· Aasia osakonna kõige kõrgem puu on Linaceae Larix gmelinii var. Japonica dauuria lehise teisend. Sahhaliin ; Corylaceae Corylus colurina kõrgetüveline sarapuu. Lääne-Aasia, Türgi · Liaan mis seal Aasia osakonnas puu otsas ronib on Aristolochiaceae Aristolochia maudshuriensis mandzuuria tobiväät. Korea · Vollema taim - Vollemia Vollemia nobilis taimeharuldus, kes ühendab meid dinosauruste ajaga vanim fossiilne vollemia on dateeritud aega 200 miljonit aastat tagasi. 1994-ndal aastal avastati, et see ei ole fossiilne leid, vaid elus puu. Volleemia kuulub araukaarialiste Araucariaceae sugukonda. Arvamus: Botaanikaaed avardas silmaringi taimeriigi koha pealt ning oli väga meeldiv kogemus olla praktikumi ajal värskes õhus toreda seltskonnaga taimi uurida ja aega veeta. Taolisi väljaskäike võiks olla veelgi, kuna nad on vahelduseks väga meeldivad nii
tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan." Leidub koos naftaga Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³ Riigiliselt: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan Probleemid maagaasiga Laialdane kasutus: elektri- ja soojusenergia tootmine, kütusena mootorites, pliitides, keemiatööstus Fossiilne kütus Probleemne koht: naaberriikidega jagamine (Venemaa gaas Läti hoidlates) Kasutatud kirjandus http://de.wikipedia.org/wiki/Erdgas http://de.wikipedia.org/wiki/Erneuerbare_Energie http://www.diplomaatia.ee/artikkel/balti-energia-ja-julgeolek/ http://www.keila.edu.ee/est/download.php/file_id/225/Energiaprobleemid.pdf http://www.bioneer.ee/eluviis/roheline_kontor/aid-10302/Taastumatud- energiaallikad Geograafia õpik gümnaasiumile, "Energeetika" peatükid
NAFTA Urve Varik Nafta liik. Nafta on fossiilne kütus. Fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Nafta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Naftavarud 2014. aasta seisuga on naftavarud kõige suuremad: Saudi-Araabias- 261,9 barrelit Iraanis- 125, 8 barrelit Iraagis- 115 barrelit Suurimad nafta tootjad: Saudi Araabia
Eesti majandusressursside kasutus võimalused Eestis ei leidu palju majandusressursse, kuid tehnika arenedes tuleb neid juurde näiteks tuule ja päikeseenergia. Samas ei jäeta kõrvale vanu juba teada olevaid ressursse, näiteks puit. Energiaallikad Fossiilne kütus Ehitusmaterjal Tuuleenergia Päikeseenergia Põlevkivi Turvas Puit Mittetäielikukt Puidurakkude lagunenud Mittetäielikult Liikuvad Päikese kasvamise ja
MEREVAIK Merevaik Iidsetest männipuudest välja "higistatud" fossiilne vaik, mida leidus Skandinaavia lõunapoolsaarel ja selle naaberegioonidel juba 50 miljonit aastat tagasi. Omadused · Kõvadus: 2-2,5 · Tihedus: 1,05-1,1 g/cm3 · Värvus: luuvalgest tumepruunini, mustani; enamasti helekollane · Läbipaistvus: läbipaistev või läbikumav · Läige: matt või rasvaläige · Lõhenevus: puudub · Murdepind: karpjas või tasane · Sulamistemperatuur: 350-375°C · Kogub endasse elektrostaatilist energiat Leiukohad
Mis on põlevkivi e. kukersiit? Kerogeeni sisaldav settekivim Fossiilne kütus Eesti peamine energiaallikas Taastamatu loodusvara Ajalugu algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 laastati põlevkivitööstus 1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma
Oksüdeerumine Oga reageerimine. Pürolüüs aine muundumine kõrgema temperatuuri toimel. Dehüdrogeenimine vesiniku lahutamine. Hüdrogeenimine vesiniku liitmine. Isomeer on aine millel on ühesugune summaarne valem aga erinev struktuur. Maagaas looduslik gaaskütus. Oksüdeerija liidab elektrone. Redutseerija annab elektrone ära. Redutseerumine elektronide liitmine. Summaarne valem molekulivalem, väljendab aine koostist nt C2H6. Fossiilne kütus geoloogilises minevikus elanud organismide jäänused, mittetaastuv, nt nafta, põlevkivi, kivisüsi. Nafta destilleermine nafta kuumutamine, mille kaudu saadakse erinevaid saaduseid nende keemistemperatuuril. Detonatsioon liiga kõrge temperatuuri juures põlemine, mis asendub plahvatusega. Oktaaniarv näitab isooktaani arvu destillatsioonis. TEP tetraetüülplii ehk antidetanaator. Bituumen destilleerimise jääkaine, asfaldi tegemiseks vajalik.
Inimesed tundsid ja oskasid naftat kasutada juba 5000 aastat tagasi. 20.sajandi alguses hakkas nafta teisi kütuseid, nagu näiteks kivisüsi, mis oli pikka aega olulisim kaevandatav kütus, järk-järgult välja tõrjuma. Tänapäeval on nafta üks olulisemaid maavarasid ja tema tähtsus majandusele ülisuur, sest nafta hinnast sõltuvad enamike kaupade hinnad. Naftat võiks tõesti nimetada maailma kuningaks, kuid fakt on see, et nafta on fossiilne ehk mittetaastuv kütus, see on nafta ,,achilleuse kand". Tänapäeval ammutatakse naftat peamiselt merepõhjast ning puurtornid asuvad mandrist kaugel merel. Naftat transporditakse enamasti suurte naftatankeritega. Mõlemad, nii keset merd asuvad puurtornid kui ka tankerid, on ohtlikud, sest nendega võib väga kergesti õnnetusi juhtuda. Viimaste aastaste suurim õnnetus juhtus 2010. aastal Mehhiko lahel. Ligi kolme kuu jooksul
ÕPIK LK 45-46 VASTUSED 1.Ökoloogilised globaalprobleemid on tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. ÕIGE 2.Globaalse soojenemise peamine põhjus on osoonikihi hõrenemine. ÕIGE 3.Põlevkivi kuulub taastuvate loodusvarade hulka. VÄÄR Põlevkivi on fossiilne kütus ning see kuulub taastumatute loodusvarade hulka 4.Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb soodustada taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise. VÄÄR Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb hoida ära uute taimede- ja loomadeliikide sattumist uutesse looduslikesse keskkondadesse, sest muidu muutub toiduahel, mis võib omakorda hoopis kaotada taime- ja loomaliike. 5.Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse suurendamisega. ÕIGE 6
Värvusetu, vees ei lahustu Ohutuse eesmärgil lisatakse talle 0,02% väävliühendeid, et anda talle tugev lõhn. Kasutatakse keevitamisel, balloongaasina majapidamises, freooni asendjana aerosoolpakendites. Parafiinid Tahked alkaanid (alkaanide C16-C40 segu) Valmistatakse küünlaid ,parafiinmähiseid. Nafta on fossiilne ehk mittetaastuv kütus. On moodustunud vetikate ja bakterite biomassist. Nafta töötlemise etapid on: 1) Fraktsioneeriv destillatsioon Keemistemperatuuride järgi jaotatakse nafta fraktsioonideks GAASID C1-C4 < 0 KRAADI PETROOLEETER C5-C7 30-100 BENSIIN C5-C10 40-210 PETROOLEUM C10-C18 150-320 DIISEL C12-C20 200-350
•Mehaaniline energia on võrdne süsteemiväliste jõudude tööga: ΔEmeh = Avälis Üldine energia jäävuse seadus •Kui vaadata kõiki energialiike tervikuna, kehtib üldine energia jäävuse seadus: suletud süsteemi koguenergia on ajas muutumatu •Universumis on energiat kindel muutumatu kogus 5. Energia jäävuse seadus looduses ja tehnikas Jõumasinad •Jõumasinad – masinad, mis teevad tööd välise energia arvel; ehk mootorid Energia saamine ja muundumine •Fossiilne energia pole jääv •Taastuv energia tuleb kõik Päikeselt Gaaside ja vedelike voolamine •Voolukiirus sõltub toru läbimõõdust •Suure voolukiiruse alas on rõhk väiksem ja pall püsib seal •Bernouilli printsiip: voolava gaasi või vedeliku rõhk on suurem nendes piirkondades, kus kiirus on väiksem, ja väiksem seal, kus kiirus on suurem. •Bernouilli printsiip leiab rakendust lennunduses
Kivisöe eeliseks on tema lai levik, ohutus transpordil, ladustamisel ja kasutamisel. Kivisöe suured varud tagavad tarnekindluse konkurentsivõimeliste ja stabiilsete hindadega. Seepärast loetakse söe kasutamist energia tootmisel majanduslikult kasulikuks. Suurim kivisöe eksportija on Austraalia, kelle arvele langeb ligi kolmandik maailmas turustatavast kivisöest. Kivisüsion kõige enam süsinikuühendeid (süsinikdioksiid CO2) tootev fossiilne kütus. Kivisüsi sisaldab ka väävlit 0.5 kuni 2%. Kaasaaegsed kivisöe kasutamise puhtad tehnoloogiad (clean coal technologies) lubavad kivisöe keskkonnasõbralikku kasutamist. Probleemiks on kujunenud kasvuhoonegaaside (CO2) emissioon. Kui kolmkümmend aastat tagasi paisati õhku 15,7 milj. tonni CO2 siis nüüd juba 24,1 milj. tonni. Selles on OECD riikide osa nimetatud ajaperioodi jooksul vähenenud 65,9 %-lt 52,1 %-le, Hiina osakaal on kasvanud 5,7%-lt 13,7%-le
7. Masinaid, mis välise energia arvel tööd teevad, nimetatakse jõumasinateks ehk mootoriteks. Jõumasinate tarbeks energia hankimine on alati seotud kulutustega.Igavese jõumasina,masin mis töötaks lõputult ilma välise energiaallikata, loomine pole energia jäävuse seaduse kohaselt võimalik. Energia jäävuse seaduse järgi ei saa ükski masin teha rohkem tööd, kui see selleks kulutab. 8. Fossiilkütus ehk fossiilne kütus ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütused on põlevad maavarad, mis on tekkinud orgaaniliste jäänuste fossiliseerumisel.Peamised fossiilkütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 9
keeles - coal) on taimse päritoluga, musta värvusega kivim, mis koosneb peamiselt süsinikust, vesinikust, hapnikust ning väävlist. Kivisüsi on tekkinud miljoneid aastaid tagasi soodes ürgsete taimede lasunditena, mis on hiljem kattunud mitmesuguste setetega. Kõrgendatud temperatuuri ja rõhu mõjul mattunud taimede jäänused muundusid füüsikaliselt ja keemiliselt, mille tulemusena tekkis kivisüsi. Kivisüsi on kõige enam süsinikuühendeid (süsinikdioksiid CO2) tootev fossiilne kütus. See sisaldab väävlit 0.5 kuni 2%. Kivimi ainete sisaldus varieerub suuresti leiukohast sõltuvalt. Kivisöe kütteväärtus sõltub tema süsinikusisaldusest. Kivisöe kütteväärtus on kuni 36 MJ/kg. Kivisöe tekkimine Kivisöe lademed hakkasid moodustuma Devoni ajastul, suurim kivisöe tekkimine leidis aset Karboni ajastul umbes 350-280 miljonit aastat tagasi Põhjapoolkeral ja Karboni/Permi ajastul 350-225 miljonit aastat tagasi Lõunapoolkeral
energia, geotermaalne energia Energiallikate kasutamise eelised ja puudused: Nafta: + suur kütteväärtus + mitmekülgne kasutamisvõimalus keemiatööstuses + mugavam ammutada, töödelda ja transportida kui tahkeid fossiilseid kütuseid - tugev surve looduskeskkonnale - suured pinged rahvusvahelistes suhetes Maagaas: + kõige keskkonna säästlikum fossiilne kütus + transport on soodne + transport on keskkonna säästlik - minimaalne keskkonna kahjustamine Tahked kütused: + mitmekülgne maavara - kaevandamine on töömahukas - kaevandamine mõjub maastikule hävitavalt - põletamine reostab kesskkonda ja õhku - põletamine kahjustab jaama ümbruses elavate inimeste tervist Vesi: + ei vähenda jõe vooluhulka + ei tekita jääkaineid
Eesti energeetika Eesti energia baseerub peamiselt põlevkivil,mida jätkub 100-200a. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. Põlevkivi aktiivsest varust, arvutatuna lähtuvalt elektrijaamade tehnilis-majanduslikest tingimustest, jätkub praeguse tarbimismahu juures 40 aastaks. Maagaas on puhtaim fossiilne kütus. Eestis on maagaas elektritootmisel kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile pärinedes samas 100% ulatuses Venemaalt. Maagaas on peamiseks kütusealternatiiviks turbiinelektrijaamade rajamisel elektrisüsteemi paindlikkuse tõstmiseks. Taastuvateks biokütusteks on peamiselt puit, põhk, sõnnik, pilliroog ja jäätmete bioloogiliselt lagunev osa. Eesti rannikualade aastakeskmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tuulest elektri tootmise arendamist piiravad Eestis elektrivõrgu ulatus ja
Tallinn 2013 Fossiilsed kütused Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.
Fossiilsed kütused. Kütused koosnevad 300 miljonit aastat vanadest osaliselt lagunenud meretaimedest ja loomadest. Valguse saamiseks kasutatakse aga näiteks energiat, mis on saadud karboni ajastu soosõnajalgu põletades. Need sõnajalad ja meretaimed on 300 miljoni aastaga muidugi muutunud. Tänapäevaks on neist saanud kivisüsi ja nafta, mida tuntakse kui fossiilseid kütuseid. Fossiilne kütus ehk fossiilkütus (ka ürgkütus) ehk fossiilse päritoluga orgaaniline kütteaine on energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine. Ta on päritolult settekivim, millesse on ladestunud biosfääri aineringest väljunud süsinikuühendid. Fossiilkütustest saadud energiat nimetatakse fossiilenergiaks. Peamised fossiilsed kütused on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas.
mitmete probleemide ees. 19.sajandil algas tööstuse areng ning see on toimunud kasvavas tempos.Juurutati palju uusi tehnoloogiaid, loodusest pumbati välja tohutult ressursse- loodusvarasid. Väga suurt lõivu on pidanud emake Maa maksma sõjatööstusele.Toorainet on ammutatud maapõuest suurtes kogustes ning kahjuks ei ole kõik maavarad taastuvad. Üheks selliseks taastumatuks loodusvaraks on nafta- sellest sõltub tänapäeval kogu inimkond.Elame ajastul, mil fossiilne küttematerjal omab põhjapanevat tähtsust ning sellest olenevalt toimivad ka rahvusvahelised suhted. Arenev ühiskond vajab üha rohkem elektrienergiat.Selle tootmiseks vajalike maavarade ressursid on aga piiratud.Keskkonnasõbralikud tuule- ja päikeseenergia ei ole igal pool rakendatavad. Aatomienergia oleks lahenduseks, kuid vajab igakülgset läbikaalumist. Kui ohutu see kõik on? Kõigil on veel meeles avarii Tsernobõli tuumajaamas Ukrainas.Ka seal
Meil kasutatakse maakütet Nafta- Must kuld (+) Suur kütteväärtus, palju kasutusvõimalusi, hea käideldavus (-) Tugev surve looduskeskkonnale (naftareostused), suur CO2 allikas, pinged riikide vahel Kivi- ja pruunsüsi- Kuna varud on rikkalikud, toodetakse veel praegugi elektrit (+) väga mitmekülgne maavara, saab toota palju kütuseid (-) Kaevandamine töömahukas, põletamine kahjustab keskkonda Maagaas- Kõige keskkonnasäästlikum fossiilne energiaallikas (+) Põleb peaaegu täielikult, transport torude kaudu Tuumaenergia- Kasutatakse looduslikult radioaktiivseid keemilisi elemente U, Pu, Th (+) Äärmiselt suur energiasisaldus, ei tekita kasvuhoonegaase (-) Elektrijaamade ehitamine kallis ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine ohtlik; soojusest läheb kaotsi Eesti energiamajandus Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad)
1. 18. märts: Veeprobleemid:, , ,.. magevee puudus Maailmas on palju täheldatud põhjaveevarude ületarbimist. Seda eriti paljudes Hiina osades, Indias, Mehhikos, Tais, Põhja-Aafrikas ja mitmetes USA osades. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeradi võrra ning kardetakse selle ammendumist. Sellega kaasneksid aga omakorda uued probleemid, sest selle veega niisutatakse 20% ulatuses kogu USA haritavast maast. (Anttila.P et al 1996) On teada, et kui maakera veevarud oleks jaotunud ühtlaselt siis jätkuks vett 20-30 miljardile inimesele, sest näiteks Amazonas jõgikond kannab aastas rohkem vett kui kõik teised jõed kokku, aga reaalsuses see loomulikult nii ei ole. (Anttila.P et al 1996) Suure joogivee
põllumajandusjäätmetest, selle saaduste hulka kuuluvad taimsed õlid, etanool ja anaeroobse lagunemise tulemusena tekkinud gaas. · Kõige tavalisem on biomassi põletamine vahetult soojuse saamiseks, kuid biomassi saab kasutada ka kütusena elektrienergia tootmisel turbiinide abil. Elektrijaamades kasutatavad energialiigid · Mehaaniline energia · Keemilise sideme energia · Tuumaenergia · Soojusenergia Elektrijaamades kasutatavad energiaallikad · Fossiilne kütus Naftaproduktid, maagaas, põlevkivi jne · Taastuvenergia Geotermiline-, hüdroenergia jne · Tuumaenergia Tuuma seoseenergia · Muu Vesinikkütus kütuseelementides Kasvuhoonegaasid · Suurimaks inimese tekitatud CO2 saaste allikaks on elektritootmine - peamiselt kivisöel töötavad elektrijaamad. Kivisüsi põledes tekib temast 70% rohkem CO2 ühetoodetud energiaühiku kohta kui loodusliku gaasi puhul. Kogu maailmas annab energiatootmine 37%
tuhandeid aastaid. Üldiselt nimetatakse äravooluks vee voolamist mööda maapinda või pinnases. See võib ollavastavalt pindmine (sademete äravool), maasisene ehk vaheäravool või põhjavee äravool. Pindmise äravoolu seda osa, mis vahetult pärast allalangemist suubub pinnaveekogusse, nim. otseäravooluks. Nagu on teada, siis inimene vajab eluks magedatvett. Kuid mageveevarud vähenevad aasta-aastalt. Näiteks Ameerikas asuv maailma suurim fossiilne põhjaveeala on vähenenud veeranid võrra ning kardetakse selle ammendumist. Põhjaveevarud on veevarud mis paiknevad maasees. Enamasti on see vesi mage. Põhjaveevarud aina vähenevad ning suureks probleemideks on see Lõunariikides. Mis on heitvesi, kuidas tekib? Heitvesi on inimkasutuses olnud ja seejärel loodusesse tagasi lastud vesi. Enamasti on heitvee omadused algselt kasutatud vee omadest halvemad, harvem loodusesse lastud heitvee omadused samad mis esialgsel veel
lääneosas; Austraalia 68. Maailma suurimad hüdroenergia ja tuumaenergia tootjad: Hüdroenergia tootjad Kanada; USA; Brasiilia; Hiina; Venemaa; Norra Tuumaenergia tootjad USA; Prantsusmaa; Jaapan; Saksamaa; Venemaa; Lõuna- Korea MÕISTED Energiamajandus-majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edestamise ja jaotamise. Fossiilne kütus-miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine(elusorganite jäänused). Taastuvad energiaallikad-energiaallikad, mis taastuvad kasutamise järel. Taastumatud energiaallikad-energiaallikad, mis ei taastu kasutamise tagajärjel. Energiakriis-kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab disproportsioon riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia
tema vedel vorm Millised on nafta eelised teiste fossiilisete kütuste ees milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid Miks on maagaas kõige keskkonnasäästlikum fossiilne energiaallikas Sellepärast et maagaasil on lihtne keemiline koostis ja see põleb peaaegu täielikult tekitades õhku muid põlemisjääke minimaalselt Millised on kivisöe tootmise ja kasutamise eelised ja millised on selle puudused Kivisöe globaalsed varud on palju suuremaid kui teiste fossiilsete kütuste omad. Sellest saab toota mitut tüüpi kütuseid ja teisi aineid. Puudused on et selle kaevadamine on energiamahukas ja mõjub maastikule hävitavalt
maksimaalselt 70 sentimeetrit, kaal kuni 150 grammi. Käsitiivalised on näriliste järel arvukuselt teine imetajate selts. Umbes 920 tänapäeval elavat nahkhiireliiki moodustavad imetajate liikide koguarvust ligi viiendiku. Käsitiivalisi ei esine üksnes polaarvöötmes ning üksikutel väga isoleeritud saartel. Palju on nahkhiiri troopikas - mõnes piirkonnas võib nende liikide arv ületada kõigi teiste imetajate liikide koguarvu. Kõige vanem fossiilne nahkhiir, Ameerikast Wyomingist leitud Icaronycteris, pärineb varasest eotseenist. Lendloomad Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad tõeliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda või pikki hüppeid sooritada. Tiibadeks on nahkhiirel nahast lennused, mis asuvad eesjäsemete sõrmede, kere külgede, tagajäsemete ja saba vahel. Lennunahaga varustatud sõrmed on erakordselt pikad, vaid pöial on lühike. Laiade tiibadega nahkhiired on üldiselt aeglasemad
