Facebook Like
Hotjar Feedback

Otsingule "liivarand" leiti 62 faili

liivarand – erineva terasuurusega liivast koosnev kuhjerand, kus settematerjali pidevalt lisandub ja ümber paigutub.
2
doc

Rannajoon

RANNAJOON RANNATÜÜBID Tallinna Nõmme Põhikool Greetel Kala RANNAJOON: Rannajoon on merede ja suurte järvede veepinna ja maismaa vaheline piir. Eestis peetakse kokkuleppeliselt suurteks järvedeks Peipsi järve ja Võrts järve. Rannajoone pikkus ei ole üheselt kindlaks määratav, sest s...

Geograafia - Põhikool
15 allalaadimist
1
doc

Õppimiseks geograafia kontrolltööks

Merevee om ­ soolsus (madal ­ riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik ­ niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik ­ kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus ­ sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saare...

Geograafia - Põhikool
90 allalaadimist
1
doc

Hüdrosfäär

HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus l...

Geograafia - Keskkool
95 allalaadimist
10
docx

Kepikõnd

Tallinna Kuristiku Gümnaasium 2008 Sisukord: 1. Mis on kepikõnd 2. Positsioon maailmas 3. Tekkelugu 4. Varustus 5. Kõndimistehnika 6. Harjutused keppidega 7. Kasutatud kirjandus 1.Mis see on kepikõnd? Kepikõnd on käimine, millele antakse kepitõugetega juurde hoogu ja kvaliteeti. Keppikõnni puhul on käte, jalgade, puusade ja kogu...

Kehaline kasvatus - Keskkool
38 allalaadimist
2
doc

Reis maakera südamesse

Raamat kuulub seiklusromaanide hulka ja ilmus Eestis esmakordselt Sakala Kirjastusühisuse väljaandes Viljandis 1928. aastal. Teoses jutustati sellest, kuidas professor Otto Liedenbrock oma vennapoja Axeliga kavatses seigelda maakera südamesse ning kuidas nad sattusid mitmetesse seiklustesse, kus neil tuli lahendada erinevad probleeme....

Kirjandus - Põhikool
82 allalaadimist
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on d...

Geograafia - Keskkool
380 allalaadimist
12
doc

Leedu

TIITELLEHT S Leedu Referaat S Kuressaare 2008 SISUKORD 1 TIITELLEHT.................................................................................................................1 SISUKORD...

Ühiskonnaõpetus - Põhikool
45 allalaadimist
1
rtf

Reis maakera südamesse

Reis maakera südamesse Jules Verne Raamatus kirjutatakse ,kuidas professor Otto läheb oma vennapojaga maakera südamesse seiklema. Algul nad uurisid vanu raamatuid kust kukkus välja paberi tükk ,millel oli kirjas midagi sellist, mida nad ei oskanud seletada ja nad murdsid pead selle üle mitu ööd ja päeva. Vennapojal hakkas palav...

Kirjandus - Põhikool
39 allalaadimist
4
docx

Sfäärid

Murenemine ­ kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim ­ nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik ­ nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine ­ vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koo...

Geograafia - Keskkool
17 allalaadimist
35
doc

Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte

- Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika...

Geograafia - Keskkool
1011 allalaadimist
10
doc

Hoovused ja mere tegevus

teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; Et üksikasjalikult teada saada, kus vesi maakeral paikneb, vaata juuresolevat tulpdiagrammi. Pane tähele, et Maa koguveevarust (1,386 miljardit kuupkilomeetrit) on üle 96 protsendi soolane. Ning et üle 68 protsendi mageveest on k...

Geograafia - Keskkool
70 allalaadimist
21
doc

Brasiilia majandus

(Kool) BRASIILIA MAJANDUS Referaat (nimi) (klass) (juhendaja) (LINN 2010) SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SI...

Geograafia - Keskkool
91 allalaadimist
9
doc

VETEVÕRK

teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja...

Geograafia - Põhikool
100 allalaadimist
11
docx

Küpros

KÜPROS Merilin Parv Mõniste Kool...

Geograafia - Põhikool
40 allalaadimist
1
docx

Jõed, järved, kliima

KAART1: 1-kihnu 2-matsalu laht 3-noarootsi ps 4-soela väin 5-abruka saared 6-tallinna laht 7-sõrve ps 8-kurakurk 9-osmussaar 10-narva laht 11-kõpu ps 12-suur väin 13-suur pakri 14-hara laht 15-juminda ps 16-väike väin 17-vormsi 18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-ae...

Geograafia - Põhikool
38 allalaadimist
19
pptx

Eesti ja Leedu vaatamisväärsused

Leedu ja Eesti vaatamisväärsused Sarnasused ja erinevused Sarnasused Kui nüüd aus olla, siis ei leidnudki me erilisi sarnasusi Eesti ja Leedu vaatamisväärsustel. Kuid siiski mõned sarnasused jäid silma. Edukat kuulamist, lugemist ja vaatamist! Leedu Ristimägi Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase...

Ühiskonnaõpetus - Keskkool
15 allalaadimist
6
doc

Eesti keele sõnamoodustus

o Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi. o Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom. Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks. Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles...

Eesti keel - Tartu Ülikool
99 allalaadimist
10
doc

Tervisesport

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ester Poolak TERVISESPORT juhendaja: Reet Parind Pärnu 2010 Sissejuhatus ,,Sport" on algupäralt inglise termin, mis on evinud koos vastavate egevustega teistesse maadesse. Sport- kehaliselt või vaimselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on spordiga tegelejate võimete proovilepanek...

Kehaline kasvatus - Kutsekool
40 allalaadimist
1
odt

Peipsi Järv Referaat

Peipsi järv Eesti idaosas lainetav hiiglaslik Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast. Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sü...

Bioloogia - Põhikool
27 allalaadimist
9
docx

Rekreatsiooni geograafia

Tallinna Ülikool Terviseteaduste- ja Spordi Instituut Rekreatsiooni geograafia Mauritius Referaat...

Rekreatsiooni geograafia - Tallinna Ülikool
19 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun