TSÜKLONID JA ANTITSÜKLONID Tsüklon · Madalrõhuala, millel on suletud isobaarid, nimetatakse TSÜKLONIKS · Tsüklonis langeb õhurõhk keskkoha suunas Tsüklon · Kõige sagedamini arenevad meie ilma mõjutavad tsüklonid atmosfääri neis paigus, kus soe õhk subtroopilistelt laiustelt (umbes 40°N) kohtub külma õhuga kõrgematelt laiustelt. Tsüklon · Tavaliste parasvöötme tsüklonite sünnipaik on keset Atlandi ookeani 3060°pl. vahel, kuid sageli jõuavad Eestini ka tsüklonid, mis on tekkinud põhja pool polaarjoont või Vahemere piirkonnas. Tsüklon · Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva keskpunkti poole põhjapoolkeral ja päripäeva keskpunkti poole lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab väljakujunenud frontide süsteem. Tsüklon · Soe front tähistab pealetungiva soojema õhu
ERG- sahhara liivakõrb SAMUUM-kuiv tuul Sahharas & Araabia ps. IGIKELTS-aataringselt 1m sügavuseni külmunud pinnas ALK-merelind GAUTSO-ratsakarjus BERBER-põhja-aafrika rahvas SKUNK-põhja-ameerika karusboom BEDUIIN-rändkarjakasvataja ÄNN-lind RANTSO-mõis Vahemerelised metsad ja niisked lähistroopilised metsad TAIFUUN- vaikse ookeani troopiline tsüklon ORKAAN-kariibi mere troopiline tsüklon TORNAADO- USA keskosa troopiline tsüklon MAKJA-igihaljas kõvalehine võsa vahameremaades GARIIG-prantsusmaa igihaljas kõvalehine võsa FRÜÜGANA- Balkani ps'l igihaljas kõvalehine võsa TOMILLAAR- Hispaania igihaljas kõvalehine võsa CHAPARRAL-Pürenee ps ka Californias KAMPO-Brasiilia mägismaa savann LJAANO- Orinoco madaliku savann SKRAB- raskesti läbitav torkpõõsastik Austraalias
Osoonikiht-mis soodustavad selle teket ja mis on tagajärjed. 2. Kasvuhoonefekt- mis ee on ja mis seda soodustavad ning mis on tagajärjed. 3. Joonis mussoontuulte kohta ja millal on suvised ning talvised mussoonid ja mida endas üks või teine kujutab. 4. Maakera joonis, kus on kujutatud tuuled, madal-ja kõrgrõhualad ning tõusvad ja laskuvad õhuvoolud (umbes selline joonis nagu õp. lk 89). 5. Selline joonis nagu tv lk 44 ül 3, pead määrama kas antitsüklon või tsüklon. 6. Peab võrdlema külma ja sooja hoovust, kuidas need mõjuvad ranniku kliimale, 3 punkti. 7. On kaks punkti kaardil, üks on Quito ja teine Chigago(?) ning siis on nende diagrammid(sellised nagu tv ül 11 lk 46) ning pead nende omadusi kirjutama vms.eeskujuks sobibki tv ül 11 lk 46, ainult et kaart on ka ja seal hoovused märgitud juurde ja laius kraadid. 8. Maakera joonis kus on ekvaator, põhja-ja lõunapöörijoon ning lõuna-ja
Orkaan Katrina Uku Ojasild 10d Orkaan Katrina 23.31. august 2005 Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks tänu Mehhiko hoovusele. Ta oli Ameerika ajaloo kõige suuremate kahjustustega orkaan eales. Katrina tekitatud kahjud ulatusid 81.2 miljardi dollarini. Orkaanis ja selle tekitatud üleujutustes hukkus vähemalt 1836 inimest. Kuidas tekkis? Orkaan Katrina moodustus Bahamal 23.augustil 2005 ja ületas Lõuna- Florida esimese astme orkaanina põhjustades seal mõned surmad ja väiksemad üleujutused.
KEERISTORM YASI TEKE · Tekkis Vaiksel ookeanil troopilise tsüklonina · Tegutses keeristormina 26. jaanuar 3. veebruar 2011 ETAPID · Tekkis 1. kategooriana Fidzi ja Tuvalu saarte vahel · Liikudes üle Korallimere 200km/h edela poole, sai keeristormist 31. jaanuaril 3. kategooria tsüklon. · 2. veebruaril ületas tromb Mission'i ranna jõudes 5. katergooria tsüklonina (Austraali skaala järgi) Queenslandi osariiki. · Keeristorm vaibus aeglaselt liikudes Põhja Austraalia osariigil olevale kõrbelisele alale 1. STAADIUM · Tekkis 26. jaanuaril 2011 Fidzi ja Tuvalu saarte vahelisel alal troopilise tsüklonina · 31. jaanuaril sai tormist tornaado ning möödus Saalomoni Saartest 2. STAADIUM
alumine koguja ülemine koguja 1 0,17 15 16 0,085 0,009 1,0 5 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS Joonis 4. Seadmete skeem. I - ketassae kogujad, II - otsamissaag, III lintsaag, IV höövelmasin, V paksusmasin, VI freesmasin, VII ventilaator, VIII - tsüklon /1/ Joonis 5. Arvutuslik pneumoskeem /1/ 6 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS Harude arvutus on sobiv koondada tabelisse: Haru nimetus haru algusest, Pa
Orkaan Katrina Karl Kreevald 11.b http://blog.joeyreiman.com/wp content/uploads/2013/08/katrina08282005.jpg Katrina oli Atlandi ookeanil tekkinud troopiline tsüklon, mis paisus orkaaniks tänu Mehhiko hoovusele. 23.31. august 2005 Kõige suuremad tuuled vuhasid koguni 280 km/h. Katrina oli Ameerika ajaloo kõige suuremate kahjustustega orkaan ajaloos. Orkaan Katrina moodustus Bahamal 23.augustil 2005 ja ületas LõunaFlorida esimese astme orkaanina põhjustades seal
Troopilised tsüklonid ja nende põhjustatud loodusõnnetused Enel Tubin Troopiline tsüklon • Tekkekkoht: palavvööde • Keskmes madalam rõhk kui tsüklonil • Tugevad tuuled (kuni 100m/s) • Tekivad ookeanide kohal, kus pinnavee temperatuur on kõrge (üle +26ºC) • Mandrite kohal hääbuvad kiirelt • „Heal“ lapsel mitu nime: taifuun, willy-willy, tsüklon, hurricane/orkaan, cordonasos Orkaan Irene (2011, Põhja Carolina, Virgina, Maryland, Delaware) Orkaan Cordonasos Hurricane Taifuun Tsüklon Willy-willy Troopiliste tsüklonite esinemise piirkond ja sagedasemad liikumised Temperatuurid ookeanide kohal (9.12.2014)
KLIIMA EESTI KLIIMAT KUJUNDAVAD TEGURID PÄIKESEKIIRGUSE HULK, ATMOSFÄÄRIPROTSESSID (ÕHU LIIKUMINE) KIIRGUSE ERINEVUSED TINGITUD AASTAAJALISED ERINEVUSED. ÕHUMASSIDE LIIKUMINE. ALUSPINNA OMADUSED. MILLISED SUUREMAD KÕRG-JA MADALRÕHUALAD MÕJUTAVAD EESTI KLIIMAT? SKANDINAAVIA MAKSIMUM JA ASSOORI SAARTE KOHAL PAIKNEV KÕRGRÕHUALA. KUIDAS MÕJUTAB PINNAMOOD SADEMETE HULKA? MÕJUTAB NII PÄIKESEKIIRGUSEST TULEVAT ENERGIAHULKA KUI KA ÕHUMASSIDE LIIKUMIST. EESTI ASUB PARASVÖÖTME PARASKONTINENTAALSES VALDKONNAS. KIIRGUSE JAOTUS EESTIS SÕLTUB KAUGUS MEREST, ALUSPINNA KÕRGUS MERETASEMEST JA SELLE KALDENURK PÄIKESEKIIRTE SUHTES. KLIIMA ON PALJUAASTANE ILMADE REZIIM TEATUD KOHAS. PÕHJA-ATLANDI HOOVUS MUUDAB KOGU EUROOPA KLIIMA PEHMEMAKS JA MERELISEMAKS (TEMP KÕIGUB VÄHE, ÕHK NIISKEM). KONTINENTAALNE KLIIMA TEMP. KÕIGUB PALJU, ÕHK KUIVEM. TSÜKLON ÕHU PÖÖRLEV LIIKUMINE ÄÄREALADELT KESKOSA SUUNAS. ANTITS...
Kliima 1. Nimeta Eesti kliima tüüp. 2. Miks Eesti kliimat nimetatakse üleminekukliimaks? 3. Kontnendaalse kliima põhitunnused. 4. Merelise kliima põhitunnused. 5. Nimeta Eesti kliimat kujundavad tegurid. 6. Millest oleneb maapinnale langeva päikesekiirguse hulk?selgita. 7. Milline on kõrgendike osa kliima kujunemisel? 8. Miks rannikualad saavad päikesekiirgust rohkem kui kõrgustikud? 9. Mis on tsüklon?Kuidas tsüklonit veel nimetatakse? 10. Õhu liikumine tsüklonis.Millist ilma tsüklon toob? 11. Kus tekivad Eesti kliimat kujundavad tsüklonid? 12. Mis on antitsüklon?Kus tekivad Eesti kliimat mõjutavad anti tsüklonid? 13. Antitsükloni mõju kliima kujundajana?Millist ilma toovad anti tsüklonid? 14. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse hulka? 15. Milline muutus toimub õhumassiga kõrgustike ületamisel? 16. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas? 17
http://www.abiks.pri.ee N2 78,084; O2 20,948; Ar 0,934; CO2 0,0360; Ne 0,00182; He 0,00524 Homosfäär kuni 100m (püsiv atmosfääri koostis) Heterosfäär üle 100m (koostis ei ole ühtlane) Troposfäär (917km poolustel, ekvaatoritel, langeb) stratosfäär(50km, temp tõus) mesosfäär (80 100km temp väheneb) termosfäär(temp tõuseb) kõik Madalrõhu (tsüklon)vööndis on tõusvad õhuvoolud, pilvisus, sademed on kujunenud ekvaatoril ja 60 Kõrgrõhu (antitsüklon) vööndis on laskuvad õhuvoolud, selge ilm on kujunenud 30 ja poolustel Õhumass merelised, mandrilised (niiskuse alusel), ekvatoriaalsed, parasvöötmelised, troopilised, arktilised, antarktilised (temp alusel) Algseis soe ja külm õhk peavad kokku puutuma Front erinevate õhumasside kokkupuute piirkond 1
Tagajärjed Tsunamid muutuvad ohtlikuks, kui nad jõuavad kaldani. Kui see juhtub, võivad nad endaga kaasa vedada laevu, üle ujutada kaldaid ja oma taandumisega tõmmata kaasa terveid linnaosasid. Tsunamid võivad tekkida paljudest erinevatest teguritest, näiteks maavärinast, vulkaanipurskest või maalihetest, mille tagajärjel liigub suurel hulgal vett ookeanis ühest kohast teise. Orkaan Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaaniks võidakse nimetada ka tsükloneid, kus tuule kiirus ületab teatud väärtuse, tavaliselt 32,7 m/s. Sellised tormid ei pruugi tekkida sooja troopilise mere kohal ja ei ole seetõttu orkaanid selle sõna kõige levinumas tähenduses. Orkaanid tavaliselt tekivad mehhiko lahel ja Atlandi ookeanil. Kõige kuulsamad orkaanid on Orkaan Katrina ja Ike.
Ilmastikust põhjustatud looduskatastroofid Emili Kilg 11c Orkaan Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit madalrõhkkond (tsüklon), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Orkaan Katrina Lõuna-Atlandi kohal nähtuna Rahvusvahelisest orbitaaljaamast (ISS) 26. märtsil 2004. Saffir-Simpsoni orkaanide intensiivsuse skaala. Eesti orkaanitugevusega tuuled vastavad peaaegu alati nõrgimatele, 1. kategooria orkaanidele. Tõsise orkaani tugevusega tuuli (50 m/s ja enam) esineb meil ainult keeristormides. Kategooria Tuule kiirus 1 33 - 42 m/s 2 43- 49 m/s
b. Vedel-aineoskased liiguvad ringi c. Gaasiline-aineosakesed liiguvad suure amplituudiga, kaootilsielt 4. Mida nimetatakse temperatuuriks? a. Temperatuur iseloomustab kehade soojusastet 5. Millest koosneb termomeeter? a. Elavhõbeda sambast,skaalast,elavhõbeda samba reservuaarist 6. Iseloomusta Celsiuse ja Fahrenheiti skaalat. a. -273C=0K b. 0C=273K c. 100C=373K 7. Kui suur on 1 at(mmHg,Pa) a. 1 at = 101,3 kPa 8. Mis on tsüklon ja antitsüklon? a. Tsüklon-madalrõhuala e. madalrõhkkond b. Antitsüklon-kõrgrõhuala e. kõrgrõhkkond 9. Millised protsessid on isotermilised,isobaarilised ja isohoorilised? a. Isotermiline-isoprotsess, toimub jääval temperatuuril b. Isobaarline-isoprotsess, toimub jääval rõhul c. Isohoorline- 10. Teada nelja soojushulga valemit a. Sulamisel ja tahkumisel Q=lambda x m b. Aurustumisel ja kondenseerumisel Q=Lm c
ja saanud sealt omale omadused ( niiskus, temperatuur) niiske kuiv maismaa ookean Temp. Sõltub kaugusest ekvaatorist TUUL · Õhk liigub alati kõrgema rõhuga alalt madala rõhuga ala poole · K tuul M 770 mm ( 1010 mb) 755 mm (1000 mb) Õhu liikumine on TUUL Mida suurem on õhurõhkude vahe, seda tugevam on tuul Tsüklon- madalrõhuala _ õhu pöörlev liikumine äärealadelt keskosa suunas Põhjustab järgmist ilma Talvel: niiske ( lumi, lörts jne. ) pehme - soojem kui enne oli Suvel: niiske ( vihm), jahe ilm Antitsüklon- kõrgrõhulal · Antitsüklon ehk KÕRGRÕHUALA- õhu pöörlev liikumine keskosast äärealade suunas · M Põhjustab järgmist ilma: K Talvel: kuiv, ilm päikesepaisteline,
5. Liustikutuul × Tekib liustikel, kus õhk on ümbritseva alaga võrreldes jahedam × Õhk jahtub, muutub raskeks ja vajub alla. 3 Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Atmösfäärifrondid × Üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel × Külm front liigub kiiremini kui soe Tsüklon ja antitsüklon × Tsüklon e madalrõhkkond × Antitsüklon e kõrgrohkkond 1. Madalrõhkkond × Kaasnevad sademed × Tuul on kõige kiirem seal, kus rõhvahe kõige kiiremini muutub × Tuul puhub madalrõhkkonna südame poole × See, et meie laiuskraadil tsüklonid läänest itta liiguvad, on tingutud ülemaailmsest õhutsirkulatsioonist
soojenemisest ja jahtumisest)). 6. Õhumassid, nende jaotus t°-i ja niiskuse alusel. Õhumasside mõju kliimale. TEMP ALUSEL- ekvatoriaalsed (EÕM), troopilised(TÕM), parasvööde(PÕM), arktilised(AÕM) NIISKUSE ALUSEL- merelised(suur niiskus, toovad kaasa sademeid; mandrilised(kujunevad maismaa kohal) 7. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. ALGSTAADIUM- on tekkinud suletud isobaar(samarõhujoon), õhurõhk langeb, tsüklon jälgitav madalamateks õhukihtides(kuni kolm kuud) NOORE TSÜKLONI STAADIUM-tekib rohkem suletud isobaare, õhurühk langeb edasi, sademete piirkond laieneb, tsüklon kasvab kürguse suunas(5-6 km kõrg.) TSÜKLONI MAKSIMAALSE ARENGU STAADIUM- õhurõhu langus saavutab maksimumi, pilvisus hakkab vähenema, laussadu hakkab asenduma hoogsademetega OKLUDEERUV EHK TÄITUV TSÜKLON- õhurühk kiiresti tõuseb, soe õhk suutakse lõplikult ülesse, võib esineda
Atmosfärifrondid:kitsaderaldusvöödndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Külm front-külm õhk tundgib sooja õhu alla, tekitades rünksajupilve, mis toob kaasa temperatuuuri languse ja tugevaid sademeid. Soe front- soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale, tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid , talvel põhjsutab jäidet. Tsüklon-madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kuhu puhuvad tuuled äärealadelt. kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas (1000 1010 .. need tähendavad millibaare kui on ring,mille sees on ring ja tulevad sinkavonka noosed keskme suunas , siis nende ringide peal on arvud. Teke: fontidel ookeanide kohal,liiguvad üldises läänevoolus läänest itta(põhjaparasvöö)
Sloveenia tuuled sõltuvad üsna palju ka Alpidest. Sloveenia asub Alpide tuuletul küljel, kuhu läänest ja põhjast puhuvad tuuled enamasti ei ulatu. Sellised olukorrad on üsna sagedased ja ilm Sloveenias on palju tuulevaiksem, kui riikides, mis Alpidest lääne pool asuvad. Idast puhuvad tuuled ei ole nii sagedased, kuid sellisel juhul ei kaitse Alpid riiki tuulte eest. Peale seda, kui frondid tungivad Alpidesse, formeerub sageli Vahemereline tsüklon, eriti just külmadel aastaaegadel. See madalrõhuala põhjustab tugevaid tuuli. Kui Vahemereline tsüklon on Lääne-Alpide ja Põhja-Itaalia kohal, valdavad Sloveenias edelatuuled. Siis kui tsüklon läbi Sloveenia Balkani poolsaarele liigub, puhuvad Sloveenias tuuled idast. Tugevad tuuled ei ole Sloveenias sagedased. Üks eranditest on tugev tuul, mis toob tihti endaga kaasa torme, selle nimi on "burja". Puhanguti saavutab see kiiruse kuni 45 m/s
vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mis muudab suunda kaks korda aastas (suvel merelt maale, talvel maalt merele) · Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole · Tsüklon on madalrõhuala · Antitsüklon on kõrgrõhuala · Front- eraldusvöönd erinevate omadustega õhumasside vahel · Õhuniiskus- õhus olev veeauru sisaldus · Absoluutne õhuniiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass · Suhteline õhuniiskus- veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe · Kasvuhooneefekt 2. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, hapnikust ja argoonist. Ülejäänud
Madalrõhualadel- kõrgrõhuala 30 N tõusvad õhuvoolud madalrõhuala 0N (sademed) 22. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul;Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e anti tsüklon. Teke: frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel. Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe
Orkaan Katrina Orkaan Katrina oli troopiline tsüklon, mis tekkis Atlandi ookeanil augustis aastal 2005. Räägitakse, et see oli Ameerika Ühendriikide ajaloo suurim loodusõnnetus, nii rahalise kahju kui ka kui ka inimkaotuste poolest. Oma tugevuselt oli see orkaan Atlandi ookeanil tekkinud orkaanidest läbi aegade kuuendal kohal. Troopiline tsüklon kujunes peagi laastavaks orkaaniks ning kõigepealt asus see rüüstama Bahama saari, seda 23. augustil 2005. Alles kolmekümnendat augustit peetakse selle looduskatastroofi lõpukuupäevaks, kuid vahepeal jõudis orkaan kahju teha mitmetes linnades ja osariikides: Lõuna- Floridas, Kuubal, New Orleansis, Mississippis, Alabamas, seega sai kahju väga suur osa USA kaguosast. Orkaani alguskuupäeva võib pidada valdavalt rahulikuks. Tegu oli esimese astme orkaaniga, mis
tehispinnavormid. Nt . * tuhamäed e. aheraine mäed Kliimat kujundavad tegurid : · Geograafiline asend => kaugus ekvaatorist => päikese kiirguse hulk · Hoovused · Tuuled · Pinnamood e. reljeef => mõjutab sademeid ( eestis sajab kõige rohkem kõrgustikel) · Kaugus ookeanitest, meredest. ( läänemere tuulte mõju on 20 km sisemaale .) Eesti kohalikke ilmaerinevusi põhjustavad läänemeri ja kõrgustikud . Tsüklon . e madalrõhuala . Antitsüklon e. kõrgrõhuala. Tsüklon : M < ---------- K talvel sula ,lumi , tuisk , temp. Soojeneb. Suvel vihm , jahe , läheb jahedamaks . Antitsüklon: K --------------> M Talvel : päike ,külm. Suvel selge ilm , soe . Eesti ilma mõjutavad : Põhi arktiline õhk , kuiv, väga külm. Lõuna kuiv, palav , troopiline õhk. Lääs parasvöötme mereline õhk ,niiske . talvel soe ,suvel jahe . Ida parasvöötme mandriline õhk
aluspinna erineva soojenemise tõttu talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briis- kohalik ööpäevase tsükliga puhuv tuul, kus õhk võib minutitega muutuda palju jahedamaks. Samuum- kuiv kuum tuul Siroko- tugev soe tuul Föön- soe ja kuiv tuul mägismail Mistraal- tugev ja külm loodetuul Tornaado ehk tromb- väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris Orkaan ehk taifuun- ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon Õhumassid Mõisted: Õhumass- ulatuslik õhukogum, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja on seetõttu ühesuguse temperatuuri ja niiskussisaldusega Soe front- eralduspind pealetungiva sooja ja taanduva külma õhumassi vahel Külm front- eralduspind pealetungiva külma ja sooja õhumassi vahel. Tsüklon ehk madalrõhkkond- ulatuslik alla, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades. Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda
voolab õhk keskme suunas ja hakkab tõusma. ANTITSÜKLON kõrgrõhkkond e. õhurõhu maksimum suur kõrge rõhuga õhukeeris, mille keskel on õhurõhk kõrgem kui äärtel ja alumistes kihtides liigub õhk keskelt äljaspoole, pöördudes põhjapoolkeral kellaosuti liikumise suunas, lõunapoolkeral aga vastupidi. kus õhk laskub aeglaselt allapoole ja alumistes kihtides voolab kõrgema rõhuga keskmest äärealade poole. Rõhkkonnad. 1) Madalrõhkkond ehk tsüklon. Pilves ilm. Enam sügisel ja talvel 2) Kõrgrõhkkond e antitsüklon. Selge ilm. Enam kevadel ja suvel. Teke: kujunevad õhurõhu erinevuste tulemusena frontidel ookeani kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis - üles, antitsüklonis - alla. Tsüklonid ja antitsüklonid liiguvad üksteise kannul mööda võrdlemisi kindlaid trajektoore. Nende mõlemi pärast ei valitse meil ainult lääne- ja edelatuuled, vaid esineb
Koha kõrgus merepinnast Õhuringlus Gradientjõud – õhurõhu erinevused Goriolisi jõud – maa pöörlemisest tingitud Aluspinna hõõrdejõud – aluspinna lähedal õhukihis ~ 1 km kõrgusel Front – kitsas eraldusvöönd kahe erineva õhumassi vahel Soe front – soojem liigub külmemale peale Külm front – külmem liigub soojemale alla (äike, sademed) Tsüklon – ulatuslik madalrõhuala Eesosa (Atlandi poolt tuleval on selleks ida pool → NB vaata noolte liikumise suunda) – kagu- ja lõunatuuled, toovad sooja õhku. Idapoolses osas soe ilm. Tagala – loode ja põhjatuuled, ilm külm Lõunaosa – alguses soe front, pärast külm front tungib alla. Sademete teke Põhjaosa – fronte pole, sademed puuduvad (kõik on juba ära sadanud)
ÕHU SAASTAMINE 8.kl Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Õhku saastavad ained Väävliühendid, eriti S02; Lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak); Süsinikuühendid vingugaas CO, süsihappegaas CO2; Aerosool ehk tahked osakesed. Kasvuhooneefekti tekitavad: Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 Metaan CH4 Lämmastikoksiidid NOx Freoonid Saasteainete kogused Tartus Globaalsed probleemid väljenduvad: Osoonikihi kahanemises Kliimamuutustes Sudu
- Lahendus: vähendada mürgiste ainete sattumist atmosfääri 6. Iseloomusta tuule teket! · Tuul puhub alati kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale- gradient jõud · Maakera pöörlemisest tekkis jõud- Gorilioosi jõud · Kiirus vähenev ja suund muutub maapinnalähedal- hõõrdejõud · Taksitavad kõrgmäestikud · Mere- ja maismaa erinev soojeneme ja jahtumine mõjutavad madala ja kõrgrõhkkondade paiknemist 7. Kuidas mõjutab Eesti ilma tsüklon ja Antitsüklon? · Antitsüklon- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. · Tsüklon- talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 8. Nimeta hüdrosfääri osad! · Siseveed ehk magedad veed: järved, jõed, liustikud, sood, allikad · Maailmameri ehk soolased veed 9. Milles seisneb maailmamere tähtsus? Salvestab soojust ja kannab seda edasi maismaale 10. Merevee omadused ja millest see sõltub?
PUHJA GÜMNAASIUM Inga Konovalova TAIFUUNID, TORNAADOD, TROMBID Lühireferaat Juhendaja: Merilin Must Puhja 2014 Sisu Orkaani anatoomia Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest Tugevamad tornaadod Eesti pinnal Miks tekivad tornaadod-tuulispasad? Tornaadode kiirus ja teekond Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud kõige madalamad õhurõhud. Neid paneb liikuma jõud nimega õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madalam
Kasvuhooneefekt- on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Globaalne õhuringlus- ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsivat süsteemi,mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- Ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Frondid- on kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- madalrõhkkond Antitsüklon- kõrgrõhkkond Äike- on pilvede omavaheline või pilvede ja maapinna vaheline võimas sädelahendus Sudu- tahmunud udu (inimese tervisele kahjulik ollus) Happevihm- Atmosfäär puhastub sademete kaudu. Õhku kantud aerosool seob veepiisakesi, need liituvad, kasvavad suuremaks ja sajavad maha. Lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustavad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks.
Talvel vastupidiselt mandrilt mere poole. 14. Mis on atmosfäärifront? Frontide liigitus. Atmosfäärifront- kahe erisuguse naaberõhumasssi vaheline õhuke kiht, samuti selle ja aluspinna lõikejoon. Liigitus – statsionaarne ehk püsiv front, soe front, külm front. 15. Mis kaasneb sooja frondi üleminekuga, külma frondi üleminekuga? Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Külma frondi üleminekul on ilma muutumine hoopis teistsugune. 16. Mis on tsüklon? Teke. Tuule suund. Tsüklon- on madalrõhkkond- ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ookeani kohal. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevoolus, läänest itta, Põhja- Atlandilt Euraasia mandri kohale. 17. Mis kaasneb tsüklonite möödumisega meist? Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. 18. Mis on antitsüklon? Teke. Tuule suund.
(EÕM), troopilised(TÕM), parasvööde(PÕM), arktilised(AÕM) NIISKUSE ALUSEL merelised(suur niiskus, toovad kaasa sademeid; mandrilised(kujunevad maismaa kohal) 7. Tsüklonite tekkimine, arenemine, hääbumine. Sooja ja külma frondi mõju kliimale. ALGSTAADIUM on tekkinud suletud isobaar(samarõhujoon), õhurõhk langeb, tsüklon jälgitav madalamateks õhukihtides(kuni kolm kuud) NOORE TSÜKLONI STAADIUMtekib rohkem suletud isobaare, õhurühk langeb edasi, sademete piirkond laieneb, tsüklon kasvab kürguse suunas(56 km kõrg.) TSÜKLONI MAKSIMAALSE ARENGU STAADIUM õhurõhu langus saavutab maksimumi, pilvisus hakkab vähenema, laussadu hakkab asenduma
kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4. Globaalne õhuringlus- atmosfääri üldine õhuvoolude süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel ookeanlit maismaa suunas). Front- kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- e madalrõhkkond Antitsüklon- e kõrgrõhkkond Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks, nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mullad happeliseks. Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. 2.Õhumassid Arktiline Külm, kuiv. Talvel pakane, suvel jahe. Kujuneb Põhja-Jäämere jääväljade kohal.
Õhuniiskuse määral pilvitus. Kõige päikesepaistelisem on juuni ja kohalikul keskpäeval, mil Päikese kõrgus on suurim, karakteristikud- *Õhus oleva veeauru rõhk (e)- mm Hg. kõige vähem päikest on nov ning dets. Aastalõikes on hommikul ja õhtul väärtus kasvab. Kiirguse nõrgenemise Mida rohkem õhk sisaldab veeauru, seda suurem osa selle meil kõige külmem kuu veeb. Tsüklon- on tugevasti tõttu on atmosf maapinnale jõudnud kiirguse intensiivsus veeauru osarõhk õhu kui gaasid mehhaanilise segu kaldu oleva pöörlemisteljega hiigelsuur õhupööris alati väiksem solaarkonstandist. Soojuse ülekanne kogurõhus. *Absoluutne niiskus (a)- 1 m3 õhus oleva atmosf. Põhjapoolkeral pöörleb õhk tsüklonis vastupäeva. maapinna ja atmosf vahel- *molekulaarne veeauru hulk g
S S U D A E T A A M tornaado Tornaado keeris Miami kohal M A A T E A D U S Troopiline tsüklon on väikestel laiuskraadidel esinev tugev M madalrõhuala, millega kaanevad tugevad tuuled, vihmad, üleujutused A A Enamasti formeruvad sooja ookeani vee kohal. Väiksemad kui parasvöötme õhumassid. T E A D U S M A A T E A D
taganema. Soe õhk jahtub, selles sisalduv veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma. Kui soe õhk jõuab ka maapinnale, sadu lakkab ja lumi hakkab sulama. 3) Külm front edsiliikuv külm õhk on raske, lükkab sooja õhu enda ees ülesse. Esinevad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, t° langeb järsult. NB! Soe front sajuala frondi ees, külm front sajuala fondi taga. madalrõhkkond tsüklon kõrgrõhkkond antitsüklon Veel esinevad Tornaadod, trombid, vesipüksid ja tuulispasad, äike
Läänemere elustik on liigivaene. 2. Mis Eesti piirkonnas kaevandatakse põlevkivi? Kirde-Eestis Milleks põlevkivi kasutatakse? Fossiilkütuse tooraine; keemiatööstuse tooraine Too kaks näidet selle kohta, kuidas põlevkivi kaevandamine ja kasutamine mõjutab loodust: 1. Põletamine on kahjulik protsess; saastab loodust (eraldub ohtlikke aineid jne) 2. Kaevandamine kahjustab sealsete looma- ja taimeliikide elu 3. Kõrgrõhuala joonis Nooled vastupäeva. 4. Millist ilma põhjustab tsüklon Eestis? Suvel: Palju sademeid; jahe temperatuur; nõrk tuul Talvel: Sulailm; soe temperatuur; tuuline ilm 5. Vii kokku mõiste vastava selgitusega. Rannajoon – maismaa ja vee vaheline piir, mis muutub vastavalt .... Pagurand – ranna osa, mis kõrge veeseisu ajal jääb vee alla 6. Tõmba joon alla nendele teguritele, mis mõjutavad tänapäeval Eesti rannikuvööndit. Sadamakaid, lainetus, maatõus 7. Kirjuta lünka sobiv sõna või tõmba joon alla õigele vastusevariandile.
