Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär (3)

Atmosfäär
Atmosfäär – Maad ümbritsev õhukiht
Troposfäär – atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused.
Globaalne õhuringlus – suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
Õhumass – kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal
Tsüklon – madalrõhkkond
Antitsüklon – kõrgrõhkkond
Mussoon – ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks
Passaat – püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul
Kasvuhoonegaasid – atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust
Osoonikiht – neelab ultraviolettkiirgust
Happesademed – happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes
Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine.
Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega.
Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine . Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil , öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest.
Üldine õhuringlus:
1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala.
2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.
3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad .
4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled – passaadid – kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast.
Tsüklonid:
Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta (põhjaparasvöös).
Tsükloneid meil enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel.
Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe.
Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi – talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine.
Kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid:
geograafiline laius;
kaugus ookeanidest ja meredest;
soojade, külmade hoovuste mõju
pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes);
valitsevad tuuled
Kasvuhooneefekti, happesademete , osoonikihi hõrenemise ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele :
Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid tagajärgi. Ilmastik on muutunud ebapüsivamaks ja ilmastikust tekitatud materiaalne kahju on viimastel aastakümnetel kasvanud mitmekordselt. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, näiteks Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Saheli piirkonnas. Teisalt on aga esinenud suuri üleujutusi, näiteks viimastel aastatel Kesk-Euroopas, mida varasemast ajast pole teada. Kliima soojenemise tagajärjel tõuseb maailmamere veetase, mis on juba oma negatiivseid tagajärgi ranniku üleujutamise ja purustamise näol endaga kaasa toonud, eriti Vaikse ookeani väikesaartel. Eestis täheldatakse kliima soojenemise mõju eelkõige selles, et talved on pehmemad, sajusemad ja ebapüsiva lumikattega. Selle tagajärjel on kevad varasem. Põuaoht on suurenenud kevadel ja suve esimesel poolel.
Peamisteks õhku saastavateks aineteks on:
väävliühendid, eriti S02;
lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak );
süsinikuühendid – vingugaas CO, süsihappegaas CO2;
aerosool ehk tahked osakesed.
Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi.
Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega).
Happesademete tekkepõhjused:
Inimtegevus: fossiilsete kütuste ( nafta , kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO
Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike.
Happesademete tagajärjed:
Kahjustuvad eelkõige okaspuud ( metsad ): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
“Must Kolmnurk” Tsehhi , Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste
Kiireneb keemiline murenemine : ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini.
Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada ).
Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).
Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused ( bronhiit , astma , kopsuvähk).
Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
Kasvuhooneefekt
Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel ajastutel , kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15o C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid - 18o C.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid:

süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2
Ø eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%);
Ø tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%);
Ø eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)

metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena.,
Ø eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%);
Ø paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%)
Ø eraldub prügilatest (10%); Ø moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.

lämmastikoksiidid NOx
Ø moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid,
Ø paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%);
Ø tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%);
Ø NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%)

freoonid
Ø eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud),
Ø külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride,
Ø tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel .
Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed:
Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks.
Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod , puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.
Liustike sulamine . Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi).
Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad .
Looduse mitmekesisuse vähenemine. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov - metsad, korallrifid ning mitmed vetikate kooslused . Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud korallid.
Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi. Jne.
Hüdrosfäär
Maailmameri - hõlmab 71%
Maailmamerd iseloomustavad:
1. Sisemeri - veevahetus väinade kaudu
Nt. Punane meri, Vahemeri , Läänemeri, Must Meri
1. Keskmine soolsus - 35 pr.
Troopilistel aladel on soolsus kuni 49 pr. (suur aurumine )
Soolaseim koht on Punane Meri - kuni 43 pr.
Soolsust põhjustavad põhiliselt NaCl ja MgCl
2. Ääremeri - osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaatega)
Mõned loevad ääremerede alla ka avamered
Nt. Araabia meri, Põhjameri, Labradori meri
2. Keskmine sügavus - 3711 m
Sügavaim koht Mariani süvik - 11022 m
3. Avameri - ei ole eraldatud saarte ega poolsaartega
Nt. Davise meri, Laptevite meri
3. Keskmine pinnakihi temperatuur - 17.5
Ekvaatoril kuni 27, poolustel kuni -2
4. Saartevaheline meri - eraldatud maailmamerest saartega
Nt. Fidži meri, Iiri meri, Filipiini meri
4. Vee liikumine - hoovustena, lainetena ja loodetena
Maailmamere vee omadusi mõjutavad:

Mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk

Sademete ja auramise vahekord

Hoovustega seotud vee ümberpaigutumine
Järskrannik
Laugrannik
veekogu sügavneb kiiresti
ülekaalus lainete kuhjav tegevus
lained jõuavad rannale suure energiaga
randa jõudes on lainetel vaid setteid liigutav jõud
ülekaalus lainete kulutav tegevus
kujunevad rannavallid ja rannabarrid
kujunevad kulutusrannad
toimub setete pikiränne
moodustuvad rannajärsakud, suure kaldega nõlvad ( pank , pankrannik)
võib kujuneda maasäär
Inimtegevuse mõju:

Kaide ja sadamate rajamine

Lagunenud ehitiste vette ulatumine
Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid:

geograafiline asend

lumesulamisvee hulk

sademetehulk

kliima

põhjaveevarud
Üleujutuste põhjused:

merevee ootamatu tõus

metsade ulatuslik maharaiumine

intensiivsed vihmad

kiire lume sulamine

langu vähenemine jõe kesk- ja alamjooksul

linnade kasv
Põhjavee kujunemist mõjutavad tegurid:

kivimite poorsus

kivimite veejuhtivus

veekihi lang

temperatuur

inimtegevus
Litosfäär
Maa siseehitus
Mandriline maakoor
Ookeaniline maakoor
70 km
20km
vanem
noorem
3 kivimikihti
2 kivimikihti ( graniit puudub)
Laamad
1) Laamade lahknemine (ookeaniline)
· Toimub Islandil Atlandi ookeanis
· Magma tungib järjest kõrgemale
· Moodustuvad pangasmäestikud
· Maavärinad, vulkaanid
2) Laamade põrkumine (ookeaniline)
· Nõrgem laam sukeldub vahevöösse kahe laama kokkupõrkel
· Sukeldumiskohta tekivad süvikud
· Maavärinad, vulkaanid
3) Laamade põrkumine (mandriline)
· Harv nähtus
· Tekivad kurdmäestikud
· MAAVÄRINAID, VULKAANE EI TEKI!
4) Laamade liikumine küljetsi
· Esineb eriti Californias
· Kaasnevad maavärinad
Vulkaanid
Kilpvulkaan
Kihtvulkaan
räni- ja gaasidevaene
räni- ja gaasiderikas
väikese viskoossusega basaltne magma
suure viskoossusega graniitne magma
liikuv magma, voolab rahulikult
laavavoolud harvad ja aeglased või puuduvad
moodustab koonuseid
vulkaani lõõris suur rõhk, vulkaanipurske oht
kõik ookeanivulkaanid
esinevad mandritel ja laamade vahevöös
purske tagajärjel tekib hiidkraater
Aktiivne vulkaan – pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens
Kustunud vulkaanid – inimajaloo vältel mitte pursanud
Suikuvad vulkaanid – ajutise purskerahu seisundis olevad
Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused:

mudavoolud

lõõmpilved

maavärinad (nõlvade liikumised, varingud)

geisrid (kuuma vee sambad), fumaroolid (gaasijoad)
Maavärinad
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega.
P-lained ehk pikilained , mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena.
S-lained ehk ristilained, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena.
Seismilised lained – murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged
Maavärinatega kaasnevad nähtused:
· Tsunamid
· Nõlvaprotsessid
· Varingud
Maalihete tekkepõhjused:

nõlvade erosioon

paduvihmad

metsade hävimine

kiire lume sulamine

rõhu tõus nõlvadel

vulkaanipursked
PEDOSFÄÄR
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel.
Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.
Füüsikaline murenemine e. rabenemine
Keemiline murenemine e. porsumine
On kivimite mehaaniline peendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine
On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega.
-keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained ), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.
-eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas.
Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted , muld , muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mull mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik , mis määrab omakorda ainering, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus . See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mulla sootuks hävitada( metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
Mullas toimuvad protsessid:
Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb.
Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates , kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim.
Gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud (III) oksiidist , mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eesti tasandikualadel.
Sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad . Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.
mulla hävimist põhjustavad tegurid:
Erosioon e. uuristus: on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem on nõlvakalle, seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad, erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinate sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
Kõrbestumine e. muldade ( viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu ( ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mullaülakihtidesse rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega kuid see on kallis.
Muldade keemiline reostumine ( degradatsioon ) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus on kahjulikud keemilised ühendid satuvad mulda.
Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone ( Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne.
Mõisted:

Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine.

Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega.

Murend -monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega.

Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus - maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine.

Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks, vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.

