10. klassi GEOGRAAFIA II kursus 1.Selgita 2 näite varal, kuidas meedia mõjutab inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid. Näide 1 : Meedia kajastab kuulsuste elu, mistõttu inimesed arvavad, et nii ongi õige elada ning üritavad seada oma elulaadi samamoodi. Näide 2 : Lastele tehakse vägivaldseid joonisfilme ja arvutimänge, mis mõjutavad nende mõttemaailma ja kujundavad neil valesid väärtushinnanguid. 2.Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused ? 2.1. Vara hoiustamine. 2.2. Laenude andmine. 2.3. Liisingute andmine. 2.4. Pensionifondid. 2.5. Arveldusteenused. 2.6. Investeerimisfondid. 2.7. Väärtpaberite müük. 2.8. Kindlustused. 2.9. Kasvuhoiused. 3.Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Avaliku halduse asutuse poolt osutatavat teenust, kaupa, infot, hüve. 4.Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest. * Tervisehoid ...
Sidevahendite kiire areng oli 20. sajandi üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid. Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, logistikale. Massi- ja multimeedia kiire areng meediaühiskond. Televisioon ja raadio Filmi-, video- ja muusikatööstus Kirjutav press: ajalehed, ajakirjad, raamatud Reklaam, kaupade ja teenuste promomine. Maailmas enim nähtav, inimeste elulaadi ja hoiakuid mõjutav majandusharu (on peamine turustamisvahend) Finantsteenused Rahandus ehk finantsteenused Rahandus riigi rahasuhted, vahendite loomine ja kasutamine. Majanduse ,,vereringe" Finantsteenuste ja kogu majanduse arengutaseme vahel otsene seos. Agraarajastul kuld, hõbe Industriaalajastul riiklikud süsteemid, mida kontrollisid valitsus, keskpangad. Infoajastul finantsturg avatud välisinvesteeringutele, börsimängurid. Finantsteenuste struktuur Hoiustamine Laenamine Arveldamine kohalikud pangad, hoius-laenuühistud, liisingufirmad,
1.1 Lühiiseloomustus Kuna teenindussektor hõlmab väga erilaadseid tegevusi on ühtset definitsiooni raske leida. Teenindussektorit on võimalik defineerida kas läbi teenuse mõiste või läbi tegevusalade (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 9). Teenindussektori kõige laiema definitsiooni kohaselt kuuluvad sinna järgmised tegevused: transport, info ja side, hulgi- ja jaekaubandus, finantsteenused, kindlustus, kinnisvara, teised era- ja äriteenused ja avaliku sektori teenused (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 11). Eestis kasutatakse majanduse tegevusalade klassifitseerimiseks majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK). Aastast 2008 kehtib majanduse tegevusalade klassifikaator EMTAK 2008. Vastavalt sellele klassifikaatorile kuuluvad
E KODUKULUD e. üür, küte, elekter, T vesi, laenukohustus U L SISSETULEK e. E töötasu, toetus, K e kingitused, laenud ö MUUTUVKULUD ö ELAMISKULUD e. toit, rõivad, telefon, transport, remont, reisimine, vaba aeg jms. a s u Mõisted finantsteenused · Sajandeid on inimtegevuse valdkonnadeks olnud rahandus ja pangandus. Esimesed ajaloolised teated pankadest on pärit umbes 4,000 aastat tagasi. Juba sellised iidsed tsivilisatsioonid nagu Rooma, Kreeka, Babülon, Hiina ja Egiptus kasutasid ja said kasu pankade olemasolust. Nendel kaugetel aegadel oli pankade · põhilisteks funktsioonideks rahaliste vahendite hoiustamine, klientide arvelduste Pere eelarve koostamine I Analüüsi, mis on sinu jaoks kõige tähtsam! ·
b. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. c. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. d. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. 13. Tööstustoodete import a. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. b. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud.
· Meedia meelelahutustööstus, raadio, tv, filmid, muusikatööstus Meedia tunnused · Kõige kiieremini kasvav teenus · Kõige enam globaliseerunud · Info edastamine, paljundamine odav, aga hankimine on kallis · Tekivad suured rahusvahelised firmad · Üha süvenev meedia spetsialiseeumine · Info edastus on kiire ja tasu saab esimesene · Oskustööliste osakaal suureneb Massimeedia Finantsteenused · Finantsteenused raha hoiustamine, laenamine ehk krediidi võtmine, arveldamine ja investeeringud Finantsteeninduses kasutatakse vahenduskaubana raha. Raha on eriline kaup. Rahas hinnatakse teiste kaupade väärtust, raha on rikkuse allikas. Raha väärtuse aluseks on riigi reservid. Hoitakase, kas kullas või võimsamates valuutades. Reserv TAGAB raha väärtuse püsimise. Peale iseseisvumist oli Eesti krooni tagatiseks Eesti mets.