Troopiline tsüklon Koostaja: Andra Erapart Juhendaja: Siiri Seljama Sissejuhatus Valisin teemaks troopilised tsüklonid Jälgisin orkaane ajavahemikus september 2017 kuni november 2017 Orkaan Orkaan Orkaane klassifitseeritakse Saffir-Simpsoni skaala alusel Orkaani silm Tsükloni tekimist pole võimalik ennustada Foto: Orkaan Taifuun Taifuun Esinevad Vaiksel ookeanil Taifuunide moodustumise ja arenemise jaoks on kuus peamist nõuet Taifuun Lan põhjustas tugeva vihma ja üleujutuse Jaapanis, mille tõttu lagunes Kishiwada mägedes kulgev tee Foto: Kishiwada, Jaapan Troopiline torm Troopiline torm Vähe intensiivsemad kui orkaanid Troopiline torm Cindy tõttu tekkis üleujutus, mis kattis Lakeshore´i sõiduteed Foto: Lakeshore´i sõidutee New Orleansis 2017. aasta troopilise...
mandriteks ning ida-läänesuunalised erinevused. Tekib ja realiseerub rõhujõu, Corolise jõu (1 rakulises puudub) ja turbulentssisehõõrdejõu toimel. Kolm rakku on nii põhja kui ka lõunapoolkeral. Rakud jagunevad päri ja vastu rakkudeks. Üks rakk käib tagurpidi. Polaarfront on subtroopilinefront. Meil on läänetuuled. 1rakuline oleks aint hadley tsirkulatsioon idatuul? 3 polaar ferreli hadley rakk 7. Mis on tsüklon? Kuidas pöörleb õhk tsüklonis põhja poolkeral, kas tegu on tõusva või laskuva õhuvooluga (skeem)? Milline ilm on tsüklonis? Madalrõhuala e. tsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja tõuseb perifeeria suunas. Tuulte suund tsüklonis on vastupäeva põhja- ja päripäeva lõunapoolkeral. Hästiarenenud tsüklonit iseloomustab frontide süsteem.
..................................5 3.1 Videod Torricelli katsest............................................................................................................7 4. Miks Kuul ei ole õhku ? ..................................................................................................................8 5. Õhurõhk ja ilm................................................................................................................................11 1.5 Madalrõhkkond ehk tsüklon....................................................................................................12 5.2 Kõrgrõhkkond ehk antistüklon................................................................................................13 6. Õhurõhu mõõtmise vahendid.........................................................................................................14 7. Katsed õhurõhu kohta..............................................................................................
Atmosfääri kordamine Põhimõisted atmosfäärist: atmosfäär, troposfäär, stratosfäär, osoonikiht, kiirgusbilanss, kasvuhoonegaasid, kasvuhooneefekt, kliimat kujundavad tegurid, polaar- ja pöörijooned, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon, antitsüklon, soe ja külm front, , mussoon, passaat, läänetuuled, idatuuled, ilmaprognoos. 1. Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust. 2. Selgita ilmaelementide vahelisi seoseid. 3. Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid. 4. Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk. 5. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. 6. Selgita kiirgusbilansi olemust. 7
Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, sest soe õhk liigub külmale peale ja sunnib seda taganema. Suvel hakkab sellel ajal tibutama lausvihma ning talvel tekib tuisk. Külma frondi puhul on ilma muutumine hoopis teistsugune. Edasiliikuv külm õhk on raske ja liigub maapinna lähedal, lükates sooja õhu enda ees üles. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilves, sajab paduvihma ja esineb äikest. 16.Tsüklonid ja antitsüklonid Madalrõhkkond ehk tsüklon ja kõrgrõhkkond ehk antitsüklon. Tsüklonid kujunevad tavaliselt välja frontidel ja ookeni kohal. Kuskil liigub lõuna poolt soojem õhk kaugemale põhja, teisal aga külm õhk lõunasse. Nii hakkavad kujunema keerised mille sees on sooja ja külma õhu voolud koos sooja ja külma frondiga. Tuul õhurõhu erinevuste tõttu põjustatud õhu liikumine. Õhk liigub kõrgrõhu alalt madalrõhu alale. Mida suuremad õhurõhu erinevused , seda tugev tuul.
Kasvuhooneefekt- temp ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte (klaasi, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojuskiirgust. Peamisteks soojus-kiirguse neelajaks on veeaur, CO2, CH4 Mussoon- ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks (talvel sisemaalt ookeani suunas, suvel ookeanilt maismaa suunas). Front- kitsad eraldusvööndid kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Tsüklon- e madalrõhkkond Antitsüklon- e kõrgrõhkkond Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks, nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mullad happeliseks. Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. 1. Atmosfääri koostis Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik- 21%
