Maakasutus: Võsastunud põllumaa. Taimkate: Lehtpuud. Reljeef: Tasane Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-57 ls1 Bw 58-75 sl 5,6 C 76-... kr, l Kihisemine: Alataes 75 cm. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: C horisondis koreseline. Struktuursus: Hea. Mulla nimetus: Leostunud muld Ko. Kasutussobivus: Väga hea huumushorisondi tõttu sobib põllumaaks. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: Ko Lõimis: v°_3sl40/v_3ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 30 cm Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Andmed langesid kokku mulla nimetuse osas. Ei langenud kokku huumushorisondi tüseduse osas. Mulla profiil: Sügavkaeve nr 5 Asukoht: X 6475953; Y 655702 Maakasutus: Metsamaa. Taimkate: Valdavalt okaspuud (mänd), aga ka pihlakaid. Madalamas taimestikus valdavalt
A- huumushorisont. 3-10 cm. Lõimis: saviliiv, sl. Happesus: 5,2 pH. Ea- leethorisont. 10-14 cm. Lõimis saviliiv, sl. Happesus: 5,3 pH. B(h)- sisseuhtehorisont. 14-60 cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5,2 pH. C- lähtekivim. 60- cm. Lõimis: liiv, l. Happesus 5.0 pH. Mullatüüp: L(k)I, nõrgalt leetunud huumuslik leedemuld Mulla lõimisevalem: sl3-10/sl10-14/l14 Maa hinnanguline boniteet: huumust alla 10 cm mistõttu pole mõtet boniteeti määrata. Tegemist metsamaaga, kus huumushorisondi tüsedus on väike. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: LkG(LG1), leetunud gleimuld (leede gleimuld 1), lõimis 1- l130, lõimis 2- l80-120/ls_2, huumushorisondi tüsedus: 2-6_2+2-5_3/th5-10 15_2+t_310/th2 Sügavkaeve nr. 6 24.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 23' 46.36" N ; 26° 39' 51.72" E , 50 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Laeva metskond 17 Maakasutus: segamets. Lehtpuid kasvab rohkem. Alustaimestik: mustikad, jänesekapsas ja vaarikas.
Põldhein (ristik, timut) on nendel muldadel suhteliselt lühikese kestusega. Muldade omaduste seisukohalt (harimiskindlad mullad) võib tera- ja rühvelkultuuride osatähtsuse nendel muldadel viia agrotehniliselt lubatava maksimumini, ilma et ohustataks mulla potentsiaalset viljakust. Boniteet: 55 hp Maa-ameti mullakaardi info Mulla liik: LP näivleetunud muld Lõimised: v°_3sl30-60/v°_3ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 30-35cm Hinnang: Maa-ameti info langes kokku meie määratuga ainult huumushorisondi tüseduse koha pealt. Sügavkaeve nr. 4 Kuupäev: 17.05.2010 Asukoha koordinaadid: X: 6476572 Y: 656673 Maakasutus: Võsastunud põllumaa Taimkate: Võsa Reljeef: tasane Lõimised sõrmeprooviga: ls157/sl18/v2krl pH: 5,6 Keemine: Alates 57 cm Horisondid: A-B-C A (0-57 cm); B (57-75 cm); C (75- cm) Huumus: 2,5% Struktuursus: hea Mulla nimetus: Leostunud muld Ko Kasutussobivus: Universaalse kasutussobivusega. Ideaalne põllumaaks. Leostunud
mullaorganismid(vihmaussid, mutt, bakterid). Tekkimine-lähtekivimite murenemisel tekkinud mineraalainest, kui sellele asuvad kasvama taimed.Eestis on kõige viljakamad mullad L-E. Kamardumine-kõige intensiivsem rohtlates.Leetumine-okasmetsa aladel ja mitte karbonaatse lähtekivimiga aladel Eestis. Tekib aladel, kus sademete hulk ületab aurumise ja mullaprofiilis uhutakse sademete veega toitained mullas sügavamale, tekib huumushorisondi alla hele, valkjas väljauhtehorisant ja selle alla tumedam sisseuhtehorisant,toitained on saviosakestes. Leostumine- P ja K-E. Mulla protsess, kus sademete veedega uhutakse mullaprofiilis alla poole vees lahustuvad mineraalsoolad. Soostumine-esineb liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus taime osakesed ei kõdune, vaid neist tekib turvas. Gleistumine-niiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus tekivad huumushorisonti sinikas/rohelised gleilaigud või huumushorisondi alla kitsas gleihorisont.
1) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 3 ha põllu lupjamiseks, kui huumushorisondi tüsedus on 25 cm, mulla Dm=1,2g/cm³ ja hüdrolüütiline happesus H8,2= 6mg ekv/100g mulla kohta.Andmed: H8,2=6mg ekv/100g; Dm=1,2g/cm³=1,2t/ha; A=25cm=0,25m ; M(CaCO3)=100E=50; 3ha=30000m2 Lahendus: 100g jaoks kulub CaCO3: H8,2=6mg ekv*50=300mg/100g=3kg/t; m=0,25*30000*1,2= =9000kg/3ha; 3*9000=27000kg; 27000kg--75% ja x kg-- 100%x=(27000*100)/75=36000kg=36t 2) Kui palju klinkritolmu, mille leelisus on 75%, kulub 250 l turba neutraliseerimiseks, mille mahukaal on 0,35kg/l,
hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib. Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim Lõuna-Pärnumaal ja Kagu-Eestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. ...mullad Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veereziimist. Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda huumushorisondi ja parasniiske veereziimiga. Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad, mis levivad Järva-, Viru-, Viljandi-, Jõgeva- ja Tartumaal. Need ongi Eesti vanimad põllumajanduspiirkonnad, kus kohati on põldu haritud kuni 2000 aastat. ...reljeef Põllumajanduse joaks on parimate eeldustega lainjad tasandikud. Künklikel aladel on
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond NIMI MULLATEADUS JA MAAKASUTUSE ÖKONOOMIKA Iseseisev töö PK. 0677 Juhendaja lekt. Alar Astover Tartu 2011 1 Mullakaart Tabel 1.Põllumassiivi nr. 69243669412 mullastik. Mulla Lõimis 1 Huumushorisondi tüsedus, Kivisuse Pindala, Osatähtsus, siffer cm aste ha % LPg v°_1sl50-60/ 11,55 46,5 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl50-60/ 0,45 1,8 v°_1ls_1 24-28 LP v°_1sl60/ 0,34 1,4 v°_1ls_1 26
mullaliigi juurde: kõduhorisondi tüsedused Näide: LP; Ko 2-51 +32 kõdu lagunemisastmed sl50 ls30-60 5 ls rls huumushorisondi tüsedus (sulgudes märgituna viitab katkendlikule ja ebaselgele väljakujunemisele) Lõimisevalem ja mulla uurimissügavus Kui mulla uurimissügavus on kaardil tähistamata, uuriti Turvastunud metsamuldadel tähistatakse mitmekihilise
tegevus kaasa tuua. Kui mullaproovide võtmisele järgneva mullaanalüüsi käigus on võimalik kindlaks määrata ainete sisaldust mullas, siis tehes sügavkaeveid saab juba profiili visuaalsel analüüsil määrata suurt hulka mulla morfoloogilisi omadusi ning nendest lähtuvalt teha järeldusi. [4] Välipraktika välitööde õigeks sooritamiseks käidi Eesti mullastiku õppejõududega Eerika katsepõllul, kus määrati huumushorisondi ühtlikkust. Seejärel toimus väljasõit Kapsla külas ja Kavilda ürgoru serval, kus õpiti tegema ja kirjeldama sügavkaeve mullaprofiili, et teha kindlaks mulla liik. Praktika käigus rakendati varaseimaid teadmisi mullateadusest ja Eesti mullastikust. Arvestustöö eesmärgiks on tudengil õppida kasutama Maa-ameti mullastikukaarti, selgitada välja muldade morfoloogilised ja agronoomilised tunnused, võrrelda omavahel uuritavaid
värske model-mull-huumusprofiil, mis koosneb põhiliselt keskmise tüsedusega metsakdust ja selle all asuvast keskmise (3,8-4,2%) huumusesisaldusega huumushorisondist. Metsakõdu koosneb õukesest varisekihist ja selle all vahetult mineraalse mulla pinnal asuvast defriitse iseloomuga pooleldi lagunenud O2-horisondist. Leetjate muldade huumushorisondi huumusvaru suurus oleneb paljuski lähtekivimist ja lõimisest. Kui kollakashalli liivsavimoreenil kujunenud leetja saviliivmulla huumushorisondi huumusvaru on põldudel umbes 90 Mg ha-1 siis leetja liivsavi-põllumulla huumusvaru on ligikaudu 100 Mg ha-1. Punakaspruunil tunduvalt madalamal 75-80 Mg ha-1. Huumusesisaldus nimetatud muldade huumushorisondis on vastavalt 2,7, 2,9, ja 2,1% Huumushorisondile järgnevas eluviaalses horisondid (E) on huumusesisaldus 0,4-0,7%. Bt-horisondi on huumusesisaldus samal tasemel väljauhtehorisondi omega või isegi ületab seda [2 lk 32]. 3.3 Leetjate muldade bioloogiline aktiivsus
Mullatüübid 1.soostunud SOOSTUMINE - looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, mille käigus toimub liigniiske keskkonna tingimustes orgaanilist ainet sisaldavate horisontide (huumushorisondi ja maapinna) turvastumine ja mineraalsete horisontide gleistumine. Lihtsam definitsioon protsess, mille käigus toimub mulla orgaaniliste osade turvastumine. 2.leetunud LEETUMINE - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Lihtsam definitsioon - happeliste huumusainete vee toimel liikumine mulla sügavamatesse kihtidesse. Kõige rohkem levinud okasmetsas. 3.pruunmullad PRUUNMULD - Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Pruunmullad on suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga. 4.punamullad PUNAMULD - sis...
– Nõrgalt raudkiviveeriseline liivsavi 165cm-ne kiht, edasi nõrgalt rähkne kerge liivsavi kiht. 4. KIg: v°_1sl35/v°_1ls_130-40/v_1ls_1. – Nõrgalt raudkiviveeriseline saviliiva kiht ulatub kuni 35cm-ni. Nõrk raudkiviveeriseline liivsavi kiht tüsedusega 130-40 cm. Nõrgalt veeriseline kerge liivsavi kiht. Huumushorisondi tüsedus: Huumushorisont ehk A-horisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont. 1. KIg: 20 22-25. – Huumushorisondi tüsedus haritaval maal võib alata 20cm-st ning lõpeb 25cm juures. 2. KI: 23-25. – Huumushorisondi tüsedus haritaval maal 23-25cm. 3. Go: 0/25-30. – Kõduhorisont puudub, huumushorisont haritaval maal 25-30cm. Kivisuse aste: Kivisuse aste II tähendab, et kivide maht m³/ha kohta on 5-20 kivi. Pindala, ha: Pindala näitab, kui suur on antud põllumassiivil erinevate mullatüüpide pindalad hektarites. Osatähtsus, %:
E- väljauhtehorisont. Heleda värvusega, vaestunud savioskaestest ja toiteelementidest. G- gleihorisont. Tekib, kui muld suurema osa aastast põhjaveeseisu tõttu märg. Vesi tihendab, surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaene, raud ei oksüdeeru täielikult, tekib Fe(II), mis reageerib savimineraalidega ja põhjustab sinakashalli värvuse ja gleimineraalid. AT- toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes oludes, tüüpiline gleimuldadele. Seal kuhjub orgaaniline aine. Omadustelt huumushorisondi ja orgaanilise turba vahepealne. O- kõduhorisont. Koosneb eri jagunemisjärgus olevatest variosakestest, mis katavad mulla pinda <10cm kihina. Võivad olla 1 kuni 3 kihilised, erineva niiskusesisaldusega. T- turvas. Vee- ja org. aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont.
sisseuhtehorisont peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine, savimineraale sisaldav, pruunika või punaka värvusega lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud gleistunud lähtekivim tekib kui muld on suurema osa aastast märg aluskivim lähtekibimi alune kivim, mille mõju mullale on kaudne toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes oludes, jääb huumushorisondi ja turvase vahele turvas- soomulla horisont, vee ja orgaanilise aine rikas mustmuld tekivad kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tüseda huumushorisondiga, viljakas. Punamuld tugevalt happeline, savimineraalide ja rauarikas, asub troopikas, kõrbemuld sooladerikas, kuiv, aluseline, tihe struktuurne mass, leetmuld keerulise ehitusega, vaene saviosakeste Muld on tähtis, sest mullas kasvavad fotosünteesivad taimed
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskonnainstituut Mullastikukaardi analüüs Aines mullateadus Tartu 2016 Sisukord Joonised............................................................................................................................................3 Visuaalne hinnang.............................................................................................................................4 Muldade kirjusus..............................................................................................................................4 Üksikasjalik analüüs[1]:...................................................................................................................4 Tüüpprofiil ja selle selgitus..............................................................................................................5 Kasutus hinnang..........................................
muudab selle taimedele ekslikult seda kättesaadavaks horisonti mullana Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval ....... Väljauhtehorisont (E) (leethorisont) valge, halli või kollaka värvusega esineb enamasti huumushorisondi all Sisseuhtehorisont (B) on pruuni värvusega paikneb A või E horisondi all Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval ....... Mulla lähtekivim (C) mullatekkest muutmata materjal, millest muld on kujunenud lähtekivim paikneb mullahorisontidest
Karbonaatse korese (osakesed üle 2 mm) sisaldus väheneb. · Tühemed täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega muutub mulla mehaaniline koostis ehk lõimis (A-Bm). Pruunmuld http://www2.klett.de/sixcms/list.php?page=miniinfothek&miniinfothek=Geographie %20Infothek&article=Infoblatt+Braunerde Savistumine · Savihorisont (Bm) kujuneb huumushorisondi alla Iseloomulik viljakale mullale Savi loob mullale struktuuri Pruunikas värvus tuleneb Fe-ühenditest, mis leostumisest järele jäänud. · Savistumist soodustavad rikas lähtekivim, aktiivne bioloogiline aineringe, perioodiliselt läbikuivav mulla ülakiht, neutraalne reaktsioon. · Kui leostumisprotsess kaugemale arenenud, liigub savi allapoole - tekib Bt-horisont (savi sisseuhtumine) (A-El-Bt). Lessiveerumine · Prantsuse keeles - läbiuhtumine.
