1)Litosfäär MANDRILINE OOKEALINE Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle liikumist vahevööst ja maakoorest vulkaanini ning purskumist maapinnale. · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid, mida nimetatakse tsunamideks. · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade ääre...
Maavärinaid põhjustavad seismilised lained, laamade liikumine, põrkumine. Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seis...
VULKANISM 'vulkaan-tulemägi,koonusekujuline, vulkaane esineb laamade äärealadel. vaikse ookeani tulevöö,tulerõngas...seal on palju vulkaane laamad eralduvad atlandi ookeani keskaehelkul. vulkaane võib olla ka mandri sisealadel. N.haway,kanaarid jaotatakse kuju järgi: kilpvulkaanid räni ja gaaside vaene,väike viskoossus,hästi liikuv basaltne magma mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse N.ookeanides on alati kilpvlkaanid kihtvulkaanid viskoossus suur, vaevalt voolab..aeglaselt. graniitne magma.lühikesed laavavoolud.magma tarduv juba sageli lõõriski ja moodustab nö. laavakorke tavaliselt mandritel vulkaani ehitus-LEHEL langatuskaldeera teke-LEHEL vulkaanipurskega kaaasnevad nähtsed:::: gaasi ja tolmu,tuha,mürgised pilved. laavavoolud
Gümnaasiumi geograafia uus ainekava sisaldab üldmaateaduse kursust. Õpikut selle kohta veel ei ole. Sellega seoses pakun siin ühe abimaterjalina loenguteksti . Lisan ka viiteid abimaterjalidele, kust võib leida täiendavat teksti, jooniseid, tabeleid tunni näitlikustamiseks. Lisan ka tundide läbiviimise kavad. Teema. Litosfäär: kivimid, vulkanism, maavärinad Magmatism ja vulkanism. Maa sisemuses valitseb termodünaamiline tasakaal, selle rikkumine temperatuuri või rõhu tõusu tõttu põhjustab kivimite ülessulamise ja magma tekke. Magma kujutab endast keerulise silikaatse koostisega looduslikku sulamit, mis tekib vahevöö või maakoore teatud piirkondades. Seoses kivimite üleminekuga vedelasse olekusse suureneb nende maht, mistõttu magma tungib maakoore ülemistesse osadesse ( intrusiivne magmatism- tardkivimite teke) või koguni maapinnale ( efusiivne magmatism e
Maakoore paksus Tihedus Vanus Kivimid Mandriline - 80 km 2,7 g/cm³ ~ 4 miljardit graniit Ookeaniline - 20 km 3,0 g/cm³ 180 miljonit basalt Laamade lahknemisega kaasnevad protsessid: 1) vulkaaniline tegevus 2) pangasmäestikud (uue maakoore teke) 3) maavärinad Laamade põrkumisega kaasnevad protsessid: 1) kurdmäestiku teke 2) süviku teke 3) maavärinad Kihtvulkaan: tekib aeglaselt voolavast jäävast vahevöö ülaosast ning on liigendatud graniidisest magmast, laavavoolud on laamadeks. lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, Vulkaanide jaotus purskeiseloomu järg...
VULKAANID VII klass ÕIE ABEL KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL VULKAANIDKI VÄSIVAD HILISVULKAANILISED NÄHTUSED: KUUMAVEEALLIKAD GEISRID GAASIDE ERITUMINE GEISER GEISER ON KUUMAVEEALLIKAS, MIS AEG-AJALT PURSKAB KUUMA VETT JA AURU ...
Laamtektoonika: maapõue liikumiste käsitlus. Litosfäär: maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga. Ookeaniline maakoor moodustub maailmamere põhja, koosneb kivimitest, mis on tekkinud magma tardumisel, kivimid: basalt, tahke olek, tihedus: suurem, ulatus:~20km, vanus: 180 mld.a. Mandriline maakoor koosneb settekivimitest, graniidist, tihedus väiksem, ulatus: 580km, olek tahke, vanus u 4mld.a. Vahevöö jaguneb astenosfääriks(~200km, plastiline) ja süvavahevööks(~2900km, tahke), koosneb peridotiitidest. Konvektsioonivoolud vahevöös: soe sulanud aine liigub ülespoole, tahkub muutub raskeks ja langeb tagasi maa sisemuse suunas allapoole, sulab taas. Mineraal: looduslik tahke lihtaine või keem ühend, kindla kuju ja struktuuriga kristall. Kivim: mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu vms kivimkehana. Maak: majanduslikku huvi pakkuv metalle ja nende ühendeid sisaldav kivim/mi...
kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatakse laavaks. E Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. A Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. D U S vulkanism M A A T E A D U S S U D A E T A A M M A A T E A D Mount Saint Helens, U
temperatuur ulatub kuni 2000 K. Galileo teadlased spekuleerivad selle üle, kas need superkuumad vulkaanid võiksid olla sarnased nendega, mis ilmusid Maale rohkem kui miljardit aastat tagasi. Io vulkanismil on suur mõju Jupiteri magnetosfäärile. Kõik Jupiteri kuud tiirlevad tema magnetvälja ulatuses ning seega mõjutavad seda, kuid Io roll on eriline. Kuigi suur osa laetud osakestest Jupiteri magnetosfääris on pärit päikesetuulest, on Io vulkanism esmaseks raskete ioonide allikaks sisemistes regioonides. Jupiteri mgnetväli, möödudes Iost, korjab üles osakesed, mis vulkaanid välja on paisanud ning kiirendab nende liikumist. Tulemuseks on Io plasma toru regioon, kus energeetiliselt rasked ioonid järgnevad Io orbiidile ning piiravad täielikult Jupiteri. (Plasma on gaas, mis on tõusnud nii kõrge temperatuurini, et kõik selle aatomid on ioonideks muutunud).
Vulkanism ja vulkaanid vulkaan koonusekujuline tulemägi, sees on lõõrikujuline lõhe, mida mööda magma tõuseb maapinnale. miks ? magma on rõhu all ja kuum, maapind on õhem või on lõhed Vulkaane esineb: laama ääre aladel nt. Vaikse ookeani tulevöö (tulerõngas), Ookeani keskahelikul ( Atlandi ookean), Mandri sisealadel ( Aafrika) , Ookeani maakoore ( Kanaari saared, Hawaii saared ) Vulkaane jaotatakse kuju järgi : Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Viskoossus on väike Viskoossus suur, veniv, aeglane Räni ja gaaside vaene Rikkas räni ja gaasidega Hästi liikuv basaltne magma, mis voolab Halvasti voolav graniitne magma, laava suhteliselt rahulikult maapinnale voolud lühikesed Vajub laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaani Magma tardub sageli lõõris , moodustab koonuse laava korke Ookeanides (kõik ookeanide...
Maa kui süsteem ja geograafiliselt tähtsad omadused: *maa külgetõmbejõud- hoiab koos kõiki maasfääre *optimaalne kaugus päikesest-tagab eluks vajaliku energia *maa ja päikese vaheline ktj-maa püsib oma orbiidil * maa ja kuu vaheline ktj- tõus ja mõõn maailma meres *maa pöörlemine ümber telje- öö ja päev *maa tiirlemine ümber päikese Litosfäär:U=40076 km Diameeter-1276 km A1- sisetuum, tahke, temp >6000 C A2- välistuum B1- alumine vahevöö B2 ülemine vahevöö *ringlev liikumine- tänu sellele toimuvad laamade liikumised ja mandrite liikumine(tõmbab kaasa maakoort) Maakoor on maaväline,, thake kivimiline kest, mille paksus on 3-80 km. Litosfäär- u 2000 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. KIVIMID- *Kivimid- looduslike mineraalide kogumid *Mineraalid- tahked, anorg, kindla ehitusega ained *Temp suur kõikumine on kivimite kõige suuremaks lagund. jõuks. KIVIMITE LIIGITUSED TEKKEVIISI JÄRGI E GENEESI JÄ...
Maavärinad ja vulkaanid, vulkanism. Nähtuste kompleksi, mil magma tungib maapinda, nimetatakse vulkanismiks. Vulkaaniliste protsesside käigus tekivad vulkaanilised kivimid. Vulkaaniks nimetatakse koonuse- või kuplitaolist moodustist, mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ehk efusiivsed kivimid. Tardunud laavast kasvab järk- järgult mäge meenutav vulkaan, mille tipus asub kraater ja nad muutuvad iga purskega suuremaks. Laava tegevus avaldub kas aeglaselt, kui laava valgub aeglaselt mööda nõlva alla, või plahvatuslikult. Vulkaani purskeaineid saab jagada gaasilisteks, tahketeks ja vedelateks(laava). On olemas tegutsevaid vulkaane, mis purskavad perioodiliselt või pidevalt, kuid on olemas ka kustunud vulkaane, mille purskumise kohta puuduvad ajaloolised andmed. Kus juures kustunud vulkaane on palju rohkem kui tegev vulkaane. Paljud kustunud vulkaanid on mitmete eksogeneesete protsesside tulemusel ...
