• Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärina tagajärgede hindamiseks kasutatakse Mercalli skaalat. MAAVÄRINATE ESINEMINE PAIKKONNITI Maavärinad ei toimu igal pool sama tihedalt. Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Maavärinate epitsentrid, 1963–1998 3 TUGEVAMAD MAAVÄRINAD MAAILMAS 1. Tugev Tšiili maavärin (1960) 9,5-magnituud 2. India ookeani maavärin (2004) 9,3-magnituud 3. Tugev Alaska maavärin (1964) 9,2-magnituud AITÄH KUULAMAST! KASUTATUD KIRJANDUS: • http://www.realt5000.com.ua/news/utf/et/1209157/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Maav%C3%A4rin • https://www.google.ru/search?q=maav %C3%A4rinad&newwindow=1&espv=2&biw=1920&bih=955 &tbm=isch&tbo=u&source=univ&sa=X&ei=jAAbVbTBEYvaap -SgNgE&ved=0CCwQsAQ
kuidas olid vaikimisi pandud. Skeemi karakteristikute simuleerimiseks tuli valida päästik "Solve". Karakteristikuid sai näha "Post-process" aknas. Tutvusime erinevate karakteristikute ja väljajaotuste kuvamise võimalustega. Joonis 1. Ribafiltri portide määramine. 2 Joonis 2. Ribafiltri s-parameetrid. Joonis 3. Voolujaotus liinides: magnituud. 3 Joonis 4. Voolujaotus liinides: vektor. Joonis 5. E-välja tugevuse jaotus lähitsoonis kaugusel 1mm. 4 Joonis 6. E-välja tugevuse jaotus lähitsoonis kaugusel 3mm. Joonis 7. E-välja tugevuse jaotus lähitsoonis kaugusel 5mm. 5 Joonis 8. H-välja tugevuse jaotus lähitsoonis kaugusel 1mm.
pinnalained Seismilised lained S lained P lained Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Seismograaf ... registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust, st maa- värinaga vabanenud energiahulka. Mõõtühikuks on magnituud. Joonistunud graafik on seismogramm. Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. http://www.the-flying-animator.com/tsunami-animation.html http://adventuresinscience.edublogs.org/page/3/ http://www.ruf.rice.edu/~leeman/P-WAVE.GIF Mercalli ja Richteri skaalade võrdlus Pallid Mercalli skaala järgi Magnituud Richteri skaala järgi 1-3 0 - 4,3
pinnalained Seismilised lained S lained P lained Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Seismograaf … registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust, st maa- värinaga vabanenud energiahulka. Mõõtühikuks on magnituud. Joonistunud graafik on seismogramm. Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. http://www.the-flying-animator.com/tsunami-animation.html http://adventuresinscience.edublogs.org/page/3/ http://www.ruf.rice.edu/~leeman/P-WAVE.GIF Mercalli ja Richteri skaalade võrdlus Pallid Mercalli skaala järgi Magnituud Richteri skaala järgi 1-3 0 - 4,3
Maavärinate ja vulkaani pursete tagajärjed. Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Richteri Mercalli Mida mõõdetakse? Võngete tugevust Purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega 3 aktiivset vulkaani 3 aktiivset maavärina kollet Etna, Itaalia Vaikse ookeani ida- ja läänerannik Stromboli, Itaalia Tsiili Kilauea, Hawaii Itaalia Kivimite liigitamine
tagasi.Vulkaanid:O.ja M.laama põrkumine,keskmäestike piirkond,kuum täpp,kontinentaalne rift.Nähtused:laava vool,mürgised gaasi-ja tuhapilved,lõõmpilved,mudavoolud.Maavärin- seismilistest lainetest(lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda) põhjustatud maapinna võnkumine.Kehalained:piki ja ristilained ja Pinnalained:kõige suurema purustusjõuga.Nõlvaprotsessid:varisemine,libisemine,voolamine, nihkumine.Richteri skaala(magnituud,mõõdetakse vabaneva energia hulka,seismograafika)Mercalli skaala(pall,mõõdetakse kurustuse ulatust,silm)Puude mahavõtmine-soodustab sademetevee allavoolamist ja maanihete tekkimist.Ehitise rajamine nõlvale-muudab nõlva raskemaks.Autotee- nõlva kuju muutus,varisemise oht(vibratsioon)kaldaäärse veekogu süvendamine.nõlva kuju muutus,nõlv liigub.Soodustavad maalihkeid-merekulutav tegevus,voolukulutav tegevus,maavärin.Mineraal-looduslik tahke lihtaine
Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Mercalli skaala ei anna objektiivset infot, sest põhineb hoonete purustuste hindamisel ( hinnangud ei ole täpselt määratletavad) 10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele;
rebenemisega. meredes tsunamid, nõlvadel maalibisemised, varisevad ehitised, tulekahjud, maapinnas Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis lõhed. koosneb maakoorest ja astenosfääri peale Mõõtühik Skaala ulatus Mida mõõdetakse? Millega? Richteri skaala magnituud 0-8,9 Maavärina võngete seismograaf tugevus Mercalli skaala pallides 0-12 Vaadeldakse purustusi Antakse hinnang
Maavärin on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastse pingete lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal : · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena.
Maakore sisemised võnked lõhestavad maapinda, langetavad ühte kihti ja tõstavad teisi. Võib tekitada taastumatuid kahjustusi nii loodusele kui ka inimesele-puuduvad positiivsed mõjud. Murrangute tekked-põhjuseks on kahe maakooreploki liikumine üksteise suhtes. Maavärinate registeerimine SEISMOGRAAF- aparaat mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. Maavärina tugevuse ühik on MAGNITUUD Rängimad maavärinad ajaloos Mehhiko maavärin 1985 (10 000 hukkunut) Izbiti ja Istanbuli maavärin 1999 (17 000 hukkunut) India maavärin riigi loodeosas 2001 (20 000 hukkunut) Bam'i maavärin Lõuna-Iraanis 2003 (26 000 hukkunut) Pakistani maavärin Kashmiri regioonis (73 000 hukkunut) Hiina maavärin Sichuani provintsis 2008 (87 000 hukkunut, üle 370,000 vigastatu) Haiti maavärin 2010 ( 212000 hukkunut) Jaapani maavärin ja tsunami 2011
· Maavärinal on kese ehk epitsenter · Maavärina ajal tekib murrang (murrangulõhed) · Maavärinas esinevad seismilised lained SEISMILISED LAINED Pinnalained tekitavad purustusi Kuidas mõõdetakse? · Maavärinate tugevust mõõdetakse seismograafiga · Kasutusel on Richteri skaala ja Mercalli skaala Richteri skaala v Mercalli skaala · Mõõdetakse maavärina · Mõõdetakse purustusi võngete tugevust · Mõõtühik on pallid · Mõõtühik on magnituud · Skaala ulatus 0-12 · Skaalal pole miinimumi · Mõõdetakse vaatluse teel ega maksimumi · Subjektiivne · Mõõdetakse seismograafiga · Tõepärasem Kus esinevad? · Maavärinad esinevad laamade piirialades (laamade põrkumine või eemaldumine) Vaikse ookeani tulevöö ehk tulerõngas Vahemere vöö Atlandi ookeani keskmäestiku vöö Miks? · Laamade liikumine · Vulkaanipursked · Koobaste, kaevanduste varingud
Mitmesugune pöördumatu maapinna purunemine (näiteks pinnase vedeldumine, maalihked). Tulekahjud või ohtlike ainete paiskumine atmosfääri Kuidas mõõdetakse maavärinate tugevust? Seismograafi abil - see registreerib maakoore ja kivimite võnkumist. Võimaldab mõõta seismilisi laineid ja maavärina tugevust, st maa-värinaga vabanenud energiahulka Mõõtühikuks on magnituud Maavärinad üle 5 magnituudi on purustava mõjuga. Viimase aja tugevamad maavärinad 14.10.2014 El Salvadori ja Nicaragua rannikuid Maavärina tugevus 7,4 magnituuti Maavärina kese El Salvadori pealinnast 170 kilomeetrit kagus ning 70 kilomeetri sügavusel Hukkus 1 inimene ning kahjustada said mitmed majapidamised 17.9.2014 Guami saar Maavärina tugevus 7,1 magnituuti
Mercalli skaala-mõõdetakse 12 palli süsteemis (hinnatakse maavärinast põhjustatud kahjustusi) d. Kuidas vähendada purustusohvrite arvu & purustusi, millest sõltub? 1) Kuidas vähendada ohvreid? ● Õppused ● Evakueerumine ● Kindlad elamisehitised 2) Millest sõltub ohvrite arv? ● Majade kvaliteet ● Maavärina asukohas olevast inimasustusest ● Maavärina epitsentri asukoht (mida lähemal seda tugevam maavärin) ● Magnituud ● Fookuse sügavus ● Maavärina tekitatud tulekahjude jms arv ● Tsunami või ei ● Maalihe Maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks kasutatav seismograaf:
v=H*s s=v/H. S=250/75(see 75 on const)=3,33 Mpc. 1 pc = 3,08572 · 1016 m 5. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesest, planeetidest, tähtedest, asteroididest. 6. Loetlege 8 suurt planeeti alates Päikesest! Merkuur, Veenus, Maa(kuu), Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Mis on komeet? sabatäht, kivimitest ja jääst koosnev suure orbiidiga taevakeha, mida ümbritseb udu. 8. Mis on tähesuurus? Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. 9. Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. 10. Mis on parsek? Tähe kaugus Maast kui tema aastaparallaks on 1 sekund (3,26Va) 11. Millise kuufaasi ajal toimub päikesevarjutus? (joonis.) Täiskuu ajal. Lk õp 18 12. Kirjeldage kuuvarjutust! (skeem.) maa on päikese ja kuu vahel. Lk õp 18
näiteid maailmas iga protsessi kohta 9. Maavärinad, energia vabanemine, mille tulemusel liiguvad seismilised lained, tekkimise põhjused, laamade äkiline omavaheline liikumine, maavärinatega kaasnevad nähtused, maanihked, üleujutused, mudalaviinid,tsunaami, maavärinate mõõtmine Mercalli(pallid, max12, vaatlused, hinnatakse purustusi), ja Richteri(magnituud, max9 seissmograaf, maavärina tugevust) skaala kuidas leitakse maavärina epitsenter, epitsenter on on punkt otse fokuse kohal maapinnal, millest sõltub tekitatud purustuste hulk. 10. Vulkaanid, koht, kus magma pääseb maakoorele kiht-(magma suhteliselt vedelam, aluselise, voolab kaugemale, väljub rahulikumalt,island, uus-meremaa, hawai) ja kilpvulkaanide(magma visoossem,
et neid sealkandis üldse ei esineks. Nüüdne värin oli suuremaid, mis toda piirkonda iial tabanud. Viimati raputas sama tugev maavärin Haitit 18. sajandil. Haiti võtab enda alla umbes poole Hispaniola saarest, mille teisel poolel asub Dominikaani vabariik. 1946. aastal vapustas kaheksamagnituudine maavärin Samaná provintsi Dominikaani Vabariigis, tuues kaasa umbes saja inimese surma. Miks oli Haiti maavärin nii ränk? Kuigi magnituud ehk suurusjärk on tähtis tegur, mõjutab looduskatastroofi meelevalda sattunuid kõige rohkem siiski intensiivsus. Üldiselt on maavärinatel erinevad karakteristikud sõltuvalt sellest, kas need leiavad aset maismaal või ookeanipõhjas, nagu ka geoloogilistest tingimustest värinapiirkonnas. Mägises ja kaljuses kandis pole tugevad värinad nii tüüpilised kui ohtrate settekivimitega ja vähem kaljustes piirkondades, kus maapind on värisemisaltim.
Kordamis küsimused LITOSFÄÄR 1.Maa siseehitusosad ja nimetused a.Litosfäär b.Pedosfäär c.Atmosfäär d.Hüdrosfäär e.Biosfäär 2.Mida kujutab endast astenosfäär? Vahevöö kivimite mõningase ülessulamise, see on basaltse magma tekkepiirkond. 3.Mida nimetatakse litosfääriks? Astenosfääri peale jääv ülavahevöö osa ja maakoor- 4.Iseloomusta ookeanilist maakoort. Ookeanide põhjas Paksus 5-10km On tekkinud basaltse magma tardumisel(graniidikiht puudub) Vanus 180mlj a. 5.Iseloomusta mandrilist maakoort. Moodustab mandrid Paksus 25-70km Koosneb mitmesugustest sette-, tard- ja moondekivimitest. Vanus 4miljardit. 6.Mis on mineraal? Looduslik keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kuju ka kindla struktuuri kristallina. 7.Mis on kivim? Mineraalide tsementeerunud kogum. 8.Kuidas tekivad ja jaotuvad tardkivimid? Too näiteid tardkivimitest. Jaotuvad süvakimiteks, mis tekivad magma tardumisel. Nt graniit Ja purskekivimid nt. Basalt. 9.Kuidas tekkivad sett...
epitsenter on vahetult kolde kohal olev paik maapinnal. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilainued õhus, pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu kivi vette visates. Mv eristatakse tekke järgi: tektoonilised(pinged maakoores), looduslike koobaste sissevarisemine, maaaluste koobaste sissevarisemine, tuumakatsetused maaalustes sahtides. Richteri skaalal mõõdetakse maavärina võngete tugevust, mõõtühik magnituud, ulatus: 08,9, seismograafiga. Mercalli skaalaga mõõdetakse purustusi, pallides, ulatus: 012 palli, vaatlustega, antakse hinnang. Eeldused maalihete tekkeks: nõlvakalle, nõlva pikkus ja ulatus, nõlva geoloogiline ehitus, pinnase niiskusesisaldus, temp.reziim. Looduslikud tegurid: erosioon, jõevee tõus sademete tõttu, veetaseme järsk langus, liivade filtratsioonimoodul
LITOSFÄÄR Maa siseehitus- osad, nimetused: Maakoor, Ülavahevevöö (ülemine kiht litosfäär; keskelt läbib astenosfäär), Süvavahevöö, Välistuum, Sisetuum (Ni, Fe) Ülavahevöö Süvavahevöö Välistuum Sisetuum Astenosfäär Maakoor Astenosfäär? On vahevöö kivimite mõningase üles sulamise s.o. basaltse magma tekkimise koht. Litosfäär? On maa väline kivimkest aga see ei võrdu maakoorega kuna litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst. Iseloomusta ookeanilist maakoort: moodustab maailmapõhja; on tekkinud basaltse magma tardumisel; on noorem kui mandriline maakoor. Mandriline maakoor: moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard- , se...