L SISSETULEK e. , E töötasu, K toetus, e kingitused, laenud MUUTUVKULUD ö ELAMISKULUD e. toit, rõivad, telefon, ö transport, remont, reisimine, vaba aeg jms. a s u Mõisted – finantsteenused • Sajandeid on inimtegevuse valdkonnadeks olnud rahandus ja pangandus. Esimesed ajaloolised teated pankadest on pärit umbes 4,000 aastat tagasi. Juba sellised iidsed tsivilisatsioonid nagu Rooma, Kreeka, Babülon, Hiina ja Egiptus kasutasid ja said kasu pankade olemasolust. • Nendel kaugetel aegadel oli pankade Pere eelarve koostamine I Analüüsi, mis on sinu jaoks kõige tähtsam! • Mõtle läbi, mis on sinu ja sinust sõltuvate inimeste jaoks kõige
Meie leibkonna peamine sissetulekuallikas on palgatöö, lisaks veel lastetoetus ja stipp. Tarbimiskulutustest suurim osa meie peres tehakse toidule, järgneb finantsteenused(eluasemelaen, tarbimislaen ja ka järelmaks).Kulutused transpordile on järgmine ja päris suur kuluartikkel meie peres, mida on raske vähendada kuna auto on töölkäimise vahend. Majapidamiskulud(maksud) ja kulud lastele on suhteliselt võrdsed. Ravikulud ja muud kulud on eelarves kontrolli all. Nagu juuresolevalt diagrammilt näha siis meie pere-eelarve sisse säästmine sellel kuul ei mahtunud. Vaatamata sellele arvan, et meie leibkond saab päris hästi hakkama.
Sisesta summad lahtritesse ning sinu tulud ja kulud arvestatakse kokku automaatselt. Transport Isiklikud kulud Autoliising Riided Kaskokindlustus Jalanõud Liikluskindlustus Juuksur Parkimine Iluteenused Kütus Terviseteenused Autoparandus ja -hooldus Ühistransport Kokku € Kokku € Laste kulud Finantsteenused Lapsehoidja, lasteaiatasu Õppelaen Õppemaks Eluasemelaen Trenn, huviring Tarbimislaen Kooliasjad Järelmaks Koolitoit Krediitkaardi tagasimaksed Riided Elukindlustus Mänguasjad, taskuraha Kodukindlustus Kokku € Kokku € Ravikulud Muud kulud Ravimid Kingitused
Teenindusmajandus Teenustesektori kiire kasvu maailmas on teinud võimalikuks side ja tehnoloogia kiire areng, vaba aeg, transpordiareng jne. Teenuste jagunemine Tootja- ehk äriteenused (osaline töötsükkel, ettevõte, firma,tootmisotstarbel) : kaupade vedu poodi; turu- uuring; raamatupidamine; kontoriruumide koristamine; kinnisvara konsultatsioon; tööjõu koolitamine; ETV uudistesaadete tegemine; laste õpetamine Isikuteenused (lõpptarbija) : maniküür; raamatupidamine; kinnisvara konsultatsioon; laste õpetamine; arstiabi Avalikeks teenusteks nim. Teenuseid, mida korraldatakse kogutud maksumaksija raha eest. Avalikud teenused, mille kulud kaetakse riigi eelarvest: haridus, arstiabi, televisioon, raadio, looduskaitsealad, politseiabi, piirivalve jne A.t, mille eest maksab kohalik omavalitsus: koolimajandamine, ühistransport, teedekorrastus, valgustus, haljastus, raamatute laenutus vms, sotsiaalabi Teenuste üleilmastumist soodustavad: üha suur...
monarhiaga, mida valitseb Suurhertsog. See on maailma ainuke iseseisev Suurhertsogiriik. Luksemburg on Euroopa Liidu, NATO, ÜRO, Beneluxi ja Lääne-Euroopa Liidu asutajaliige. Pealinnas Luxembourgis, mis on ühtlasi ka riigi suurim linn, asuvad mitmed Euroopa Liidu institutsioonid. Majandus Luksemburgi stabiilset ja kõrge arengutasemega majandust iseloomustab mõõdukas kasv, madal inflatsioon ning madal töötus. Teenused, eelkõige pangandus ja muud finantsteenused, moodustavad peamise osa sisemajamajanduse koguproduktist (SKP). Põllumajandus põhineb väikestel ühe pere taludel. Luksemburgi SKP elaniku kohta on maailma kõrgeim, inimarengu indeksi alusel on riik 12. kohal ning elukvaliteedi osas neljandal kohal maailmas. Geograafia Luksemburgis on pehme mandriline kliima koos rohke sademetega, seda eriti suve lõpus. Riigi põhjapoolset kolmandikku nimetatakse Oeslingiks, mis on osa Ardennide mäestikust
928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Suurbritannia on esikohal tänu sellele, et nafta ja maagaasi eksport sinna moodustab umbes 40 protsenti Norra nende kaupade koguekspordist. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kõrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi. Norra eksportis 2007
.............................................. 7 Töö eesmärk oli anda ülevaade tehnoloogia arenguga kaasnevatest muutustest, tuues sealhulgas näiteid, mis mõjutavad tehnoloogiate efektiivset kasutuselevõttu organisatsioonides. Kokkuvõtvalt võin öelda, et tehnoloogia areng muudab paratamatult organisatsioonides töö korraldust. Töökohti ohustavaid tehnoloogiaid võetakse järjest enam kasutusele nii tööstuses, kontorites, kaubanduses kui ka sellistel aladel nagu õigus, finantsteenused, haridus ja meditsiin. Peamiseks eesmärgiks on siiski muuta organisatsiooni tööd efektiivsemaks, näiteks kiirendada ja täiustada organisatsiooni eri osakondade vahelist kommunikatsioonivoogu....................................................7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1
politsei, haridus, riigikaitse, omavalitsusest: sotsiaalabi, tänava valgustus, teede korrashoid, teenuste globaliseerumine suurem kauplemine teenustega, infotehnoloogia areng, rahvusvaheliste firmade konkurentsi eelised, teenuste osatähtsuse suurenemine nõudluse kasv, uute teenuste tekkimine, tootmise spetsialiseerumine, teenuste tootmisprotsess uurimus ja arendustegevus, kvaliteedi kontroll, toodete müük, teenuste rahvusvahelistumine kõige enam finantsteenused, kuna tehnoloogia on kiiresti arenenud. transport veondus, mis tegeleb kaupade või inimeste veoga, kaubavedu jaguneb logistikaks (majandus haru, mis tegeleb veoprotsessidega, et see toimiks tõhusalt) ja laomajanduseks, veoprotsess kaupade kokkuvedu (autod), kaupade ladustamine (jaamad, sadamad), kaupade põhivedu (lennukid, rongid, laevad), kaupade ladustamine, kaupade laiali vedu (autod), veonduse arengusuunad
Likvideerimine kui menetlus seisneb ühingule kuuluva vara jaotamises ning on suunatud võlausaldajate huvide kaitsmisele. Likvideerimisele järgneb ühingu lõppemine (kustutamine äriregistrist). Alles siis, kui ühing on äriregistrist kustutatud, saab väita, et seda ei ole enam ja et äriühingu tegevus on lõppenud. Erinõuetega tegevusalad Kaubandus, turism, ehitus, tööstus, tuleohutus, vedelkütus, finantsteenused, sotsiaalhooldused, tööturg, biotsiid, meediateenused, raudtee, post ja side, trantsport, hasartmängud, lõhkematerjal, elektrienergia, maagaas, kaugküte, teed, keskkond, põllumajandus, merendus, muinsuskaitse, relvaohutus, turvateenused. Kiirmenetlus –ja tavamenetlus Kiirmenetlust ei saa teha AS,SA Tavamenetlus- notariaalne,kõik äriühingud+FIE+ühingud,asutamisdokumendid-asutamisotsus-
metsandus, jahindus o sekundaarne e. töötlev sektor – primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus o tertsiaarne e. teenindav sektor – mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks. o kvaternaarne sektor – moodsaim osa majandustegevuses, mis iseloomustab postindustriaalset tootmisviisi. Siia kuuluvad tegevusalad, mis tegelevad infotehnoloogia, majandusnõustamise, teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega.
Mida kujutab endast MiFID? MiFID - Markets in Financial Instruments Directive (Finantsinstrumentide turgude direktiiv). MiFID on ühtlustatud investeerimisteenuste osutamist puudutav reeglistik Euroopa Liidus ja Euroopa Majanduspiirkonnas (27 ELi liikmesriiki ning 3 EFTA ehk Euroopa Vabakaubanduspiirkonna riiki: Island, Norra ja Liechtenstein). Eestis jõustusid direktiivist tulenevad nõuded väärtpaberituru seaduse muudatusega 19. novembril 2007. MiFID on rakendatav: * investeerimisettevõtetele * investeerimisnõustajatele * pankadele, kes pakuvad investeerimisalaseid teenuseid * alternatiiv - kauplemissüsteemidele * börsidele Selle kohaldamisalasse kuuluvad ka kõik finantsinstrumendid ja -teenused, välja arvatud mõned, näiteks valuuta ostu-müügitehingud. MiFID´i põhieesmärgid: Suurendada investorkaitset Selle eesmärgi saavutamiseks on...
sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kõrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi. Norra eksportis 2007. aastal Eestisse kaupu umbes 700 miljoni norra krooni eest. Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni
Kalapüük, laevaehitus ja laevandus on etendanud Norra majanduses tähtsat osa. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute võimalikult ulatuslik võrdsustamine. Seetõttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA. Rahvastik on suhteliselt hästi arenenud, kuna Norras on kõik võimalused õppimiseks. Väga paljud inimesed saavad tööd kalandusest või vaala püügist, mis on Norras väga suure osakaaluga. Norra on paljudele talvel reisi paigaks, kuna seal on kõrged mäed ning seal on turism hästi arenenud. Norras on suurim põlisrahvas saamid, keda on 30...40 tuhat. Põhja-
Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab mitmeid erinevaid tegevusi, mis toetavad eesti keele ja kultuuri arengut; aitavad kaasa Eesti majanduse ja ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule; aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele jpm. Erasektori asutuseks valiti Swedbank AS, mis pakub laia valikut finantsteenused: arvelduskontod, hüpoteegid, krediitkaardid, kindlustus, pensionid, laenud nii eraklientidele kui ka ettevõtetele. Swedbanki eesmärgiks on aidata kaasa sellele, et inimeste ja ettevõtete rahaasjad oleksid pikaajaliselt korras. Oma tegevuses järgivad kolme väärtus: on lihtsad, avatud ja hoolivad. Jrk nr Nõue Eesti Rahvusringhääling Swedbank AS 1 Kas Teabevaldaja on a) ERR töötleb a) On kirjas, kuidas ja
............................................................................8 4. Teenused................................................................................................................................. 9 4.1 Transport........................................................................................................................... 9 4.2 Telekommunikatsioon.......................................................................................................9 4.3 Finantsteenused...............................................................................................................10 4.4 Kaubandus.......................................................................................................................10 4.5 Turism............................................................................................................................. 11 Kasutatud kirjandus........................................................................................