Portugal Referaat Juhendaja: Tallinn 2007 Sisukord: 1. Üldandmed 2. Portugali kaart 3. Geograafiline asend 4. Pinnamood 5. Kliima, taimestik 6. Laamtektoonika, vulkanism 7. Rahvastik Pildid Kasutatud kirjandus Portugal Pealinn: Lissabon Pealinna geograafilised koordinaadid: 38°43 N 9°10 W. Pindala: 92 391 km² Rahvaarv: 10 531 000 Rahvastiku tihedus: 112 in/km² Rahaühik: euro Riigikeel: portugali Lipp: Vapp: Ajavöönd: Lääne-Euroopa ajavöönd. Kellaaja erinevus Eestiga: 2 tundi. Geograafilise asendi kirjeldus: Portugal asub Euroopa kaguosas, Atlandi ookeani rannikul Pürenee poolsaarel.
VULKANISM JA MAAVÄRINAD Kopeeri ja salvesta antud ülesannete leht oma nimega samasse kausta. Vastused leiad: http://www.gi.ee/ Loodusharidus GEOKOOL õpetajale interaktiivsed õppemoodulid 1) Vulkanism ja vulkaanilised kivimid 2) Maavärinad Vastused kirjuta iga küsimuse järel (jättes alles ka küsimused) mustas kirjas. VULKANISM 1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Vastus: Magma on sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. 1. Sulami keemilisest koostisest 2. Temperatuurist 3. Gaaside sisaldusest 3. Selgita, kuidas mõjutab laava viskoossust 1)SiO2 sisaldus? 2) laava temperatuur? 1
· Moodustuvad kaarsaarestikud (nt Filipiinid) · Veealust sukeldusmisjoont tähistab süvik · Tugevad maavärinad, Vaikne Ookean kitseneb ja sulgub Mandriliste laamade põrkumine: · Tekivad mäeahelikud · ML on liiga kerged, et vahevööse vajuda, maakoor pakseneb · Tugevad maavärinad · Nt Himaalaja teke Laamade liikumine küljetsi: · Tekivad murrangud, sügavad lõhed · Maavärinad (nt Los Angeleses) · Nt San Andrease murrang 1.2 Vulkanism ja maavärinad · Vulkaanid paiknevad enamasti laamade servaaladel Kuumad täpid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusu kohad Maa pinnale. Nt Hawaii. Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga
VULKANISM JA MAAVÄRINAD VULKANISM 1. Selgita, milles seisneb magma ja laava erinevus. Sulanud kivim kristallidega või ilma, mis paikneb maa sügavuses, on magma. Kui magma väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse teda laavaks. 2. Mis on ja millistest teguritest sõltub viskoossus. Viskoossus on sulami või vedeliku omadus vastu seista voolamisele. Viskoossus sõltub: 1)sulami keemilisest koostisest 2)temperatuurist 3)gaaside sisaldusest 3
Vulkaanid Vulkanism ON Nähtus, mis kaasneb magma tungimisega maakoore lõhedesse. Nendeks nähtusteks on vulkaanid, geisrid,kuumaveeallikad. Vulkaanid esinevad litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes, ookeani laama subtutsiooni vööndis, laamade sisealadel kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade...
jõeorge. Näide: Tuntuim mudavooluga seotud õnnetus juhtus 1985. aastal Colombias (seal asuva vulkaani nimi on Nevado del Ruiz, mille tippu ja nõlvu katab lumi), kui mudavool hävitas täielikult vulkaanist 40 km kaugusel asunud Armero linna. Hukkus 23000 elanikku. Mudavoolude tekkele aitabki kaasa see, kui vulkaanide tipud on kaetud lume ja jääga, mis purske korral kiiresti sulades mudavooluks muutub. Just see võiski Armero linnale saatuslikuks saada. Olgugi, et vulkanism võib tuua laastavaid katastroofe, mis sageli nõuavad suuri inimohvreid ning tekitab mõningates riikides suurt majanduslikku kahju. Vulkanismi tõttu on isegi hävinud ka terved riigid ja kultuurikolded, kuid siiski on vulkanismil ka positiivseid külgi. Vulkanismil on ülesehitav toime meie koduplaneedi ja elustiku arengus. Vulkaaniline tuhk on ületamatu väärtusega mullaomaduste parandaja ning mulla taastootja. Tuhk muudab mulla viljakaks, sest annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid
peal liiguvad maakoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nimetatakse pinnamoeks ehk RELJEEFIKS: Reljeef koosneb erineva tekkeviisi, kuju ja koostisega pinnavormidest. Liigestatud reljeef mitmekesine või vaheldusrikas. A absoluutne kõrgus S suhteline kõrgus Kaartidel kasutatakse ainult absoluutset kõrgust. Mäeks loetakse positiivset pinnavormi, mille suhteline kõrgus on üle 200 meetri. Maad mõjutavad vastandlikud jõud: 1) MAA SISEJÕUD (endogeensed) maavärinad, vulkanism, laamade liikumine, kivikihtide kurrutamine. Uuendab ehk noorendab reljeefi. 2) MAA VÄLISJÕUD (eksogenees) Päikese energia. Protsessid : kivimite murenemine, tahke materjali ärakanne, tuule, vooluvee ja raskusjõu mõjul. välisjõud hakkavad kulutama reljeefi. Pinnavormide jaotus tekke järgi: 1) STRUKTUURSED PINNAVORMID (maa sisejõud) -Tekkinud maa sisejõudude toimel. Mäestikud on tekkinud laamade kokkupõrkel.
Uurimuslik töö geograafiast Looduskatastroofid maailmas Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Vulkanism 3. Maavärinad 4. Tsunamid, taifuunid, tornaadod 5. Maalihked 6. Laviinid 7. Kokkuvõte 1. Sissejuhatus Looduskatastroof on loodusliku ohu üleujutuse, keeristormi, orkaani, vulkaanipurske, maavärina, kuumalaine, maalihke, metsatulekahju vms tagajärjel tekkinud finantsiline või keskkonnakahju või inimelude kaotus. Loodusõnnetuste tagajärjed sõltuvad mõjualuse elanikkonna ettevalmistusest ja vastupanuvõimest. Õnnetused juhtuvad üksnes siis, kui
LITOSFÄÄR Kivimid: · Settekivimid: tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) Lubjakivi, liivaivi, põlevkivi, kivisüsi · Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse Setete tihenemine settekivimiks Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks. Litosfäär Maa tahke kivimikes, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest...
Laam on litosfri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vnditega. Laamtektoonika on teooria ja petus litosfri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmjudest ja hvimisest. Laamad sukelduvad, prknevad, lahknevad ja nihkuvad. Sisejud ehk endogeensed jud on maa sisemuses mjuvad jud, mis tekivad maa sisese soojuse ja gravitatsiooni toimel. Vlisjud ehk eksogeensed jud on maapinnal maakoore lemises osas mjuvad jud, mis tekivad pikeseenergia ja gravitatsiooni toimel. Maavrin on maakoore vappumine ja jrsk lhiajaline kikumine ja tuge tekib maasisese energia jrsu vabanemise tagajrjel laamade realadel. Maavrina kese ehk epitsenter on koht maapinnal, mis asub otse maavrina kolde kohal. Maavrina kolle on maavrina tuke lhtekoht. Seismilised lained on maavrina koldest eemale levivad elastsed pinged, mis liigutavad maakoore kihte ja nende lainete abil saab otsustada maa siseehituse le. Maavrina tugevust mdetakse seismograafi abil j...
nõrgas happes ei "kee", siis võiks proovida 10% soolhappes kuumutamist. Kui ilmuvad mullid, on tegu dolomiidiga, mis on kaltsiidist inertsem ja vajab reageerima hakkamiseks soojendamist. 56. Tänapäevase Maa sisesoojuse allikad? Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus. 57. Maasisese soojusvoo avaldumisvormid. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur (geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivs 58. Geotermilise gradiendi mõiste ja selle suurus Maa erinevates geostruktuursetes vööndites. 12 Geotermaalne gradient kirjeldab temperatuuri muutumist sügavuse suurenedes. Erinevates geoloogilistes keskkondades on geotermaalse gradiendi väärtus märkimisväärselt erinev.
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Vulkanismi kasulikkus: · Suureneb vulkaaniliste saarte pindala (Island) · Vulka...
Vulkanism Markus Marandi Magma ja laava Laava Magma on sulanud kivim, kristallidega või ilma, mis paikneb maa Magma sügavuses. Kui MAGMA väljub maapinnale vulkaanipurske käigus, siis nimetatakse seda LAAVAKS Magma Vulkanism • Vulkaanid tekivad, kui maa sügavustes tekkinud magma purksab pinnale. Kuum täpp • Kuumad täpid on piirkonnad, kus kuum tahke vahevöömaterjal tõuseb suurtest sügavustest vahevöös. • Jõudes vahevöö ülemisse ossa madalama rõhu piirkonda, hakkab materjal sulama. • Kuumades täppides esineb basaltne vulkanism. Seda tüüpi
2500 540 üks suur manner hulkraksete loomade arenemine (700) selgrootud eukarüootsuse teke (2000) protobiondid 4000 - 2500 ÜRGAEGKOND globaalne vulkanism elu teke vees (4000) prokarüoodid (bakterid) eukarüootsed ainuraksed kõrge temperatuur, 5000 - 450 Maa ja teiste planeetide moodustumine vulkanism, tugev UV-kiirgus
Supervulkaan "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Tavaliselt ei ole sellised vulkaanid lihtsalt äratuntavad, sest esiteks on nad tohutu suured ning teiseks oli purse nii võimas, et vulkaanist jäi järgi vaid kaldeera ehk hiiglaslik lohk maapinnas, mitte mägi. Merealune vulkanism Suurem osa Maa vulkanismist toimub ookeanisügavustes, kus kaks ookeanilist laama üksteisest eemalduvad. Seda tüüpi vulkanism esineb maismaal ainult Islandi saarel. Kui laava purskub välja, siis jahtub ja tardub ta pind külma mereveega kokku puutudes väga kiiresti. Sellist tüüpi vulkaaniline maastik katabki suurt osa ookeanide põhjast.. Üle merepinna ulatudes moodustuvad sellistest vulkaanidest ookeanilised saared, mis on eriti levinud Vaikses ookeanis.
· polaarne (meridionaalne ümbermõõt 40 008 km · ekvatoriaalne diameeter 12 756 km · polaarne diameeter 12 713 km · kaugus Päikesest 150 000 000 km · pindala 510 100 000 km² sh · maismaa pindala 148 300 000 km² · maailmamere pindala 361 800 000 km² Maa siseehitus, vt Koolibri õpik 1997.a. lk 34 35 või Avita 2002 lk 68 75 ja 77; H.Nestor, Rändav ja uuenev maakoor, Horisont, 7-8/1999 www.zzz.ee/horisont/1999/78/maakoor.html Horst Rast, Vulkaanid ja vulkanism, Tln. 1988 http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Sissej_geof_2000.PDF Mõisted: tuum, vahevöö ehk mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, kontinent, laam, laamtektoonika, subduktsioonivöönd, rift Ülesanne: Tee joonis Maa siseehituse kohta kohta (sisetuum, välistuum, vahevöö e mantel, astenosfäär, maakoor, litosfäär, subduktsioonivöönd, süvik) Ülemine vahevöö on plastiline ja käitub nagu vedlik. Selle ülaosa on
kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale. Vulkaand võivad olla kustunud, suikuvad või aktiivsed.Vulkaane leia litosfääri laamade piirialadel. Islandi ja Vaikse ookeani ''tulerõnga'' vulkaanid.Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida -Aafrika v vulkaanid. Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel. Nad on erineva räni-sisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedal seotud teda toitma magma omadustega. Vulkanism ei ole vaid keskkonnale häiriv, vaid vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas. Kilpvulkaanid- tekivad ränist ja gaasivaestest väikse viskoosusega basattest magmast. Hästiliikuv, ning maapinnale voolab rahulikult, valgub pikkade vooludena laiali( lamevulkaanikoonus) Kihtvulkaanid- tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning on suurema viskoosusega, voolavad aeglaselt. Sellistel vulkaanidel on lavavoolud harvad või puuduvad üldse. Sageli tardub vulkaani
Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva savi jt. setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks- moondekivimiteks. 6. Tead ja oskad selgitada laamade liikumist (põrkumine, lahknemine nendega kaasnevad protsessid (3-4) näidet) ning laamade servaaladele tekkivaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, kivimite teke ja moone, murrangud 1) Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding- maakoor rebeneb, magma tungib üles, tekivad ookeani keskmäestikud, esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- ookeaniline maakoor vajub mandrilise alla, tekivad süvikud, kurdmäestikud, esinevad vulkaanid ja maavärinad. 3) Kahe mandrilise laama põrkumine- kivimid lükatakse üles, tekivad mäestikud, esineb