· Lõunapoolkeral- vasakule Jugavool tropsfääri ülaosas läänest itta puhuvate tugevate tuulte vöönd. see tekib 30-ndatel ja 60-ndatel laiustel sooja ja külmaõhu kokkupuutealal, kus tõusevad õhuvoolud kaldivad Corolisi jõu mõjul oma esmasest kursist kõrvale. Sooja ja külma õhumassi temperatuuride erinevus põhjustab kuni 100m/s puhuvaid tuuli. Jugavoolude looked määravad tsüklonite ja antitsüklonite liikumise ja paiknemise. Tsüklon madalrõhualaga õhukeerised. Antitsüklon on kõrgrõhualaga õhukeerised. Maakera troposfärris valitsevad tuuled : · polaarne idatuul · läänetuul · kirdepassaat · kagupassaat · läänetuul · polaarne idetuul Püsivad tuuled : · passaadid püsivad tuuled ekvaatori ümbruses ja 30 laiuskraadide vahel, ekvaatori poole kõrgemalt rõhualalt madalamale rõhualale. Aasta ringselt.. · Läänetuuled · idatuuled Kohalikud tuuled:
Vertikaalarenguga pilved 0.5-12km kõrgusel (rünkpilved, rünksajupilved) 30. laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad püsivad tugevad tuuled. Fassaattuuled Tuul õhu horisontaalne liikumine. Tuult iseloomustavad kaks tuule elementi: tuule suund ja tuule kiirus Atmosfääri front kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel Nt külm ja soe, kuiv ja niiske Külm front külm õhk liigub sooja õhuga alale Soe front soe õhk liigub külma õhuga alale Tsüklon madalrõhuala on ümbritsevast keskkonnast madalama õhurõhu ala. Antitsüklon ehk kõrgrõhuala on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala Antitsükloni keskmes on õhurõhk kõige kõrgem ja langeb äärte suunas. Reljeef vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavormid tekke järgi: Kosmogeensed meteoriidikraater Endrogeensed maa siseenergia mõjul tekkinud (vulkaanid jne) Eksogeensed maa välisjõudude mõjul tekkinud ( lõhed ja murrangud)
Jaanuaritorm tõi endaga kaasa ka massiivse uputuse, mil veetase tõusis 295 sentimeetrit üle Kroonlinna nulli ja oli Pärnus rekordkõrgusega. Pärnu linnavalitsus kuulutas ranna rajooni, Raeküla ning Vana-Pärnu katastroofi piirkonnaks. Viimati oli sedavõrd tugev torm Pärnumaal aastal 1967, kuid siiski jäi toona olnud torm tugevuselt alla jaanuaritormile. 2005. aasta tormi ja üleujutuse 8.-9. jaanuaril põhjustas ka Põhja-Euroopat laastanud torm. Iirimaal tekkinud tsüklon Gudrun liikus üle Rootsi lõunaosa Läänemere poole ja tõi endaga kaasa orkaani tugevusega tuulepuhanguid. Torm nimega Gudrun tõi endaga kaasa üleujutuse, mille all mõistame maismaa vee alla jäämist jõe, järve või mere veetaseme tõusu tagajärjel. See võib olla tingitud tormist, erakorralistest sademetest või vee äravoolu tõkestamisest ja inimeste rajatud voolutõkete ootamatust purunemisest. 1.1. Tormi põhjustavad tsüklonid
Orkaan Tornaado Kristjan Laura Orkaanid Orkaan e taifuun e troopiline tsüklon on tugev tuul, mis toob kaasa tormi. Tihti tuleb orkaaniga kaasa ka vihm, mis võib kaasa tuua üleujutusi ja kahjustusi põllumaadele ja hoonetele Tekivad peamiselt hilissügisel ja talvel Euroopas on tihti ründavad orkaanid Suurbritannia ja Iirimaa põhjarannikut ja liiguvad edasi Norra merre Tekivad tihti Kariibi meres ning liiguvad New Orelansi ja Florida poole USA on riik, kus orkaanid on iga hilissügisene nähtus. Paljud on ohutud ja
Parasv??tme l??netuuled 1. Passaadid Loodusgeograafia kontrolltöö 1.) Märgi joonisel 1. Passaatide, 2. Parasvöötme läänetuulte ja 3. Polaarsete idatuulte piirkonnad üldises õhuringluses. 2.) Tähista 3 pilvist ja sademeterohket piirkonda. (6p) Õhu liikumine maakeral 2.) Kas joonisel on tsüklon või antitsüklon (kõrgrõhkkond)? Joonisel on tsüklon (5p) Iseloom. suvist ilma Eestis mida mõjutab kõrgrõhkkond. 1.) On palav 2.) Sademeid puuduvad Iseloom. talvist ilma mida mõjutab madalrõhkkond 1.) Ei ole eriti külm 2.) Võib sadada lund ja lörtsi 3.) Võrdle kliimadiagramme ja vasta küsimustele (5p) 1.) Millisel poolkeral asuvad antud kohad
Kõrguse suurenemisel hõõrdumine väheneb, mistõttu kasvab ka tuule kiirus. 26. Iseloomusta globaalset õhuringlust(skeem). 27. Mida kujutavad endast mussoonid ja millises piirkonnas nad eelkõige esinevad?* Mussoonid kujutavad endast ulatuslikku õhuvoolude süsteemi, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad esinevad eelkõige Aasia lõuna-ja idaosas. 28. Selgita joonise abil tsükloni ehk madalrõhkkonna olemust. Millist ilma tsüklon toob?* Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ning kaasnevad sademed. Talvel: lumesadu, sula; suvel: pilves, sademed, jahe. 29. Mille poolest erinevad üksteisest troopiline tsüklon, taifuun, tornaado, tromb, tuulispask ja vesipüks? Taifuuni diameeter on väga suur: 500 kilomeeterit. Tornaado diameeter on mõnisada meetrit ja ta esineb Ameerikas.
sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa nende teket põhjendada. 14.Mis on atmosfäärifront? Frontide liigitus, tähtsus kliimakaartidel. 15.Mis kaasneb sooja frondi üleminekuga, külma frondi üleminekuga? 16.Mis on tsüklon? Teke. Tuule suund. Tähistus kliimakaartidel. 1.Atmosfäär ehk õhkkond on maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfääri kihid : 1)troposfäär 2)stratosfäär 3)mesosfäär 4)termosfäär Liigituse aluseks on enamasti temperatuuri muutus ja kõrgus. Atmosfääri tähtsus: 1)õhuringlus ühtlustab maakera temperatuuri 2)ei lase päeval Maal üle kuumeneda ja öösel liiga maha jahtuda. 3)kaitseb Maad UV-kiirguse eest.
annaabi.ee 
