Põltsamaa Ühisgümnaasium Tornaado Referaat Nimi,klass 2010 veebruar Sissejuhatus Kas ma õpin seda referaati koostades midagi? Kas mulle meeldib see teema ja referaat? Loodusjõud Mis on torm? Torm on atmosfääri häiritusest tekkinud nähtus, mis saab alguse tugevast tuulest, sageli äikesest, suurest sademekogusest, rahest, lumest jne. Eesti on tuulte poolest suhteliselt rahulik, kui võrrelda meid maailma mastaabis tuulisemate kohtadega. Näiteks ei suudaks me ette kujutada tuule kiirust 83 m/s, mis mõõdeti USA tugevaima orkaani Andrew üleminekul. Purustusi kaasa toova tormi puhul on tuule kiirus 20 m/s või suurem. Sellised tormituuled lõõtsuvad Eestimaa saartel kuni 43 päeval aastas, sisemaal vähem. Eesti tuulerekordiks on registreeritud 1969.a oktoobris Ruhnus puhanguliselt 48 m/s. Eelmise sajandi tormi...
riides ja vahel mitte. Näkk on ette kujutatud ka hobusena kes ei ole hästi meelestatud inimese vastu ta meelitab ja uputab, vahel ka tõmbabiinimese paadist vee alla.Näki puhul on kõige olulisem tunnus ta laul ja mäng. Vahel laulab ta pooleldi vees, mõnikord vee peal, vahel aga näpib oma kuldset kannelt. Kõige sagedamini ilmuvad näkk jaaniööl. Näkk tekib mõnest uppunud inimesest e.vees surnust. Tuulispask Tuulispask on keeristuule rahvapärane nimetus. Arvatakse et tuulispask tekib hinge lahkumisel kehast varanduse otsimise eesmärgil. Enamasti on tuulispasakas minejaks nõid. .tuulispasaks käijal on püüd saaki saada. Ta võtab kõike kaasa mida saab. Kui keegi püüab tuulispaska peatada siis ta sasib teda nii, et luud-kondid ragisevad.tuulispask jääb enamasti vaatajale nägematuks. Kui aga
Kohe parajat paika otsima. Lääniste meeldib veski ehitamiseks kõige paremini. Vanapagan varsti päälpool Lääniste parve, Lääniste küla kohal kiva ja palke kokku vedama. Toob kiva lodjaga, kannab palke seljas. Mitu vakamaad materjali täis. Kui paras jagu aineid koos, hakkab Vanapagan ehitama. Ei ole aga enne ehitust õppinud: töö ei taha hästi edeneda. Siiski ei hooli Vanapagan sellest; ehitab ja ehitab. Tuulispask näeb, mida Vanapagan teeb. Tuulispask mõtlema: "Oot, oot, tahan Vanapaganale natuke vingerpussi mängida. Näitan, et mitte ainult tema vägev mees ei ole, vaid veel teisi jõumehi leida." Tuulispask võtab jõu kokku, tormab Vanapagana pooleli valmis veski kallale, raputab kõigest jõust. Korraga prigin-pragin. Palgid lendavad kus seda-teist. Veskist ainult suur nurgakivi kesk jõge järel. Tuulispask aga tormab naerdes edasi. Vanapagan tuleb veskit edasi ehitama. Mida enam ehitad, kui ainult üks nurgakivi jões veel järel!