KT KORDAMISKÜSIMUSED ,,Litosfäär" 1. Millest koosneb Maa? (3) · maakoor · vahevöö · tuum 2. Kuidas jaguneb maakoor (2)? · ookeaniline · mandriline 3. Nimeta litosfääri põhilised koostiselemendid. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. 4. Kuidas jagunevad kivimid tekkeviisi järgi? Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: magma-, moonde,- ja settekivimid. 5. Mida nim. maakideks? Majanduslikke huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisalduvaid kivimeid ja mineraale nimetatakse maakideks . 6. Miks ja kuidas hakkab kivimaines vahevöös liikuma? Maa on oma olemuselt looduslik ,,soojusmasin", mille gravitatsiooniväljas suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemusse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. Selle tulemusena tekivad vahev...
· Seismoloogia on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. · Seismograafe kasutatakse maavärinate tugevuse ja asukoha määramiseks ning Maa siseehituse uurimiseks. · Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. · Rekultiveerimine ehk korrastamine on rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine. · Magnituud on maavärina võnke tugevuse suurusjärk Richteri skaala järgi. · Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: maakoor, litosfäär, vahevöö ja maa tuum. 3. Maakoore ehitus: 4. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline maakoor ning viimane on lihtsama ja ühtlasema koostisega. 5. Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe
vulkaanipursetele on omane lõõmpilvede esinemine. Nimi tuleb Martinique'i saarel asuvast Pelée vulkaanist, mis aastal 1902 hävitas täielikult St Pierre'i linna. Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks Vulkaanilise plahvatuslikkuse indeks ehk VEI on võetud kasutusele, et muuta vulkaanipursete võimsuse hindamine vähemsubjektiivseks. Arvestatakse väljapaisatud tefra kogust, purskepilve kõrgust ning hinnanguid purske võimsusele. Skaalal ei ole ülemist piiri. Magnituud 0 omistatakse mitteplahvatuslikele Hawaii-tüüpi pursetele, mille käigus paisati atmosfääri vähem kui 104 m³ tefrat. Ajaloolise aja võimsamaid purskeid hinnatakse magnituudiga 78 (1001000 km³ tefrat). Magnituudi suurenemine ühe ühiku võrra tähendab plahvatuslikkuse kümnekordset suurenemist. Pursete kestus Vulkaanipursete kestus varieerub suurtes piirides. Stromboli on tegutsenud juba viimased 2500 aastat, mistõttu nimetatakse teda "Vahemere majakaks"
Seismoloogia-on teadusharu, mis uurib maavärinaid ja Maa siseehitust, kasutades selleks loodusliku tekkega seismilisi laineid. Seismograaf-on instrument, millega mõõdetakse seismilisi laineid. Epitsenter-on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal. Konvektsioonivoolud- Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese Rekultiveerimine-on inimtegevusega (kaevandamine, puistangute ja prügilate moodustamine jms) rikutud ala taas kasutuskõlblikuks muutmine Magnituud- Maalihe- on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. 2. Maa siseehitus: Maakoor (0-80km) Süvavahevöö (80-2900km) Vedel välistuum (2900-5100km) Tahke sisetuum 5100-6378km) 3. Maakoore ehitus: Maakoor Vahevöö Tuum 4. Mille poolest erineb mandriline maakoor ookeanilisest maakoorest? 5. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite
Ristlaine ehk ristilaine on laine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained ei levi vedelikes ning gaasides. Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnke tugevust. Leides maavärina toimumise koha ning sügavuse hinnatakse toimunud tõuke tugevust magnituudides, s.o energia hulk, mis on vabanenud maavärina toimel. Magnituud = LOG (maavärina energia ergides) Magnituud 8,6 » 1026 ergi 7. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele; Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele
kivimite sulam. · Laava vulkaani kraatrist ja maapinna lõhedest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust. 2. Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor Ookeniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) 3. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite
olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal. Richteri ja Mercalli skaala RICHTER MERCALL mõõdetakse maavärina võngete tugevust mõõdetakse purustusi mõõtühik magnituud mõõtühik pallid skaala 0-8,9 magnituudi skaala 0-12 palli mõõdetakse seismograafiga mõõdetakse vaatlemise teel NÕLVAPROTSESSID Nõlvaprotsessid olenevad nõlva kaldest, pinnase ehitusest ja ka inimtegevusest. 1. varisemine (kivimiosakesed hüplevad või veerevad vabalt nõlva jalami suunas, väga kiireprotsess 2. voolamine 3. nihkumine 4
5. Maavärinad. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel. Esinevad peamiselt laamade äärealadel. Levik: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan. Vaadeldakse Richteri ja Mercalli skaala järgi. *Richteri skaala - mõõtühikuks on magnituud; skaala ulatus 0 - 8,9; mõõdetakse maavärinate võngete tugevust; mõõdetakse seismograafiga. *Mercalli skaala - mõõtühik on pall; skaala ulatus on 0 - 12; mõõdetakse purustusi; mõõdetakse vaatluse teel. 6. Maavärinate ja vulkaanipursetega kaasnevad nähtused. Mõju keskkonnale, inimesele ja majandusele. Maavärinad: nõlvadel esinevad maalibisemised, varisevad ehitised, tekivad tulekahjud, suletud
PILT Seismograaf- Seismograafi tööpõhimõteks on registreerida maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Selle põhjal saab hinnata maavärinatele iseloomulike parameetreid näiteks asukohta, kolde sügavust, maavärina intensiivsust jne. PILT Richteri skaala - võeti kasutusele aastal 1935, kui USA seismoloog hakkas maavärinas vallandunud energia hulgal põhinevat maavärina võimsust väljendama MAGNITUUDIDES. Magnituud leitakse seismogrammilt tugevaima tõuke amplituudi järgi. Tänapäeval jäävad Richteri skaala arvulised väärtused 0 ja 9,5 vahele. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus on üle 5 magnituudi. Richeri / Mercalli skaala Richeri skaalat kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks Mercalli skaalat kasutatakse maavärina kahjustuste hindamiseks.
tasemest. Maigi Astok Kuidas vähendada või vältida maavärinatega kaasnevaid purustusi? Ehitada vastava konstruktsiooniga maju. Eriõppega päästeteenistus. Õpetada elanikkonda, kuidas maavärinate korral käituda. Rajada korralik jälgimisteenistuse ja hoiatus- süsteem. Maigi Astok Subduktsioonivööndid: kõige suuremate (magnituud ~9 võimalik) ja destruktiivsemate maavärinate asukohad Pildid: USGS Maigi Astok Maigi Astok TSUNAMI Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Vaata pilte: http://www.tsunamis.com
(toob kaasa virmalisi) 29. Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Vaata 27 küsimuse vastust ka! 30. Sest päikesekiired murduvad atmosfääris ja Maale jõudes on praktiliselt paralleelsed. 31. Selle kohaselt on planeedisüsteemi teke osa tähe enda tekkest. 32. Vaata vihikust! 34. Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. 35. Vaata vihikust! 36. Vaata vihikust! 37. Vaata vihikust! 39. Ajalooliselt on galaktikaid liigitatud nende kuju järgi. Tüüpilisim on elliptiline galaktika, mis oma kujult on elliptiline. Spiraalgalaktikad on oma kujult kettad, millel on spiraalharud. Galaktikad millel on korrapäratu kuju, liigitatakse korrapäratuteks galaktikateks ja tavaliselt on nad sellised tänu naabergalaktikate gravitatsioonile
Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse? R: maavärina võngete tugevust M: purustusi Mõõtühik R: magnituud M: pallid Skaala ulatus R: 0-8,9 magnituudi M: 0-12 palli Millega mõõdetakse? R: seismograaf M: vaatlus Murenemine Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Keemiline murenemine e. porsumine Kivimis olevate keemiliste elementide
Aafrika idaosa, Punane meri. Vulkaanide läheduses on asulad, sest : · Viljakas pinnas · Maavarad · Vaatamisväärsused · Energiaallikad (geisrid, kuumaveeallikad) Vulkaanidega kaasneb : · Lõõmpilved · Mudavoolud · Kivimite varingud · Maavärinad Maavärinad Maavärin on vibratsioon, mis tekib maa sisejõudude mõjul. Richter Mercalli Mõõtühik Magnituud Pallid Skaala ulatus 3-9 I-XII Mõõtmisvahend Seismograaf Vaatlus Mida mõõdetakse Võngete ulatust Purustusi Maavärina poolt tekitatud purustuste hulk sõltub : · Maavärina tugevusest · Asustus lähedusest · Info leviku kiirusest · Majade ehitusest · Toimumise ajast (päev, öö)
30.kui suur on päike, tema pinnatemp ja keemiline koostis päikese läbimõõt on 1,4 mln km (109 Maa läbimõõtu) pinnatemperatuur on 5800 K Keemiline koostis - 90% vesinik ( H), 9% heeliumi (He), 1% raskemad elemendid. 31.mis on päikese ja tähtede energiaallikas Päikese ja tähtede energiaallikaks on 10 astmel 7 kraadil algav termotuumareatsioon (H => He paisub). 32.mida näitab tähesuurus, absoluutne tähesuurus, absoluutne heledus Tähesuurus-ähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv*Absoluutne tähesuurus-Tähe absoluutne tähesuurus defineeritakse astronoomias tähe näiva tähesuurusena tähest 10 parseki (ehk 32,6 valgusaasta) kaugusel asuva vaatleja jaoks.*Absoluutne heledus-Planeetide korral defineeritakse planeedi absoluutne heledus kui tema näiv heledus täisfaasi korral tingimusel, et nii planeedi kaugus Päikesest kui ka tema kaugus vaatlejast on võrdsed Maa ja Päikese vahelise kaugusega. 33
suktsessiooni enam ei toimu, ehki fluktuatsioonid ning klimaatilised ja evolutsioonilised muutused jätkuvad. Suktsessioon –koosluse/ökosüsteemi muutumine sadada kuni tuhandete aastate jooksul. Ökoloogiline taasatmine - ökoloogilise looduse taastamise eesmärgiks on viia inimese muudetud ökosüsteem tagasi võimalikult looduslähedasse seisundisse. Häiring – iseloomustatakse sageli kolme tunnuse abil: sagedus, ulatus ja magnituud. Sagedus mõõdab häiringute arvu ajaühiku kohta. Ulatus näitab, kui suur ala on häiringu poolt mõjutatud. Servaefekt – ökosüsteemi servaalal või oleluskeskkondade piirialadel avalduv struktuuri mitmekesistumine ja liigirikkuse suurenemine. Väljasuremisvõlg – liikide hulk, mis juba toimunud inimmõjuliste keskkonnamuutuste tagajärjel mingi aja jooksul suure tõenäosusega välja sureb. Hulka ei arvata neid liike, kes surevad välja juhuslike looduslike sündmuste tagajärjel.
PINNALAINED RAYLEIGH´ LAINED · vertikaalsuunaline lainetus (nagu meri) · kaasnevad purustused LOVE´I LAINED · risti laine leviku suunaga võnked · kaasnevad purustused Maavärina võimsus: · Kolde asukohta ja maavärina tugevust registreerivad seismograafid · Maavärina võimsust mõõdetakse pallides Mercalli skaala järgi ning magnituudides Richteri skaala järgi Richteri skaala Mercalli skaala Mõõtühik magnituud pall Skaala ulatus 0-9 0-12 Millega mõõdetakse? seismograaf vaatlus Mida mõõdetakse? tugevust purustusi Richteri skaala · Enim kasutatav skaala maavärinate võimsuse hindamiseks · Uuritava maavärina ja nn standardse maavärina tekitatud võnkumise amplituudi suhte logaritm
2.1 Kuidas reageerivad seismograafid On peamiselt kahte tüüpi seismograafe. Ühed reageerivad horisontaalsetele liikumistele ja teised vertikaalsetele liikumistele. Mõlemad seadeldised koosnevad raamist ja raskusest, mis ripub traadi või vedru otsas. Kui pind rappub, jääb raskus paigale, kuid raam vibreerib, ja raskuse külge kinnitatud pliiats jäädvustab paberile siksakmustri. Sellise sakilise jälje ehk seismogrammi järgi saavad teadlased öelda, kuna ja kus maavärin aset leidis. Magnituud leitakse maavärina tugevaima tõuke amplituudi järgi. Lisaks tuleb hinnata ka maavärina kaugust seismojaamast. Kaugus jaamast ja maavärina epitsentri asukoht leitakse mitme jaama andmete võrdlemisel. 2.2 Richteri skaala 1935.aastal seadis USA maavärinate uurija Charles Richter sisse mõõtskaala maa-aluste tõugete tugevuse hindamiseks. Üle 4pallised värinad toovad tavaliselt kaasa purustusi. 1-2 palli kerge väring, sildid kõiguvad.
