EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut RIIKLIKUD PERETOETUSED, ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE Iseseisevtöö õppeaines Õigusõpetus Koostajad: Liina Lepa, Evelin Susi Juhendaja: Marek Ranne Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................ 3 1. PERETOETUSED............................................................................ 4 1.1. Peretoetuste liigid........................................................................ 4 1.2. Peretoetuste taotlemine................................................................. 6 2. ISIKUNIME PANEK JA MUUTMINE..................................................... 9 2.1. Eesnimele ja perekonnanimele esitatavad nõuded............................... 9 2.2. Isikunime andmine lapsele...
10. Kas olete Riigi Teatajat varem kasutanud? Hinnake seda (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Riigiteatajat olen varem kasutanud seoses koolitööga aastaid tagasi ning ka tööalaselt. Iga inimene peaks oskama otsida vastavaid seadusi, mis on riigi poolt välja kuulutatud. Riigi teatajat on lihtne kasutada. ESTLEX - http://www.estlex.ee/index.php 11. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Info otsimiseks kasutasin ESTLEX õigusinfosüsteemis: Teksti otsingut: „Peretoetus“. Tulemus: „Riiklike Peretoetuste Seaduses“. Vastu võetud: „14.11.2001“. käesolev seadus jõustus 01.07.2014 ja kehtib kuni 31.12.2014.a. Uus seadus jõustub 01.01.2015.a. Eestis makstavad peretoetused jagatakse kaheks(igakuiselt makstavad, ühekordselt makstavad): Igakuiselt makstavad peretoetused Eestis: Lapsetoetus Lapsehooldustasu
huvidest lähtuvalt ning hinnake kasutatud andmebaasi (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Pange ka kirja, mida ja kuidas otsisite. Ei ole varem kasutanud. Otsisin infosüsteemi teemal. Leidsin sellel teemal 33 määrust. Tundub keeruline otsimine, arvestades esimest küsimust. Pealkiri: infosüsteem ESTLEX - http://www.estlex.ee/index.php 11. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Riiklike peretoetuste seadus jõustus 01.01.2002. Igakuiselt makstavad peretoetused on lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus ja eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus. Ühekordselt makstavad peretoetused on lapse sünnitoetus, lapsendamistoetus ja elluastumistoetus. Kasutasin ESTLEX õigusinfosüsteemi. Tekst: peretoetus 12. Kas olete ESTLEX-i varem kasutanud
Search: Õppetoetuste ja õppelaenu seadus 10. Kas olete Riigi Teatajat varem kasutanud? Hinnake seda (kasutamismugavus, otsinguvõimalused jne). Olen varem Riigi Teatajat kasutanud. Lihtotsingut kasutades peab täpselt teadma, mida otsid. Otsingu võimalused on head, kuid need on suunatud pigem vastava eriala inimestele. ESTLEX - http://www.estlex.ee/index.php 11. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Vastus: Riiklike peretoetuste seadus, vastu võetud 14. novembril 2001. a, jõustumine 01.01.2002. Igakuiselt makstavad peretoetused on: 1) lapsetoetus; 2) lapsehooldustasu; 3) üksikvanema lapse toetus; 4) ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus; [RT I, 10.07.2012, 2 - jõust. 01.04.2013] 5) eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus; 6) seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. [RT I 2005, 9, 34 - jõust. 09.02.2005]
Ei olnud varem kasutanud. Väga hea mulje on jätnud. Mida otsid, seda ka leiad. Ei teki umbmääraseid vastuseid. Otsisin oma perekonnanimega seonduvaid kohtulahendeid, mida oli äärmiselt huvitav lugeda, lihtne avada pdf kujul, kõik on selge ja arusaadav. Ka eelnevaid küsimusi oli väga lihtne ja arusaadav üles leida. ESTLEX - http://www.estlex.ee/index.php 9. Millisest seadusest leiab peretoetuste liigid Eestis? Millal see seadus jõustus? Mis on Eestis igakuiselt makstavad peretoetused ja ühekordselt makstavad peretoetused? Valisin tasuta otsing-> teksti lahtrisse kirjutasin peretoetuse liigid Need leiab perehüvitiste seadusest. Jõustub 01.01.2017 Iga kuu makstavad peretoetused on: 1) lapsetoetus; 2) lapsehooldustasu; 3) üksikvanema lapse toetus; 4) eestkostetava või hooldatava lapse toetus; 5) seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. Ühekordsed peretoetused on: 1) sünnitoetus; 2) lapsendamistoetus; 3) elluastumistoetus. 10
2. Riiklikud peretoetused 2.1. Maksusoodustused Lastega perede toetamiseks on riigi poolt võimalik kasutada mitmeid erinevaid meetodeid. Üheks peamiseks niisuguseks meetodiks on erinevad peretoetused, mida reeglina finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Teisalt on aga ka riigi poolt kehtestatud tulumaksusoodustused, mis laienevad üksnes lastega perekondadele. Eesti tulumaksuseaduse kohaselt on samuti ettenähtud tulumaksusoodustus lastega perekondadele. Peredes, kus kasvab kaks või enam last on võimalus maha arvata tulumaksuvaba summa iga peres kasvava lapse kohta. 2.2. Riiklikud peretoetused
(valgusfoorid) RIIGIEELARVE KOOSTAMINE(valitsus koostab) ..on riigi kulude ja tulude plaan 1 aastaga (valitsus koostab-3 lugemist parlamendis-parlament võtab vastu-president kuulutab) TULUD-sots maks, käibemaks,aktsiisid, 1ikisikutulumaks,riigilõiv KULUD-sots hooldus,tervishoid,haridus,sports,transport,riigi valitsemine Sots turvalisus(jaguneb kolmeks) -sotskindlustus-maksan ise(nt töötuskindlustus) -peretoetused e toetused, mis on mõeldud kõigile(lapseraha,käibemaks) -sotsiaalabitoetused neile, kes abi vajavad (lastekodud,varjupaigad) -riik tagab SOTSIAALPOLIITIKA PÕHIMÕTE -sotsiaalkindlustuse sisemaikseid peab ise tegema ja koguma -tööstuskindlustus, kogumispension -riik püüab kõigile abivajajatele toetust pakkuda (peretoetused, pension jne) PENSIONISÜSTEEM I sammas-maksab riik, rahvapension-aastate üealt välja teenitud raha
20) Lapsendada saab: orbu, last, kelle vanem on andnud nõusoleku lapsendamiseks, last, kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud, last, kelle vanemad on tunnistatud teadmata kadunuks. 21) Riiklikke peretoetusi rahastatakse riigieelarvest ning neid makstakse: Eesti alalisele elanikule Eestis elavatele välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või elamisõigus. Iga kuu makstavad peretoetused on: lapsetoetus lapsehooldustasu üksikvanema lapse toetus eestkostetava või hooldatava lapse toetus lasterikka pere toetus Ühekordsed peretoetused on: sünnitoetus lapsendamistoetus 22) Sünniakt-perekonnaseisuasutuses sünni kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi Surmaakt -perekonnaseisuasutuses surma kohta koostatud dokument, millega tõendatakse surma
· Põhjamaade nõukogusse kuulusid: Rootsi, Taani, Norra, Island ja Soome. · Neid riike eristas teistest eelkõige sotsiaaldemokraatlike erakondade suur mõjuvõim. · Iga maa areng oli ainulaadne. ROOTSI: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks, kuid sõda mõjus ka sellele riigile. Toimus elatustaseme langus. Esile tõusid sotsiaaldemokraatlikud parteid. · Rootsi sotsiaaldemokraadid tegid sõdade vahelisel ajal mitmeid ühiskondlike ümberkorraldusi: töökindlustused, peretoetused, puhkusetasud, 8-tunnine tööpäev jms. · Suutis jääda Teises maailmasõjas ainukesena otsesest sõjategevusest kõrvale. · Jätkas ka peale Teist maailmasõda neutraliteedipoliitikat. · Arenenud tööstusriik. · Ei pidanud kulutama raha riigi taastamiseks ja kasutas ära sõjajärgset kaupade puudumist, ning hakkas ohtralt oma toodangut välja viima. · Kujunes heaoluühiskond. · Liitus Euroopaliiduga 1995.aastal. TAANI: · Jäi Esimeses maailmasõjas erapooletuks.