geograafia Üksikettevõtte paigutust mõjutavad tegurid 1.Loodusliku tooraine/odava energia lähedus. Põllumajandus, metsandus, kaevandus, metallitootmine. 2. Arvuka tööjõu(hind, kättesaadavus, maine, oskused) lähedus. Tekstiili-, rõiva-, jalatsi-, elektroonikatööstus. N: Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia. 3. Turu lähedus. Sellised ettevõtted, mille toodang on kiiresti riknev, raskesti trantsporditav või muutuv (piim, leib, karastusjoogid). Samuti sellised ettevõtted, mis suudavad ruttu reageerida moe muutumisele. Aglomeratsioonitööstus orienteerunud koostööle teiste ettevõtetega. N: autotööstus Kõrgtehnoloogiline tööstus. Rajatakse tavaliselt ülikoolide juurde. Kapitalimahukas tööstus. Elektrijaamad, kiirteed, sadamad, paberitööstus. Ettevõtlusklaster mingi piirkonna suur ettevõttevõrgustik, mis on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele. Klastri teket ja säilimist soodustab usaldus firmade vahel. Klastri tähtis t...
Majandus Hispaania ettevõtluse struktuuri iseloomustab väikeettevõtete (sh eelkõige pereettevõtete) suur osakaal. 2008. aastal ei kasutanud ca 50% ettevõtetest palgatööjõudu. 27,8% ettevõtetest olid 1-2 töötajaga. 89% kõikidest töökohtadest luuakse alla 20 töötajaga ettevõtetes. Peamised majandusharud Hispaanias on: 1. Teenused 1.1 Turism 1.2 Kinnisvaraarendus 1.3 Kaubandus 1.4 Finantsteenused 2. Ehitus 3. Tööstus 3.1 Autotööstus 1 3.2 Keemiatööstus 3.3 Elektroonikatööstus 3.4 Toiduainetööstus 3.5 Tekstiilitööstus 3.6 Uued tööstusharud 3.6.1 Taastuvenergia 3.6.2 Biotehnoloogia 4. Põllumajandus, kalandus, metsandus 5 Kasutatud kirjandus ·,,ENE" 1985; 1975 ·http://www.vm.ee/?q=et/taxonomy/term/111 ·http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.html ·http://www.wris
Iga provintsi nimi tuleb tema koosseisu kuuluvate saarte esimestest tähtedest. Igal provintsil on kohalik omavalitsus, mis tegeleb muu hulgas maksude kogumisega. Omavalitsus valib endi liikmete hulgast presidendi. Provintsi president kuulub vastavalt Vanuatu põhiseadusele valimiskogu koosseisu, mis valib Vanuatu presidendi. Provintsivalitsuse juhi määrab Vanuatu peaminister pärast nõupidamist vastava omavalitsusega. Vanuatu neli peamist majandusharu on põllumajandus, turism, finantsteenused ja karjakasvatus. Vanuatulaste traditsiooniline sissetulekuallikas on kookospähklid, millest toodetakse kas kookosõli või kookoskütust, mis on oluliselt keskkonnasõbralikum kui nafta. Vanuatul ei ole tulumaksu, kinnisvaramaksu, vara väärtuse suurenemise maksu ega pärandimaksu. Loomakasvatuses kasvatatakse veiseid peamiselt ekspordiks ning sigu ja kanu peamiselt siseriiklikuks tarbeks (sealhulgas religioosseks ja tseremoniaalseks). 2007. aasta rahvaloenduse
Tihti suureneb maks iga järgneva koera võtmisel. Tulumaks ja käibemaks jaotuvad kvoodi alusel föderatsioonile ja liidumaadele. Käibemaksumäär on 19%, toiduainetele ja põllumajandussaadustele, raamatutele, ajakirjadele, lilledele, transpordile kehtib vähendatud määr 7%. Mõned kaubad on seadusega käibemaksust vabastatud, näiteks eksport, teatud professionaalsete teenuste, nt arstindus, teenuse pakkujad, kultuuri teenused avalikkusele, näiteks muuseumid, avalikud teatrid, loomaaiad, finantsteenused ja muu. Kõik Saksamaal kodanikud ning seal töötavad ning sissetulekut omavad inimesed peavad maksma makse. Üksikisiku tulumaksu määr varieerub 0% kuni 45%ni. Tulumaksuvaba on sissetulek, mis on kuni 8004 eur/aastas. Tegemist on astmelise tulumaksuga.Mis tähendab seda, et maksumäär tõuseb sissetuleku suurenedes. 14% maksustatakse sissetulek 8,005- 52,881 EUR 42% maksustatakse sissetulek 52,882-250,730 EUR 45% maksustatakse sissetulek 250,731 EUR ja rohkem Alates 2009
KULLERTEENUSTE VÕRDLUS Getter Säär Tallinna Transpordikool Logistik 12E_P Võrreldavad kullerteenusefirmad DPD TNT Omniva Jetpak DPD Transportides rahvusvahelises võrgustikus päeva jooksul ligikaudu 2,5 miljonit pakki, on DPD (Dynamic Parcel Distribution) üks juhtivaid rahvusvahelise ekspress- ja pakiveo teenuse pakkujaid. DPD pakub oma klientidele tooteid ja teenuseid, mis katavad kõik nende saatmisvajadused:alates standard- ja ekspresspakkidest kuni individuaalsete erilahendusteni – nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. 300 000 klienti teenindavad rohkem kui 800 depoos DPD Eelised Saaja teavitamine kulleri saabumise kuupäevast ja kellaajast SMS ja /või e-kirja teel. Pakk toimetatakse saajale sobivasse kohta – nt. koju või kontorisse. Kiire kättetoimetus: kõikjal üle Eesti toimetame paki kohale vastuvõtmisele järgneval tööpäeval hiljemalt kell 18:00, mujale Euroopas sõltuvalt sihtriigist...
kohta. g) Keenia rahvastik on demograafilise plahvatuse etapis. 14. Kui suur % riigi rahvastikust elab linnades? Millised on suurimad linnad? Lisa kaart 26% Keenia rahvastikust elab linnades. Suurimad linnad on Nairobi ja Mombasa. 15. Millised on selle riigi peamised tööstusharud? Keenia peamised tööstusharud on põllumajandus, metsandus, kalapüük, kaevandus, tööstuslik tootmine, energeetika, turism ja finantsteenused. 16.Kus paiknevad suuremad tööstusettevõtted? Põhjenda. Suuremad tööstusettevõtted paiknevad Keenia lääne- ja lõunaosas, sest seal on rohkem maavarasid, parem muld ja rohkem tööjõudu.
ekspordist umbes 63 protsenti. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), kalatooted, töödeldud nafta- ja gaasitooted ning [22] mitmesugused masinad ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. Norra suuremad ekspordipartnerid on Suurbritannia, Saksamaa, Holland, Prantsusmaa, Rootsi ja USA. Import Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli.[24]
Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni. Põllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tõttu on künnimaad ainult 2400 km². Import Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste impordi kogumaht 731,4 miljardit norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, Taani, Hiina ja USA. Norra importis 2007. aastal Eestist kaupu umbes 2,5 miljardi norra krooni väärtuses. 7 Kunst Algupärane norra maalikunst kujunes välja maastikumaalist 19. sajandi alguskümnenditel. Varem olid Norras domineerinud Saksamaalt ja Hollandist sisseveetud teosed ning Taani võimu mõjul
Primaarne- siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus. Sekundaarne- primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus. Tertsiaarne- mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja tootjat tarbijaga siduvad tegevusalad: veondus, side, äri- ja finantsteenused, teadus, haridus, tervishoid, kultuur, olmeteenused, puhkemajandus. Tööjõu rakendatus tertsiaarses sektoris on maa arengutaseme näitajaks. Kvarternaarne- moodsaim osa majandustegevuses, mis iseloomustab postindustriaalset tootmisviisi. Siia kuuluvad tegevusalad, mis tegelevad infotehnoloogia, majandusnõustamise, teadusliku uurimistöö ja arendustegevusega. Võrgustikupõhine majandus- kõiki eluvaldkondi ühendav globaliseerumine, mis on
· Pankade kasumlikkuse hindamisel vaadeldakse konkreetse panga erinevate perioodide tulemusi. Peamised tuluallikad: Peamiseks tuluallikaks on intressitulud, Teiseks oluliseks tuluallikaks on pangateenuste tasud Kolmas tuluallikas on intressid ja dividendid investeeringutelt · Pankade peamised kuluallikad on: intressikulud ja administratiivkulud ( ehk juhtimis- ja halduskulud). Panga teenused: 1. Finantsteenused 2. Pankadevahelised teenused 3. Nõustamine PANGATEENUSED: 1. arveldused 2. hoiustamine 3. laenamine 4. muud teenused HOIUSTAMINE: Nõudmiseni hoius Tähtajaline hoius Kasutushoius Muud sihtotstarbelised hoiused LAENUD: 1. Tagatise järgi hüpoteegiga tagatud käsipandiga tagatud registerpandiga tagatud käenduse ja garantiiga tagatud laen repo vormis, st ostu- tagasimüügi tehingu vormis 2. Kasutusala järgi tarbijakrediit krediitkaardid
Sisemine turundus Teenuste spetsiifilised tunnused annavad teenuste turundusele mitmeid tähendusi. Kuigi paljud turunduskontseptsioonid ja meetmed on rakendatavad nii kaupade kui teenuste korral, on nende tähtsus ja kasutamisviisid siiski sageli erinevad. Teenuste puhul ei saa eristada teenuse kvaliteeti ja teenindaja kvaliteeti, sest need on peaaegu üks ja see sama. Neid äritegevusi, kus teenindaja ja kliendi vahel on pidev arvestatav kontakt nagu pangad, tervishoid, finantsteenused ja restoranid, nimetatakse tugeva kontaktiga teenusteks. Inimtegevus materiaalselt kujundab teenuse tulemust ja on seega ise osa tootest. Täpselt nagu kaupade turustajad on huvitatud toote heast kvaliteedist, huvitab ka teenuste turustajaid teenuse hea kvaliteet, mis tähendab erilist tähelepanu pööramist töötajate kvaliteedile ja nende töösooritusele. Sellest tulenevalt peavad tugeva kontaktiga teenuste
Meelelahutus Üritused, sündmused Klubid, lõbustus- Puhke- ja Kontserdid, näitused, asutused, teater, kino jm terviseasutused messid, festivalid, Sanatooriumid, kuurordid, võistlused, konverentsid matkarajad, terviseveed, sportimisvõimalused jmt Finantsteenused Pangad, rahavahetuskohad Meedia, kommunikatsioon Infrastruktuur Side, 77. oskab etteantud infoallikate abil analüüsida riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; · Otepääle tahetakse rajada uut slaalominõlva. Nii nagu ikka, on ettevõtmisele pooldajaid ja vastaseid. Mis
