Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Atmosfäär
Atmosfäär – Maad ümbritsev õhukiht
Troposfäär – atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused.
Globaalne õhuringlus – suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
Õhumass – kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal
Tsüklon – madalrõhkkond
Antitsüklon – kõrgrõhkkond
Mussoon – ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks
Passaat – püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul
Kasvuhoonegaasid – atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust
Osoonikiht – neelab ultraviolettkiirgust
Happesademed – happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes
Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Positiivne kiirgusbilanss – maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine.
Negatiivne kiirgusbilanss – maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub (näiteks öösel). Eestis aastane kiirgusbilanss positiivne, talvel negatiivne. Maakera kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, st. juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on tasakaalus. Soojuse ümberjaotumine toimub tuulte ja hoovustega.
Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur, seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda kiiremini maapind jahtub. Näiteks väga suur soojusvoog maapinnalt õhku esineb soojal aastaajal öösel selge ilmaga. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 ºC. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine . Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil , öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest.
Üldine õhuringlus:
1. Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala.
2. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.
3. Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad .
4. Püsivalt ekvaatori poole puhuvad tuuled – passaadid – kalduvad oma liikumissuunast Coriolise ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
5. Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma õhuga. Coriolise jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
6. Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast.
Tsüklonid:
Teke: frontidel ookeanide kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta (põhjaparasvöös).
Tsükloneid meil enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel.
Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe.
Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi – talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine.
Kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid:
geograafiline laius;
kaugus ookeanidest ja meredest;
soojade, külmade hoovuste mõju
pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes);
valitsevad tuuled
Kasvuhooneefekti, happesademete , osoonikihi hõrenemise ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele :
Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid tagajärgi. Ilmastik on muutunud ebapüsivamaks ja ilmastikust tekitatud materiaalne kahju on viimastel aastakümnetel kasvanud mitmekordselt. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, näiteks Sahara kõrbest lõuna poole jäävas Saheli piirkonnas. Teisalt on aga esinenud suuri üleujutusi, näiteks viimastel aastatel Kesk-Euroopas, mida varasemast ajast pole teada. Kliima soojenemise tagajärjel tõuseb maailmamere veetase, mis on juba oma negatiivseid tagajärgi ranniku üleujutamise ja purustamise näol endaga kaasa toonud, eriti Vaikse ookeani väikesaartel. Eestis täheldatakse kliima soojenemise mõju eelkõige selles, et talved on pehmemad, sajusemad ja ebapüsiva lumikattega. Selle tagajärjel on kevad varasem. Põuaoht on suurenenud kevadel ja suve esimesel poolel.
Peamisteks õhku saastavateks aineteks on:
väävliühendid, eriti S02;
lämmastikühendid (NO, NO2, ammoniaak );
süsinikuühendid – vingugaas CO, süsihappegaas CO2;
aerosool ehk tahked osakesed.
Õhu saastumise tagajärjel väheneb atmosfääri läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust. Samas neelab saastunud õhk rohkem maa soojuskiirgust ja takistab maapinna jahtumist. Kõige rohkem kahjustab õhu saastumine inimese hingamiselundeid. Nii mürgised heitgaasid kui tolm võivad põhjustada või süvendada nende haigusi.
Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega).
Happesademete tekkepõhjused:
Inimtegevus: fossiilsete kütuste ( nafta , kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2, NOx, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO
Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike.
Happesademete tagajärjed:
Kahjustuvad eelkõige okaspuud ( metsad ): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
“Must Kolmnurk” Tsehhi , Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal. SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste
Kiireneb keemiline murenemine : ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini.
Veekogude vesi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #1 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #2 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #3 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #4 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #5 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #6 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #7 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #8 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #9 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #10 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #11 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #12 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #13 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #14 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #15 Atmosfäär-hüdrosfäär-pedosfäär #16
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 248 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor c4rolyy Õppematerjali autor

Lisainfo

atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, kordamine eksamiks.
atmosfäär , hüdrosfäär , pedosfäär , kordamine eksamiks

Mõisted


Kommentaarid (3)

Cranberry profiilipilt
Cranberry: Väga hea materjal eksamiks kordamiseks:)
21:21 28-05-2009
Ghassu profiilipilt
Ghassu: aitas hästi
15:31 12-04-2011
sipsik profiilipilt
sipsik: Mõttetu
17:48 25-05-2016


Sarnased materjalid

37
doc
Geograafia riigieksami materjal
29
doc
Geograafia eksamimaterjalid
23
doc
Geograafia eksamimaterjal
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
61
doc
Geograafia eksam
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
30
doc
Üldgeograafia 10 kl
41
doc
Riigieksami materjal





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun