Piiriprotokoll Käesolev piiriprotokoll on koostatud 1.11.2009.a Mõisa kadastriüksuse piiride kättenäitamise kohta looduses asukohaga: Kehtna alevik, Käbiküla küla, Kehtna vald, Rapla Maakond. Piiriprotokolli koostas maamõõtja Siim Viin (litsents KEHTNA KPK nr474 MA-k 11.10.09.a.). Kadastriüksuse piiride maastikul kättenäitamisest võtsid osa: 1.Põlumajandusministeeriumi esindaja Märt Riisenberg 2.Haridusministeeriumi esindaja Ago Sule 3.Kehtna valla esindja, maakorraldaja Ene sulg Piirimärkide ja piiri kulgemise kirjeldus: IV maatükk: asukohaga Kehtna alevik Mõisa mt4. on looduses tähistatud nelja (4) pirimärgiga
5 7 5 6 4 7 2 5 4 6 4 3 Harva 4 6 4 4 5 10 5 8 2 3 Harva 1 3 Harva 1 4 5 5 Harva 5 6 4 7 4 3 4 5 5 5 4 5 5 3 Sugu Rahvus Elukoht Mees Eestlane Küla Mees Eestlane Maaasula Mees Eestlane Tallinn Mees Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Naine Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Mees Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Naine Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Mees Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Mees Eestlane Muu linn Mees Eestlane Tallinn Mees Eestlane Muu linn Mees Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Mees Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Mees Eestlane Maaasula (maakonnakeskus, alevik Mees Eestlane Tallinn
täistööaja puhul. 4 1.1. Projekti probleemi lahendamine Peetri aleviku Lasteaed-Põhikooli juurdeehitus toob uusi õpilasi nii kooli kui ka lasteaeda, mis on tingitud viimasel viiel aastal oluliselt kasvanud elanike arvust. Inimesed ei pea linna kolima, sest igale lapsele on määratud Peetri aleviku Lasteaed-Põhikoolis koht. Enne projekti juurdeehitust oli Peetri alevik Lasteaed-Põhikoolis mitmeid probleeme. Autorid arvavad, et on kaks põhilist probleemi. Eelkõige seisnes see selles, et vald ei olnud suuteline garanteerima lasteaias või põhikooli kohta igale lapsele. Lapsed pidid käima kas linnas või Jüris koolis/lasteaias. See tõi kaasa selle, et terve pere kolis kas linna või Jürisse. Antud probleem lahendati, sest juurdeehitus tõi Peetri alevik Lasteaed-põhikooli juurde ligi 451 kohta, mis tagab sealsetele lastele lasteaia- ja koolikoha.
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool mt 8-11 Aadress: Raplamaa Kehtna alevik Kehtna vald Katastriüksuse moodustamise toimik Koostaja: XXXX Mõõdistamislitsents: 0009765 Kontaktandmed: Rävala pst. 135- 1a Tallinn, 11340 Email: [email protected] Tel: +372 5555555 Kehtna 2011 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................
Välja arvatud lühike Kõrvemaa piiresse jääv algusosa, voolab jõgi Põhja-Eesti lavamaa territooriumil. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja ja arvukate suvilatega. Keila jõe vasakpoolsed lisajõed on Kässu oja, Nipernaadi kraav, Kunilepa kraav, Kambi oja, Sootaguse peakraav, Sillasoo oja, Ojari peakraav, Maidla jõgi, Tuula peakraav, Keila kraav, parempoolsed lisajõed on Männiksaare oja, Kasvandu peakraav, Vankse kraav,
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kodukoha riskianalüüs Töö teostaja: Tallinn 2011 Piirkond: Sauga vald, Sauga alevik, Pärnumaa Kodukoha kirjeldus: Sauga vald asub Pärnumaa keskosas. Valla lõunanaabriks on Pärnu linn, läänepoolseks naabriks Audru vald, põhjaosas piirneb Halinga ja Are vallaga, idaosas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga. Geograafiliselt jääb Sauga valla territoorium Pärnu madalikule, Pärnu ja Sauga jõgede alamjooksude vahelisele alale, haarates lääneosas suurema osa Nurme rabast ja kogu Rääma raba. Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist ca 58 %,
- Asutus - Elukeskkond Maavarade osatähtsus tööhõives Mäetööstuses hõivatud 1.2% Eesti hõivatutest Ressursialad: Tootsi vald Lavassaare Kohtla-nõmme Puhja vald Jõhvi linn Kiviõli linn Ressursside mõju Riigi majandusele: põlevkivi, ida-viru Rahvastikule ja sustusele: -põlevkivi (kirde eesti - turvas (lavassaare) -lubjakivi (kunda) Kalavarud: kalurikülad Kaluriasulad: - Alajõe vald - Kihnu vald - Kallaste linn Metsandusasulad: - Tudu alevik - Iisaku alevik - Sonda alevik Põllumajandus Põllumajanduse tähtus Els - Kasutab otseselt 42% EL-i maismaast - Suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15mln töökoha) - El on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas Taimekasvatus eestis: kõige rohkem nisu, kõige vähem rukist Maakondade spetsialiseerumine: lääne-viru suurim tootja, hiiu kõige väiksem Saagikus: tartu suurim, saare väiksem EKSAMILLL