lammutatud; autosuurused esemed lendavad läbi õhu üle 100 m kaugusele. Trombidega kaasneb tavaliselt ka äike · Tornaado tekib äikesepilve alumisel piiril, kui soe niiske õhk tõuseb maapinnalt ja läheb läbi pilve alumises osas oleva külmema õhu ülespoole. Tõusev õhk hõõrdub vastu külmemat rasket õhku ja maakera pöörlemine paneb selle pöörlema,just samuti, nagu tekib veekeeris, kui vesi voolab mingist august alla. Tuulispask · Tuulispask kannab mitut nime: tuulispea, tuulepööris, tuulevood, isegi jäneseks kutsutakse teda. Vesipüks ehk pilvesammas · Kui tornaadi liigub üle järve või mere, imevad selle keskmes valitsevad tõusvad õhuvoolud vee üles ja tekib vesipüks. · Tuule kiirus on vesipüksi sees palju väiksem kui tavalistes tornaadodes, kõigest 80 km tunnis, täna vee raskusele. · Vesipüks võib kaasa haarata väikesed elusolendid, nagu kalad ja konnad, ning tõsta
? Ilma mõju laevaliiklusele Ebasoodne tuul- Elavhõbe- Elavhõbeda sammas- Ilmateade- Ilmaennustus- Kuiv- Külma- Langema- Logiraamat- Mõõdukas tuul- Mõõtma- Mõõtühik- Niiske- Nõrk tuul- Orkaan- Puhanguline- Puhuma- Puhus- Raju- Sammas- Sooja- Soodne tuul- Tuul- Tuulispask- Tuule kiirus- Tuulevaikus maismaal- - Tuulevaikus merel- - Torm- Tornaado- Tuule tugevus- Tugev tuul- Tromb- Tõuseb- Vesipüks- Väljas- Õhurõhk- Õhutemperatuur- 1 2/3/4 5+ 1 2/3/4 5 Britmarii Kroon KV11 Jaanuar, 2012
sõstramahlatilkade andmine ning teose lõpus rebisid hundid ta tükkideks, sest Rehepapp vedas põrgulist ninapidi. Kollid olid hirmsa väljanägemisega, põhjustasid füüsilisi vigastusi, mummid nende eriliik. Mardus oli surmahaldjas, kes ilmus kohta, kus keegi hakkas surema. Kratt oli isetehtud varanduse tooja, kellele andis Vanatühi hinge. Puuk selles teoses seevastu aga piimavaras: imes end võõras laudas lehmapiima täis ja viis siis selle koju. Tuulispask oli halva inimese hing, kelle kere vedeles samal ajal näiteks metsas. Tuulispeaks muundumise tõttu suri teoses kilter. Näkk oli pahatahtlik olend, enamasti naine, kes elas vees. Ta hirmutas või meelitas inimesi, et neid kätte saades uputada. Kuid kui inimene ei kartnud teda, andis talle varanduse. Nii said Imbi ja Ärni omale kaks kullakotti, mille saamisest nad ammu olid unistanud, kui Liinat päästmas käisid. Nad andsid heast südamest ühe kullakoti
Eesti mütoloogia Rehepapp mõisa palgatud talumees, kelle ülesanne oli kütta mõisa rehes reheahju ning valvata kuivava vilja ja rehepeksu järele. Rehepapiks võeti mõni talumees külast või elatanud mõisaametimees. Rahvaluules on rehepapp seotud Vanapaganajuttudega. Harilikult kavalpea ja naljamees, tüssab ta Vanapaganat ja ka mõisnikku. Autor: Andrus Kivirähki, Matthias Johann Eisen. Kratt ehk pisuhänd, puuk, tulihänd folklooris nõiduslik olend, kes tule või sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Piltlikult võidakse kratiks nimetada varast või vallatut last. Autor: Eduard Tubina, Ka...
ATMOSFÄÄR Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle plane...
muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad esinevad eelkõige Aasia lõuna-ja idaosas. 28. Selgita joonise abil tsükloni ehk madalrõhkkonna olemust. Millist ilma tsüklon toob?* Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, mille toimel õhk jahtub, tekivad pilved ning kaasnevad sademed. Talvel: lumesadu, sula; suvel: pilves, sademed, jahe. 29. Mille poolest erinevad üksteisest troopiline tsüklon, taifuun, tornaado, tromb, tuulispask ja vesipüks? Taifuuni diameeter on väga suur: 500 kilomeeterit. Tornaado diameeter on mõnisada meetrit ja ta esineb Ameerikas. Tromb on põhimõtteliselt sama, mis tornaado, kuid diameeter on väikesem: mõnikümmend meetrit, ja ta esineb Euroopas. Tuulispask on tuulekeeris, mille diameeter on mõni meeter. Vesipüksi diameeter on ka mõni meeter, kuid ta esineb vee peal. 30. Selgita joonise abil antitsükloni ehk kõrgrõhkkonna olemust. Millist ilma antitsüklon toob?
Atmosfäär õhk Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt lämmastikust(78%), hapnikust(20,9%), argoonist(0,93%) ja süsihappegaasist(0,0375%). ~1000km laiune vöö. Füüsikalised omadused: Toa temperatuuril gaasilises olekus Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Kokkusurutav Ei juhi elektrit Normaalne õhurõhk 760mmHg Atmosfääri kihid: Eksofäär Termosfäär-100km kõrgusel virmalised Mesosfäär-õhk on hõre, temperatuur langeb Stratosfäär-temperatuur tõuseb,(gaaside kiht, osoonikiht, mis takistab Päikese kiirguse eest) Troposfäär(6-20km)-vahetult vastu maapinda.Elame igapäevasel, saame mõõta temperatuuri.( 6kraadi muutub kilomeetri kohta, rõhk muutub 100mmHG kilomeetri kohta) Erinevad temperatuurid ja koostised : Läbi atmosfääri saabub meile päikesekiirgus.(nähtav kiirgus 56% ; Ultraviolettkiirgus 8%, infrapuna...
Olendil olid sarved peas, punased helendavad silmad, noole moodi saba, suured huuled mille peale toetusid teravad hambad, ja teravad küünised sõrmeotstes. Silver tardus õudusest.``Täna öösel ei ole siin ühtegi inimest peale meie kahe,`` ütles olend. ``Paari sekundi pärast ei ole siin kedagi peale sinu,`` ütles Silver ning jooksis lähima väljapääsu poole, akna juurde.Silver oli vana mees, nii et tavaliselt ta kiiresti ei jooksnud ,kuid sel ööl jooksis ta nagu tuulispask. Olendil ei võtnud kaua aega, et Silverile järele jõuda.``Sa jooksed päris kiiresti enda vanuse kohta,``teatas olend.``Ma suudan kiireminigi joosta,``ütles Silver.Ta jooksis terve kodutee ning peitis end voodi alla.Järgmisel päeval tunnistas ta naabrimehele, et ei suutnud raamatukogus ööd veeta, kuid ei rääkinud kellelegi, mis temaga sellel ööl juhtus.Sellest päevast alates uskus ta kummitustesse.
1. METEOROLOOGIA - teadus maa atmosfri ehitusest, omadustest ja protsessidest, meteoroloogilistest elementidest. KLIMAtOLOOGIA - uurib kliima tingimusi,vtmeid 3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohke...
esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Talvisel ajal esineb äikest harva. Sajuala on frondi taga. Tsüklon madalrõhkkond. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel jahe ilm. Antitsüklon kõrgrõhkkond. Talvel on ilm pakaseline, suvel päikeseliselt soe. Tornaado kuni mõnesajameetrine väga tugev õhukeeris. Tromb mõnekümnemeetrine väga tugev õhukeeris. Vesipüks mere kohal esinev väga tugev õhukeeris, mis on imenud endasse merevett Tuulispask mõnemeetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev õhukeeris. Äike võimas sädelahendus pilvedes või pilvede ja maapinna vahel. Jagunevad õhumassisisesteks ja frontaalseteks. Peamised õhku saastavad ained: SO2, NO, NO2, CO, CO2, aerosool. Suurimad saastajad: soojuselektrijaamd, metallurgiatööstus, naftatööstus, autotransport. Saastamise tagajärjed: väheneb atmosfääri läbipaistvus, maapinnale jõuab vähem päiksekiirgust,
Liikumissuund idast läände Tuule kiirus üle 100 m/s Nimetatakse orkaanideks või Ida-Aasias taifuunideks 2. Tornaado, Tromb Esineb Põhja-Ameerikas, Euroopas Õhukeerise läbimõõt keskmiselt 30 – 300 m Liikumissuund suvaline Tuule kiirus üle 3-11 m/s Tornaadoks nimetatakse Ameerikas, Euroopas Trombiks Veekogude kohal vesipüks – õhukeerise läbimõõt paarist millimeetrist meetrini Tuulispask maismaa kohal väike keeris – läbimõõt mõni meeter 3. Äike On võimas pilvede ja maapinna vaheline sädelahendus Jagunevad: Õhumassisisesed – tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel; peamiselt mägedes pealelõunasel ajal, kohalikud Frontaalsed – esinevad koos külma frondiga; tugevamad, igal aastaajal
ole tromb tornaadost väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris). Tromb ehk tornaado on väikese läbimõõduga, kuid väga intensiivne õhupööris, mille keskmes on õhurõhk tunduvalt väiksem normaalrõhust. Vesipüks on tornaado vee kohal. See on 100 kuni 600 m läbimõõduga ümber madala rõhu keskme pöörlev keeristuul. Tornaado peab puudutama otsaga maad. Meil tuntud trombide nime all. Saab sündida, kui merepinna temperatuur on soojem tavalisest ja veepinnal sattuvad
HINGEDEPÄEV - 2. NOVEMBER Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. HINGEDEAEG Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeaja...
PUHJA GÜMNAASIUM Inga Konovalova TAIFUUNID, TORNAADOD, TROMBID Lühireferaat Juhendaja: Merilin Must Puhja 2014 Sisu Orkaani anatoomia Tornaado ehitus, tornaadode tegevusest Tugevamad tornaadod Eesti pinnal Miks tekivad tornaadod-tuulispasad? Tornaadode kiirus ja teekond Võitlusest tornaadodega Orkaani anatoomia Orkaan ehk taifuun ehk troopiline tsüklon on ulatuslik väikestelt laiustelt pärit tsüklon(madalrõhkkond), mis toob endaga kaasa tugeva tormi. Nad tugevnevad kui jõuavad soojade merede kohale(külmade merede kohal mitte) ja vaibuvad maismaale jõudes. Kõik troopilised tsüklonid on madalrõhkkonnad Maa pinna lähedal. Troopiliste tsüklonite keskmetes on registreeritud kõige madalamad õhurõhud. Neid paneb liikuma jõud nimega õhuniiskuse kondensatsiooni energia. Õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus on madala...
Atmosfäär (õhkkond): · Troposfäär seal paikneb 80% õhkkonna massist. Leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused (tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, tekib ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Ulatub 8 (polaaraladel)- 16(ekvaatoril) km-ni. Temp langeb 6°C km kohta. · Tropopaus õhukiht, millest kõrgemal temp enam ei lange. Troposfääri peal. · Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni. Moodustab 20% atmosfääri massist. Temp hakkab kõrguse kasvades tõusma, kuna seal paikneb osoonikiht, mis neelab päikeselt tuleva UV- kiirguse. · Mesosfäär (50-85km). Osoonikihti seal enam pole ning temp langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on seal väga hõre. · Termosfäär Õhumolekule on nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Selle õlemist piiri on võimatu määrata, tinglikult on õhkkonna...
Maa teke ja areng Evulutsioon maal Vanimad kivimid on 4,5miljardi aasta vanused. Aegkonnad ehk eoonid aegkonnad jagunevad ajastuteks Enne maa tekkimist, plahvatused kosmoses nimetatakse noovadeks või supetnovadeks. * Ürgaegkond ehk ARHAIKUM *Aguaegkond ehk PROTEROSOIKUM (2500-545 miljonit aastat tagasi) *Vanaaeg ehk KAMBRIUMI AJASTU (545-495 miljonit aastat tagasi) iseloomulik see, et elu algab vees. *Vanaaegkonna teine ajastu ehk ORDOVIITISUM (495-440 miljonit aastat tagasi) tekkisid esimesed primitiives kalad, selgrootud, puna- ja rohevetikad, meduusid, korallid. *SILURI AJASTU(435-410 miljonit aastat tagasi) Kliima stabiliseerus, toimusid liustike sulamised, maakera oli endiselt vee all, kalade evolutsioon, tekkisid esimesed soontaimed(juure, varre ja lehega) *DEVONI AJASTU(417 kuni 354 miljonit aastat tagasi) pärast seda ajastut kerkis Eesti veest välja. Sõnajalad, selgroogsed organismid hakkasid jõudma maismaale, mere se...
frondijoon- kahe erineva õhumassi eraldusjoon ( vastu maapinda) Külm front ( ), soe front ( ) Oklusiooni front (Sooja ja külma frondi liitumisel kujunenud) 6 Loodusgeograafia Maret Vihman Õhumasside ümberpaiknemine: Orkaan, tornaado, Orkaanide liikumistee... (vesipüks), tuulispask Taifuun (Troopiline tsüklon) El Ninõ 7 Loodusgeograafia Maret Vihman 8. ÕHURÕHUVÖÖTMED Maakeral Ilm Inimese enesetunne MADALRÕHKKOND Suvel: Talvel: KÕRGRÕHKKKOND
Kodukultuuri referaat Hingedepäev Järvamaa Kutsehariduskeskus Koostaja : Liina Visk I KB 25.09.2008 Hingedepäev - 2. november Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord a...