Mullahorisont- mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu ja tihedusega mullakiht.
Põllumajandus
Looduslikud tingimused:
Reljeef – madalmaad, mägised maad
Kliima – mereline kliima, mandriline kliima
Mullad – mullaviljakus
Majanduslikud tegurid:
Kapital – raha
Tööjõud – kvaliteet, teadmised
Turg toodangule – eksport , import , ostujõu suurus
Valitsuse poliitika – kuningriik , riigi rikkus
Segatalud
segatoodang
müüakse suurem osa toodangust;
arengumaad
Spetsiaalsed suurtalud
segatalude ühinemine,
müügiks toodetakse vaid mõnda saadust;
Euroopa ja Põhja-Ameerika
Ekstensiivne teraviljatalu
väga suure pindalaga
kasvatatakse peamiselt nisu
esinevad kuiva kliimaga piirkondades( rohtlad )
Rantšo
Loomakasvatusmajand
Lihaveise-või lambakarjad
Aastaringselt looduslikel karjamaadel
Saab väga odavat toodangut
Istandus
Taimekasvatusmajand
Toodab müügiks, tegeleb esmatöötlusega
Suur rõhk agrotehnikal
Odav tööjõud
Levinud eelkõige arengumaades
Toiduprobleemide tekkepõhjused:

Vaesed inimesed ei jõua suurte tootmiskuludega põllumajanduse toodangut osta

Humanitaarabi ei jätku kõigile

Rahvaarvu kiire kasv

Traditsiooniliste tootmisvormide säilimine

Asustustihedusest tingitud maapuudus

Halvad loodusolud
TÖÖSTUS
Kaevandamine
Töötlemine
Rauamaak
Hiina
Brasiilia
Austraalia
USA
Hiina
Jaapan
Boksiit
Guinea
Austraalia
Brasiilia
Jamaica
Hiina
Venemaa
USA
Kanada
Brasiilia
Austraalia
Lääne-Euroopa
Rauametallurgia –

kuni 20. sajandini koondus tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse

nüüdsel ajal on tootmisettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse
Alumiinium –

varasemal ajal koondus tootmine peamiselt mägistesse piirkondadesse, kus oli odav hüdroenergia

tänapäeval sulatatakse alumiiniumi ka sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada või suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika läheduses
Autotööstus
Fordism – igaks juhuks tootmine
Toyotism – õigeks ajaks tootmine
Detailid
Hangiti kui vajadus tekkis
Hangiti võimalikult lähedalt
Laod
Hiigellaod
Püütakse vähendada
Kvaliteet
Kontrollitakse detailide saabumisel
Valmistajatehas kontrollib
Juhtimine
hierarhiline
Ühtne meeskond
Töötajate osalus
Ei osale firma töös
Osalevad tootearenduses
Allhankijad
Lähedus pole oluline
Lähedus oluline, sest uusi osi pidevalt vaja
Tekstiili-ja rõivatööstuse paiknemine:

mõjutab tööjõu maksumus, vajatakse odavat tööjõudu

nõudlus

tarbijale võiks olla lähedal
Kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paiknemine:

kõrgtehnoloogia ettevõtted koonduvad teadusparkidesse

hea transpordigeograafilise asendiga ja kauni loodusega kohtades suurlinnade läheduses