hävib.vt! Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim LõunaPärnumaal ja KaguEestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on mullad Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veereziimist. Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda huumushorisondi ja parasniiske veereziimiga. Põllukultuuride kasvatamiseks on Eestis kõige viljakamateks muldadeks leostunud ja leetjad mullad, mis levivad Järva, Viru, Viljandi, Jõgeva ja Tartumaal. Need ongi Eesti vanimad põllumajanduspiirkonnad, kus kohati on põldu haritud kuni 2000 aastat. Põllumajanduse arengut mõjutavad LOODUSLIKUD tegurid on reljeef
sellele järgneb keskmiselt rähkne ja tugevalt rähkne kerge liivsavi. vls30-50/rls (Co lõimis) nõrgalt veeriseline kerge liivsavi tüsedusega 30-50 cm, sellele järgneb tugevasti rähkne kerge liivsavi. [1] Suurima osatähtsusega mulla liikide horisontide tüüpprofiil ja selle selgitus KI leetjas muld Profiil: A-El-Bt-C või A-ElB-B- (BC)- C; võib esineda ka üleminekuhorisontidega profiile A- El-Bt-C ja A-AEl-B-C. A-El-Bt-C. Esimene horisont on huumushorisont, huumushorisondi all asub hele, kollakashalli või pruunikaskollaka värvusega lessiveerunud horisont, mille all on savistunud pruunikas või punakaspruun tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont ja sellele järgneb lähtekivim, mis on sõltuvalt moreenist kollakashall, kollakaspruun või punakaspruun [1,2] Ko leostunud muld Profiil: A- Bw- C, võib esineda ka üleminekuhorisonte (ABw või BC). A-Bw-C. Esimene horisont on huumushorisont, huumushorisondi all paikneb metamorfne
kvaliteeti iseloomustab suhe: C (humiinhapped)/C (fulvohapped). Huumus võib olla: (püsivuse järgi)-1.Keemiliselt püsiv huumus põllumuldade huumusest 40...50%, poolestusaeg 2000 aastat, väga püsiv osa huumusest. 2.Füüsikaliselt püsiv huumus põllumuldade huumusest 30...50%, poolestusaeg 50 aastat 3.Värske huumus põllumuldade huumusest 2...8%, poolestusaeg 1...2 aastat, otsene taimetoiteelementide ja mulla energia allikas. Mulla huumusevaru mõjutavad:Huumusesisaldus (H%), Huumushorisondi (A) tüsedus, Mulla lasuvustihedus (Dm, g/cm3) Mullaelustik - Biosfääris on muld olulisemaid komponente, ta on seotud elu (eriti taimede) arengu ja kasvuga. Enamikule rohelistele taimedele on muld toetuspinnaks kui ka osaliseks oleluskeskkonnaks kust toimub mineraaltoitumine mikroorganismide (seente ja bakterite kaasabil). Kogu mulla elusorganismide kogum mullaelustik e edafon:1.mulla makrofauna (hiired, mutid jne) 2.mulla mesofauna (vihmaussid, putukad, vastsed) 3
Mida vanem muld, seda parem. Inimtegevus niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida. Positiivne: kobestamine, väetamine, kuivendamine. MULLAPROTSESSID Leetumine Näiteks Lõuna-Eestis. Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal. Sademete hulk peab olema suurem kui aurumine. Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates (aladel, kus sademete hulk on võrdne aurumisega). Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid
Suur kivisus, kaltsifiilne taimkate Neutraalse lähedase (pHKCl 6,0-7,5) reaktsiooniga kergesti läbikuivavad. Nõgudes ka ajutiselt liigniisked. Hästi õhustatud, kiire soojenemine kevadel. Hea veeläbilaskvusega. Lageraie lubatud (Maa- amet. 2001). Õhukese paepealse mulla aluspõhja sügavus on alla 30 cm. Haritava maa muldade huumushorisont enamasti kogu ulatuses, looduslikel maadel allosas rähkne. Paepealsed mullad on nii põllu- kui metsamaaks ebasobivad nende õhukese huumushorisondi ja põuakartlikkuse tõttu (Maa-amet. 2001). Rähkmullad on koreserikkad, põuakartlikud või parasniisked karbonaatsel (lubjarikkal) rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel setetel kujunenud mullad. Nad on kogu profiili ulatuses karbonaatsed, seega aluselise reaktsiooniga. Aluspõhja paas on sügavamal kui 30 cm. Põllumuldi üldiselt ei jaotata, sest maaharimisega on nende huumushorisont ühtlustatud, kuid looduslikult jaotatakse rähkmuldi huumushorisondi tüseduse järgi.
Kontrolltöö kordamisküsimused · Millised tunnused iseloomustavad Eesti muldkatet ? Muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest. Soo ja soostunud muldade suur osatähtsus. Lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja ja Lääne Eestis. Muldade kivisus. · Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi ? Mullalõimis. Huumushorisondi paksus. Mullahorisondid. Veereziim. · Kirjuta neli Eesti muldade lähtekivimit. Lubjakivi. Moreen. Liiv ja liivakivi. Turvas. · Kirjuta neli mullatekketegurit, mis mõjutavad Eesti muldade kujunemist. Taimekooslused. Lähtekivim. Veeolud. Inim tegevus. · Mida nimetatakse leetumiseks ? Leetumine on protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb
Fe(II)-ühndid reageerivad savimineraalidega ja tekitavad mulda sinakashalli värvusega gleimineraalid. Vaatamata sellele, et kõige ilmekamalt kujuneb gleihorisont välja savide puhul, ei määra gleistumist mitte mineraalhorisondi lõimis (liiv, savi) vaid pidev liigniiskus. · AT toorhuumuslik horisont, mis tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. See orgaanilise aine kuhjumise horisont jääb oma omadustelt mineraalse huumushorisondi (A ja ogaanilise turba (T) vahepeale · O orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Viimased katavad õhukese kihina mulla-pinda. Võivad olla ühe- kuni kolmekihilised ja erineva niiskusesisaldusega. · T turvas ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont. Mullahorisondid - muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks
Eestis algas rauatootmine umbes 2000 aastat tagasi ja kestis arvatavasti kuni 18. sajandini. Raud oli ainus metall, mida Eestis sai toota kohalikust toorainest, soomaagist. See on tekkinud soistel aladel rauarikkast põhjaveest. Sooraud ehk soomaak esineb kõvade tükkide või muldja massina, värvus varieerub kollakaspruunist pruuni ja mustani, pind võib olla klaasiläikeline või matt. 1977. a Tallinna teletorni ehituse ajal avastatud sooraua leiukohas asub maak huumushorisondi all kohati kuni 0,7 m paksuse kihina, sisaldades kuni 40% rauda. Eestis on praegu teada umbes 40 endisaegset rauasulatuskohta. Enamasti paiknevad need soiste alade vahelistel kõrgematel liivastel oosidel või künnistel. Eesti suurim muistne rauasulatuskeskus asus Põhja-Saaremaal Tuiu küla lähistel, mida tuntakse Tuiu Rauasaatmemägedena. Tänapäeval redutseeritakse rauamaak kõrgahjus, milles kõrge temperatuuri (18002000º C) annab koks ja rauamaagist saadakse malm
nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tihedus muutub nii ajas kui ruumis s.t mulla arengu käigus. Horisonte eristataksegi nende paksuse, värvuse, tiheduse jms põhjal. 17.*Must huumushorisont – näitab orgaanilise aine sisaldust ehk seega viljakust. Hall huumushorisont* - see on toitaine vaesem ja kuivem Horisondi sinakashall toon* - märg, gleistunud muld Hele horisont huumushorisondi all* - väljauhte horisont 18. Väljauhte horisont* – Happeliste huumusainete mõjul mulla mineraalosa mureneb ja saadused uhutakse koos laskuva veega sügavamale ehk toimub väljauhe. Sisseuhte horisont* – Kuhjuvad saviosakesed, huumus- ja mitmed keemilised ühendid. Gleihorisont * - See toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, kus mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut MULLASTIKUKAARDI ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendas: Kaire Rannik Tartu 2014 Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse aste Pindala, ha. Osatähtsus, % siffer horisondi tüsedus, cm. Klg v°_1ls_360-80/v_1ls_3 25-27 24.3 64,8 Kog v°_2ls_330/v_1ls_3 27 4,0 10,6 Kog v°_2ls_3/v_2ls_3 25 1,2 3,2 Go k°_2ls_340-80/v_2ls_3 24-26 th20- 2,4 6,4 25 M'' t_360-80/s 2,0 5,4 K v_2ls_3 22 ...
Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13.Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1
Mullaprofiili allosas esineb kindlasti "keemine" 10%lise HCl-ga, 13.Leetumise protsessi olemus, eeltingimused selleks ja peegeldumine mullaprofiilis?mulla mineraalosa lagunemine ja laguproduktide ümberpaigutamine alumistesse horisontidesse või profiilist välja. eeltingimuseks on fulvohapete olemasolu, laskuv vee liikumine, karbonaadivaene lähtekivim, vett läbilaskev kerge lõimisega lähtekivim.Peegeldub leethorisondi tekkes. Leethorisont tekkib kas otse metsakõdu alla või ka huumushorisondi alla. Järgneb vähemärgatava sisseuhtega B või märgadel muldadel raud-illuviaalne Bf e huumussiluviaalne sisseuhtehorisont Bh. Tähistame Ea 14.eeltingimused näivleetumise protsessi toimumiseks? Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 15. kuidas jaotatakse taimede toiteelemente mullas, milliseid makroelemente teate nimetada? 1
kasvatamiseks. Kuivendamata gleistunud leetjate muldade põllumajanduslikku väärtust vähendab nende ajutine liigniiskus, mis võib takistada mullaharimistööde õigeaegset tegemist ja halvendab kultuuride kasvutingimusi. Gleistunud leetjad mullad on umbes 1-2 nädala jooksul kevadeti ja sügiseti liigniisked kas pealevalguvast pinnaveest või mullaprofiilis kõrgele tõusvast kapillaarveest. Nad on hästi õhustatud huumushorisondi piires, kuid suhteliselt halvasti alusmullas. Seega võib nende profiili koguneda ka ülavett. [2] Gleistunud näivleetunud muldade boniteet on valdavalt 35-40 hindepunkti, kuid võib pärast kuivendustööde tegemist ulatuda ka 40-45 punktini. Korralikult kuivendatud gleistunud näivleetunud mulla kasutussobivus on peaaegu võrdne sama liiki parasniiskete muldade kasutussobivusega. Gleistunud näivleetunud põllumuldade huumusesisaldus on alla 2,2-2,6%. [2]
horisondid vaesestuvad lahustuvatest ainetest, alumised rikastuvad. Horisondid erinevad teravalt. Esineb tuhakarva leethorisont. Metsavööndis on veel mitmeid leetumistunnustega mullatüüpe (leedemuld, leet-gleimuld, näivleetunud muld, pruunmuld, rendsiina, gleimuld). Mustmullad arenevad parasvöötme rohtlas. Tingimused kuiv kliima, rikkalik rohttaimestik ja suur kogus surnud orgaanismide jäänuseid, lähtekivim sisaldab palju sooli. Huumushorisondi tüsedus ulatub isegi 80 100 cm ni. Hallmullad esinevad kõrbetes. Tingimused väga kuiv kliima, vähene või olematu taimkate (vähe organismide jäänuseid), sooldumine (kergestilahustuvad soolad kogunevad soolahorisonti. Ferraliitmullad esinevad troopikas. Tingimused suur niiskus ja palju soojust, tüse murenemiskoorik, suure hulga orgaanilise aine kiire mineraliseerumine ja huumust ei kogune mulda.
ehväiksem 200 ülekaalus taandmustingimused ehsuurem400 ülekaalus hapendustingimused ja kui ehsuurem700, siis taimedele kahjulik.soovitatav 400-600 12. Lessiveerumine mõistetakse ibe ja kolloidosade ümberpaigutumist ülemistest kihtidest laskuva vee liikumise poolt alumistesse mullahoridesse-meh ümberpaigut. See toimub osakeste muutmatul kujul. Eeltingimus: laskuv vee liikum, nõrgalt happeline reakts Profiilis peegeldub lessiveerunud horisondi tekkega huumushorisondi ja saviakumulatiivse horisondi vahel ning seal esineb kindlasti ka keemine 10% HCL-ga 13. Eeltingimusteks: kahe-kihilise lähtekivimi olemasolu peal 40...80 on liiv v saviliiv, mille alla jääb liivsavi v savi.. Saviliiv ja keskmine liivsavi nende kahe vahele tekibki see horisont. 14. Makroelemendid: C,O,H,Ca,Mg,K,Fe,P,S,N 15. Gleistumine - õhuvaeses liign kks org ainete hapendumine taandumisvõimeliste min ühendite hapniku arvel
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 60553445290 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % Ko ls60/+krls 25 - 2,1 8,2 M'' t_2/ls - - 1,6 6,3 M''' t_2100 - - 12,8 50 Kog ls_140- 0/23-26 - 5,9 23 60/r_2ls_2
*Temperatuur Kui temp kõikumine on suur, siis on füüsikaline murenemine, kui on stabiilne, siis keemiline.* Mullahorisondid erinevad üksteises viljakuse, värvuse, tiheduse, niiskuse, orgaaniliste ainete sisalduse poolest. Must huumushorisont näitab, et on palju org aineid, kõige viljakam. Hall huumush näitab, et on vähem org aineid. Horisondi sinakashall toon näitab, et on rohkesti savi. Roostetäpid näitavad, et vett on palju, liigniiske. Hele horisont huumushorisondi all toitained sügavamatesse kihtidesse uhutud, väljauhtehorisont. Horisondid tekivad mullas peamiselt toitainete ümberpaigutusest. *Horisondi tüsedus mullas näitab, kui kaua on toimunud mullaprotsessid. Maailma eri piirkondades on erinev kliima, seega ka erisugused mullad. Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid? *Erosioon vee-erosioon, tuule- erosioon. Vee-erosioon on põhjustatud ebatasasest reljeefist, suurest nõlvakaldest; lahtisest,
Oluliselt kahjustuvad metsad kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. leetumine- Protsess, kus bioproduktsioon langeb või mets võib isegi hävida. Mullad hävivad orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa (loodus.protsessid)- Kuiv kliima, orgaanilise aine kadu, erosioon, muldade laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse hapestumine, deflatsioon Inimtegevus mullale- Valed mulla harimise sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus võtted ( rasked masinad, üleväetamine või valel ajal väeta mine, üle väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). Mullahorisondid on mullatekke niisutamine), õhusaaste (happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid rabenemine- Füüsikali korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine),
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on mullateke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning rohkestest sademetest (marmorskulptuuride säilitamise probleem). Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest...
happelise reaktsiooniga mullal) intensiivse aineringe tingimustes. 50. Näivleetumine. pseudoleetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset kahekihilistel ja raske lõimisega lähtekivimitel, kuhu perioodiliselt tekib ülavett. Punakas-pruun saviliiv või liivsavi moreen on kaetud hilisemate kergema lõimisega setetega. Ülavete mõjul toimub mulla mineraalosast saviosakeste ja raua lessiveerumine ning raua taandunud vormide mõningane kogunemine üheaegselt huumushorisondi alla. Kergema lõimisega kattekiht võib olla erineva tüsedusega. Kui see on tüsedam (ca 50...60 cm), siis tekib huumushorisondi alla Baf horisont (pruun näivleetunud muld LP). Kui kattekiht on õhem (30...40 cm), siis Baf horisont puudub ja tekib hele näivleetunud muld L(P). 51. Soostumine. a)Gleistumine õhuvaeses (liigniiskes) keskkonnas orgaanilise aine hapendumine taandumisvõimeliste mineraalühendite (Fe2O3) hapniku arvel
LÄHTEKIVIM- pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. KORROSIOON- kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. LEOSTUMINE- Vees lahustuvate soolade (kaltsiumi ja magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). KARSTUMINE- on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. Kivimite lahustumise tagajärjel tekivad maaalused koopad, nende sissevarisemisel aga mitmesugused negatiivsed pinnavormid, mida kokku nimetatakse karstiks. MINERALISEERUMINE- Mineraliseerumine (ehk mineraalistumine) on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks
omadused lähtekivimist Mullatekketegurid Inimtegevus Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida Peamised mullas toimuvad protsessid Leetumine Kamardumine Gleistumine Sooldumine Soostumine Leostumine LEETUMINE Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal Kamardumine Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates Gleistumine Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt
Tallinna Polütehnikum Raud Koostaja : Kristina Pähn AA-13 04.04.2014 Raud Raud on järjenumbriga 26.Normaaltingimustes on raud tahke aine tihedus 7,87 g/cm3nind sulammistemperatuur on 1539 Celsiuse kraadi.Raud on keskmise aktiivsusega metall(asub metallide pingerea keskel).Kuivas õhus ta hapnikuga ei reageeri ,kuis niiskuses kattub kergesti roostekihiga. Mida lisanditevabam on metall, seda püsivam on ta ka korisooni suhtes. Raud Looduses Raud on on looduses laialt levinud element ,olles sisalduselt maakooores neljandal kohal .Raual on ka kosmoses levinud element,meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkam Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumis Maale langenud meteoriides ja ka mõningates magmakivimeis .Maa tuum, koosneb metallilisest rauast .Meteoriitset rauda hakkas inimkond arvatavasti ka esmalt kasutama. Peamine kogus rauda sisaldu...
Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevus - Niisutamisega võivad mullad soolduda. Metsade mahavõtmine põhjustab erosiooni ja mullad võivad hävida MULLAS TOIMUVAD PROTSESSID LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb. Tüüpiline okasmetsade alal KAMARDUMINE- Mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont). Intensiivselt toimub rohtlates GLEISTUMINE-Protsess mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale
Huumuskihi tüsedus põllumassiivil varieerub 0-30cm-ni. Põldu ei ole tarvis lubjata. Boniteet silma järgi on umbes 40-50 vahel(kaalutud keskmine põllumassiivil 44). Kuivendamisejärgselt sobib põllumassiiv põlluks, varem sobiks selleks leostunud muldade osa ning ka gleistunud muldade osa, millel kasvatada pigem teravilja. Kive põllult korjata ei ole tarvis. Tabel . Põllumassiivi nr. 59756255724 mullastik Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, % Boniteet siffer tüsedus, cm aste silma järgi Gor v°_1ls_145/r_4ls_1 Th25 4,24 19,9 40
18. Milliste näitajate poolest erinevad üksteisest mullahorisondid? Viljakuse, tüsedust, tiheduse, toitainete sisalduse, värvuse poolest. 19. Mida näitab mullahorisondi värvus? Must huumushorisont- orgaanilise aine sisaldust, viljakust Hall huumushorisont- mulla kuivust ja huumusevaesust horisondi sinikashall toon- liigniiskust- gleistumist Roostetöpid mullas- rauasisaldus, gleistumist, ebaühtlast veereziimi Hele horisont huumushorisondi all- toitainete vaesust, väljauhtehorisont 20. Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid? B-horison e sisseuhtehorisont- sinna kogunevad huumusosakesed ja savimineraalid, mida uhutakse allapoole. Savikam lõimis. E-horisont- sellest on toitained välja uhutud ja seetõttu on see heledam ning liivakam lõimis. G-horisont e gleihorisont- gleistumise tõttu on seal pidev liigniiskus, väga tihe muld ning sinikashall. 21
Selgelt kolmekihiline metsakõdukiht kujuneb välja keskmiselt ja tugevasti leetunud leedemuldadel, kusjuures tüseduse kasv toimub keskmiselt lagunenud viltja ehitusega fermentatiivse kihi arvel. Huumuslikele leedemuldadele on iseloomulik moder-moor huumusprofiil, mis on niiskusoludelt tavaliselt värske, kuid kohati ka kuiv. Huumuslike leedemuldade huumuskattes võib eristada ketsakõdu kihtide all huumushorisondi, mis aga ei ole sellise selgusega välja kujunenud, et võiks eristada leetunud mulla. Sekundaarsete leedemuldade huumuskatte kujunemisel asendub rohurinne surnud katte ehk metsavarise kihiga, millest moodustub 2-3 kihiline metsakõdu. Rohurinde asemele võib hiljem koos võrastike liituse suurenemisega areneda samblarinne või hoopiski alustaimestikuta ala. Kõik see tingib kõdukihi all asuva mineraalse kihi pindmise osa leetumise ja teisese leethorisondi kujunemise metsakõdukihi alla
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus mullapeale ehitamine, maavarade kaevandamine (erosioon), liigne niisutamine (sooldumine) ja masinatega mulla rikkumine. Et mulda kaitsta tulek vältida erosiooni teket, põllumaade hävitamit, ehitamist mullale ja sooldumist vältida. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVITAMIT PÕHJUSTAVAD TEGURID Kõrbestumine muldade viljaka pinnase hävimine kõrbete laienem...
Sügavus (cm) 25 25 23 23 25 25 25 25 Hu % 3 3 3 3 3 3 3 3 pH 5,8 5,8 5,9 5,9 5,8 5,8 5,8 5,8 Lõimis Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Ls1 Boniteet (hp) 54 54 51 51 54 54 54 54 Keskmine Ph oli 5,8-5,9 vahel ja lõimis keskmine liivsavi. Huumushorisondi tüsedus oli vahemikus 23-25 cm. 2.2.2 Metsa huumusering Tabel 2. Metsa huumuseringi iseloomustus 3 Kaeve number Näitajad 1 2 3 4 5 6 7 8 Sügavus (cm) 27 28 28 28 27 27 27 27 Hu % 4 4 4 4 4 4 4 4
ordinatsiooniskeemil on töö lisades. 2 MULLAKAEVE KIRJELDUS 2.1 Mullaprofiil arumetsas Kaeve sügavuseks sai 75 cm, sügavkaeve tegemine ei olnud võimalik. Alates 30 cm sügavusest oli pinnases palju üle 20 cm läbimõõduga kive, kaevamine oli võimalik ainult maakirve abiga. Kaeve asukoht oli tasasel, ülejäänud alast veidi kõrgemal kohal. Ala on kevadel kohati liigniiske, suvel aga kuiv. Metsakõdu horisont puudub. Huumushorisondi tüsedus on 30 cm, horisondi alumises kolmandikus esineb hulgaliselt kuni 10 cm läbimõõduga teravaservalisi kive. Horisont on hallikasmusta värvusega. Keemine algab kõrgemalt kui 30 cm, pH on 7,0. Mulla lõimiseks on saviliiv (sl), sest niiskest mullast saab veeretada kuulikese ja rullida 3-4 mm läbimõõduga nööri, mis puruneb ilma painutamiseta. Kaevest võetud mulla pangad purunevad sõrmede vahel kergelt, muld on liivane, kare, määrib käsi. A-horisondi üleminek on ebaühtlane
Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid, et taimed saaksid alustada kasvu + orgaaniline ainestik. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse. 4. Iseloomusta mullahorisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. Must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. BHorisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. Ehorisont väljauhte, vesi uhub ained ära. Ghorisont gleistumine, pidev liigniiskus. 5. Selgita veereziimi mõju mulla kujunemisele. Läbiuhtelise veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise. Paras ja palavvöötme metsad. Sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Muldade läbiuhtumine, muldade leostumine. Mullaviljakuse langus.
raud(II)oksiidiks. Raud(II)oksiidi ühendid on vees lahustuvad ja moodustavad mulla mineraalidega reageerides gleimineraale.Turvastumine - Liigniiskes keskkonnas lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine kuhjub mulla pinnale. Leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, laguproduktid uhutakse sügavamale. Iseloomulikuks tunnuseks hele leethorisont (E) kõdu- või huumushorisondi all. Suureneb mulla happesus, väheneb viljakus. Toimub jahedas niiskes kliimas Leostumine vees lahustuvate soolade (nt karbonaatide) lahustumine ja väljauhtumine mullast. Kamardumine - protsess, kus orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti.Sooldumine - esineb ariidse (kuiva) kliimaga aladel, kus auramine ületab sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees
Õõnsusi (õhuvahe, mullamuti käik vm) esineb, siis korratakse võtmist 33 cm Käsimullapuuriga võtmine Puur surutakse püsti- asendis jaluseni mulda, keeratakse ja tõmmatakse seejärel mullast välja. Käsimullapuuriga võtmine Puuri süvendis olev muld kogutakse puhtasse karpi. Enne eraldatakse alumise horisondi teist värvi muld. Labidaga võtmise protseduur Kaevatakse huumushorisondi sügavune auk, jättes ühe auguseina püstloodis alla. Labidaga võtmise protseduur Lusikaga võetakse mulda: augu põhjast üles servani kogu seina kõrguselt mulda Kolmest erinevast kõrgusest Kraabitakse lusikaga võetakse ühtlaselt kolmest erinevast kõrgusest lusikatäis 1. 2. 3. Labidaga võtmise protseduur
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