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii
otsa saavad, peab inimkond minema üle mõnele teisele energiaallikale. Nii on väidetud, et mitme viimasel aastakümnetel peetud sõja põhjuseks ei ole mitte ametlikult välja kuulutatud õigustused, vaid püüe kontrollida hädavajalikku ressurssi. Fossiilsed kütused on tekkinud surnud ja mattunud organismidest miljonite aastate jooksul. Fossiilsete kütuste põletamisel kasutatakse miljonite aastate jooksul fotosünteesiga talletatud päikeseenergiat. Esimene fossiilne kütus mida inimene kasutama hakkas oli kivisüsi. Kivisöe suuremad varud: USA, Venemaa, Hiina. Kivisütt kasutatakse soojusenergia tootmiseks, elektrienergia tootmiseks, keemiatööstuses.19. saj lõpus ja 20. saj algul, eelkõige sisepõlemismootori leiutamisega tõusis kõige olulisemaks kütuseks nafta. Naftasaadusega toodetakse elektrit, pannakse liikuma autod ja palju muud, mistõttu on ta kujunenud hädavajalikuks ressursiks. Suurimad naftatootjad on USA, Venemaa ja Saudi-Araabia
niisutavate maade sooldumine 4) Veepuuduse all mõeldakse puhta magevee nappust. Vee põhilisteks tarbijateks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on joogivee puudumise tõsiseks probleemiks. Kuni 80% vajalikust veekogusest kulub kuivade ja poolkuivade maa- alade niisutamiseks. Veetarbimist aitavad vähendada oskuslikult rajatud niisutussüsteemid ja merevee destilleerimine, mis on kallis. 2) Põlevkivi kui olulisim Eesti keskkonnaprobleem Põlevkivi on fossiilne kütus, mis moodustus vetikate kuhjumisel u. 450 miljonit aastat tagasi. Eestis kaevandatakse põlevkivi u. 10-15 miljonit tonni aastas ning sellise tarbimise käigus jätkus seda veel 40 aastaks. Eestis kasutatakse põlevkivi elektrienergia tootmiseks. Lahtiste kaevandamise tulemusega on u. 10000 hektarit maad kaetud aheraine kuhikutega, maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20000 hektarit. Saastet tekitab ka elektrijaamade korstnatest väljuv lendtuhk
tõhusamaks muuta sel viisil, et elektri tootmisel tekkiva heitsoojusenergiaga köetakse vett, mis suunatakse talviti kodude soojendamise eesmärgil ümbruskonna asulatesse. Süsinikdioksiidi toodetakse igal aastal maailmas kokku 27000 miljonit tonni. Kui see süsinik oleks külmutatud -80 kraadi juures, siis moodustaks see 1,5 km kõrguse ja 20 km ümbermõõduga mäe. Energiaallikad 2) Maagaas: Oleks justkui ideaalne fossiilne kütus. Maagaasi peamiseks koostisosaks on metaan. Võrreldes nafta või kivisöe põletamisega tekib maagaasi põletamisel poole vähem süsinikdioksiidi. Kuid probleemiks on see, et tegemist on 24 korda tõhusama kasvuhoonegaasiga. Vesinik: Sarnaselt elektriga on ka vesinikku vaja toota; ühestki puuraugust seda välja ei pumpa. Vesinikku on tunduvalt keerulisem käsitseda kui teisi gaasilisi kütuseid, nagu metaan ja propaan. Õhuga segunenud vesinik on äärmiselt plahvatusohtlik.
Pterosauruste luustik näitab, et need roomajad olid võimelised lendama (joonis 6). Tiibade suur siruulatus näitab, et enamus liike kasutasid oma tiibu siis, kui nad õhku tõusid. Õhus liikusid nad õhuvoolude abil ning lendasid ilma tiibu lehvitamata. Enamus liike olid võimelised kõndima ja ronima, kasutades konksutaolisi küüniseid. Mõned tiibsisalikud olid varblase suurused, teised, näiteks pteranodondide tiibade siruulatus küündis kuni 7.5 meetrini. Vanim fossiilne lind pärineb Juura ajastust. See leiti 1861. aastal peeneteralisest Solenhofeni lubjakivist Saksamaal 1861. aastal. Mõne kuu pärast leiti sealtsamast ka täielikult säilinud luustik sulestiku jäljenditega. Ta sai nimeks Archaeopteryks ehk ürglind. Kui poleks olnud märke sulestiku kohta, siis luustiku järgi oleks ta arvatud sisalikuks. Tal olid sisalikelt päritud 20 lüliga saba ning tiibade otstes paiknevad küünised. Nokk puudus ning nagu kõigil sisalikel, olid tal ka hambad
Saastajad jagatakse kolme rühma: kriitilised saastajad (nt CO), otsesed saastajad (nt O3) ja kaudsed saastajad (nt. O3 tekkereaktsioonis esinevad algühendid). Lisaks jagatakse reostusained kaheks- primaarsed ning sekundaarsed reostusained. Primaarsed reostusained on ained, mis satuvad atmosfääri koheselt pärast põlemisreaktsiooni. Sekundaarseteks reostusaineteks loetakse aineid, mis tekivad atmosfääris (mitme) reaktsiooni käigus. 2.1 Süsi Süsi on fossiilne kütus, mis tekib soistes ökosüsteemides, kus taimejäänused on muda ja vee poolt kaitstud õhu ja biolagunemise eest. Söe tekkeprotsessi käigus toimuvad mitmed füüsikalised, biokeemilised ja keemilised muutused, mis vähendavad vee ja hapniku sisaldust. Söe keemiline struktuur koosneb erinevate funktsionaalrühmadega benseenidest. Mida rohkem sisaldab süsi aromaatseid ühendeid ja ketoone, seda vanem on süsi.
(graniit gneiss) b. Parakivimid settekivimi moondel. (liivakivi kvartsiit) · Tunda ära tavalisemad kivimid, nende kasutamine Graniit tähtis ehitusmaterjal, killustik, betoonitäide, skulptuurid Lubjakivi lubja tootmine, tsemenditööstuses, ehitusel, metallurgia, paberitööstuses Liivakivi ehitusmaterjal, tööstuslik toore Põlevkivi fossiilne kütus, keemiatööstuse tooraine. · Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine ja reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine Sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus,
gneiss < graniit) o Parakivimid settekivimite moondel (nt. marmor <lubjakivi) 6) Tunda ära tavalisemad kivimid (graniit, lubjakivi, liivakivi, põlevkivi), nende kasutamine. Graniit tähtis ehitusmaterjal, killustik, betoonitäide, skulptuurid Lubjakivi lubja tootmine, tsemenditööstuses, ehitusel, metallurgia, paberitööstus Liivakivi ehitusmaterjal, tööstuslik toore Põlevkivi keemiatööstuse tooraine, fossiilne kütus 7) Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid. Keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. Sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid,
· Keskkonnaohtlik · Suur rajamiskulu · Aastane küttekulu(keskmiselt) eurodes 1086,50 .2 2 http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCtus#K.C3.BCtteliikide_v.C3.B5rdlus 8 GAASKÜTUSED MAAGAAS Maagaas on looduslikest allikatest reeglina koos nafta tootmisega eralduv süsivesinikgaas. Maagaasi kasutatakse peamiselt kütusena. Maagaasil peaaegu puudub väävlisisaldus ja just seetõttu on ta üks eelistatuim fossiilne kütus. Samuti ei eraldu tema täielikul põlemisel CO-d, see ei saasta keskkonda tahma ja raskemetallidega. Maagaasi väävlisisaldus on alla 0,0001g/kg kohta. Mida jälgida gaaskütte rajamisel? Maagaasiga küttesüsteemi valikul peaks eelkõige vaatama läbi gaasitrasside olemasolu. Uuselamurajoonides on valdavalt maagaasivõrk välja ehitatud, kasutuses oleva hoone rekonstrueerimisel ja küttesüsteemi moderniseerimisel saab aga tihti trassi puudumine määravaks
Miinused: · Ei sobi hästi mootorikütuseks ja keemiatööstuse tooraineks · Gaasi transport üle merede suure rõhu ja madala temperatuuri tõttu on ohtlik ja kallis. Tahked kütused (turvas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi) Plussid: · Suhteliselt suured varud · Suhteliselt kõrge energeetiline väärtus Miinused: · Kõige rohkem atmosfääri saastab fossiilne kütus · Transport on kallis Hüdroenergia Plussid: · Kõige odavam energiallikas · Saab müüa teiste kaupade koosseisus(keemiatööstus, alumiiniumi tööstus) Miinused: · Tootmiseks läheb vaja suure languse või vooluhulgaga jõgede olemasolu · Tarbija peaks olema lähemal kui 9000 km (?) · Vooluhulk peaks olema aastaringselt ühtlane, vastasel juhul läheb vaja
Iraak. Selle eesmärk on liikmesriikide naftapoliitikat stabiliseerida et kõigile jääks stabiilne sissetulek. Praegu on OPEC-is 14 liikmesriiki kuid nende roll maailma turul naftahinna reguleerimisel on vähenenud. Nafta hinna tõus on andnud tõuke uute energiaallikate otsimiseks ja tehnoloogia väljatöötamiseks, mis kokkuvõttes on energiamajandust vaid mitmekesistanud. 1. Maagaas Maagaas on puhtaim fossiilne kütus ning ka selle tootmine on pidevalt kasvanud. See on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja tema põlemisel tekib kõige vähem saasteaineid. Suurimad gaasi varud on Venemaal ja Iraanil ning neil on üle poole maailma varudest. Suurimad gaasitootjad ja samas ka tarbijad on USA ja Venemaa. Gaasi kasutatakse soojuselektrijaamades elektrienergia tootmiseks, osa keemia tööstusesse ja ka kodudes tarbitakse seda. Samuti kasutatakse ka gaasi üha rohkem kütusena. 1
Nafta eelised on tema suur kütteväärtus, mitmekülgsed kasutusvüimalused, mugav käideldavus ja tema vedel vorm 6.Milliseid probleeme maailmas tekitab nafta ammutamine, transportimine, töötlemine ja naftasaaduste tarbimine Nafta ammutamine, transport, töötlemine ja tarbimine avaldavad tugevat survet looduskeskkonnale. See on üks suurimaid süsihappegaasi tekitajaid ja selle ebavõrdne jaotumine tekitab rahvysvahelisi pingeid 7.Miks on maagaas kõige keskkonnasäästlikum fossiilne energiaallikas Sellepärast et maagaasil on lihtne keemiline koostis ja see põleb peaaegu täielikult tekitades õhku muid põlemisjääke minimaalselt 8.Millised on kivisöe tootmise ja kasutamise eelised ja millised on selle puudused Kivisöe globaalsed varud on palju suuremaid kui teiste fossiilsete kütuste omad. Sellest saab toota mitut tüüpi kütuseid ja teisi aineid. Puudused on et selle kaevadamine on energiamahukas ja mõjub maastikule hävitavalt