hea mainega teadusülikoolide ja uurimisasutuste läheduses
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
Agraarühiskond
Industriaalühiskond
Infoühiskond
Majandusharud
Alepõllundus, rändkarjakasvatus
Põllumajandus, kaubandus, pangandus, vabrikutööstus
Teenindusharud, majanduse globaliseerumine
Levik kaasajal
Aafrika riigid: Costa Rica, Botswana , Nepaal jne.
Kõik vähemarenenud põhjariigid + Hiina, Ladina-Ameerika
Kõrgelt arenenud riigid: USA, Jaapan jne.
Tootmise eesmärk
Elatusmajandus , müügiks
müügiks
müügiks
Tööstus
käsitöö
Masinlik tootmine, aurumasin asendatakse elektriga
Infotehnoloogia , hariduse tähtsus
Raha vormid
Väärismetallidest mündid
Mündid asenduvad paberrahaga
Paberraha
WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon , mille eesmärgiks elavdada rahvusvahelist kaubandust
EU – Euroopa Liit, majandusliit, asutati 1957
NAFTA – Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon , asutati 1994, eesmärk aja jooksul kaotada kõik liikmesriikide vahelised tollimaksud ja kvoodid
ASEAN – Kagu- Aasia maade assotsiatsioon, asutati 1967, eesmärgiks liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine
OPEC – Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon , asutati 1960, eesmärgiks kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel
ENERGIAMAJANDUS
Eelised
Puudused
Kaevandamine
Tootmine
Nafta
Tooraineks mitmetele toodetele
Suur kütteväärtus
Lihtne transportida
Kallis tööstus
Taastumatu
Ei leidu igal pool
Reostus
Lähis-Ida riigid
Kesk-ja Lõuna-Ameerika
Venemaa
USA Venemaa
Saudi-Araabia
Iraan
Mehhiko
Maagaas
Suur kütteväärtus
Kergesti kättesaadav
Ei vaja ümbertöötlust
Saasteaineid tekib vähe
Transport ainult torujuhtmeid pidi – kallis
Taastumatu kütus
Lähis-Ida
SRÜ riigid
USA Venemaa
Kanada
Suurbritannia
Norra
Holland
Indoneesia
Tahked kütused/
kivisüsi
Suured varud
Uued kaevandused hästi mehhaniseeritud
Looduse rikkumine
Kaevandamine raske
Transport mahukas ja kulukas
Õhusaaste
Hiina
Ukraina
India
Venemaa
Austraalia
Hiina
USA
India
LAV
Venemaa
Ukraina
Vee-energia
Taastuv
Saasteaineid ei teki
Veetaseme ühtlustamine
Vajab vähe tööjõudu
Hüdroelektrijaamad kallid
Üleujutused
Setted ei kandu edasi – ökosüsteem muutub
Igal pool kasutada ei saa
Kanada
USA
Brasiilia
Hiina
Venemaa
Norra
Jaapan
India
Rootsi
Prantsusmaa
Tuuma-
energia
Suur energiasisaldus
Transporditaval energial väike maht
Saastavad keskkonda vähe
Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed
Saastamine avarii korral
Vaja suuri kapitali mahutusi ja arenenud teadust
Soojusreostus veekogudes
Leedu
Belgia
USA
Prantsusmaa
Jaapan
Saksamaa
Venemaa
Tuule-
energia
Keskkonnasõbralik
Pole saastet
Taastuv
Kallis tehnoloogia
Ebaühtlane tuulekiirus
Tekitavad müra
Häirivad lindude rännet
Hõivavad palju maad
Päikese-
energia
Keskkonnasõbralik
Tasub rajada ka vähese tarbimise korral
Mõjutab keskkonda
Kallis
Suured kapitalimajutused
Peab leiduma varuvariante
Bioenergia
Saasteaineid tekib vähe
Tasub rajada vähese tarbimise korral
Taastub aeglaselt
Energiahulk väike
Geotermaalenergia
Mõju keskkonnale minimaalne
Tasub rajada ka vähese tarbimise korral
Suured kulutused
Väike energia hulk
Kasutusala piiratud
Kalandus
Tähtsamad kalapüügipiirkonnad:
USA, Jaapan, Venemaa, Hiina, India, Bangladesh , Indoneesia, Norra, Taani, Ida-ja Kagu-Aasia riigid
Rannikupüük
Toimub ranna lähedal
Töötlemine ja müük rannikul
Ida-Aasia
Kagu-Aasia
Ookeanipüük
Toimub rannast kaugel
Töötlemine laevas, müük sadamas
USA, Jaapan, Venemaa
Kalakasvatus
Looduslikus veekogus
Inglismaa, Šotimaa, Ida-Aasia
Kalavarude vähenemise põhjused:

Ülepüük

Maailmamere reostumine
Metsamajandus
Metsatüüp
Riik
Puud
Iseloomustus
Ekvatoriaalsed vihmametsad
Brasiilia, Indoneesia, Kongo, Madagaskar
Väheväärtuslikud puud – hevea , eeben, palmid
Pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu;
Aletamine, juurdekasv 50 m3/ha
Parasvöötme okasmetsad
USA, Venemaa, Kanada, Norra, Soome, Rootsi
Kuusk , mänd, lehis, nulg
Tarbepuidu allikas;
Tugevalt laastatud;
Juurdekasv 1-2 m3/ha
Parasvöötme lehtmetsad
Lääne-Euroopa riigid, Korea, Tšiili, Hiina
Tamm, vaher, kask
Mitmekesised;
Mööblitööstuse puit;
Juurdekasv 5-10m3/ha
Lähistroopika kuivad metsad
Vahemeremaad , USA, Austraalia, Tšiili
Lehtpuud, küpress
Vähendavad erosiooniohtu;
Väga vähe säilinud;
Juurdekasv 1-2 m3/ha
Lähistroopika niisked metsad
USA, Austraalia, Brasiilia, Hiina
Okaspuud, kõvad leht-ja väärispuud
Juurdekasv 15-20 m3/ha
Kasutatud allikad:
Üldmaateaduse õpik ja töövihik gümnaasiumile
Maailma ühiskonnageograafia õpik ning töövihik gümnaasiumile