laama kokkupõrkes. Niisugustele kohtadele tekivad süvikud ja mäestikud. PURSKETÜÜBID Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks: plahvatuslikeks ja efusiivseteks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukamad, sest magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ega pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, vulkaanilise ja lõõmtuha pilved ning laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Plahvatuslikud vulkaanid on kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega ja sellele järgneb pikem paus. 20. sajandi algul lõi itaalia geoloog Giuseppe Mercalli vulkaanipursete klassifikatsiooni, mis põhines tuntud vulkaanidele iseloomulikul käitumisel
liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud laamad liiguvad 2-20 cm/aastas eristatakse seitset suurt (üle saja miljoni ruutkilomeetri), kaheksat keskmist (üle mln. km2) ja umbes 20 väikest laama (alla mln. km2) laamad võivad koosneda ainult ookeanilisest maakoorest (näiteks Vaikse ookeani laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, maakoore nihked, murrangud ja kurrutused, kivimite teke Geoloogilised protsessid laamade äärealadel Ookeanilaamade eemaldumine ehk laamade lahknemine (spreeding)-divergents Laamade põrkumine konvergents - ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - kahe ookeanilise laama põrkumine - kahe mandrilise laama põrkumine Laamade liikumine küljetsi-transformatsioon
c)kemokeensed on tekkinud erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel. 3.Moondekivimid on tekkinud tard,-sette,-ja moondekivimitest kõrge rõhu ja temp all. See moodnudmine saab toimuda ainult laamade SUBDUKTSIOONI piirkonnas Graniit-gneiss Lubjakivi-marmor SUBDUKTSIOON Liivakivi-kvartsiit Kivimite ringe Laamatektoonika on õpetus laamade ehitusest ja liikumisest. Maakoor koosneb 35 erineva suurusega laamast. Tõukuvad/lahknevad-uues ookeanilise maakoore teke, vulkanism, maavärinad-peale üksikute erandite esineb ainult ookeanide keskmäestikes Põrkuvad laamad-ookeanlise maakoore hävimine, kivimi kihtide kurrutamine ja mäestike teke, maavärinad vulkanism. Liugservad-san andriose murrang-seda tekitavad maavärinad. Eesti geoloogiline ehitus. Kilp-platvormi osa kus paljanduvad aluskorra vanad kirstalsed kivimid. Platvorm-tektooniline stabiilne ala millel võib esineda kõikuv liikumisi. Mandrilava e
M aakera siseehitus ja areng Maa siseehitus maakoor vahevöö tuum Maapinda kujundavad jõud Sisejõud Välisjõud Vulkanism Tuul Maavärinad Vesi ja jää Aeglased Temperatuuri kõikuvliikumised kõikumised Vulkaanid Vulkaani ehitus laava lõõr magmakamber magma vahevöö Kuulsad vulkaanid Vesuuvi St. Helena Etna Maavärinad Fookus ehk hüpotsenter maavärina tekkekoht maakoores Epitsenter koht maapinnal fookuse kohal kus maavärin on kõige tugevam Murrangud ülang murrang alnag pangased Laamad ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandrite tri...
Vulkaanipursked Pursketüübid Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus.
Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel Murenemine Maa sise- ja välisjõud · Maa sisejõud on murrangud, kurrutus ja vulkanism, selle toimel üldiselt maapind kerkib ja liigestub · Maa välisjõud on päikeseenergia poolt käivitatud jõud (tuul, sademed, temperatuuri muutumine, lained jne.), selle toimel üldiselt maapind madaldub ja tasandub Murenemine · Murenemine on kivimite purunemine, mille käigus muutub kivimite keemiline koostis · Murenemist tingivad Temperatuuri kõikumine Vee mahu muutumine jäätumisel Kivimite lahustumine vees Organismide lagundav toime
700–800 °C. Mida enam on magmas räni, seda viskoossem ta on. Räni katioon seostub nelja hapniku aniooniga, moodustades nn räni tetraeedreid, mis omakorda üksteistega tippepidi liitudes moodustavad suuremaid kobaraid. Suurenenud sisehõõrde tõttu on happeline magma tuhandeid kordi viskoossem aluselisest. Ränirikka laava suurema viskoossuse põhjustab tema madalam temperatuur kraatrist väljumise hetkel. Mida viskoossem on magma, seda plahvatuslikum on sellega kaasnev vulkanism. Happelised kivimid ja magma tekitavad enamasti plahvatusliku vulkanismi ning aluseline magma tekitab enamasti rahuliku vulkanismi. See on nii seetõttu, et viskoossest magmast ei pääse eraldunud gaasid hõlpsalt välja, vaid tekitavad ülerõhu ning lõpuks raevukalt vabaks murdes pihustavad ka magma peenteks tükkideks, mis seejärel tefrana maapinnale langeb. Rahulikuma aluselise vulkanismi tagajärjeks on peamiselt basaltsed laavavoolud, sest aluselise laava tardumisel tekib basalt
mõõdetakse seadme abil ja subjektiivsust on vähem. Laamade liikumine: 1) ookeanilaamade lahknemine ehk spreading ookeanilise maakore teke, vulkaaniline tegevus, maavärinad, riftilõhed, saarte teke, pangas mäestiku teke. Näiteks ISLANDIL: 2) ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla: süvik, maavärinad, kurdmäestik, kivimite moondumine, näiteks: Lõuna- Ameerika läänerannik. 3) ookeanilaama sukeldumine teise ookeanilaama alla: süvik, maakoor hävib, vulkanism, maavärin, hävib ookeaniline maakoor, vulkanism Malai saarestik, Indoneesia 4) mandrilaamade põrkumine maavärinad, maakoor pakseneb, kurdmäestik, kivimite moondumine Himaalaja mäestik. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ja mandriliseks. Koosneb peamiselt ränirikkastest kivimitest. Algselt on maakoor, siis litosfäär, siis astenosfääris olev magma/kivimimass, siis vahevöö, kivimid tahkes olukorras, vedel välistuum (Fe, Ni), tahke sisetuum (Fe, Ni). ALL ON MAGMA, siis
Tuul- õhu horisontaalne liikumine Tuul tekib õhurõhu erinevuste tõttu. Õhk liigub kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga ala suunas. Õhu liikumist mõjuvad jõud Gradientjõud- tekib õhurõhu erinevuste tõttu Coriolise jõud- tekib maakera pöörlemise õttu ja kallutab tuuled oma suunast kõrvale, kõrgemates õhuihtides puhuvad tuuled piki isobaare Coriolise jõud kallutab põhjapoolkeral tuuled oma suunast paremale ja lõunapoolkeral vasakule Soe õhk tõuseb *Pilvine taevas Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360km/h ja soodustab õhukeeriste- tsüklonite ja antitsüklonite teket Külm front Külm õhk liigu sooja õhu suunas. Sajuala on frondi taga Soe front Soe õhk liigub külma õhu kohale. Sajuala on frondi ees Mere mõju kliimale *Kaugus merest Keskonna probleemid Loodusnähtused Välk, metsatulekahjud *Osoon *Lämmastik *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Vulkanism *Veeaur *Süsihappegaas *Väävliühendid *Tuhk Happevih...
Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid. On laamade kokkupõrke vulkanism. Laava paks. Nt. Colima Mehhikos. Vulkaanid jagunevad: Aktiivsed(Aeg-ajalt tegutsevad u. 1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Fumarool- auk maapinnas, kust tulevad välja gaasid.
7. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel. Kilpvulkaan lai ja suhteliselt lame vulkaan. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine. 8. Kaldera negatiivne pinnavorm ; mudavool - peeneteralisest ainest ja veest koosnev tugev veevool ; vulkaan looduslik maakoore avaus ; magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass : laava - vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud ; vulkanism - magmatismist juhtuvad nähtused. 9. Nõlvaprotsessid - raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid.
GEOGRAAFIA SUUR TÖÖ 1. Maa siseehitus. Maakoor, vahevöö, välistuum ja sisetuum. 2. Planeedi vanus? 4,5 miljardit ( 4,6 miljafrdit ) aastat. 3. Milline kiht puudub ookeanilisel maakoorel? Graniit. 4.Maakoore paksus + kuidas maakoor jaguneb? Maakoore paksus on umbes 35 - 45 km, jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. 5.Mis on laam, kuidas liigub + laamtetoonika? Laam on liikuv litosfääriplokk, mis võib liikuda - küljetsi nihkudes, üksteiselt eemaldudes, sukeldudes või kokku põrkudes. Laam tetoonika on geograafiline teooria, mis seletab Maa suurimate pinnavormide tekkimist laamade liikumisega. 6.Maa sisejõudude avaldumisvormid. ¤Murrangud ¤Vulkanism ¤Mäestike teke ¤Maavärinad ¤ Aeglased kõikuvliikumised. 7.Kivimid - teke, jagunemine + näited. Kivimid on kindla ehitusega ja koostisega mineraalide kogumid maakoores. Tardkivimid - On tekkinud sulanud materjali tardumisel sügaval maakoores või pärast seda, kui materjalid on vulkaani...
-3- Vulkaanipursked: Pursketüübid: Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus.
Maa pinnamood muutub?? Sisejõud Laamade liikumine Vulkanism maavärinad Välisjõud Temperatuur Tuul Sademed Voolav vesi Jää Lainetus organismid Murenemine-... ...kivimite purunemine, mille käigus VÕIB muutuda kivimite keemiline koostis. 1)Porsumine e keemiline murenemine 2) Murenemine e füüsikaline rebenemine Porsumine Põhjuseks vesi,mis lahustab kivimeid, tulemuseks kivimi murenemine ja keemilise koostise muutumine.