Hingedepäev Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Hingedepäev........................................................................................................................... 3 Hing......................................................................................................................................... 3 Hingedeaeg............................................................................................................................. 4 Jaguaeg............................................................................................................................... 4 Hingesandid..................................................................
Võimsad õhukeerised palavvöötmes. Läbimõõt on keskmiselt 1000 km. Tuuled on äärmiselt tugevad, mõnikord isegi üle 100 m/s. 29) Tornaado - kuni mõnesajameetrise läbimõõduga vertikaalse telje ümber pöörlev väga tugev õhukeeris (Põhja-Ameerika preeriavöönd). 30) Tromb - põhimõtteliselt samad kui tornaado, kuigi väiksemate mõõtmetega (läbimõõt mõnikümmned meetrit). 31) Vesipüks - mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised. 32) Tuulispask - mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeeris. 33) Äike - võimas sädelahendus pilvedes või pilvede ja maapinna vahel. Äikesepilved ulatuvad läbi troposfääri. Pilve tipp võib küündida 10 km kõrguseni. Jaotatakse kaheks: · Õhumassisisesed - tekivad tugevate konvektsioonivoolude tagajärjel sama õhumassi sees. Esinevad peamiselt pealelõunasel ajal. · Frontaaläike - esinevad koos külma frondiga. Seda tugevam, mida suurem on õhutemp
Toila Gümnaasium Diana Zilstova Hingedepäev Referaat Juhendaja: Katrin Kivimeister 1 Toila 2012 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Hingedepäev...............................................................................................................4 Tegevused...................................................................................................................5 Hingedeaeg.................................................................................................................7 Hing............................................................................................................................8 Hingesantide lauludest.....................................................................................
Osula Põhikool Looduskatastroofid Referaat Õpilased: Maicel Varblane ja Andreas Habe Klass:8 Osula 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................... Sissejuhatus................................................................................................................................... Lumelaviin...................................................................................................................................... Lumetorm....................................................................................................................................... Lumetorm Monika...............................................
väiksem. Eksitus tuleneb ilmselt sellest, et USA-s kasutatakse sõna tornado, Euroopas aga tavaliselt "tromb" (itaalia sõnast tromba; näiteks saksa keeles Trombe). Et Euroopa trombid on reeglina oma Ameerika "ametivendadest" väiksemad, siis on tekkinud arusaamine trombist kui väikesest tornaadost või tornaadost kui suurest trombist. Tegelikult on need sõnad sünonüümid. Eesti keeles on trombi nimetatud mitmeti, levinuimad nimetused on tuulispask ja vesipüks (vee kohal tekkinud ja liikuv pööris). Tornaadode tugevust määratakse Fujita-Pearsoni skaalal. Ameerika Ühendriikides võeti 1. veebruarist 2007 kasutusele täiustatud Fujita skaala (EF-0 kuni EF-5), mis võimaldab tornaado tugevust täpsemini määrata kui vana skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. 5. Maalihked
Kordamine geograafia kontrlltööks Atmosfäär 1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Atmosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus. · Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimub temperatuuri järkjärguline langemine. Troposfääri kohal on tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistel aladel, kus see jõud on kõige tugevam. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: te...
Külm front esineb siis, kui külmem õm liigub soojale alla. Sooja frondi üleminekul muutub ilmastik seaduspäraselt. Külma frondi puhul on ilma muutmine hoopis teistsugune. Tsüklon madalrõhkkond. Antitsüklon kõrgrõhkkond. Orkaan nim. troopilised tsüklonid. Taifuunid võimsad õhukeerised palavvöötmes. Tornaado tugev keeris. Tromb väiksemate mõõtmetega tornaadod. Vesipüks mere kohal esinevad väiksemad õhukeerised. Tuulispask nim. mõnemeetrise läbimõõduga tuulekeeris. Peamisteks õhku saastavateks aineteks: väävliühendid (SO2), lämmastikuühendid (NO, NO2), süsinikuühendid (CO, CO2), aerosool. Õhusaaste tagajärjed: atmosfääri läbipaistvus väheneb, õhu gaaside koostis muutub, veeraur muutub happeliseks, hingamisteede haigused, okaspuude hävimine. Õhusaastet mõjutavad õm liikumine(KRK), niiskuse sisaldus õhus, tuule suund ja tugevus, inversioon talviselt ajal
Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär ...