.................................. 5 4. Valla praegune asulate loend......................................................................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Valla keskuseks on 564 elanikuga Tori alevik, mis asub Pärnu kesklinnast 27 kilomeetri kaugusel ja Eesti pealinnast Tallinnast 138 km kaugusel. Reljeefilt on Tori piirkond lausmaastik, mida liigestavad suhteliselt madalad jõeorud. Seda tingib asukoht Pärnu tasandik. Erandiks on Põhja-Pärnumaa servmoodustis (otsamoreenvall), mis läbib ka Tori piirid ja on eriti hästi jälgitav Tori- Seljal. Otsamoreen on mandrijää servakuhjatis, mille kohal jääserv peatus 12 000 aastat tagasi
Aivi-Õnne Annimäe Sissejuhatus Uurimisobjektiks on võetud Kadrina vald Lääne-Virumaal sest olen siin ise juba elanud 9 aastat. Eesmärgiks on rohkem teada saada oma kodukoha keskkonnaseisundi kohta. Ülevaade 01.01.2013 seisuga Kadrina valla pindala on 355 km² ja siin elab 5122 inimest 37 külas ja kahes alevikus. Suuremad keskused on Kadrina ( 2278 elanikku) ja Hulja alevik (486 elanikku) ning Kihlevere (190 elanikku), Vohnja (158 elanikku) ja Viitna küla (75 elanikku). Elanike keskmine vanus 40,2 ja pere suurus 2,3 inimest. Kadrina aleviku kaugus suurematest keskustest: Rakvere 15km Tallinn 85km(valla läänepiirilt 60 km) Helsingi 115 km (linnulennul) Narva 130 km Tartu 130 km i Pärnu 170 km Kadrina vald on rikas mitmete kultuuri ja haridusasutuste poolest. Siin töötavad edukalt mitu rahvamaja, kunstidekool,
Ülemjooksul lähtest kuni Paide linnani voolab jõgi valdavalt hõreda inimasutusega soises maastikus, Keskjooksu ülemises osas, eriti Türi voorestiku piirkonnas on jõe lähiümbrus suurelt osalt põllustatud ja võrdlemisi tiheda asutusega. Keskjooksu alumises osas (Rae ja Tori-Jõesuu vahemikus) vahelduvad jõe kaldail metsad ja põllustatud alad. Jõe alamjooksu kaldail on asustus võrdlemisi tihe. Jõge reostavad ülemjooksul Roosna-Alliku alevik ja seal asuv forellikasvandus ning Tarbja küla, keskjooksul Paide linn ja osalt ka Türi linn, enamus Türi reovetest juhitakse pärast puhastamist Lintsi jõe lisajõkke, Lokuta jõkke ning alamjooksul Sindi ja osaliselt Pärnu linn ning Tori ja Paikuse alevik. Pärnu jõe suudme- eelsesse ossa kandub reostust ka sadamast ja Sauga jõest. Pärnu jõe veejõudu on kasutatud pikka aega paljudes kohtades - suured veskid on töötanud Türi-Allikul, Jändjal, Kurgjal, Suurejõel, Vihtras jm
pulmamängu jälgida, ja kus elutsevad inimpelglikud musttoonekured või kaljukotkad. Palju erinevaid kooslusi ja lõputud üleminekualad kasvatavad haruldasi taimi. Eestist leitud 36 käpalise ehk orhideeliigist on Raplamaalt leitud 25 liiki. Vallad Raplamaa on jagatud kümneks omavalitsuseks: Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga) Valla keskus on Juuru alevik (elanikke 570) Külad: Atla, Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra, Maidla, Orguse, Pirgu ja Vankse Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha Teed: kokku 129,1 km, millest erateid 83,7 km ja vallateid 38,0 km Maakonnakeskusest Rapla linnast asub Juuru alevik kirde suunas 15 km kaugusel ning pealinnast Tallinnast lõuna suunas 55 km kaugusel
Hävitustegevus jätkus Põhjasõja käigus kui 1702. Aastal rüüstati vene vägede poolt kogu Otepää ümbrus ja põletati nii kirik kui pastoraadihoone. Traagiliseks kujunesid Otepääle 1944. Aasta augustipäevad, mil sõdivate poolte ühisettevõttena hävitati suurem osa tollasest Otepää linnast. Rahvasuus liikuvate mälestuste järgi kattis XIX sajandi algul praeguse Otepää linna all olevat kõrgustikku pähklimets (saksa keeles "Nusstage"). Kui 1862. aastal sai tegevusloa alevik, õnnistati sedagi Nuustaku nimega. Aleviku asutamise vajadust põhjendas Pühajärve mõisnik käsitööliste vähesusega kohapeal, seniste laadapidamiskohtade kaugusega ja arsti ning apteegi puudumisega lähikonnas. Mõisnik lubas aleviku alla anda 50 vakamaad maad. 17. Jaanuaril 1862 saabuski Riia kubermanguvalitsuselt kirjalik luba asutada Nuustaku karjamõisa maaalale alevik, laadapidamise õigusega 4 ja 5 oktoobril. Aleviku elanike arv hakkas jõudsasti kasvama. 18
6. 10. 13. 14. 2. 4. 8. 12. 15. 17. 1. 5. 7. 9. 16. 1.Õppeaine 2.Mitu mängijat on jalgrattaoallis ühes võistkonnas? 3.Mitu tähte on taevas? 4. Roomajad teaduslikus keeles 5. Kes oli see Saksa astronoom, kes arvuta planeetide ellipsi kujulise trajektori välja? 6.Metsloom 7. Milline on elanike arvult Eesti suurim alevik ? 8. Kes oli Muinas-Eesti tuntuim maavanem? 9. ...madu 10. okaspuu 11. Jutu..... Asi milles on jutus sees 12. Magus hoidis 13. Õppevahend 14. Õpilaste palk 15. Küsisõna 16. Kuidas kutsutaks kahepaiksete vastseid? 17. Kui võidusõiduauto möödub 2. kohal olevast autost, siis mitmendal kohal ta on?