ümberõppele ja rakendamisvõimalustele. Samuti tuleks mõelda, millises mahus koolitada töötajaid valdkondades, kus on probleeme konkurentsivõime säilitamisega. Töötleva tööstuse tootlikkuse suurendamisele lisaks on Eestil kui väikeriigil kindlasti vaja hoopis suuremat tähelepanu pöörata välisturgudele suunatud teadmusmahukate ja kõrge tootlikkusega teenuste arendamisele (tarkvara loomine, tervishoiuteenused, loomemajandus, erinevad finantsteenused jne). Ei saa loota, et lihtne teenustemajandus viib Eesti arenenud tööstusriikidele järele. Lahenduseks ei saa olla soov suunata suur osa elanikkonnast pakkuma madala lisandväärtusega teenuseid (hotellindus, toitlustus, kaubandus jne), omamata selle kõrval äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid. Samal ajal kui arendame välja
aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja Riigile on kasulik positiivne kaubandusbilanss, sest: ettevõtteid tekib juurde inimesed saavad töö riigid saavad makse Üldistatult mida eksporditakse ja imporditakse: Kauplemine kaupadega põllumajandustooted kütused ja maavarad tööstustooted Kauplemine teenustega transporditeenused turism finantsteenused (raha) IT- teenused Tänapäeval on maailmakaubanduses ehk rahvusvahelises kaubanduses ülekaalus mitte riikidevaheline, vaid rahvusvaheliste firmade vaheline kauplemine. Kaubandus rahaga - välismaine otseinvesteering on rahapaigutus mõne välisriigi ettevõttepõhivarasse ehk otseinvesteering on investeering, millega kaasneb ka teatud kontroll välismaise ettevõtte üle
esmasektor tööstussektor teenindussektor Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus Metsamajandus Masinatööstus Transport Kalandus Keemiatööstus Tervishoid Maavarade Autotööstus Haridus kaevandamine Laevaehitus Turism Kergetööstus Finantsteenused Ehitus Riigivalitsemine 8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.- 18.sajandil ja 19.sajandil? 16-18.sajandil oli vaja eksootiliste saaduste tarbeks ja tooraineks. Uusi maid oli vaja, sest Euroopas oli ülerahvastus. 19 .sajandil oli vaja loodusvarade tooraineks, sest oma enda loodusvarad olid otsas; toiduks (põllumajanduse areng oli maas), kergetööstuse toorainet; turgu toodetele, eriti tarbekaubale. 9
SISSEJUHATUS Teenused on toodete kõrval suure potentsiaaliga valdkond, millele peaks pöörama senisest enam tähelepanu. Toodete arendamise kõrval arendatakse tihti just toodete/teenuste süsteeme, et luua organisatsioonile konkurentsieelis ja täiendavaid tuluallikaid. Teenuste kvaliteet on nende arendamisel määrava tähtsusega. Uurimisülesanded, millele vastust otsitakse, on järgmised: selgitada välja teenuse ja kvaliteedi mõisted vaadelda kvaliteedijuhtimise võimalusi koostada konkreetsele teenusele tegevuskava Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda erinevate käsitlustega kvaliteedijuhtimisest. Töös kasutatakse peamiselt kirjeldamist, mis esineb verbaalsel kujul. Kirjandust on teenuste kvaliteedi ning nende juhtimise teemal piisavalt nii raamatutes, kogumikes kui ka Internetis. 1 1.TEENUS Teenus on immateriaalne kaup, mille...
tuumapomme tegema, et EL ja USA ostaksid naftat sisse) 17. Mis on välismaine otseinvesteering? Välisinvestori rahapaigutus mingi roogi või regiooni ettevõtte põhivarasse Suurima osa investeeringutest on saanud Ladina- Ameerika, Kariibi piirkond, Ida-Aasia Et saada ligemale toorainele 18. Kuhu suunatakse tänapäeval enamasti välisinvesteeringud? teenindussektorisse Finantsteenused o Pangandus, kindlustus, raamatupidamine Kaubandusteenused o Hulgimüük, turustus, jaotus Telekommunikatsioon Äriteenused o Konsultatsioonid, reklaam, hotellid, ehitus, transport Isikuteenused o Jaekaubandus, kiirtoit Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 19. Mis organisatsiooniga on tegu ja mis on selle eesmärk? WTO o Kaubandusorganisatsioon
Eksami kordamisküsimused Eksamitöö teooria test annab 25 punkti (testis on 40 küsimust, 45 min. Moodle-i põhine, üks katse). Test hõlmab loengute ja õpikute materjali (vt. Moodle-s iga teema juures kirjas). Eksamitöö ülesanded annavad 20 punkti (4 ülesannet, 50 min. Moodle-i põhine, üks katse). Eksamitöö tüüpülesanded on lahendatud seminarides 7, 8, 10, 11, 12. 1. Peamised põhjused, mis tekitavad ettevõtete poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Innovatsiooni ning arendustega seotud algsed kulutused Käibe- ning põhivara soetamiseks vajalik kapital Äritegevusi toetavate teenuste rahastamine Riskide juhtimiseks/maandamiseks Ettevõtte kapitalistruktuuri muutmiseks/restruktureerimiseks ning tootluse parandamiseks. 2. Peamised põhjused, mis tekitavad üksikisikute ja kodumajapidamiste poolse finantsteenuste ja –instrumentide nõudluse. Nende eesmärgid, eelistused ja nõudlus erinevate tarbitavate ...