kohal molekulaarses evolutsioonis. Neutraalne evolutsiooniteooria eeldab, et pea kogu evolutsiooniline muudatus on neutraalne, kuid see ei tähenda, et enamus mutatsioone oleksid neutraalsed. Antud teooria kohaslet on looduslik valik selleks, et ellimineerida kahjulikke mutatsioone. Mittekahjulike mutatsioonide fikseerumine on aga valdavalt seletatav geneetilise triivi kaudu. Neandertaallased Homo neanderthalensis on esimene laialt tuntuks saanud fossiilne inimene(neanderi jõe järgi nimi. Kõige rohkem uuritud liik. Elas valdavalt Euroopas ja Euroopa on palju läbi uuritum kui muud alad ning nad elasid koobastes, kus luud säilisid hästi. Neandertaallaste ajumaht 1550 cm3. Nad olid keskmise kasvuga inimlased(165 cm- mehed).Massivsed luud-väga lihaselised(adaptsioon külmale kliimale). Sama inimtüüpi kuuluvad nt eskimod ,,tünnikujulised". Selline kuju viib kehamassi ja pinna suhte võimalikult väikseks, mis minimeerib soojuskadu
kindlaks määratud raie piirnorm teatud läbi oma territooriumi) maa-alal, eesmärk seadusega reguleerida Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade metsade raiemahtu. sissetulekud on maksustatud väga madalalt Energiamajandus- energia tootmise, või tööseadusandlus on laevaomakikele töötlemise, edastamise ja jaotamisega väga kasulik. tegelev majandusharu Positiivne kaubandusbilanss- olukord, Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse. maapõues või veekogude põhjas sinna Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja. põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, Üldgeograafiline kaart e looduskaart- maagaas jt) kaardil on kujutatud koha
tegelikuks suhtluskeeleks Kirde-Eestis. Põlevkivisõltuvusest tulenev pime usk ei lase näha alternatiive. Ometi on Eestiski oma TAASTUVAD KÜTUSED, neist üsna lootustandev oleks biomassi põletamine. Umbes kolmandiku vajaminevast elektri-ja soojusenergiast saaksime metsades ja märgaladel kasvavast biomassist. Märgaladest rääkides ei mõtle ma mitte turba põletamist, sest turvas on tänapäeva tingimustes siiski pigem fossiilne kui taastuv materjal. Jutt on märgaladel kasvavast taimestikust: kõne alla võivad tulla roog, hundinui, kõrkjas, paju. Et peatada mahajäetud turbarabade mineraliseerumist, oleks igati otstarbekas taastada neil taimkate - sellised märgalad võiksid talitleda ka looduslike keskkonnapuhastitena. Selleks, et suunata Eesti energeetikasüsteem biomassi kasutamisele, kuluks 10 -15 aastat. Üksiti aitaks see hajutada energiatootmist riigis.
Puiduvaru metsades olev puiduhulk m3/ha. Puidu juurdekasv teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud aja jooksul. Arvestuslank metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus on energiavarude hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani. Fossiilne kütus miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt), mida saab kasutada energiamajnduses. Taastuvad energiaallikad energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul (vesi, tuule, päikeseenergia jne) Taastumatud energiaallikad energiaallikad, mille taastumine on väga aeglane või praktiliselt olematu (nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne)
Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud ajajooksul Arvestuslank- metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on seadusega reguleerida metsade raiemahtu Energiamajandus Energiamajandus- on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- ja soojusenergiaks ja juhtimine tarbijani Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine(põlevkivi,nafta,küivisüsi,maagaas) mida saab kasutada energiamajanduses Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul, vee,tuule,päikese jms energia Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mille taastumine on väga aeglane või praktiliselt olematu, nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, uraanimaak jms
Fossiilsete kütuste põletamine toimub praktilselt igas riigis ja see on meie kõigi probleem, mitte kindla riigi või maailmajao. Allikad pärinevad uudiste kanalitelt kui ka õpikutest. Metsaraie teema allikad on võõrkeelsed ja enamus pärinevad Ameerika Ühendriikidest, nende hulgas ka materjali Kliima Instituudi kodulehelt. Näited, mis on antud ajahetkel eriti aktuaalsed, pärinevad eestimaistest meedia väljaannetest. FOSSIILSETE KÜTUSTE PÕLETAMINE JA NENDE MÕJU KESKKONNALE Fossiilne kütus on orgaanikat sisaldav ainete segu, mis on tekkinud tuhandeid ja miljoneid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, pruun- ja kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas). Energiat saab neist kätte ainult põletades. Fossiilsed kütused kuuluvad energiasektorisse ja neid nimetatakse veel taastumatuteks energiaallikateks, sest need ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul.1