................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada autori kodukoha Sõmeru valla hetkelist keskkonnaseisundit. Sõmeru vallas elab 1.01.2015 seisuga 3666 elanikku. [1] Valla keskuseks on Sõmeru alevik. Sõmeru vald on asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere linna vahetus naabruses. Vallas on 3 asulat ja 28 küla. Suurima asustusega on Sõmeru, Näpi ja Uhtna alevikud. [2] 3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST Sõmeru vald asub Lääne-Virumaa maakonnas Rakvere linna vahetus läheduses ning on üks tihedaima asustustusega piirkondi maakonnas. Valla pindala on 167,2 km 2. 3600 elanikku
................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 10 2 SISSEJUHATUS Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada autori kodukoha Sõmeru valla hetkelist keskkonnaseisundit. Sõmeru vallas elab 1.01.2015 seisuga 3666 elanikku. [1] Valla keskuseks on Sõmeru alevik. Sõmeru vald on asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere linna vahetus naabruses. Vallas on 3 asulat ja 28 küla. Suurima asustusega on Sõmeru, Näpi ja Uhtna alevikud. [2] 3 1. ÜLEVAADE PIIRKONNA HETKESEISUNDIST Sõmeru vald asub Lääne-Virumaa maakonnas Rakvere linna vahetus läheduses ning on üks tihedaima asustustusega piirkondi maakonnas. Valla pindala on 167,2 km 2. 3600 elanikku
Kus lõpeb Tartust välja võites linn? · Valige 3 maanteed järgnevate seast: Tallinna, Valga, Võru, Räpina, Võru- Põlva, Jõgeva, Jõhvi, Viljandi. Valitud: Tallinna, Võru ja Jõhvi maanteed. 1. Fikseerige ,,maa" või erinevate ,,maade" alguskohad külade ja mingite objektide lõikes. 1) Tallinna maantee "maa" alguskohaks oleks Vorbuse või Rahinge küla. 2) Võru maantee "maa" alguskohaks oleks Tõrvandi alevik 3) Jõhvi maantee "maa" alguskohaks oleks Lemmatsi küla 2. Põhjendage määratlusi. Valisin just need kohad alguskohtadeks, sest kuigi need ei ole Tartu linnast väga kaugel on need siiski külad või alevikud mitte linnad ja külad või alevikud on tavaliselt kirjeldatud kui "maakohad". Kuigi Vorbuse ja Rahinge küla ei ole just maantee ääres nagu on Tõrvandi alev ja Lemmatsi küla, otsustasin siiski valida need alguskohaks kuna
istuda ja puhata puhkekohtadel ja puhkekohtadel ja nautida nautida rabavaikust rabavaikust ning ronida ning ronida vaatetorni. SOURCE: WIKIPEDIA.COM vaatetorni. Pärnu-Jaagupi Pärnu Pärnu-Jaagupi Pärnu on ilus ja on väike alevik huvitav linn. Pärnu on Põhja- Eesti suvepealinn. Pärnumaa Siin võivad saada vallas. Siin elab unustamatu kogemuse üle 1000 nii vanemad, kui ka inimese. nooremad. Pärnu Turistidel siin tähtsaim palju vaadata ei vaatamisväärsus on ole, aga rand. Suvel on Pärnus
Ahelküla- Küla, kus majad asetsevad hõreda reas tee ääres. Aheraine- Kaevandatava maavara hulgas olev mittekasutatav kivim. Ajalooline rahvusvähemus- Väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond, nt rannarootslased ja baltisakslased enne Teist maailmasõda Eestis. Alev- Linnast väiksem, kuid alevikust suurem linnaline asula Eestis; ajalooliselt suurem küla, millele on antud üksikud linnaõigused. Alevik- Kõige väiksem linnaline asula Eestis; varem peeti alevikku maa- asulateks, kuid ka praegu arvestab Statistikaamet võrreldavate andmete saamiseks alevikud endiselt maa-asulate hulka. Annekteerima- teise riigi territooriumi või selle osa vägivaldselt oma riigiga liitma. Aparaadiehitus- Masinatööstuse allharu, mis toodab väiksemaid keeruka ehitusega seadmeid ehk aparaate. Arvjoonis- Arvandmeid esitav joonis. Assimileerima- Samataoliseks muutma, endasse sulatama; nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägival...
paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi 8. Meeste, naiste keskmine eluiga Eestis. M - 67 a N - 78 a 9. Oska iseloomustada rahvastiku püramiidi. 10. Eestlaste osakaal rahvastikus praegu, selle muutumine peale 1945 a., peale taasiseseisvumist. 11. Tihedasti ja hõredalt asustatud alad. Tihedalt - linnad Hõredalt - metsad, soised alad 12. Asulate jaotus Eestis. Linnalised, maalised tegevusalad. Linnalised - linn, alev, alevik Maa-asulad - külad Tegevusalad Linnalised - tõõstus, ehitus, kaubandus, teenindus Maalised - põllumajandus, metsandus, kalandus 13. Linnaelanike osatähtsus, linnastumise tase. Külade tüübid. Linnastumise tase - 79,3% 14. Haldusjaotus. Kohalikud omavalitsused. Arvud Rahvaarv - 1,3 milj. keskmine tihedus - 30 in/km2 suhteline iive - -0,4 promilli linnades elab - 68%
Garantiikiri Käesolev garantiikiri (edaspidi: Garantii) on väljastatud [01.01.2016], [Tallinn, Metsa tee, 2] (1) [OÜ XXX], registrikoodiga [111111], asukohaga [Tallinn, Metsa tee 2, 10101], mida esindab juhatuse liige [Mari Tamm] (edaspidi: Garantii andja), (2) [OÜ ZZZi], registrikoodiga [222222], asukohaga [Jüri Alevik, Tamme tee1], mida esindab juhatuse liige [Juhan Tamm] (edaspidi: Garantii saaja) ja 1. Garantii eesmärk ja summa 1.1. Käesolevaga garanteerib Garantii andja Garantii saajale Lepingu alusel maksmisele kuuluvate summade tasumise Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise puhuks. 1.2. Garantii andja poolt Garantii saajale väljamakstava summa suurus on piiratud [2000] euroga (edaspidi: Garantiisumma). 2. Garantiisumma väljamaksmine 2.1
Labor 1 - ül 2 Leida regressioonimudel Y = a0 + a1 X, kui perede arv on X ja autode arv Y. Regressioonikordajate (parameetri hinnangute) ja usalduspiiride leidmiseks kasutada vahendit Andmed - Data Analysis - Regression. Alevik Perede arv (X) A 7000 B 7500 C 8000 D 6000
Fors Rent OÜ - autorent General information: Founded: 01.01.2019 URL: www.forsrent.ee Contact: Loo alevik, Lepa tee 4 Elevator pitch: Phone: +372 5500010 Email: [email protected] Fors Rent OÜ missiooniks on absoluutne klientide rahulolu. Kliendi raha säilitamiseks võtab ettevõtte kõik kõrvalkulud enda peale. Mugav äpp - kiirbroneering. Funding: Tegevuse käivitamiseks on vaja ettevõtte alustamiseks rahalisi Problem:
Immigrant- sisserändaja Emigrant- väljarändaja Kodanik- inimene, kellel on elukohariigi kodakondsus Välismaalane- inimene, kellel ei ole elukohariigi kodakondsust Ajaloolised rahvusvähemused- väljaspool oma riiki pikka aega elanud rahvuslik kogukond Assimileerima- samataoliseks muutma, endasse sulatama, nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägivaldselt suurema hulka sulatama Rahvastiku tihedus- 29, 6 inimest km2 kohta Asula tüübid- linn, alev, alevik, küla. Esimesed kolm linnalised, küla aga maaline asula Haldusüksused eestis- vallad, linnad, maakonnad
Määratletud ala tähtsamate teede, sõlmpunktide, piirkondade määratlemiseks ja analüüsiks tuleks koostada mälukaart. Järgneva kodutööga soovib autor teada saada, milline on kohakirjeldus, analüüsida Lynch`i mälukaarti ning saada ettekujutluse, kuidas tekivad tuleviku visioonid. 1. Ala iseloomustus 1.1.Ala määratlemine Ülenurme alevikust Järgnevalt on määratletud ala, mille kohta koostatakse kohakirjeldus. Välja valitud ala on väiksem kui Ülenurme alevik. Põhja poolne välja valitud ala osa on piiritletud kõrgemalt kui maantee, sest maanteest põhja poole jääb lasteaed. Ida piir lähtub jõe piirist. Ala lõuna poolne osa lõppeb peale alal asuvaid tähtsamaid asutuseid. Lääne osa on piiritletud Võru maanteega (vaata joonis 1). Ülenurme alevikus elab 2011 aasta seisuga 2043 inimest (PC003: Population… 2011). Kuna alevikus pole suvilaid, elatakse seal aastaringselt. Ainukesed sesoonsed elanikud on Ülenurme
kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada. Tänapäeval on tihedalt asustatud alad need, kus on kõige paremad õppimisvõimalused ja hea hariduse kättesaadavus. Lisaks on ka meditsiin ja vaba-aja veetmine kergemini korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt põlluharimise ja kalandusega. Silver 9B Inimeste paiknemine linnalistes asulates: Alevik, alev, linn ja suurlinn. Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval
kirikute ümber, merede ja jõgede äärde ja kohtadesse, kus oli kerge ümbruskonnaga sidet pidada. Tänapäeval on tihedalt asustatud alad need, kus on kõige paremad õppimisvõimalused ja hea hariduse kättesaadavus. Lisaks on ka meditsiin ja vaba-aja veetmine kergemini korraldatav. Inimeste paiknemine maa-asulates: Talu ja küla. Asula, kus inimesed elavad hajutatult ja töötavad peamiselt põlluharimise ja kalandusega. Inimeste paiknemine linnalistes asulates: Alevik, alev, linn ja suurlinn. Linnaline asula on asula tüüp, kus inimesed elavad tihedalt koos ja töötavad majandus ja teenindus sektoris. külade liigid- iseloomulikud tunnused: · Hajaküla: talud saarekestena põldude keskel, üksteisest eraldatud põldudega · Ahelküla: külad, mis venivad km pikkuselt piki jõekallast või maanteed (nt kalurikülad). Sageli suured külad · Tänavküla: Majad paiknevad tihedalt ja sirgelt üksteise kõrval
parandada. Minu käes küll väga palju infot Harku valla kohta raamatute näol pole, kuid ma proovin suurema osa tööst teha Interneti abil. 1. Harku valla loodusgeograafia 1.1 Asend, suurus, piirnemine teiste asukohtadega Harku vald on kohaliku omavalitsuse üksus Eestis Harjumaal. See on mereäärne vald Lääne-Harjumaal, Tallinna, Keila ja Saue valla vahel. Valla keskus on umbes 3000 elanikuga Tabasalu alevik, mis asub Tallinna kesklinnast vaid 13 kilomeetri kaugusel. Harku valla külad on Adra, Harkujärve, Humala, Ilmandu, Kumna, Kütke, Laabi, Liikva, Muraste, Naage, Rannamõisa, Suurupi, Sõrve, Tiskre, Tutermaa, Türisalu, Vahi, Vaila, Viti, Vääna, Vääna-Jõesuu ning alevikud on Tabasalu ja Harku. Vallal on 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik - neist kaunimad on Rannamõisa ja Türisalu pank. Vald hõlmab hiigelsuure ajaloolise
territooriumil. Jõe lähe asub Viirika soo lääneservas. Algusosas kogub jõgi rohkesti vett Kaiu ümbruse suurtest allikatest. Jõgi läbib võrdlemisi tiheda asustusega piirkondi ja jõe kallastel paikneb rohkesti asulaid. Ülemjooksul asub Ingliste küla endise Valtu kolhoosi keskuse ja suurfarmidega ning Purila asundus ja küla. Keskjooksul on Kohila alev mitme tööstusettevõttega, Salutaguse pärmivabrik, Kurtna ja Kiisa alevik ning paljud aiandusühistud. Alamjooksul paiknevad Keila linn paljude tööstusettevõtetega, Karjaküla alevik karusloomakasvandusega, samuti Keila-Joa alevik kalakasvatusmaja (asutatud 1923. a.) ja arvukate suvilatega. Jõgi suubub Lohusalu lahte Keila-Joa aleviku pargis. Keila jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel on 75,1 m ja suudmes 0 m. Suurim on jõe lang alamjooksu viimasel viiel kilomeetril, kus jõgi murrab läbi Põhja-Eesti paekalda. Keila-Joa
123526 7400893-1Abruka sa 58.16221922.528098 123526 Abruka Lääne-Saare vald 91986 5900008-1Aburi 59.18094126.266682 91986 Väike-Maarja vald 30454 5900009-1Aburi 59.18095726.266427 30454 Väike-Maarja vald 30455 5900011-1Adaka tee 59.50441826.120793 30455 Vihula vald 30456 5900010-1Adaka tee 59.50422626.120960 30456 Vihula vald 30021 4900002-1Adavere 58.70811125.897588 30021 Adavere alevik 30020 4900001-1Adavere 58.70893325.896700 30020 Adavere alevik 138594 499049-1 Adavere me 58.72914525.851323 138594 Põltsamaa vald 91968 4900005-1Adavere tuu58.71976125.876383 91968 Põltsamaa vald 92058 4900003-1Adavere tuu58.71987625.876204 92058 Põltsamaa vald 30022 4900006-1Adavere tuu58.72022025.874764 30022 Põltsamaa vald 30023 4900004-1Adavere tuu58.72055625.874454 30023 Põltsamaa vald
Eesti Kõrgustikud Pandivere kõrgustik on lausiku pinnamoega, erinedes seega selgelt LõunaEesti kõrgustikest. Erinev on ka teke. Tekkelt on Pandivere kõrgustik sarnane Sakala kõrgustikule, olles jäälahkmeala kulutuskõrgustikud. Sakala kõrgustik erineb Pandiverest ürgorgude rohkuse poolest. Kõrgustiku jalam asub ligikaudu 80 meetri kõrgusel merepinnast. Kõrgustiku keskosa, mille absoluutne kõrgus on üle 100 meetri katab ligikaudu 1100 km². Lõhelistest lubjakividest koosnevat aluspõhja katab õhuke (2...5 m) koreserohke moreenikiht. Õhuke pinnakate ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. Pandivere kõrgustiku keskosas praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood.Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid. Pandivere kõrgeim tipp Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit on voor. Emumägi on PõhjaEesti kõrgeim tipp. Sakala kõrgust...
13, 1969 Plaza One Broadway Thoroughfare- läbikäik Settlement- lahendamine Stretch- ulatuma, laiuma Ever-changing array- pidevalt muutuvaid Large-scale plays- suuremahulised näidendid Occasionally- vahetevahel Section- osa Specifically- eriti Borough- Alev, alevik, linnaosa, väikelinn Portion- osa Encompasses- hõlmab Southbound- lõunasuunaline Stages- etappidel Otherwise- muidu
1. RV0282: RAHVAARV, 1. JAANUAR --- Haldusüksus või asustusüksuse liik, Sugu, Aasta ning Vanuserühm Vanuserühmad kokku ..Järva-Jaani vald Mehed ja naised 2000 1 900 2001 1 880 2002 1 850 2003 1 820 2004 1 760 2005 1 750 2006 1 690 2007 ...