5 3. Vulkaanipursked Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus. Ränivaesem ehk aluseline magma
(http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodus/images/Vulkanism_ja_laamtektoonika. jpg) Lahknevate laamade vaheline piir ehk Divergentne vöönd Vahevööst tõusvate kuumade ainevoogude tagajärjel hakkab maakoor õhenema ja pragunema. Tekkinud tühimiku täidab Maa sügavusest ülespoole surutav kivimimass, mis rõhu vähenemise tõttu sulama hakkab. Magma tihedus on väiksem kui sama koostisega kivimeil, mistõttu surutakse see maapinnale. Tavaliselt toimub seda tüüpi vulkanism ookeanisügavustes. Mõnikord on aga ookeani keskahelik merepinnast kõrgemal (Island). Selle vulkanismitüübi tagajärjel tekivad ookeani keskahelikud, mustad tossutajad ja ookeaniline maakoor. Peamiseks pursketüübiks on basaltne laava. (vt kasutatud kirjandus 2) Põrkuvate laamade vaheline piir 7 Foto 5, Vesuuv, Itaalia (https://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&ved=0ahUKEwi4vOyGo_LRAhVmDJo KHd1pAn4QjRwIBw&url=http%3A%2F%2Fwww.miksike
süvik – laamade sukeldumisvööndis paiknev piklik vagumus, mis on ülejäänud ookeanitasandikest oluliselt sügavam ja kus asuvad maailmamere sügavaimad kohad kurdmäestik – paksenenud maakoorega piirkond, mis on tekkinud laamade kokkupõrkest tingitud pingete tõttu; selle ulatuses on kivimid tugevasti deformeerunud ja moondunud vulkaaniline saar – ookeanilise maakoore kohale moodustunud saar, mille tekkepõhjuseks on laamade lahknemise, laamade põrkumise või kuuma täpiga seotud vulkanism kuum täpp – vahevöö tõusva soojusvoo kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala laama siseosas kontinentaalne ehk mandriline rift - vulkaaniliselt aktiivne maakoorerebend, mis on tekkinud venituspingete tõttu õhenenud mandrilise maakoorega alal magma - sulanud olekus kivimimass Maa sisemuses; kui magma jahtub, tekivad tardkivimid laava - maapinnale tunginud magma kihtvulkaan - keeruka segakihilise ehituse ning valdavalt koonilise kujuga vulkaan, mis
2) laamad liiguvad üksteise suunas ehk laamade põrkumine (kollisioon) 3) laamad liiguvad üksteise suhtes paralleelselt, libisedes üksteise servasid mööda Joonis 4. Kolme tüüpi laamade äärealad 1) laamad liiguvad üksteisest eemale ehk laamade lahknemine (spreading) a. ookeanilaamade lahknemine (nt Atlandi ookeani laienemine keskaheliku kohal, nt Islandi saare laienemine 2cm aastas vulkanism, geisrid, madala sügavusega maavärinad) murrangud pangasmäestike teke b. mandriliste laamade lõhkumine (nt Ida-Aafrika mandririftide süsteem) kurd-pangasmäestike teke 2) laamad liiguvad üksteise suunas ehk laamade põrkumine (kollisioon) a. ookeanilaama ja mandrilise laama põrkumine, kus ookeanilaam sukeldub mandrilise laama alla) kurrutused kurdmäestike teke b
LAAMTEKTOONIKA - õpetus laamade ehitusest ja liikumisest LAAM - litosfääri hiigelblokk Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel)...
Alates 19.sajandi keskpaigast kannavad nad siiski praegu tuntud nimesid. Need pakkus välja Galileo kaasaegne Simon Marius, kes kinnitas, et tegelikult avastas need kaaslased just tema. Nii saidki Galileo kuud nimeks Io,Europa, Ganymedes, Callisto kusjuures igalühel neist on oma iseäralikud jooned. Galileo Galilei Io Asub Jupiterile kõige lähemal. Läbimõõdult on ta 3600 kilomeetri suurune . Vulkaaniliselt aktiivne ; vulkanism on vastutav ka tema pinnageoloogilise nooruse eest. Lisaks vulkaanidele leiame Iolt ka mägesid, vedela väävli järvi ja laavavoolusid. Sellel kuul pole üldse vett. Kosmoselaeva Galileo andmetel peaks Iol olema vähemalt 900 kilomeetrise läbimõõduga raudsüdamik. Europa Pind on väga tasane, see viitab tema geoloogilisele noorusele. Pinna värvimuster on intrigeeriv. On arvatud, et mustri moodustab läbi jää geisrina üles tunginud vedel aine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