Vulkanism protsesside kogum, mis hõlmab 1) magma teket, 2) selle liikumist vahevöös ja maakoores ning 3) selle tungimist maapinnale. Magma kõrgel temperatuuril ja suurel rõhul maakoores või vahevöös kivimi ülessulamisel tekkinud looduslik sulam Laava maapinnale voolanud magma Vulkaan looduslik lõhe või lõõr, mille kaugu magma välja tuleb Vulkanism on seotud laamadega Vulkaani kuju ja purskestiil sõltub laava koostisest ja temperatuurist Magnituud 0 mitteplahvatuslik hawaii-tüüpi purse Magnituud 7-8 - ajaloolise aja võimsaimad pursked Tefra vulkaaniline sete, mis purskab vulkaanist välja Tegevvulkaan pursanud ajaloolisel ajal Uinunud vulkaan - võib tulevikus pursata Kustunud vulkaan arvatakse, et on tegevuse lõpetanud Maavärin 1)tektoonilised 2) vulkaanilised 3) langatusvärin 4) tehnogeensed Eesti 1976 osmussaare maavärin 4,7 magnituudi Gi.ee/geomoodulid MINERAALID - Looduslik - Tahke
· Maavärinate tekkepõhjused ja levik o Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. o Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades · Maavärina tugevuse hindamise süteemid o Mercalli süsteem põhineb purustustel, 12 palline süsteem o Richteri skaala hinnatakse vabanenud energiat, magnituud, seismograaf · Maavärinatega kaasnevad nähtused, tagajärjed ja purustuste vähendamise võimalused o Nõlvaprotsessid, tsunamid, varingud, maalihked o Ehitada tugevamaid hooneid, valida asukohta · Nõlvaprotsessid, nende esinemise põhjused, tagajärjed ja võimaluse vältimise viisid o Väga kiired Varisemine- eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine
3. Häiringute registreerimine mujal maailmas Igal aastal võtavad looduslike häiringute põhjustatud loodusõnnetused tuhandeid elusid ja tekitavad majanduslikku kahju mitmete biljonite US dollarite vääringus. 2008ndal aastal põhjustasid looduskatastroofid 240 500 surmajuhtumit ja põhjustasid rohkem kui 250 biljoni US$ eest kahju. Rohkem kui 90% inimestest hukkus katastroofiliste sündmuste tagajärjel troopilistel tsüklonitel (Myanmar ja Filipiinid) ja 7.9 palline magnituud, mis tabas Hiinat 2008nda aasta mais. (Stoffel jt 2010) Üheks suurimaks häiringuks võib pidada kuivades piirkondades tuld. Kanadas näiteks põleb igal aastal umbes 8000 tulekahjus keskmiselt 2,1 miljonit hektarit metsa, mille põhjustab 45% põlengutest äike. 8 Kokkuvõte Tulekahjud, tormid ja vulkaanipursked vormivad metsa struktuuri ja koosseisu nii puistu, maastiku, kui ka ökosüsteemi tasandil
läänerannikut. Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. 15) Maavärinate tugevuse hindamise süsteemid. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik Magnituud Pallides Skaala ulatus 0-8(9) magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? Seismograaf Vaatlusega, antakse hinnang 16) Maavärinatega kaasnevad nähtused, tagajärjed ja purustuste vähendamise võimalused. Maavärinatega kaasnevad nähtused: Tsunamid Nõlvaprotsessid Varingud Maalihked
murrangut libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt. Maavärinate esinemispiirkonnad: Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina Mõõdetakse purustusi võngete tugevust Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Tugevaid maavärinaid esineb: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tsiili, Panama, Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan.
klipp - lühike terviklik muusikapala või video- logo - firmamärk lõik looduskatastroof - suur loodusõnnetus koaala - kukkurkaru lõhmus - pärn koleerik - ruttu ja tugevasti erutuv inimtüüp lõimuma - millegagi liituma, ühte sulama kollektsioneerimine - kindlate esemete kogu- mine M koloonia - asumaa magnituud - mõõtühik maavärina võimsuse kommentaar - seletav märkus, arvamusavaldus mõõtmiseks kompleksne - mitmest osast koosnev maimik - 1-3-aastane laps komplekteerima komplekti koostama; manipuleerima - rahvahulki mõjustama ettenähtud määrani täiendama soovitud suunas komöödia - lõbusa sisuga näidend või film marsruut - liikumistee
libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt. Maavärinate esinemispiirkonnad: Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang · Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged) a. Lõuna-Ameerika läänerannikul b. Põhja-Ameerika idarannikul c. Jaapanis d. Aafrika keskosas e. Euroopa põhjaosas · Mida mõõdab Richteri skaala
· Ala geoloogilisest ehitusest. Millised inimtegevused võivad kaasa tuua maalihke? · Ehitustegevus mitte rajada elumaju liiga kaugele kaldale. Paadisadamate rajamine · Puude ja metsa mahavõtmine tekib erosioon, pinans variseb ja libiseb · Autoteede v lihtsalt teede rajamine, nõlva kuu muutmine · Jõesängi süvendamine Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse: R maavärina võngete tugevust; M purustusi Mõõtühik: R magnituud, M pallid Skaala ulatus: R 0-8,9 magnituudi; M 0-12 palli Millega mõõdetakse: R Seismograaf; M vaatlus metsakõdu tähis 0 huumuskiht A leetkiht/väljauhtekiht E sisseuhtekiht B lähtekivim C leetumine toimub nendes piirkondades, kus sajab rohkem, kui aurab. Kamardumine tekib paks huumuskiht. Toimub rohtlates, sademete hulk ja auramine on tasakaalus. STEPP A B C Sisseuhtekiht on kõigil muldadel.