LÄÄNEMAA RAHVUSTOIT Referaat Tallinn 2011 Läänemaal on palju rannajoont, piisavalt sisemaad ja ka Vormsi saar. Läänemaa rannikualad soodustasid tihedat kaubavahetust oma maa ja ülemere naabritega. Näiteks viidi õunu ja suitsutatud lambaliha Rootsi maiuspalaks, Soome ja rootsi ning teistegi riikide laevad peatusid sageli sealsetes sadamates, tuues kaasa erinevaid ilmakodanikke ja nende kombeid. Ühel ja samal toidul võib paikkonniti olla erinev nimi, kuid näiteks poolvillanepuder, segupuder ja mulgipuder on tegelikult üks ja sama toit väikeste erinevustega. Omapärse ja meeldiva maitse andis toidule reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Toidulaud Hanila vallas (Rame küla, Virtsu alevik), Noarootsis (Nina küla, Riguldi), Risti vallas ja Vormsi saarel: Toidukorrad läbi aegade on olnud suhteliselt sarnased ja samuti ka toidud, väikesed erinevused ilmnevad tooraine osas (erinevad seeneliigid, erinevad kalad)....
............................30 14. Kasutatud kirjandus........................................................................................................................31 15. Lisad..................................................................................................................................................32 15.1. Luitemaa looduskaitse ala......................................................................................................... 32 15.2. Võiste alevik...............................................................................................................................32 15.3. Green Key.................................................................................................................................. 33 4 1. KOKKUVÕTE 1.1. Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: Vaariku Turismitalu
Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on ~ 8 inimest ruutkilomeetril. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm tähendab raudkübarat või kiivrit. Tol ajal oli Helmes orduloss, mis ehitati 1261.aastal, olles kindlaks "peavarjuks" ordurüütlitele. Võib ainult arvata, et sellest on tuletatud Helme kohanimi.
Nõo Reaalgümnaasium MATEMAATILISE STATISTIKA UURIMUS Õpilaste hinnang ühiselamu tubadele, sanitaartingimustele ja koolitoidule. Joonas Hallikas 12A Juhendajad: Kaja Kasak Sirje Sild Nõo 2010 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Üllesande püstitus...........................................................................................................................3 Mõisted...........................................................................................................................................4 Valemid........................................................................................................................
Lusti küla, Antsla vald Volikogu esimees HELE ANGERJÄRV Vallavanem TIIT TÕNTS Haanja vald Haanja vald Volikogu esimees VAHUR ZUPPUR Vallavanem JURI GOTMANS Lasva vald Lasva vald Volikogu esimees HEINO OJAPERV Vallavanem JÜRI NASSAR Meremäe vald Meremäe vald Volikogu esimees ANNI LAHE Vallavanem AIVAR NURK Misso vald Misso vald Volikogu esimees JUHA SAARNIIT Vallavanem LEMBIT SIKK Mõniste vald Mõniste vald Volikogu esimees REIN LEPP Vallavanem TÕNU LINDEBERG Rõuge vald Rõuge alevik, Rõuge vald Volikogu esimees JAAK PÄCHTER Vallavanem KALVI KÕVA Sõmerpalu vald Järvere, Sõmerpalu vald Volikogu esimees GUSTAV HALLER Vallavanem LENHARD ERMEL Urvaste vald Kuldre, Urvaste vald Volikogu esimees ENNO KONTSE Vallavanem RAIN RUUSA Varstu vald Varstu alevik, Varstu vald Volikogu esimees ERE PUDERSELL Vallavanem REIN ANSIP Vastseliina vald Varstu alevik, Varstu vald Volikogu esimees IVAR TRAAGEL Vallavanem KADI KAUR Võru vald Võrumõisa tee 4a, Võru
Haldusjaotus. Haldusjaotus ehk administratiivne jaotus on riigi territooriumi jagunemine osadeks (haldusüksusteks) selleks, et hõlbustada territooriumi valitsemist. Haldusjaotus on enamasti hierarhiline.Eesti alal on kasutusel olnud väga palju haldusjaotuse vorme. Muinasajast alates maakond, kihelkond, lään, foogtkond, komtuurkond, kubermang, kreis, kommuun, oblast, rajoon, külanõukogu, vald, küla. Praegu on Eesti Vabariigi haldusüksusteks on maakond, vald, linn, alev, alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad. Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku koguduse piirkond, ühe vaimuliku amet...