Teenuste spetsiifilised tunnused annavad teenuste turundusele mitmeid tähendusi. Kuigi paljud turunduskontseptsioonid ja meetmed on rakendatavad nii kaupade kui teenuste korral, on nende tähtsus ja kasutamisviisid siiski sageli erinevad. Teenuste puhul ei saa eristada teenuse kvaliteeti ja teenindaja kvaliteeti, sest need on peaaegu üks ja see sama. Neid äritegevusi, kus teenindaja ja kliendi vahel on pidev arvestatav kontakt nagu pangad, tervishoid, finantsteenused ja restoranid, nimetatakse tugeva kontaktiga teenusteks. Inimtegevus materiaalselt kujundab teenuse tulemust ja on seega ise osa tootest. Täpselt nagu kaupade turustajad on huvitatud toote heast kvaliteedist, huvitab ka teenuste turustajaid teenuse hea kvaliteet, mis tähendab erilist tähelepanu pööramist töötajate kvaliteedile ja nende töösooritusele. Sellest tulenevalt peavad tugeva kontaktiga teenuste turundusega tegelejad pöörama olulist tähelepanu ka sisemisele,
Välismaine otseinvesteering on välisinvestori rahapaigutus mingi riigi või regiooni ettevõtte põhivarasse. Suurima osa investeeringutest on saanud LadAm ja eriti Kariibi mere piirkond, järjest enam on tõusnud IdaAasia osakaal. Kõrgelt arenenud riikidest on kõige enam investeeringuid Kanadas. Tänapäeval suunatakse välisinvesteeringuid teenindussektorisse. Selle on tinginud teenindussektori osatähtsuse kasv. Nt finantsteenused (pangandus, kindlustus,raamatupidamine), kaubandusteenused (hulgimüük, turustus, jaotus), telekommunikatsioon, äriteenused (konsult, reklaam, hotellid, transport, ehitus), mõned isikuteenused (jaekaubandus, kiirtoit).
2 Kaubanduse kasvu mõjutavad tegurid 1) Vähem takistusi ja barjääre (tollid, kvoodid jm) kaubandusele 2) Riikide spetsialiseerumine 3) Toodete kõrgem kvaliteet, madalamad hinnad 4) Tarbimise kasv 5) Suurenenud nõudmine kaupadele ja teenustele (uued töökohad ja heaolu) 3 Kõige enam välisinvesteeringuid tehakse: 1) Finantsteenused (pangandus, kindlustus, raamatupidamine) 2) Kaubandusteenused (hulgimüük, turustus, jaotus) 3) Telekommunikatsioon 4) Äriteenused (reklaam, hotellid, transport, ehitus) 5) Mõned isikuteenused (jaekaubandus, kiirtoit) 5 RIIKIDE ARENGUTASEME HINDAMINE Harilikult rõhutatakse riigi arengutaseme iseloomustamisel majanduskasvu, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodanguna (SKT) ühe elaniku kohta.
Geograafia eksam 1. Pilet Nüüdismaailma poliitiline kaart, selle kujunemine? Tänapäeva maailmas eristatakse kahte liike – kõrgeltarenenud maad ja arengumaad. Kõrgeltarenenud riigid asuvad suuremalt jaolt maailmas põhjapoolsemates osades. Nende hulka kuuluvad USA, Kanada, peaaegu kõik Euroopa riigid, Jaapan, Korea Vabariik, Iisrael, Austraalia ja Uus-Meremaa. Arengumaad asuvad see-eest lõunas. Need riigid pole üksnes vaesed, vaid on ka Põhja riikidest majanduslikult sõltuvad. Metsavarad, nende tähtsus? Metsad on eelkõige puiduallikas. Metsast saab korjata marju, seeni, küttida ulukeid, koguda taimemahlu jms. Metsad ühtlustavad jõgede äravoolu ja puhastab vett, kaitseb muldi hävimise eest ja muudab kliima veidi niiskemaks. Mets on ka puhkeala. Metsavarade suurust mõõdetakse kolmel viisil – metsamaade pindala, puiduvaru või keskmine aastane juurdekasv. Iseloomusta mu...
I Ajalugu Serbia ja Montenegro liitriigi moodustasid Serbia Vabariik (pealinn Belgrad) ja Montenegro Vabariik (pealinn Podgorica). Liitriigi pealinnaks oli Belgrad, kus asusid parlament ja president, kes oli ühtlasi valitsusjuht. Riigi kõrgeim kohus asus Podgoricas.3. juunil kuulutas 2006 kuulutas Montenegro end iseseisvaks. 5. juunil kuulutas Serbia end iseseisvaks ning Serbia ja Montenegro õigusjärglaseks. Kuna need rigid olid pikemat aega eraldi riikidena olnud,siis järgnevalt üldised ülevaated ajaloost mõlema riigi puhul: 1.1 Serbia Serbia riigi juured ulatuvad 9. sajandi esimesse poolde. Serbia kuningriik loodi 11. sajandil ja 14. sajandil sai sellest suurriik, mis langes türklaste kätte pärast Kosovo lahingut 1389. Osa Serbia piirkondi suutis veel 70 aastat vastu panna, enne kui Ottomani impeerium nad samuti 4 sajandiks annekteeris, hoolimata kolmest Austria okupatsioonist ja arvukates...
