Geograafia ,,Kaardid" ja ,,Geoloogiline ehitus" 1. Kaardid Jagunevad: · Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid · Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart Aerofoto satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto topograafiline kaart vektorkaart rasterkaart Teodoliit nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega. Põhikaardil on kõik olulised objektid jõed, järved, kohanimed, maapinna reljeef Geograafilised koordinaadid asukoha määramiseks Ristkoordinaadid jagunevad tasapinnalisteks (x ja y telg) ja ruumilisteks (kolmas telg z).
tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada. Kohateave on asukohaga seotud andmed. Üldmaateadus uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse. (N: millest sõltub vulkaanide paiknemine? Miks puhuvad passaadid?) Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Rasterkaart kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart nähtused pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel. Pindalakaart objekti pindala muutuv, vastavalt kujutava nähtuse väärtusele (N: USA vastavalt tornaadode esinemisel aastas)
meid nälg ja üleüldine saastus?. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Mikevikus oli kõige tihedam asutus viljakate muldadega tasastel ranniku- ja jõeäärsetele aladel. Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta.Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarände koosmõjul .Rasterkaart Rahvaarvu märgitakse piksilitega,iga piksli värvitoon valitakse vastavalt sellele,kui palju inimesi pikslile vastavalt alal tegeltikult elab.Koropleetkaart esitatakse nähtusi pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel.Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud piirkonnas.Pindalakaart objektide pindala muudetakse vastavalt kujutatava nähtuse väärtusele. 2.2 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimus: *Viljakas eas naiste arv
idarannikul, parasvöötme põhjapoolsemas osas merleise ja mandrilise kliima üleminekualal. 2. Eesti põhikaart, ristkooridnaadid Eeesti põhikaart on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart. Topograafiline kaart- kõige täpsem üldgeografiline kaart. Ortofoto- on töödeldud aerofoto Kaardi koostamine : 1) Aerofoto 2) Ortofoto 3) Vektor- ja rasterkaart 3. Geoloogiline ehitus Eesti asub Ida-Euroopa platovrmi loodeosas. Platvorm- on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ja seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Paljand- aluskord paljandub maapinnal, settekivimite kiht puudub. Aluskord : Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra nind paljanduvad
kontaktis. Kohateave on geograafilised andmed mingis paigas oleva nähtuse kohta või mingi nähtuse paiknemise kohta. GIS on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatus raster- ja vektorkaarte ning neil kajastatud nähtuste andmetabeleid. GPS- ülemaailmne asukohamääramise süsteem, maa tehiskaaslastest ja maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väga täpselt määrata suvalistes maakera punktides asuvate GPS- vastuvõtjate geogr. koordinaadid. Rasterkaart-rasterpilt, mille pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Vektorkaart-arvutikaart, millel nähtusi tähistavad punktid, jooned ja nende kogumid. Päikesesüsteem tekkis 4.6 milj aastat tagasi, Maa 4,5 milj a tagasi, elu teke 3.8-4 miljardit a tagasi.