kunstripsmete paigaldamise teenust. See tähendab, et kliendi teenindamiseks sõidetakse temale mugavasse asukohta. Nii ei pea klient muretsema, kuidas ise kohale pääseda. Projekt sisaldab kunstripsmete tegemiseks mõeldud mööbli ja vajalike vahendite paigaldamist kaubikusse. Kui projekt osutub edukaks, saab selliseid ripsmeteenuse kaubikuid panna tööle ka teistes linnades. Riskid Koht, kus kaubik esialgu liikuma hakkab, on väike alevik, mistõttu ei pruugi seal olla piisavalt kliente, kes sellist teenust tahaksid. Ripsmeteenuste pakkumine kaubikus ei pruugi vastata tervisekaitse nõuetele ning seetõttu võib juhtuda, et ei anta luba kaubiku kasutamiseks. Kaubiku, mööbli ja vajalike vahendite maksumus võib minna kallimaks, kui eelarve lubab. Võib juhtuda, et meeskond ei saa antud ülesannetega hakkama ning tuleb lisajõude palgata. See aga võib tuua planeerimata lisakulusid. Eeldused
1954. aastal liideti Tõlliste ja Laatre külanõukogud.1976-ndal aastal seoses majandite liitmisega liideti Laatre sovhoosiga Kalinini-nimeline kolhoos. Seetõttu suurenes ka Tõlliste valla territoorium. Juurde tulid Tagula ja Uniküla kant. Sellest ajast alates on valla piirid püsinud muutmata kujul. funktsionaalne struktuur Tõlliste valla pindala on 193,78 km². 2011.aasta 1. jaanuari seisuga oli elanike arv 1746. Asustustihedus on 9,1 inimest/km² kohta. Keskuseks on Tsirguliina alevik (494 elanikku). Kompaksema asustusega on veel ka Laatre alevik (225 elanikku) milles asub ka vallavalitsus. Tõlliste vallas asub veel 13 küla. Need on Sooru (elanike arv- 283),Tagula (elanike arv- 180), Iigaste (elanike arv-55), Jaanikese (elanike arv-59), Korijärve (elanike arv-50), Muhkva (elanike arv-9), Paju (elanike arv-79), Rampe (elanike arv-62), Supa (elanike arv-33), Tinuküla (elanike arv-7), Tõlliste (elanike arv-113), Vilaski (elanike arv-25), Väljaküla (elanike arv-66)
sugulased, sõbrad, tuttavad, meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond, soodne ja tervislik looduskeskkond. Rände barjäärid:kaugus, info puudus, rände maksumus. Positiivne-negatiivne mõju - vaat lk 49 Peamised rändesuunad: Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika, Lähis-Ida naftariigid, Austraalia 9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Varaindustriaalne(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad ~40% b)Hilisindustriaalne(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% c) Postindustriaalne(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine, vastulinnastumine. 10. Lõuna riikides esinev ülelinnastumine st. et linnastumise tempo on kiirem kui majanduse arend. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad slummid ehk agulid(geto). 12
1.1 Ettevõtte referentsid Minu valitud hoone (Mardi 4) ehitustööde tegijaks oli KRTL OÜ, kes teostab üldehitustöid. KRTL OÜ varem valminud objektid: [ 1 ] Rakvere Tark Maja. Aadress Turu plats 2, Rakvere.Valminud 09.2015. Ehituse maksumus oli 3,5 miljonit eurot. Objekt on projekteeritud täielikult BIM keskkonnas. Rakvere Tarm Maja valiti 2014/2015 aasta ehitusprojektiks. Projektijuhiks oli Andres Voorand. Sinimäe koolihoone ja lasteaiahoone. Sinimäe alevik. Valminud 11.2014. Ehituse maksumus oli 3,1 miljonit eurot. Meedias palju kõneainet pakkunud, kuna väidetavalt jättis vald ehitajale ligi 900 tuhat eurot tasumata. Noarootsi Gümnaasiumi rekontrueerimine. Pürksi küla, Noarootsi. Valminud 09.2012. Pneumohall. Ehitajate tee 141, Tallinn. Valminud 10.2013. Hoone kogumaksumus koos välistrasside rajamisega 1,3 miljonit eurot. Lasnamäe Saun. Pae tänav 19, Tallinn. Valminud 02.2015. Ehituse kogumaksumus koos
metsamassiivid. Lääne poolt on rannajoon tugevasti liigestatud Ida poolt vähem. Asustus Valdav osa asustusest on koondunud endiselt mere äärde ja peamiselt suurtemate liiklusteede lähedusse. Rannikul on asustus kõikjal pööratud näoga mere poole. Tihedamalt asustatud aladeks on Võsu-Käsmu piirkond, Palmse- Sagadi- Vihula piirkond. Suhteliselt tihedalt on asustatud ka rannaäärsed piikonnad Võsu ja Altja vahelisel alal ja Vainupea ning Karepa piirkonnas. Vallas on 52 küla ja üks alevik. Suuremad keskused on Võsu, Käsmu, Palmse, Võsupere, Vergi, Vihula, Annikvere. Teedevõrk Teed vallas jagunevad riigimaanteedeks, kohalikeks maanteedeks ja erateedeks. Kohalikke maanteid on vallas kokku 101,8 km. Olemasolev teedevõrk vallas on piisava tihedusega ja teed on heas korras. Veeteed Vihula vallas asub 3 väikesadamat- Vergi, Vainupea ja Eisma. Kaubaveo eesmärgil kasutatavaid sadamaid ei ole Vihula valda lubatud rajada. Olemasolevad väikesadamad (v.a
