1. Puissavannis on madalad ja lauged künkad, mis on silmapiirini kaetud haljendava rohuga ja harvade, umbes kuue meetri kõrguste puudega. Puude vahel paikneb põõsaid ja põõsaste rühmi. 2. Sealsed loomade kombed on põhjalikult teised. Nt mingite märkide järgi aimab sebra, et praegu on lõvil kõht täis ja temast pole murdjat. 3. Troopilises savannis on neli aastaaega nagu Eestis, kuid nende sisu on teistsugune. Kõigepealt tuleb talvine kuivaaeg, siis suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaajad ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. 4. Savannialadele rajatakse palju rahvusparke, mis on suured ning väga liigirohked ja sealt käib aastas väga palju turiste. (Nt. Ühes Keenia rahvuspargis Sambiru on aastas 1 000 000 külastajat.) 5. Kaks korda aastas rohket saaki pakkuvad rohumaad kindlustavad lisaks imetajatele äraelamise ka paljudele putukatele ja teistele selgrootutele ning kui juba taimetoitlasi ja putukaid on palju, siis on ka lindudel j...
Savann on troopiline või lähistroopiline rohtla. Probleemid Suureks probleemiks on karja- põllumaade liiga intevsiinve kasutamine, mis kurnab ma välja. Savanni levik Kõige tüüpilisemalt on lähisekvatoriaalne musoonkliima välja kujunenud umbes 10. ja 20 laiuskraadidel vahemikus. Seega hõlmavad savannid enda alla osi Hindustani poolsaarest, Indohiina poolsaarest, Austraaliast Kesk- ja Lõuna-Aafrikast, Lõuna-Ameerikast ja . Savanni loomad Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid . Suured...
Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta oskav jaanalind, veekogude äärtes leidub
Gepard Kirjeldus Kuulub kaslaste sugukonda Kiirem maismaaloom Kehapikkus on 150cm,millele lisandub saba pikkus 70cm Kaal on umbes 70kg Vabas looduses võib elada 15 aastaseks Leviala Levinud enne kogu Aafrikas,Lõuna-Aasias ja viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja- Ameerikas Nüüdseks Aafrikas peamiselt Saharast lõunapool:Iisraelis ja Indias Pakistanis ja Afganistanis on välja surnud Kokku elab maailmas 9000-12 000 Eluviis Emasloomad elavad üksi või poegadega nende kasvamise ajal Isasloomad elavad karjas,mille juht langetab kõik otsused Peab jahti päeval Võib saavutada lühiksel distandsil kiiruse kuni 120 km/h Võimaldab sellise kiiruse pärast jahtida väledaid saakloomi gaselle Paljunemine Saavutab suguküpsuse kolmeaastaselt Tiinus kestab nii umbes 95 päeva Emasloom toob ilmale 4-6 pisikes...
Savann Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Savannis elavad loomad Lõvi Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste tüvepikkus on 180240 cm, saba pikkus 6090 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvid ei ela ainult üksinda ega paarikaupa, vaid ka suuremates rühmades praidides. Praidi kuulub tavaliselt 1-2 täisealist isalõvi, mõned emalõvid ja noorloomad. Tavaliselt on ...
Savann 8.Klass Aivo Akkus & Rauno Solovjov Savann Savanni tunnused Asend & Kliima Taimestik Mullastik Loomastik Inimtegevus & Keskkonnaprobleemid Savanni tunnused Väga suured tasandikud Kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud Aafrikas on savannide levikuala kõige suurem Asend & kliima Savannis on kaks aastaaega: vihmane ja kuiv. Temperatuurid jäävad aastas keskmiselt 2030 kraadi vahemikku. Kuival aastaajal on sademeid vähe ligikaudu 200 mm, märjal aastaajal seevastu kuni 1000 mm. Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas
Veekogude ääres flamingod, pardid, haned, kured, luiged jne. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Lõuna-Ameerika savannides leidub suuri rohusööjaid loomi vähem kui Aafrikas. Siin on levinumateks hirved, metssead, vöötloomad ja palju pisinärilisi. Kiskjatest kohtab jaaguare ning puumasid. Lindudest aga esineb jaanalindu meenutav nandu. 8.Pilt. Savanni loomad. RAHVUSPARGID Tänapäevaks on savanne oma ürgses olekus säilinud veel vaid rahvusparkides. Suurimad ja tuntuimad neist on Serengeti, Nairobi ja Virunga Ida-Aafrikas ning Krügeri rahvuspark Lõuna-Aafrikas jt. Kuna rahvusparkides on üsna hästi säilinud ka sealne eksootiline maastik ja loomastik, on nad väga tugev turistide magnet. Turismi arendamine on savannialadel üha arenev majandusharu ning hõlmab ka järjest enam kohalikku tööjõudu. Väärtuslike
Savann Gretuu. Mis on savann? Savann on lähistroopiline või troopiline puisrohtla. Savanni tunnused: 1) väga suured tasandikud; 2) kaetud rohttaimedega, mida ilmestavad üksikud puud. Suurem osa savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie või karjakasvatuse tagajärjel. Asend Savann on välja kujunenud umbes 10. ja 20. laiuskraadide vahel. Kliima Savannides on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks pikaks aastaajaks niiskeks ja kuivaks. Suved on vihmased ja talved kuivad.
Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kivimite murenemine toimub peamiselt keemilise murenemise tagajärjel. Savannimullad sisaldavad tavaliselt üsna vähe toitaineid. Inimese mõju mullastikule Enne suurte vihmade saabumist süüdatakse kuiv savannirohi paljudes kohtades põlema. Kuivanud taimkattest saab rammus tuhk. Tuli liigub aga kiiresti ja leekides hukuvad maapeal elavad sisalikud, maod ja putukad Taimestik Savanni katavad põhiliselt vihmaperioodil kiiresti kasvavad kõrrelised. Rohttaimed kasvavad 23m pikkuseks. Nende varred on jäigad. Puud kasvavad väga hõredalt. Nende koor on paks ja juured pikad Paljud puud langetavad oma lehed. põuaperioodiks maha. Taimede eripärad Akaatsia on kasvatanud Baobabil e. ahvileivapuul endale laia lameda krooni, on väga jäme tulekindel mis arjab alumisi oksi, et tüvi, mis kogub endasse need ära ei kuivaks
SAVANNID Asend · Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. · Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. · Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima · Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. · Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. · Temperatuurikõikumised on aastas väikesed. Nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. · Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Taimestik · Rohttaimedest on valdavaks · Tüüpilises savannis vihmaperioodil kiiresti ...
Aafrika põhjaosas asub Atlase mäestik. Siin on kõrged vulkaanidega kiltmaad ja sügavad lõhed. Ida-Aafrikas asub kiltmaa, milles paikneb vulkaaniahelikke. Lõuna-Aafrikas asuvad Draakonimäed. Savannid asuvad Aafrika keskosas. Savannis vahelduvad vihma- ja kuivaperioodid. Savanni röövloomad on gepard ja lõvi. Siin elavad ka lennuvõimetud jaanalinnud, pikkade jalgadega sekretärlinnud ja raisakotkad, kes otsivad savanni kohal tiireldes surnud loomi. Ahvileivapuu on Aafrika savannides kasvav pudelikujulise tüve ja lühikeste okstega heitleheline puu. Ta on üks maailma kõige jämedamaid puid - läbimõõt 12 m. Aafrika jõed toituvad peamiselt vihmast, seetõttu esinevad seal hooajalised üleujutused. Suurimad jõed on Niilus Millised inimesed elavad Aafrikas? Aafrikas elab üle 10% maakera rahvastikust. Aafrika on hõredasti asustatud. Tihedaim on
Paljud puud langetavad oma lehed põuaperioodiks maha. Tüüpilises savannis kasvavad puud hõredalt, kuna vähese niiskuse korral põuaperioodil on nende juured laienenud võrast suhteliselt kaugele. Mõned savannides kasvavad puuliigid suudavad vihmaperioodil oma tüvedesse koguda küllaldaselt vett, et pikka põuaaega üle elada. Sademetevaesematel aladel asenduvad puud tiheda astelvõsaga. Savannitaimed on hästi kohastunud eluks nii kuival kui ka niiskel aastaajal. Tuntumad savanni taimed on akaatsia, ahvileivapuu, sõrmrohi, purpus-hiidhirss, eukalüpt, pudelpuu. 6 Loomastik Vastavalt savannides levinud taimestikule on kohastunud ka siinne loomariik. Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid.
8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab nende levikupiir lõunapöörjoone. Savannid hõlmavad Aafrikas tohutu suure ala (kuni 40% mandri pindalast). Savanni ilme muutub vastavalt aastaajale. Kuivaperioodil rohi närtsib, paljudelt puuliikidelt varisevad lehed ning savann omandab kollaka varjundi. Kõrvetava kuumuse käes kuivab kõik. Tarvitseb aga hakata sadama, kui rohi tärkab üllatava kiirusega ning puud saaavad uue lehestiku. 5-6 päevaga toimub selline muutus, mis meil parasvõõtmes võtaks aega 1,5-2kuud. Kus vihmaperioodon pikk, kasvab rohi kuni 5 m kõrguseks. Asend
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht
docstxt/124230949163130.txt
Savannid on levinud Kesk -Aafrikas, Põhja-Austraalias, Kesk- ja Ida- Indias, Brasiilias (kampo). 1. ASEND JA KLIIMA Savann jääb vihma- ja ekvatoriaalsete mussoonmetsade ning kõrbe vahele, lähis- ekvatoriaalsesse kliimavöötmesse umbes 10.ja 20.laiuskraadide vahemikku. Enamik savannist on tekkinud mussoonmetsade põlengute, metsaraie, maaviljeluse ja karjakasvatuse tagajärjel. Savannis on mussoonkliima. Aasta jaguneb kaheks võrdse pikkusega aastaajaks-niiskeks ja kuivaks. Savanni kliimat mõjutavad mussoonid. Mussoonvihmade tagajärjel tekivad üleujutused, mis jätavad paljud inimesed peavarjuta ning hävitavad põldudel toiduvilja. Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas, vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. 2. MULLASTIK & TAIMESTIK 2.1 MULLASTIK Põhiliselt on savannis ferraliitmullad. Kivimite murenemine toimub peamiselt keemilise murenemise tagajärjel. Niiskel aastaajal katab neid vesi, kuival aastaajal kuivavad mullad ära
põhjast aga Tsaadi järvega. Kamerun on kolmnurga kujuline ja moodustab silla Lääne- ja Kesk-Aafrika vahel. Kameruni rannajoone pikkus on 402 kilomeetrit. Kameruni kaart 2 Reljeef Suurem osa Kamerunist asub Kameruni massiivil. Mägine on piirkond alates Kameruni mäest edelarannikul kuni Mandara mäeni kaugel põhjaosas. Kamerun jaguneb kolmeks geograafiliseks piirkonnaks: põhjaosa savanni piirkonnaks, lääneosa mägismaa piirkonnaks ning lõuna- ja idaosa vihmametsade piirkonnaks. Kameruni vulkaan on ainus aktiivne vulkaan Lääne-Aafrikas. Vulkaan asub kõigest mõne kilomeetri kaugusel Ginea lahest ja tema suurim kõrgus on 4095 meetrit üle merepinna (Fako vulkaan, viimane purse 1959 aastal). Massiivi nõlvadel on rohkesti väikesi vulkaanikoonuseid. Mäe nõlvadel kasvavad troopilised vihmametsad ja istandikud, kõrgemal mägimetsad ja alpiniidud
Koaala on imetaja, kes kuulub seltsi kukrulised ja sugukonda koaalalased.Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Ahvileivapuul on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhenevad õied 11.Kuidas on võimalik, et savannis elab nii palju erinevaid rohusööjaid loomi ja neile kõigile jätkub toitu? V: Nad saavad koos eksisteerida seetõttu, et toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ning teevad seda ka eri aegadel. 12.Iseloomusta savanni taimestikku ja nende kohastumusi kliimaga. V: Taimedel on tugevasti põimunud juurestik. Sajuperioodil kõik mulda imbunud niiskuse kasutab taim ära. 13.Iseloomusta savanni loomastikku ja nende kohastumusi. V: Rohusööijad liiguvad suurte karjadena ringija ja seega on toiduks arvukatele kiskjatele. Rohusööijad toituvad erinevatest taimedest ja nende osadest ja toituvad eri aegade. 14.Millega tegelevad inimesed savannis?
................................lk 2 Taimestik............................................................lk 3 Loomastik...........................................................lk 3 Elanike põhitegevusalad....................................lk 3 Kasvatatud kultuurid ja loomad..........................lk 4 Erinimetused ja uued mõisted............................lk 4 Rahvuspargid.....................................................lk 4 Savanni asend Savannid levivad lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Riigid Savannides asuvaid riike: Aafrikas – Lõuna- Aafrika, Sambia, Kenya, Kongo Demokraatlik, Tansaania jt
Veestik: Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on samuti tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud jõed ja väiksemad järved sootuks. Suurte vihmasadude saabumisega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Põuaperiood on suur katsumus siinsetele loomadele, kelle joogikohad kuivematel aastatel ära kuivavad ning neile saatuslikuks võivad saada. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. (1) Mullastik: Savannides valitsevad nagu vihma- ja mussoonmetsadeski ferralliitmullad. Niiskel aastaajal katab neid sageli vesi, kuid kuival aastaajal kuivavad mullad tavaliselt läbi ja maapinnale moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht. vaid vähesed puud suudavad oma juurestiku sellest kihist läbi kasvatada. (4) Taimestik:
Savannid Across 2. Loom savannis 3. Üks tegevus savanni inimestel 6. Periood 8. Periood Down 1. Missugune kliima? 3. Mida puud taluvad? 4. Kuidas nim. loomi, kes söövad rohtu 5. Kõige tuntum puu 7. Aafrika maarahvas
- u 1,5 m pikad - kõndisid püsti - olid kohanenud ka ronimiseks - Peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis Darwin: looduslik valik: oskuste või omaduste juhuslik areng, mis annab kohanemiseelise seksuaalne valik Aju ja intelligentsuse areng evolutsioonis Mõjusid järgmised tegurid: muutused elutingimustes - kliima muutus kuivemaks, liiguti metsasemast keskkonnast elama puudevaesemasse savanni - püstine kehaasend ja liikumine kahel jalal, andis eelise teiste liikidega võrreldes (võimaldas kaugele näha, märgata toitu, kiskjaid) - see soodustas sotsiaalset arengut, edukamad enese kaitsmine ja toidu varumine - käed jäid vabaks, mis soodustas tööriistade kasutusele võtmist - arengut soodustas pigem kohanemine erinevate keskkondadega bioloogilised muutused - vaagnaluu laienemine => sündisid suurema peaga järglased
Stahleri (1992) raamatus oleval maalima mullakaardil on märgitud, et platoo kuulub oxisols ja ultisols mullatüüpide piirkonda. Maakeeli tähendavad need vastavalt troopilisi punamuldi, millel puudub kihistumine, ja pruune või kastanipruune metsamuldi, mis asetsevad eelkõige lehtmetsade all, saades langenud lehtedelt enda rikastamiseks katione. Ka Tarandi pakub oma raamatus välja, et tõenäoliselt on neil aladel levinud savanni leostunud ja tüüpilised punased mullad. Punaste muldade kõrval esineb tasandikel kuivemates savannides neile omane punakaspruunide muldade tüüp. Savanni punased mullad vahelduvad kuivade metsade põõsastike punakasruskete muldadega. Sama ulatuslikult on levinud ka troopika soo- ja niidumullad (Tarandi 1969). Antud raamat on muidugi baseeruv hüpoteesidele arvestades antud piirkonna taimkatet ja kliimatingimusi. Oxisols muldade tekkeks on vajalik ja seal piirkonnas ka olemas olev
.................... ja ............................ , ..........-..........° pl ja ll. Sealne kliima on ...................... . Looduses on ülekaalus ............................. taimed. Parasvöötmes on väga ....................... rikkad ...................mullad. Suurimateks probleemideks parasvöötme rohtlates on .................................... ja .............................. , mis uhuvad viljaka mullakihi, kas teistele aladele või sügavamale maasse. 2. Tee tabel võrreldes savanni ja parasvöötme rohtlat! Savann sarnasused Parasvöötme rohtla 3. Tõmba õigele variandile joon alla! 1) Parasvöötme rohtla suurim loomaliik on a) kaelkirjak b) piison c) elevant d) koiott 2) Parasvöötme rohtlad on enamasti a) mägedes b) kaljudel c) mägede jalamitel d) tasandikel 3) Parasvöötme rohtlates a) on 4 aastaaega b) on 2 aastaaega c) aastaajad puuduvad d) on 12 aastaaega 4
MULLA TÜÜBID: 1)Tundra TUNDRAGLEIMULLAD savistunud, liigniisked, väheviljakad. 2) Parasvöötme okasmets LEETMULLAD suhteliselt väheviljakad 3)Parasvöötme segamets LEETUNUD MULLAD, PRUUNmULLAD 4)Parasvöötme lehtmets PRUUNMULLAD, KASTANMULLAD suht. Viljakad 5) Parasvöötme rohtla MUSTMULLAD väga viljakad 6)Lähistroopiline mets PUNAMULLAD suht. Viljakad 7) Kõrb ja poolkõrb KÕRBE HALLMULLAD väga väheviljakad 8) Savann SAVANNI PRUUNMULLAD suht.viljakad. 9) Ekvatoriaalne vihmamets LATERIITMULLAD väheviljakad
Mida arenenum maa, seda väiksem % tegeleb põllumajandusega. Arengumaades tegeleb suur % põllumajandusega, tööd tehakse käsitsi ja masinatega vähe. Efektiivsed temperatuurid kui ööpäeva keskmised temperatuuri ületavad üle +5 Aktiivne taimekasv - kui ööpäeva keskmine temperatuur ületab või on +1 Suurimad põllumassiivid paiknevad parasvöötmete metsa, stepi aladel ( must muld) lähisekvatoriaalse kliimaga savanni aladel Põllumaa osatähtsus maailmas :Kõige rohkem põllumaad on aasias 33% aga ühe inimese kohta kõige vähem . Põllumaa osatähtsus on kõige suurem euroopas ja kõige väiksem Okeaanias ja Austraalias. Kõige vähem on põllumaad ühe inimese kohta Norras. Aafrikas on põllumaad alla 5% Looduslikud ja kultuurrohumaad: Kultuurrohumaad inimese poolt loodud rohumaad, külvab , väetab ja kobestab oma maad ise. Hollandis asub 40% riigi territooriumist allpool mere pinda.
rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.2. lähtekivim 3. Kliima 4. Reljeef 5. aeg 6. kaasajal ka inimtegevus 3) iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse; 4) selgitab bioomide (bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkattevööndi ja ühtlasi ka kliimavöötme piires) tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi; 5) iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas; 6) tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla; 7) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid. Põhimõisted: bioom, ökosüsteem, aineringe, füüsikaline ja keemiline murenemine, murend,
Tsiibet (maailma suurim eksportija) Põllumajanduse spetsialiseerumine Põllumajandus on spetsialiseerunud taimekasvatusele, sest Etioopia ekspordib peamiselt kohvi, maisi, puuvilla, tubakat, õliseemneid. Taimedest kasvatatakse juur ja teravilja, puuviljade jaoks on maa liiga kuiv. Enam arenenud loomakasvatusharu on veise-ja lambakasvatus. Eksporditakse loomanahku. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud must- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10%. Maakasutus Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/etioopia_liinametskula.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Etioopia · http://wiki.gomaailm.ee/wiki/etioopia/ · http://www.mdg.ee/index.php?id=10617 Aitäh kuulamast!
tugevatoimelised seedenõred võimaldavad neil raibetest toituda. Tähnikhüään aga ei söö mitte ainult surnud loomi, vaid peab ka ise jahti. Ta võib rünnata isegi lõvikarja ja proovida varastada nende toitu. 6 Tähnikhüäänid liiguvad vajadusel kiirusega kuni 60km/h ja korraldavad suurel määral kogu ümbruskonna elu. Sealjuures on nad väga häälekad ja kujundavad olulise osa öise savanni helipildist. Kasutatud kirjandus: 1. Time-Life Books - ,,Kuidas loomad käituvad" 2. Jahindus- ja loodusajakiri ,,Eesti jahimees" 3. Teatmik ,,Loomade elu" 4. Ajakiri ,,National Geographic" 7
Seoses rikkaliku rohukasvuga on siin levinud suurte rohusööjate loomade karjad. Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele. Siin peavad jahti lõvid, leopardid, aakalid, hüäänid ning maailma kiireim loom gepard. Veekogude ääres esineb jõehobusid ja krokodille. Kuivaks perioodiks koondub pea kogu savanni loomastik jõgede ja järvede lähedusse, kus leidub pisutki eluks hädavajalikku vett. Esimese vihmaga ja rohu tärkamisega lahkuvad loomad aga jõgede äärest ja hajuvad üksikult või karjakaupa lagendikele. Nüüd toovad nad ilmale ka oma pojad, kes leiavad värskelt tärganud rohu näol küllaldaselt toitu. Väga arvukalt leidub siin mitmesuguseid putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elab lennuvõimetu kiirelt joosta
Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselulised suure putukad kes meenutavad sipelgaid. Masaid- Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. Serengeti- maailma üks suurima rahvuspark. 3. Kõrbed Oaas- kõrbes olev viljakas ala. Sukulendid- taimed mis koguvad niiskust oma vartesse. Datlipalm- oaasi põllunduse peamine taime, mis annab elanikele mida neil vaja läheb ( toit ).
Aga mis siis Heinsaare lugudes sünnib? Lihtsuse mõttes võiks lood jagada kolme kimpu. Esimese kimbu palades avab pahur vanahärra ukse, mille taga arvab olevat räpase korteri, satub aga suvisesse parki ja muutub tõenäoliselt linnuks. Kummaline linnumetamorfoos toimub ka õunu korjava poisiga. Mees nimega Anselm laguneb tuhandeks liblikaks ja haihtub. ûhes Tartu tudengitoas istub laua taga nukker Ohhoota meri, kes tegelikult tahaks olla midagi ahvileivapuu ja savanni vahepealset. Teise kimbu novellides armub 6-aastase poisikesena tegutsev surm kaunisse neidu, kellele ta on järele tulnud. Härra Pauli keha valitseb tema teadvusest sõltumatu "eluvaim", mis viib ta noore armastuse juurde. Mees nimega Eestlane aga armub pilvevalge näoga ja sajuste huultega naisesse, kelle nimi meenutab kõiksust. Kolmanda kimbu novellides tegutsevad kirjanikud: ühele neist dikteerib inimkeeli rääkiv kass andekaid tekste, teise
EROSIOON MILLISTES PIIRKONDADES ON MULLAD KÕIGE ROHKEM HÄVIMISOHUS? VEE-EROSIOON VEE-EROSIOONI TEGURID EBATASANE RELJEEF, SUUR NÕLVAKALLE LAHTINE, TAIMKATTETA PINNAS SADEMED, LUMESULAMISVEED ABINÕUD MÄENÕLVAD MUUTA ASTMELISEKS, RAJADA TERRASSID JA KINNISTADA PINNAS TAIMESTIKUGA TUULE-EROSIOON SAHEL SAHEL PIIRKOND SAHARA LÕUNAOSAS, KÕRBE JA SAVANNI ÜLEMINEKU- ALAL. SIIN TOIMUB KÕRBESTUMINE e. KÕRBE PEALETUNG JA KÕRBELISTE ALADE LAIENEMINE NIMETA RIIKE, MIS ASUVAD SAHELI PIIRKONNAS KÕRBESTUMISE PÕHJUSED LOODUSLIKUD: 1. SADEMETE VÄHENEMINE JA PÕUA- PERIOODIDE PIKENEMINE 2. LOODUSLIKUD SAVANNIMETSADE TULEKAHJUD INIMTEGEVUSEST PÕHJUSTATUD LAIALDANE PÕLDUDE RAJAMINE JA
mille moodustavad suured laavamassid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused Riigi põhja- ja keskosa paikneb sügavate orgudega liigestatud Etioopa mägismaal, riigi lõunapoolne osa on tasasem, samuti ka riigi äärealad. Etioopia mägismaa kõrgeimad mäed on põhjapoolses osas umbes 700 km laiusel alal ja tõusevad üle 4500 m kõrgusele Simeni mägedes. Metsandus ja mullastik Palavniiskes vööndis (alla 1800m) on savanni puna-pruunmuldadel savannid ja galeriimetsad. Parassoojas vööndis (1800-2400m) paakunud mest- ja hallmuldadel savannid ja hõrendikud. Orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Mets katab riigi territooriumist alla 10% Kliima Kliima on lähisekvatoriaalne, eristuvad kuiv (okt.-mai) ja niiske (juuni-sept.) periood. Kuiva perioodi ajal on veebr.-aprill nn. Väike vihmaperiood
b. Kliima-kliimavööde. Kliimavööde on Brasiilias lähisekvatoriaalne (ja põhjas ka ekvatoriaalne). Agrokliima, keskmine õhutemperatuur jaanuaris ja juulis on 16-24 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 1000- 2000 ml (Amazonase vihmametsades isegi kuni 3000 ml). Vegetatsiooniperioodi pikkus kestab alla 6 kuu ja saake aastas saab 2 (niisketel aladel ka 3). c. Mullad. Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Mullad on väheviljakad, mistõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. d. Maaparandustööd(niisutamine, kuivendamine). Kuna Brasiilias langevad sademed ebaühtlaselt, niisutatakse põllumaid, et suurendada saagikust.
majanduslikku kasvu, suurt inflatsiooni ja suuri majanduslikke probleeme. Kreeka peamisteks impordiallikateks on erinevad tööstuskaubad, toidukaubad ja petroolium. Kreeka suurimateks ekspordiartikliteks on aga erinevad kemikaalid, tsement ja erinevad ravimitooted. Kreeka veab sisse enamasti naftat, toiduaineid ja loomi. Välja veab Kreeka aga puu-ja köögivilja ja tekstiilitooteid. Kreekas on enamasti kõvalehelise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-, pruun- ja punamullad või savanni puna-pruunmullad. Kreeka on Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriik, samuti ka NATO liikmesriik. Kreeka toodab 50-100 mln t. pruunsütt ja elektrienergiat ühe inimese kohta tarbitakse 2000-5000 kWh. Turism on üks Kreeka suurimaid majandusartikleid. Vaatamata vastuolulisele turismimudelile saabus Kreekasse 2004. aastal 16,5 miljonit turisti. Rohkem kui kaks kolmanikku kreeklastest elab linnades ja ligi komandik on kogunenud pealinna Ateena ümbrusesse
lõunatipus. Pealinn: Pretoria Rahvaarv: 49 milj. Riigikeel: inglise, afrikaani, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele Naaberriigid: Namiibia, Botswana, Zimbabwe, Mosambiik, Svaasimaa, Lesotho Pindala: 1 219 912 km2 Flora ja Fauna 22000 erinevat liiki taimi. See moodustab ligikaudu 10% kõigist taimeliikidest maa peal 8000 liiki on koondunud väikese piirkonna Western Cape. 1% on kaetud metsaga tüüpiline savanni omale (sageli kuiv) kõrreliste ja enam-vähem paksult laiali põõsad ja okas puud. Kliima, parim aeg aastas reisida Kliima: troopiline põhjas ja idas, lõunas lähis-troopiline (vahemereline); keskosas tüüpiliselt kontinentaalne (tänu kõrgusele merepinnast)külmade ööde ja soojade päevadega, üldiselt poolkuiv. Transport Lõuna-Aafrika on kaasaegne ja hästi arenenud transpordi infrastruktuur. Teed on maailmatasemel. Õhu-ja
Mali asub Aafrika mandril. Mali on maast ümritsetud Nigeri, Alzeeria, Mauritaania, Burkina Faso, Cote D'Ivore, Libeeria, Guinea ja Senegaliga.Mali territoorium on üldiselt tasane ning täis piktiud väikesi kõrgendikke. Edelas kõrguvad Mandingi ja Bambouki mäed ning kagus Hombori mäestik, kus kõrgemaid tipud ulatuvad 1155 meetrini.Põhjas võtab suure osa maast enda alla Sahara kõrb.Läänealad on seevastu Saheli tüüpilise maastiku päralt, mis kujutab endast kõrbe ja savanni vahelist poolkuiva üleminekupiirkonda.Mali on lähistroopilise kuni poolkuiva kliimaga. Maastik on enamasti lame, kerkiv kuni rulluva põhjapoolse tasandikuni kaetud liivaga koos savannidega ümberringi, Nigeri jõega lõunast. Kirdes on Adar des Ifoghas. Suurem osa riigist on kaetud Sahara kõrbega, mis toodab kuuma, tolmurikast harmattanit(Lääne- Aafrika kõrbetuul) udust harilikku kuivade aastaaegade kestel ja juhib kuni korduva põuani. Kliima:
intarsiatöödel või harva esinevad luksulikud mööblid. Mahagon Mahagon · Kasutamine parem mööbel, pisiesemed, spoon, puidulõige · Äratundmine puit punase tooniga, ilusa tekstuuriga · Kahjustused putukkahjuritele vastupidav · Viimistlus lakitud ja poleeritud, et puidutekstuuri esile tuua Metsamassiivid · Kamerunis paiknevad suuremad metsamassiivid enamasti lõuna pool. Kamerun jääb kahe bioomi territooriumile: metsa ja savanni bioomi alale. · Kameruni põhjaosas esinevad savannile iseloomulikud taimed, mis liikudes lõuna poole asenduvad järk-järgult ekvatoriaalsete vihmametsadega. · Madalamad lõunapoolsed alad on kaetud tiheda ekvatoriaalse vihmametsaga. Metsandus · Õli ekspordi kõrvalt riigis, on ta teine väärispuidu eksportija, saades ekspordi tulust 20% ja tööjõud on 55000 inimest. Kamerunil on suur potentsiaal metsasektoris- ta võiks olla üks
Kliimavööde on Brasiilias lähisekvatoriaalne (ja põhjas ka ekvatoriaalne) vööde. Agrokliima, keskmine õhutemperatuur jaanuaris ja juulis on 16-24 °C ning aasta keskmine sademete hulk on 1000- 2000 ml (Amazonase vihmametsasades isegi kuni 3000 ml). Vegetatsiooniperioodi pikkus kestab alla 6 kuu ja saake aastas saab 2 (niisketel aladel ka 3). c. Mullad(peamised mullad, muldade viljakus) Peamised mullad on vihmametsa ja savanni punased ferraliitmullad. Põhjaosas on ka kõvalehise metsa ja võsa ferraliitsed rusk-pruun- ja punamullad. Mullad on väheviljakad, mis tõttu on kergelt mõjutatavad vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad suhteliselt kergelt. d. Maaparandustööd(niisutamine, kuivendamine), mida selles riigis arvatavasti tehakse. Kuna Brasiilias langevad sademed ebaühtlaselt, niisutatakse põllumaid, et suurendada saagikust e
Surm progressi nimel VÄLJASUREMINE.aastatuhandevahetusel ilmunud maailma punast raamatut ja näitab, kes maksavad inimkonna helge tuleviku oma surmaga kinni. Arvatakse, et aegade hämarusest on maakeral elanud ümmarguselt 500 miljonit erinevat liiki. Välja on neist surnud 490 miljonit liiki. Seega võiks meie koduplaneeti praegu asustada 5-10 miljonit erinevat taime-, seene- ja loomaliiki. Oluline on siinjuures rõhutada sõna «võiks», sest teadlased on jõudnud kirjeldada neist vaid 1,75 miljonit... Säherdusel taustal ei tundu nii üksikindiviidide kui ka tervete liikide kadumine erilise tragöödiana. Ometi on iga liigi kadumine korvamatu tragöödia, sest ta muudab liikide vahel väljakujunenud suhteid ja kallutab üha enam ja enam tasakaalust välja terveid ökosüsteeme. Kui esimese sajandiga (1600-1700) kadus maamunalt ühtekokku 21 loomaliiki, siis järgmise sajandiga juba 38, edasi aga 84 liiki. Äsja lõppenud sajandi musta nimekirja kanti ...
Sealsed loomad kasutavad väga säästklikult toidu, näiteks kaelkirjakud söövad puulehti viiemeetri kõrgustelt puudelt, elevant aga, sööb lehti umbes kahemeetristelt põõsastelt, sebrad koos antiloobidega toituvad hoopiski rohust ja tüügassiga elab ära juurikatest ja juurtest, mida ta tuhnib maa seest välja. Nagu meilgi, siin Eestis, on ka seal (troopilises savannis) neli aastaaega, kuid sellegipoolest on troopilise savanni aastaajade sisu meie omast erinev. Aasta algab talvise kuiva ajaga, millele järgneb suur vihmaaeg, seejärel suvelõpu vihmaaeg ja aasta lõpeb väikese vihmaajaga. Iga sajuperioodi saabudes tärkab rohtlates lopsakas rohi. Saaki pakuvad rohumaad lausa kaks korda aastas, see tähendab, et see kindlustab äraelamise paljudele putukatele ja teistele selgrootutele ja kui juba taimetoitlasi ja putukaid on palju, siis on ka lindudel ning lihasööjatel toitu.
1.Metsade majandamine - oskad nim ja selgitada vähemalt 6 inimtegevust, mis mõjutavad metsadele kahjustavalt või lausa hävitavalt. Metsi ohustavad põhiliselt põllumaade laiendamine(põllumaa tarbeks raiutakse üha rohkem ja rohkem metsi), kontrollimatu tarbepuidu raiumine(enam ei raiuta tarbepuitu vajaduse pärast, vaid hoiustamise pärast, mille tulemusena metsad hävivad), väärispuidu eksport(et väärispuitu eksportida, peab selle metsast maha raiuma ning väärispuitu eksporditakse suurtes kogustes, seega hävineb meil mets ja ka väärispuu), asjatundmatu ja hooletu metsahooldus(asjatundmatu ja hooletu metsahooldusega metsad kasvavad tihtipeale võsasse ja hävivad, puud ei saa valgust, iga uus kasvama hakkav puu ei kasva kõrgeks teiste puude takistuse tõttu) , kõrbestumine(kõrbestumise peamised põhjused on ülekarjatamine ja kliima soojenemine(mis seotud ka inimtegevusega)), metsatulekahjud(kogu maailma metsatulekahjudest on hinnanguliselt ainul...
T Niiske-kuiv tüüpi kliimaga alad Põhja-Austraalias (mulga) ja E Venetzueelas (ljaano) A D U S Raipur, India. Fotod: A.Kull Mulla veebilanss Savanni keskkond · Taimkate kohastunud põuaperioodiks, M puud paiknevad teineteisest kaugel, võimas rohurinne A · Muld viljakas, eriti üleujutatavates A jõeorgudes T · Rikkalik loomastik · Karjakasvatus, riisikasvatus, suhkruroog, E sorgo, maapähkel A D U
Maakeral on kuiva maad 14,9 miljardit hektarit. Põllumajandus kasutab sellest praegu alla 1/3 ja see pindala väheneb pidevalt maade rikkumise, samuti teede ja ehitiste rajamise tagajärjel. Haritavat maad on praegu ligi 1.5 miljardit hektarit, suurem osa sellest on põldude all. Selle hulka loetakse ka mitmeaastased istandikud aiad, viinamäed, oliivi- ja palmisalud. Teise osa põllumajanduslikust maast moodustavad looduslikud rohumaad luhad, niidud, stepi-, poolkõrbe- ja savanni maad. Metsandus 1. Metsavarade suuruse mõõtmiseviisid. 1) Metsamaade pindala (puidu hulka see ei määra). 2) Puidu varu (mõõdetakse kuupmeetrites. 3) Keskmine aastane juurdekasv, nn arvestuslank (kuupmeetrit aastas). 2. Peamised puuliigid. 1) Väärispuud (annavad eriti ilusat ja vastupidavat puitu) Eestisse veetakse sisse väärispuitu: eeberipuid, mahagon, palisandel, pokkpuid (guajanipuu), sandlipuid. 2) Kõvad lehtpuud: saar, tamm
Sisukord 3. Sissejuhatus lk 3 4. Vihmametsa taimestik lk 4 5. Savanni taimestik lk 4 6. Kõrbe taimestik lk 5 7. Parasvöötme rohtla taimestik lk 5 8. Tundra taimestik lk 6 9. Jäävööndi taimestik lk 7 10. Lisad lk 8 11. Kokkuvõte lk 9 12. Kasutatud kirjandus lk 10 Sissejuhatus Maailamas on väga palju erinevaid taime- ja loomaliike. Ja kõik need taime- ja loomaliigid paiknevad Maal väga erinevalt
sarnanevad telliskivile. 6. Loomastik liigirikas, enamasti rohusööjad imetajad. Paljud liiguvad ringi karjadena. Savannides on arvukalt mitme meetri kõrguseid koonusekujulisi termiitide pesakuhilaid. Põhilised loomad: lõvi, sebra, elevant, hüään, emu, ninasarvik, koaala. 7. Inimesed Aafrika savannides kasvab rahvastik väga kiiresti. Rannikualadele on tekkinud palju linnu. Vähemaks jääb savanni põliselanikke. Kasvatatakse lambaid, veiseid ja kitsi. Kariloomad on savannirahvaste peamiseks kaubaartikliks. Põlluharimisega tegeletakse vähe. Põhilised toiduviljad: mais, maniokk, bataat; istandustes kasvatatakse puuvilla, sisalit, teed, kohvi, maapähkleid, banaane.Kenyas ja Tansaanias on väga levinud turism. Palju rahvusparke, tegeletakse loomade püüdmise ja pildistamisega. KÕRB 1. Kliimavööde troopiline, lähistroopiline kliimavööde
Savann Vaheldub troopiline ja ekvatoriaalne Toimub keemiline murenemine. Lõvi, gepard, sebra, elevant, Looduslikud tingimused Põllumajandus, õhumass. Taimkate tüüp on Levivad pruun, puna ja kaelkirjak, ninasarvik, sobivad erinevatele taimedele. turism, maavarade puisrohtla, kasvavad üksikud puud. punapruunid mullad. Savanni flamingo, termiidid, gnuu, Baobab, akaatsia, palm, kaevandamine. Seal Vihmaperioodil haljendab kogu mullad on küllaltki vijlakad. paavian, raisakotkas, hüään. ananass, sõrmrohi, tegeletakse taimestik. Puud on lehes ja rohttaimed Vihmasel perioodil orgaaniline elevandirohi, pudelipuu, põlluharimisega kasvavad
Päevaseks puhkuseks tehakse pesa maapinnale või ka puu otsa. Puuotsapesa on turvaline koht suurte maismaakiskjate eest. 2) 6495 cm (üldpikkus kuni 150 cm) kaal 2860 kg Elupaik troopilised vihmametsad, mägimetsad (kuni 3000 m); külastatakse ka savanni Toit puuviljad, puulehed, pähklid, õied, seemned, võrsed, 3) koor, vaik mesi linnumunad putukad ka väikesed ja keskmised imetajad ja linnud Elavad looduses ligi 60 aastat Väikse lapsekaal kaal: 1,9 kg GIBONID Click icon to add picture
Teise teooria järgi oli linna vaimseks keskuseks mitte suur ringmüür, vaid hoopis akropol. Akropolis asusid altaritaolised kivikõrgendikud ning 30 graniit- ja steatiitkuju. Võib-olla kujutasid sammaste otsa asetatud skulptuurid kunagiste valitsejate vaime ja kuulusid esivanemakultuse juurde. Kujude suur hulk näitab, et neil võis olla usutseremooniates keskne roll. 16. sajandi aluseks oli Suur-Zimbabwe maha jäetud. Taas oskavad ajaloolased vaid oletada, miks see nii läks. Ümbritseva savanni vaene pinnas ilmselt ei talunud sellise koormusega põluharimist, nagu linna elanikkonna toitmiseks vaja oleks läinud. Seega võisid toiduvarud ammenduda ja asukad olid sunnitud mujale rändama. Teiseks teguriks olid kahtlemata põhjapoolsete aladega peetavas kaubavahetuses toimunud muutused ning naaberriikide Torwa ja Mutapa esilekerkimine. Millised Suur-Zimbabwe allakäigu põhjused ka polnud, igal juhul kuulub see maailma põnevaimate kadunud tsivilisatsioonide hulka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