SYTNEY150*S35*E , TOKYO 140*N;35*E KAIRO 35*N30*E LISSABON 10*N39*W ENDA ASUKOHTA SAAB MÄÄRATA ÜLEMAAILMSE ASUKOHA MÄÄRAMISE SÜSTEEMI ABIL (GPS) TÖÖTAB: Sateliidid+Seirejaamad Kaardi tähtsamad elemendid: KAARDIVÕRK (PIKKUS JA LAIUS), LEGEND (MÄKIDE TÄHENDUS), MÕÕTKAVA. ARVUTI KAARDI EELIS PABERKAARDI EES: Detailsem(zoomi võimalus), arvutikaart on interaktiivne(kiire ja automaatne otsimine ehk päringu võimalus), operatiivsus, paberkaart ei uuene, arvutikaart uueneb, RASTERKAART: KOOSNEB PILDIST VEKTORKAART: KOOSNEB JOONTEST MAA KUI SÜSTEEM: Päikese süsteemi suhtes suletud süsteem aga maapoolt väga avatud süsteem. Maa kui süsteemi osad on sfäärid. Sfäärid on omavahel seotud, üks mõjutab teist ja nad on pidevalt muutumises. Maa on suletud ring kus energia ja jõud ringlevad. LITOSFÄÄR-kivimid ATMOSFÄÄR-õhkkond HÜDROSFÄÄR-vesi maal ja elusolendites taimedes jne. BIOSFÄÄR-elusorganismid maal PEDOSFÄÄR-mullastik
2. keskmisemõõtkavalised kaardid (1:100 000-1: 1 000 000) nt Eesti kaart 3. väiksemõõtkavaline kaart (väiksem kui 1: 1 000 000) nt gloobus Kaartide jaotus SISU alusel: 1. üldgeograafilised 2. temaatilised kaardid (maakonnad, kliima) 3. erikaardid (navigatsioon, trassid, kanalisatsioon) * vektorkaart- infokandjad jooned, pinnad, punktid (nt värvil kindel tähendus). seotud andmebaaside, GPS-süsteemiga. kerge muuta, ümber töödelda. koosneb kaardikihtidest, võimalik printida. * rasterkaart- ala jaotatud piksliteks, mis sisaldavad infot. täpselt seotud koordinaatidega. kasutatakse GIS-is (kohateave- klikid, tuleb jutt) Kaart = ruumiliste seoste visualiseerimisvahend (graafiline illustratsioon, oluline teemakaartide puhul), töövahend (sellelt mõõdetakse kaugusi, nurki, pindalasid, märgitakse peale mingeid asju) arvutikaardi tunnused: * suheldavus (interaktiivsus. päringud, suumimine, eri kihid) * kohesus (operatiivsus
territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on mõõtkavas 1: 10 000 maa ala suurus 5x5 km, mõõtkavas 1: 20 000 10x10 km. 1995. jaotati Eesti territoorium kahekümneks ruuduks mõõtkavas 1: 200 000 GEOLOOGILINE EHITUS aluskord > pealiskord > aluspõhi> pinnakate Aluspõhi kõik pinnakatte all olevad kivimid, koonseb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast kambrium savid ja liivad (madal merijõesetted)
1. Milleks oli tarvis taimkatte punktide faili? Taimkatte punktide faili on vaja selleks, et registreerida rasterpilti. 2. Mis on pildi registreerimine? Milleks seda tarvis on? Kuna rasterkaart on tavaliselt skaneeritud pilt siis sellel puuduvad koordinaadid. Pildile koordinaatide andmist nimetatakse pildi registreerimiseks. Pildi registreerimisega antakse talle kindel suurus ja asukoht. 3. Millise päringuga valiksite te välja kihilt TaimkateAV kõik nõgesed ja seaohakad (vastav väärtus asub veerus “Taimkate”), mille pindala (vastav väärtus asub veerus “Pindala”) on väiksem kui 20 m2?
Arvutikaart võimaldab kohe näha seda, mis maailmas toimub. Arvutikaartidest saab luua kartograafilise animatsiooni. Arvutikaart võimaldab igal kasutajal vastavalt maitsele ja vajadustele valmistada oma kaart. Lisaks võib arvutikaardi andmeid kopeerida tuhandeid korda, ilma et kvaliteet kannataks. RASTERPILTI (JA RASTERKAARTI) ON KUJUNDLIKULT VÕRRELDUD AKVARELLMAALIGA, VEKTORKAARTI AGA PLIIATSIJOONISEGA. MIDA TAHETAKSE SELLE VÕRDLUSEGA ESILE TUUA? Rasterkaart on kuvaril olev arvutikaart. Kui seda piisavalt suurendada on näha, et see koosneb suurest hulgast väikestest ruudukujulistest pildielementidest ehk pikslitest. Vektorkaardil tähistatakse objekte punktide, joonte ja pindadega. MILLISEID VÕIMALUSI AVAB JA MILLISEID OHTE KÄTKEB INFOSÜSTEEMIDE ÜHA SUUREM OMAVAHELINE SEOTUS? Nt kui üks osa lakkab töötamast, siis ei tööta ka teised. Ka andmete lekkimise oht on suurem. LISAKS