Kinnisvaraks on ehitusjärgus palkmaja. 1.3. Kinnisvara asukoha kirjeldus Kinnistu asub Tartumaal, Kambja vallas Mäeküla külas. Kambja vald asub Tartu maakonna lõuna osas. Oma 189 km2 pinnaga moodustab vald Tartumaast 6,4%. Kambja on olnud ajalooliselt Tartumaa lõunapoolse osa keskus ja Tartu linna väljund lõunasse ning on seda ka tänapäeval. Vallas on 30 küla ja Kambja alevik. Mäeküla kaugus keskustest: Kambja alevik 2km, Tartu 19 km, Võru 53, Otepää 30, Tallinn 202 km. Joonis 1. Joonis 2. Allikas: region.delfi.ee [21] 1.3.1 Kinnisvara asukoha plussid: 1. Ühistransordi peatus asub 300m kaugusel. 2. Piirkonnas on olemas perearst, mitu poodi, pubi, raamatukogu, spordihall, lasteaed, kirik ja kaasaegne koolimaja. 3. Kinnisvara asub looduskaunis kohas, reljeefne maastik, ümbruses mitmeid järvesid. 4. Kinnistule ligipääs on asfaltkattega teelt, milleks on Kambja-Rebase tee. 1.3
1. Rahvaarvu muutumine Eestis, iive (Eesti rahvastiku peamised probleemid, nende põhjused & tagajärjed) Rahvaarvu kohanemise põhjus aastast 1990: 1. venelaste väljaränne; 2. piirid olid avatud; 3. suremus & sünnid; 4. eestlased läksid läände. Miks on sündimus madal? 5. eelistuste muutumine - enne kool, karjäär & naiste hõivatus ühiskondlikus elus; 6. majandislik ebakindlus - töötus, madal palk, väiksed toetused; 7. noorte väljaränne; 8. vananev rahvatsik; 9. terviseprobleemid & sobiva partneri puudumine. Miks on suremus suur? 10. vananev rahvastik; 11. ebatervislikud eluviisid; 12. õnnetused (töö, liiklus, uppumine, tulekahjud); 13. lüngad tervisehoiusüsteemis, haiguste ennetamises; 14. sotsiaaline viletsus & vaesus. 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Rahvastikupüramiid - diagramm, mis väljendab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu. Rahva...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ST17 KÕ1 Gerly Tauer MIDA MA MUUDAKSIN OMA KODUKOHAS Essee Õppejõud: Mare Pärenson, MA Mõdriku 2017 MIDA MA MUUDAKSIN OMA KODUKOHAS Ma elan Viru-Nigulas, väikeses Lääne-Virumaa alevikus, kus elab 309 inimest. Enne haldusreformi oli Viru-Nigula alevik ka valla keskuseks, kus asub vallamaja, Vasta Kooli lasteaed, raamatukogu, rahvamaja, spordihoone, muuseum ja perearst, lisaks asub ühe kilomeetri kaugusel kohalik põhikool. Ma mõtlesin kuidas sellele teemale läheneda. Küsisin iseendalt, mida ma tahaksin muuta oma kodukohas. Siin on ju kõik olemas, mis vaja. Ise ma töötan Vasta lasteaias tugiisikuna. Töö mulle meeldib ja on samas vaheldusrikas. Kollektiiv on üldiselt meeldiv. Nagu naiste kollektiivis ikka on seal
Valla territoorium kattub suurelt osalt ajaloolise Suure-Jaani kirikukihelkonna maadega. Valla keskuseks on Suure- Jaani vallasisene linn. Suure-Jaani sai linna staatuse 1938. aastal ja muutus vallasiseseks linnaks 22. oktoobril 2005. aastal, kui Suure-Jaani linna, Suure-Jaani valla, Olustvere valla ja Vastemõisa valla ühinemisel tekkis praeguste piiridega Suure-Jaani vald. Lisaks Suure-Jaani vallasisesele linnale on vallas olulised keskused Olustvere alevik, Vastemõisa küla ja Sürgavere küla. Kõige lähedasem vald mulle Eestis on just Suure-Jaani vald Suure-Jaani vald on pindalalt (748,8 km²) Viljandi maakonna suurim omavalitsusüksus ja rahvaarvult edestavad Suure-Jaani valda vaid Viljandi linn ja vald. Vallas asub Eesti suurima pindalaga Sandra küla (ca 173 km²), mille territooriumist suure osa hõlmab Valgeraba. Vallas on 46 küla. Küladest väärivad minu jaoks kõige enam nimetamist, Lõhavere, Metsküla ja
Tori kihelkonna naiste rahvarõivad Koostasid KristjanArtur Reek ja Nils Kristjan Kasak Asukoht Tori alevik asub Pärnu maakonna kirde osas ning on samanimelise valla keskuseks. Tori alevikku ümbritsevad järgmised Tori valla külad: Oore, Kuiaru, Selja, Muraka, Levi, Võlli ja Randivälja. Aleviku asutamisaastaks loetakse 1887. Juba 1909 a. oli17 puumaja ning 93 elanikku. Tori naiste rõivad Särk,seelik Lambapruun pihtkuub (varasem), Kampsun(hilisem) Torutanu (varasem), Kabimüts(hilisem) Põll Õlarätik Mustad kingad Talviste rõivastena lisaks kasutati: Mütsi Kasukat Kindaid Aksessuaarid
Sisukord Paiknemine 3 Elanike arv 4 Omavalitsus, haridusasutused 5 Ajalooline kujunemine 6 Peamised tegevusalad 7 Vaatamisväärsused 8 Kasutatud kirjandus 9 Paiknemine Tamsalu vald asub Lääne- Virumaa edela osas, Pandivere kõrgustikul. Pindalaks on 214,6 km². Tema naaber valdadeks on Tapa, Kadrina, Rakvere, Vinni, Väike- Maarja, Järva- Jaani(Järvamaa) ja Ambla(Järvamaa) vallad. Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu valla kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused, Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Elanike arv LINN (01.02.08) (01.08.08) (01.01.09) Tamsalu 2545 2527 2533 ALEVIK Sääse 491 498 489 KÜLA Aavere 13 13 13 Alupere 11 10 10 Ara...
Tori vald Tori hobusekasvandus Tori põrgu Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