kõrvallauset, s.t neile järgnevas lauseosas on öeldis. Kui järgnevas lauseosas öeldist pole, pole ka kõrvallauset ja koma ei panda. põimlause, mitu öeldist lihtlause, üks öeldis Tule, kui saabub kevad. Tule kui leebe tuul. Kui karu karjub, on kevad käes. Muhv kui autoomanik palus kõigil Toots valetas, nagu oskas. istuda. Uks paotus, otsekui oleks keegi selle Kiir kadus nagu tuulispask. taga luuranud. Uks kriuksatas otsekui õõvikus. Tüdruk tardus, justkui oleks vastu Valguskiir väreles justkui tantsides. seina põrganud. Saime linnaloa kuni homse õhtuni. Tööta, kuni saabub armastus. Kui nagu alustab loetelu ja tähendab näiteks, pannakse selle ette koma: Kas spordivahendid, nagu hantlid, hüpits jms, tuleb ise kaasa võtta?
org/wiki/K%C3%BClmking http://www.ohtuleht.ee/379451 http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet) http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%BC%C3%BCt http://miksike.ee/docs/referaadid2005/muut_legend_siim.htm http://zzz.ee/index.php/M%C3%BC%C3%BCt http://foorum.keskmaa.ee/viewtopic.php?f=34&t=2258 20 Mütoloogilised olendid Raamatus ,,Eesti rahva ennemuistsetes juttudes" oli palju mütoloogilisi olendeid: libahundid, jumalad, haldjad, külmkingad, koerakoonlased, maa-alused, tuulispask, maaema, vanapagan, näkid jt. Enamus nendest on pahatahtlikud. Kuid mõned (nt haldjad ja näkid) on heatahtlikud. Oletatakse, et «haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan, saksa keeles halten ja «et ta on laenatud juba vanemal rauaajal nähtavasti Visla suudmel asuvate gootide käest.») Et kindlalt seda väita, peaks teadma, kas ka gooti rahvail oli olemas midagi taolist. (Oskar Loorits arvas, et gooti mõjul on algsed loodushinged muutunud aktiivselt
Atmosfäär (õhuvöö) Õhus leiduvad põhigaasid · Puhas kuiv õhk koosneb peamiselt kolmest põhigaasist o 78% lämmastikku o 20.9% hapnikku o 0.93% argooni o 0.0375% süsihappegaasi Lisandgaasid · Lisandgaase, mis jagunevad kaheks, on atmosfääris üliväikestes kogustes ja nende kogust väljendatakse ühikutes ppm [1 ppm parts per million ühe miljoni õhumolekuli kohta esineb ainult 1 lisandgaasi molekul]: o Püsivad: He, Ne, Kr, Xe, H2, N2O o Ebapüsivad, keemiliselt aktiivsed Aerosooliosakesed Sellised osakesed võivad olla nii tahked kui vedelad, suurusega 2-3 nm kuni ka 50 um. Need võivad sattuda õhku maapinnalt: tolm, suits, inimtegevuse heitmed, või tekivad õhus. Atmosfääri aerosooli peamisteks komponentideks on pinnasetolm, elementaarne süsinik, mis tekib põlemisprotsesside tagajärje...
läbida pikki vahemaid maapinda riivamata) ja võlupauna, asuski sangar teele. Õnneks oli tal veel kaks tarka nõuandjat Hermes ja Athena. Esimeselt sai ta teemantteraga poolmõõga ja teiselt peegliga kaetud kilbi, mis võimaldas vältida Medusa pilku. NB! Suurenda pilte! Rubens. Medusa pea. Kunstiajaloo Muuseum, Viin. Niipea kui sangar Medusal pea maha lõi, kargas koletise kehast välja tiivuline hobune PEGASOS koos oma venna Chrysaoriga. Aga nad kadusid Perseuse silmist nagu tuulispask. Ja ega meie heerosel polnudki suurt aega neid silmitseda, sest Medusa kahe õe eest tuli kiiresti põgeneda. Medusa pea paunas, jõudis Perseus Etioopiasse. Tema üllatus oli suur, kui ta nägi mere kaldal kalju külge seotud imekaunist neidu. Sangar hakkas neiuga vestlema ja sai teada, et kaunitari nimi on ANDROMEDA ja et kohe tuleb teda ära sööma hirmus merekoletis. Neiu rääkis veel, et tema ema oli end ilma igasuguse tagamõtteta nereiididest1 ilusamaks pidanud, mistõttu Poseidon
• Hetke ja seletus muistendid • Seletavad, kirjeldavad tegelikke nähtusi ja olevusi, põhjendavad miks just nii ja mitte teisiti. • Siili okkanahk on Kalevipoja kasukast ja Ülemiste järv on pärit Linda pisaratest. • Rahva usundilised muistendid- kõnelevad üleloomulikest ja vaenulikest olenditest. • Surm , kurat, kratt, tuulispask, kodukäijad, vaimud, näkineid, libahunt. • Kohamuistendid- loodusobjektidele omistatud tähendus või seletus • Kalevipoja jäljega kivi, Tuhala nõiakaev, maa alla vajunud linnadest. • Seotud on ka losside, kirikute ja kloostritega, sinna alla kuuluvad ka kohanimed hetkest • Hiiu ja vägilasmuistendid- mõistetakse hiiu all inimesest mitu korda suuremat vaenulikku, üleloomulike võimetega hiidlast. Kes astub välja inimeste kaitseks
niiskust, niiskust alla ribab. Kraavides ju voolab vett. Õhus tundub kevadet, olgugi et vahestki tuleb lund ja rahetki. Päikest harva näha saab -- pilvi palju ratsutab, tuleb lõunast, läänest neid, mööda pikki taevateid. Kaugel küll veel lind ja lill, kasemahl ja pajupill, aga kraavis voolab vett -- õhus tundub kevadet... Varane kuldnokk Õues nutab leinakask, sajab lund, ja tal on vilu, puudub kevadine ilu, laanes luusib tuulispask. Kase küljes pesakast -- sääl on kuldnokk-linnukene külmetamas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna -- lume all veel mullapind. Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und. Oota, oota, väike lind, küllap peagi päike tuleb, talvetaadi silmad suleb, tõttab rõõmustama sind! Märts Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee.
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
1. Tulen siis, kui kevad käes, 2. Must mees, kuldne suu, rõõmustad, et mind sa näed. kodupaigale ta truu. Vilistan ja laulu lasen, otsin pehmet pesaaset. 3. Istub maja katusel, trillerdab Kindlasti sa tunned mind, olen lõbus laululind. kui kelluke. q Varane kuldnokk J. Oro Õues nutab leinakask, sajab lund, ja tal on vilu, puudub kevadine ilu, laanes luusib tuulispask. Kase küljes linnukast; seal on kuldnokk linnukene, külmetumas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna lume all veel mullapind. Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und. Oota, oota, väike lind, küllap peagi päike tuleb, talvetaadi silmad suleb, tõttab rõõmustama sind! Kuldnokast lastekirjanduse kogumikes: 1. Kuri lind, M. Helme, lk. 72
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
Pea kinni, muidu lasen!» Enne kui vahimees ävardust sai täde saata, oli ratsamees mullavallist ües kihutanud. Pauk raksus, ratsaniku peast langes rootsi küar maha. JägmiseL silmapilgul kiskus Gabriel kiivri vahimehe peast ja pani oma päe; rootsi sõamehe kuue oli ta juba varem seljast visanud. Samal ajal üles ta kohkunud vahimehele: «Nü ud jookse telkide vahelt läi ja karju kõgest jõst, nagu mina teen: «Ües, vene mehed, vaenlased tulevad!»» Vaenlased tulidki juba. Nagu tuulispask tormas eemalt suur ratsameeste salk mullavallist ües; nende jäele tulid jalamehed joostes. Gabriel ei suutnud neid üsipäni tagasi tõjuda, ta pidi võdeldes kantsi sisse taganema. Aga juba oli 416 suur osa venelasi jalule tõsnud ja sõariistad käte võnud. Algas äe võtlus, mees mehe vastu. Harva kuuldus püsipauke, enamasti võdeldi mõ okade, odade ja kirvestega; pimeduses ja hirmsas segadikus langes siin ja seal venelane venelase, saks saksa kä läi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