Bensiin Põhiosa bensiinist moodustavad süsivesinikud C4-C12. Osa neist on ohtlikud: benseen.,tolueen.;naftaleen jne. Bensiin ujub veepinnal. Vett ei saa kasutada bensiini põlengu kustutmiseks.. Bensiin on lenduvam kui diiselkütus ja lennuki petrooleum. Ja seda mitte niivõrd bensiini põhikomponentide, kuivõrd lisandite tõttu.Diiselkütus Et eristada naftast toodetud diiselkütust biomassist toodetust, nimetatakse esimest petrodiisel Petrodiisel on fossiilne kütus, mida saadakse toornafta fraktsioneerival destillatsioonil.. Koostise moodustavad süsivesinikud C8 kuni C21 :parafiinid ja naftaleenid ja alküülbenseenid. Lennukikütus Reaktiivkütus on kütus gaasturbiinmootoritele. See on segu erinevatest süsivesinikest. sisaldavad süsivesinikke C8...C16. 3.Nafta kaheastmelise destillatsiooni skeem ning saadavad produktid Kogu seade koosneb kahest toruahjust ning kahest kolonnist: esimene töötab
Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Puidu juurdekasv- puidu aastane juurdekasv on metsavarade hindamise mõõtühik, mis näitab, kui palju aasta jooksul puitu juurde kasvab. Arvestuslank- metsa vanuselise struktuuri ja seisundi põhjal metsakorraldusega arvestuslikul teel määratud iga-aastane lõpp- ja valikraie maht. Energiamajandus Energiamajandus- majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise. Fossiilne kütus- miljonite aastatega maapõue või veekogude põhja ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine (elusorganismide jäänused), näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas. Taastuvad energiaallikad- vee-energia, tuuleenergia, puit jm bioenergia, loodete energia, maasisene soojus. Taastumatud energiaallikad- nafta, maagaas, kivi-, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraanimaak. Energiakriis- kütuse- ja energiamajanduse korraldamise ebakõla, mida põhjustab mittevõrdsuse
rohkem biomassi. AE on karnivooridel suurem kui herbivooridel. Selgroogsetel on PE-d tunduvalt väiksemad. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 34. Aineringed - veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe. Pôhilised fondid ja vood ringetes. Veeringe: Fond - mahutid, maardlad, kus vastav aine paikneb, on lagestunud. Meri: 97%; Jää: 2%; Pôhjavesi: 0,7%; Vooluvesi: 0,08%; Järved: 0,01%. Voog - liikuv üksus. Süsinikuringe (ühik: g / m2): Litosfäär - 6,6*107 Fossiilne kütus - 8*106 Hüdrosfäär - 2,7*105 Biosfäär ja kôdunemata ained - 4,02*104 Atmosfäär - 4*103. Süsinikuringlus läbi biosfääri on keskmiselt 400 g/m2a (osa salvestub fossiilse kütusena). Lämmastikuringe (ühik: kg / m2): N2 (ôhus) - 7592: bakterid ja sinivetikad orgaaniline N. N (orgaabiline) - 1,269: ammonifitseerijad bakterid NH3. NO3 - 0,084: rohelised taimed orgaaniline N; denitrifitseerijad bakterid N2. NH3 - 0,056: nitrifitseerijad bakterid NO2; taimed orgaaniline N.
Selgroogsetel on PE -d tunduvalt väiksemad ehk produktsiooniefektiivsus. Ühelt troofiliselt tasemelt teise kandub keskmiselt 10%. 34. Aineringed veeringe, C-ringe, N-ringe, P-ringe. Põhilised fondid ja vood ringetes. Veeringe: Fond mahutid, maardlad, kus vastav aine paikneb, on lagestunud. Meri: 97%; Jää: 2%; Põhjavesi: 0,7%; Vooluvesi: 0,08%; Järved: 0,01%. Voog liikuv üksus. Süsinikuringe (ühik: g / m2): Litosfäär 6,6*107 Fossiilne kütus 8*106 Hüdrosfäär 2,7*105 Biosfäär ja kõdunemata ained - 4,02*104 Atmosfäär 4*103. Süsinikuringlus läbi biosfääri on keskmiselt 400 g/m2a (osa salvestub fossiilse kütusena). Lämmastikuringe (ühik: kg / m2): N2 (õhus) 7592: bakterid ja sinivetikad orgaaniline N. N (orgaaniline) 1,269: ammonifitseerijad bakterid NH3. NO3 0,084: rohelised taimed orgaaniline N; denitrifitseerijad bakterid N2.
0 100 200 300 400 500 600 700 35. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; milliseidd energiaressursse riigis leidub, kas neid kasutatakse; milliseid energiaressursse sisse ostetakse Mõisted: energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, energiakriis; TÖÖSTUS 36. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / riike; 37. teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid; 38. iseloomustab kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldust, arengutendentse ja paigutusnihkeid; Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine
Kanada USA Brasiilia Hiina Venemaa Norra Jaapan India Rootsi Prantsusmaa Türgi Itaalia 0 50 100 150 200 250 300 350 74. Analüüsi etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; Milliseid energiaressursse riigis leidub, kas neid kasutatakse; milliseid energiaressursse sisse ostetakse Mõisted: energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad, energiakriis Erinevate energialiikide osakaal maailma energeetikas: 20 tuumaenergia 4% muu 3% vee-energia 5% nafta 40%
annaabi.ee 
