuur DNA on keritud ümber histoonidest moodustunud oktameeride. Oktameeri moodustab histoonivalkude kogum, kus histoone H2a, H2b, H3 ja H4 on kahes korduses. Nukleosoom sisaldab 146 aluspaari DNAd. Nukleosoomid on omavahel ühendatud linkeralade kaudu. Histoon H1 on seotud linkeralaga ja see stabiliseerib struktuuri ning osaleb kromatiinikiudude moodustamisel. 29 DNA on nukleosoomis negatiivselt superspiraliseerunud ja keritud 1,75 ringi ümber histoonse
1. Histoonid - aluselised valgud. (neutraalse pH juures postiiivselt laetud). 2. Mittehistoonsed kromosoomivalgud - tugevalt happelised valgud (neutraalse pH juures negatiivselt laetud). Struktuur (kondenseerumise astmed): Kromatiini struktuur rajaneb järjestikulistele DNA kokkupakkimise tasanditele. Eukarüootne kromatiin koosneb enamjaolt DNA-st ja histoonidest. Ümber histoonide keerdunud DNA-d nimetatakse nukleosoomiks, mis on kõige lihtsam DNA kokkupakkimise ühend. DNA nukleosoomne struktuur - iga 200 nukleotiidi pikkuse DNA lõigu kohta on moodustunud 1 nukleosoom, mis sisaldab 146 aluspaari. Nukleosoomid on ühendatud linkeraladega. Linkeralade pikkus võib varieeruda nii liigiti kui ka erinevates rakutüüpides liigisiseselt. (varieerub 8 aluspaarist 114-ni). 13. Mis on histoonid, oktameer, nukleosoomid Histoonid - struktuurselt tugevalt aluselised valgud, suure hulga positiivselt laetud aminohapetega. Osalevad kromosoomide DNA kokkupakkimisel ja geenide
alaüksusi, mida nimetatakse nukleosoomideks. Üks nukleosoom on läbimõõduga 11 nm ning 6 nm kõrgune struktuur. Histoonid on fülogeneetiliselt väga tugevalt konserveerunud. Eukarüootse kromosoomi pakkimine. Metafaasi kromosoomi kondensatsiooniaste on võrreldes DNA molekuli kontuurpikkusega 10000 kordne. Võrreldes interfaasi kromosoomidega on meioosi ja mitoosi kromosoomid rohkem kondenseerunud. Eukarüoodi kromosoomi kondensatsioonil on eristatavad kolm astet. 1) DNA nukleosoomne struktuur. Iga 200 nukleotiidi pikkuse DNA lõigu kohta on moodustunud üks nukleosoom, mis sisaldab 146 aluspaari. Nukleosoomid on ühendatud linkeraladega. Iga nukleosoomi koostises on 2 molekuli histoone H2a, H2b, H3 ja H4. Histoon H1 on seondunud linkeralaga. Linkeralade pikkus võib varieeruda nii liigiti kui ka erinevates rakutüüpides liigisiseselt. Nende pikkus varieerub 8 aluspaarist 114-ni. Nukleosoomide
pakitud, kui transkriptsiooniliselt inaktiivne DNA. = nukleosoomne tuum(147 8 bp)+linker DNA(15-55 bp). Nukleosoom on DNA-valk(liitvalgu histooni, mis koosneb 8 valgust - H2A, H2B, H3 ja H4, kahest koopiast) kompleks, kromatiini primaarstruktuuri elemendid. Aktiivne DNA on DNaasidele kättesaadav, inaktiivne mitte. Aktiivse ja inaktiivse DNaasitud segud Southern blottitakse, ning inaktiivses on näha globiini kohal "auk". 29
liigi kromosoome on geelis lahutatud nende suuruse järgi ja leitud, et erineva pikkusega DNA molekule on sama palju kui on antud liigil erinevaid kromosoome. Eukarüootse kromosoomi pakkimine Metafaasi kromosoomi kondensatsiooniaste on võrreldes DNA molekuli kontuurpikkusega 10000 kordne. Võrreldes interfaasi kromosoomidega on meioosi ja mitoosi kromosoomid rohkem kondenseerunud. Eukarüoodi kromosoomi kondensatsioonil on eristatavad kolm astet. 1) DNA nukleosoomne struktuur. Iga 200 nukleotiidi pikkuse DNA lõigu kohta on moodustunud üks nukleosoom, mis sisaldab 146 aluspaari. Nukleosoomid on ühendatud linkeraladega, mis on nukleaaside poolt atakeeritavad. Iga nukleosoomi koostises on 2 molekuli histoone H2a, H2b, H3 ja H4. DNA on nukleosoomis negatiivselt superspiraliseerunud ja keritud 1,75 korda ümber histoonidest moodustunud oktameeri. Histoon H1 on seondunud linkeralaga. Linkeralade pikkus võib varieeruda
liigi kromosoome on geelis lahutatud nende suuruse järgi ja leitud, et erineva pikkusega DNA molekule on sama palju kui on antud liigil erinevaid kromosoome. Eukarüootse kromosoomi pakkimine Metafaasi kromosoomi kondensatsiooniaste on võrreldes DNA molekuli kontuurpikkusega 10000 kordne. Võrreldes interfaasi kromosoomidega on meioosi ja mitoosi kromosoomid rohkem kondenseerunud. Eukarüoodi kromosoomi kondensatsioonil on eristatavad kolm astet. 1) DNA nukleosoomne struktuur. Iga 200 nukleotiidi pikkuse DNA lõigu kohta on moodustunud üks nukleosoom, mis sisaldab 146 aluspaari. Nukleosoomid on ühendatud linkeraladega, mis on nukleaaside poolt atakeeritavad. Iga nukleosoomi koostises on 2 molekuli histoone H2a, H2b, H3 ja H4. DNA on nukleosoomis negatiivselt superspiraliseerunud ja keritud 1,75 korda ümber histoonidest moodustunud oktameeri. Histoon H1 on seondunud linkeralaga. Linkeralade pikkus võib varieeruda
annaabi.ee 