ehk tärkandmetega) 19. Digitaalsete ruumiandmete liigitus. Kirjeldage nende olemust. Vektorandmed- x,y,z koordinaatidel põhinev ruumiandmete mudel, mis esitab geograafilisi nähtusi (punktide, joonte, pindaladena) Rasterandmed- ruumiandmemudel, kus ruum on jaotatud ühesuuruste ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja vergudena. Kaardi pind jagatud imeväikseks ruutudeks-piksliteks. Iga piksel omab oma värvikoodi, vastavalt aluspinnale. Rasterkaart on värviliste ruutude maatriks. 20. Digitaalsete ruumiandmete allikad (kuidas neid saadakse). Vektorandmed saadakse: digimisel( spets tark- ja riistvara, kursoriga liigitakse müüda kaardi salvestamist vajava punktikohal klõpsates, nõuab aega ja koolitust); vektoriseerimisel (digimise erijuh, spetsiaalse tarkvara abil automaatne teisendus rastrilt vektorisse) Rasterandmed saadakse: skaneerimisel ( vajalik skänneri olemasolu);
lihtsustatud mudelit.See on töövahend ja graafiline illustratsioon mida iseloomustab interaktiivsus ehk suheldavus.Arvutikaarte saab suumida.Neid iseloomustab veel ainulaadsus,kopeeritavus ja operatiivsus. 1.Sisu järgi jagunevad kaardid:üldgeograafilised,teemakaardid ja erikaardid. 2.Vormilt jagunevad kaardid:paberkaartideks ja arvutikaartideks. 3.Arvutikaardid jagunevad:raster-ja vekrotkaartideks. Rasterkaart-koosneb pikslitest,mis on seotud geograafiliste koordinatidega ning koosneb paljudest temaatilistest kihtidest(nt. jõed,järved,bussipeatused). Vektorkaart-koosneb vektoritest,see on arvutikaart,mille nähtusi tähistavad punktid,jooned,pinnad ja nende kogumid.Selle kaardi elemendid rühmitatakse tavaliselt nn.kihtidesse temaatilise sarnasuse või geograafiliste primitiivide omaduste alusel. Seosed sfääridega. Maa kui süsteem.
d. Vektorandmeid on vaja logistikat nõudvateks analüüsideks, suuremahuliseks professionaalseks kaarditootmiseks, selgeks nähtuste struktureerimiseks. 30. Kirjeldage rasterandmeid. a. Ruumimudel, kus ruum on jaotatud ruutude jadaks, mis on organiseeritud ridade ja veergudena (PIKSLID). b. Koordinaadid salvestatud maatriksina. c. Iga piksel saab oma värvikoodi. Rasterkaart kui värvi väärtuste maatriks. d. RESOLUTSIOON!! (1px -> 0,4m; 1,2m; 4m) e. Rasterandmed saadakse skaneerimisel (skänneriga; plussiks, et võtab vähe aega), vektorandmete rasterdamisel (trükkimine rasterdraiverisse, spetsiaalne konverteerimise tarkvara). f. Rasterandmeid on vaja taustapiltideks, lihtsate kiirete kaartide tootmiseks, kiirete ruumiandmete saamiseks. 31. Kirjeldage tärkandmeid. a
formaadis, koost. 1999; 9) Eesti Põhikaart (digitaalkaart) M 1:10 000, koost. 2002 Kasutatud kaartidest on kõige detailsem 1978. a. koostatud plaan ning katastri aluskaart, millel on kõlvikute piirid kõige selgemini eristatavamad. Väiksemamõõtkavaliste kaartide järgi on kõlvikute vahel piire tõmmata veidi keerulisem. Kaardianalüüsil kasutati MapInfo 6.5 tarkvara. Paberkaardid skaneeriti. Saadud rasterkaart registreeriti (seoti koordinaatidega) MapInfo keskkonnas vastavalt selgelt eristatavatele kohtadele rasterpildil ning vektorkaardil Eesti Baaskaardil (põhikaardi projektsioonis). Antud juhul osutus sobivaks kasutada kaartidel olevaid sarnaseid jõemeandreid. Eelpool nimetatud kaardimaterjalilt eristati niidu-, võsa ja metsaalasid. Selleks digitaliseeriti nende alade piirid arvestades kaartidel olevaid leppemärke. Tekitatud polügoonidel võrreldi erinevate koosluste pindalasid
annaabi.ee 