Kui bilanss on negatiivne, siis riik veab kaupu rohkem sisse kui välja eksport- import= kaubandusbilanss Riigile on kasulik positiivne kaubandusbilanss, sest... 1. ettevõtteid tekib juurde 2. inimesed saavad töö 3. riigid saavad makse Üldistatult mida eksporditakse ja imporditakse (3 tk): Kauplemine kaupadega 1. põllumajandustooted 2. Kütused ja maavarad 3. Tööstustooted Kauplemine teenustega 1. transporditeenused 2. turism 3. finantsteenused (raha) 4. IT- teenused 5. (raamatupidamine) 3 kui varem kaubeldi peamiselt põllumajandussaaduste ja toorainega, siis nüüd on kiiresti kasvanud kauplemine teenustega, sh finantsteenustega + Kauplemine rahaga (selle peaks ka sektordiagrammile juurde vist lisama) 1. ehk investeeringud 3 peamist kaubavoogu (alustades suurimast): 1. Arenenud riikide vahel (Euroopa I kohal) 2
Majandussüsteemide võrdlus Eesti ja Soome Soome Soome on parlamentaarne vabariik, milles võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president, riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliska...
selle kaudu pikemas perspektiivis ka kogu majanduskasvu jätkumist ( IMF. Finland- 2000 Article IV Concultation, June 5-12, 2000. Concluding Remarks June 12, 2000) MAJANDUSE STRUKTUUR Soome sisemajanduse koguprodukti (SKP) struktuur on sarnane teiste arenenud riikide SKP struktuurile. 1998. aasta Soome SKP-st andis teenindus 63,0%, s.h. kaubandus, toitlustus ja majutus 12,2%, transpordi- ja sideteenused 10,2%, kinnisvara haldamine 9,2% ja finantsteenused 4,1%. Tööstus andis SKP-st 28,2%, ehitus 5,0% ning põllu- ja metsamajandus kokku 3,8%. Majanduskasvu on vedanud tööstussektor, kus 1990-1998. aastate aastakeskmine juurdekasv turuhindades on olnud 5,4 %. (seda vaatamata kriisiperioodil toimunud langusele). 1999. aastal kasvas tööstustoodang 5,5%, kusjuures kasvu pidurdas maailmamajanduse konjunktuuri halvenemisest tingituna nõrk aastaalgus. Tööstustoodangu osas on jätkuvalt kiireima kasvuga
rakendamisvõimalustele. Samuti tuleks mõelda, millises mahus koolitada töötajaid valdkondades, kus on probleeme konkurentsivõime säilitamisega. Töötleva tööstuse tootlikkuse suurendamisele lisaks on Eestil kui väikeriigil kindlasti vaja hoopis suuremat tähelepanu pöörata välisturgudele suunatud teadmusmahukate ja kõrge tootlikkusega teenuste arendamisele (tarkvara loomine, tervishoiuteenused, loomemajandus, erinevad finantsteenused jne). Ei saa loota, et lihtne teenustemajandus viib Eesti arenenud tööstusriikidele järele. Lahenduseks ei saa olla soov suunata suur osa elanikkonnast pakkuma madala lisandväärtusega teenuseid (hotellindus, toitlustus, kaubandus jne), omamata selle kõrval äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid. Samal ajal kui arendame välja
valitsusele. 95% vajaminevast puidust imporditakse Venemaalt, Rootsist ja Soomest. 8 Metsatööstus on aga pidevas arengus ja aastaks 2025 on seatud eesmärgiks suurendada riigisisest tootmist 25%-le. TÖÖSTUSE ARENG Läbi aegade on Madalmaade tööstus olnud kõrgel tasemel. Olulisemad tööstusharud on toiduainete- ja joogitööstus, keemiatööstus, nafta ja gaasi töötlemine, elektroonika, masinaehitus, finantsteenused ja õigusinformaatika. Tööstus on kõrgelt arenenud. Masinaehitusettevõtted toodavad laevu, autosid, lennukeid ja elektroonikaseadmeid. Keemiatööstuse toodanguks on värvid, kütused, ravimid ning tehiskiud. Põhjamere alt kaevandavad hollandlased gaasi, selle toodangult on Holland maailma viies riik. Tuntumad Hollandi firmad on Royal Dutch Shell ja Philips. Viimane on on üks maailma suuremaid ja Euroopa suurim elektroonikakompanii. Turuliidrid ollakse
o Kaudsed piirangud tervisekaitse, turvalisuse nõuded, sisereeglid Välismaised otseinvesteeringud · Välisinvestori rahapaigutus mingi riigi või regiooni ettevõtte põhivarasse · Peamised välisinvesteerijad suurriikidest pärit RVE-d · Varem suunati toormesektoritesse, tänapäeval teenindussektorisse · Enam välisinvesteeringuid tehakse jrg valdkondades: o Finantsteenused o Kaubandusteenused o Telekommunikatsioon o Äriteenused o Mõned isikuteenused 1.7. Riigid globaliseeruvas infoühiskonnas SKT sisemajanduse kogutoodang · Harilikult rõhutatakse riigi arengutaseme iseloomustamisel majanduskasvu, mida mõõdetakse SKT-ga ühe elaniku kohta · Aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