hulk väheneb aga aurumine suureneb. Vahemerelises kliimavöötmes on jõgedel suurvesi talvel, millal sajab rohkem, aga madalvesi on kuival ja palaval suvel. 4)Põhja-Ameerika kaart PILET 11 1)Milline põhimõtteline erinevus on maavärinate tagajärgede ja tugevuse mõõtmisel Mercalli ja Richteri skaalal? Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalne hindamine. Mõõdetakse pallides. Richteri skaalat kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. Mõõtühikuks on magnituud. 2)Milline erinevus on parasvöötme tsüklonite ja troopiliste tsüklonite liikumissuunas? Parasvöötme tsüklonid liiguvad läänest itta. Troopilised tsüklonid liiguvad läänevoolu tõttu ida või kirde suunas. 3) Milline ilm on Eestis tsükloni üleminekul suvel? Tsükloni üleminekul on suvel Eestis jahe ilm (kõrgrõhkkonna puhul päikseliselt soe). 4)Kirjeldage suurt ja väikest veeringet. Suur veeringe moodustab ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale.
musta kehaga ja tähevärvide erinevus tuleneb otseselt nende pinnatemperatuuride erinevusest. Külmad tähed (st. spektriklass K ja M) kiirgavad suurema osa oma energiast elektromagnetkiirguse spektri punases ja infrapunases piirkonnas ning paistavad seepärast punasena, kuumad tähed aga (st. spektriklass O ja B) sinisel ja ultravioletsel lainepikkusel, mis laseb neid paista sinise või valgena. Tähesuurus ehk näiv tähesuurus ehk magnituud ehk suurusjärk on taevakeha näivat heledust väljendav arv. Mida suurem on see arv, seda väiksem on heledus. Kui kahe tähesuuruse vahe on üks, siis nende tähtede füüs. Heledused erinevad 2,5 korda. Päike on päikesesüsteemi keskpunkt- hõõguvkuup gaasikera läbimõõduga 1,4 mln km ja m=2*1030 kg. Temperatuur tuumas on 15.6 miljonit Kelvin'it, pinnal umbes 6000 °C. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese
Maavärina kolle (fookus) ja kese (epitsenter) Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Tabel 3. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõdetakse purustusi Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-8,9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang 7. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele;
toimel. Alates 1935.a. USA seismoloog Charles Richter alustas. Inimene tajub alates 2,5 magnituudist. Purustav on üle 5 magnituudi. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse? Mõõdetakse maavärina võngete Mõõdetakse purustusi tugevust Mõõtühik magnituud pallides Skaala ulatus 0-9 magnituudi 0-12 palli Millega mõõdetakse? seismograafiga Vaatlustega, antakse hinnang Maavärina ohtu saab ennustada eelnevate kergete värinate ja loomade käitumise järgi. Kindlalt ette ennustada pole võimalik. Seni suuremad maavärinad 1906 Ecuadori põhjarannik 8,9 magnituuti 1933 Hokkaido (Jaapan) saarest idas 8,9 magnituuti. 1964 Alaska lähedal 9,2 magnituuti
pinnalaineteks. 27. Maa kihiline ehitus. Maal on kihiline struktuur, mis koosneb tuumast, vahevööst ja maakoorest. 28. Maavärinad. Maavärinaid iseloomustavad suurused. Maavärinad - maakoore (maapinna) järsud ja lühiajalised võnkumised. Mercalli skaala - hinnatakse purustuste hulka, tähistatakse I-XII Richteri skaala - aluseks on maavärina toimel vabaneva energiahulga mõõtmine. Magnituud - maavärina tugevust iseloomustav arv. 29. Radioaktiivsus. Radioaktiivsuse mõõtühikud. Radioaktiivsus - Keemilise elemendi mittestabiilse isotoobi võime iseeneslikult muunduda teise elemendi isotoobiks. Isotoobid - ühe ja sama keemilise elemendi aatomid, millede tuumas on sama arv prootoneid, aga erinev arv neutroneid. Sellisel elemendil on mitu erineva massiarvuga aatomit. Radioaktiivsuse mõõtühikud · Aktiivsus · Kiirgusdoos · Neeldumisdoos · Bioloogiline efektiivdoos
Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-, peale- või alla nihke suunaliselt. Maavärinate esinemispiirkonnad: Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Mõõtmine Richteri skaala abil: Mõõdetakse maavärina võngete tugevust Mõõtühik: magnituud Skaala ulatu:s 0-8,9 magnituudi Millega mõõdetakse? Seismograafiga Kivimite liigitamine tekke järgi, kivimiteringe; lubjakivi, liivakivi, graniit, basalt Kivimid jagatakse tekke järgi kolme rühma: 1 Tardkivmid (moodustuvad magma tardumisel maakoores või maa pinnal) – purskekivimid – tarduvad maa pinnal (nt. basalt) süvakivimid – tarduvad maakoores (nt. graniit) 2 Moondekivimid
annaabi.ee 