Eristatakse kolme heaolumudelit: konservatiivne, sotsiaaldemokraatlik ja liberaalne. Selleks, et teada saada millist heaolumudelit luuakse Eestis peab lahkama mudelite olemusi ja Eesti riigi korraldusi erinevates valdkondades. Konservatiivne heaolumudel on mõeldud eelkõige töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised peaksid katma ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. Ka Eesti ühiskonnas on parimad elamistingimused töötaval inimesel. Peretoetused on väikesed. Igakuiselt makstakse lapsetoetust 300 900 kr. Seega on enamjaolt peres töötav isik, kelle palk on peamiseks elatusallikaks. Konservatiivse heaolumudeli põhjal määrab inimese heaolu tema töökus, kuna enamik sotsiaalhüvesid toimib kindlustuse põhimõttel. See tähendab, et kes on maksnud kõrgemaid sotsiaalkindlustusmakseid, saab vanaduse, töötuse ja haiguse korral ka kõrgemat kompensatsiooni. Nõnda toimib ka meie koduriigis.
II laine -1956 Selle laine ajal arenes välja demokraatia. Saadi kätte suurem osa sotsiaalsetest hüvedest III laine pärast 1973.aastat On toimunud inimõiguste laiendamine, kehtestamine ja süvendamine *Heaoluriigi peamised meetmed Tabel lk 14.Riigi kulutused heaolule : jaguneb - Teenused ( tervishoid, haridus, munitsipaaleluase, sotsiaalhoolekanne) ja Väljamaksed [toetused eelarvest ( töötu abiraha, puudega inimeste toetused, peretoetused, toimetulekutoetus), kindlustusväljamaksed ( vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis) ]
omavalitsus. Erahüvis - eraviisil turu vahendusel pakutav kaup 6. Miks ühishüviseid pakutakse? Aitavad ühtlustada inimeste toimetulekuvõimalusi ja tarbida sotsiaalselt olulisi teenuseid. 7. Millised majanduslikud tegurid mõjutavad üksikisiku majanduslikku olukorda? Maksud, inflatsioon ja tarbijahinnaindeks. 8. Mis meetmeid kasutab riik vaesuse leevendamiseks? - Abirahade ja toetuste maksmine, vältimatute kulude kompenseerimine. - Toimetulekutoetus. - Peretoetused – lastetoetus, vanemahüvitis. - Muud töötuse leevendamise viisid: nt sotsiaalsete töökohtade loomine, täiend- ja ümberõpe, töötutoetus. 9. Selgitage järgmised mõisted: inflatsioon, nominaaltulu, reaaltulu, elukallidus, tarbijahinnaindeks, toimetulekuressursid, sotsiaalhoolekanne, leibkond, toimetulekupiir, toimetulekutoetus. Inflatsioon – üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse langemine. Nominaaltulu – tulu, mida inimene palgana kätte saab.
saamiseni arvutatud vanaduspension Kui tegemist on õpilasega,siis vanaduspension 30-aastase kuni 21 aastaseks saamiseni pensioniõigusliku staazi Põhiosa on 56 eurot kuus korral. Lisapension on 84 eurot kuus Baasosa suurus 120,2069 eurot Aastahinde väärtus 4,515 eurot Peretoetused SÜNNITOETUS 1600 eurot, Sünnitoetus - 320 mis makstakse isale, ema Lapsendamistoetus 320 saab valida kas 140 eurot või Lapsetoetus 19,18, alates abipakk. kolmandast lapsest 57,54 LAPSENDAMISTOETUS lapse kohta 4500-1900 EUROT (oleneb Lapsehooldustasu määr 2012. kas lapsendada enda riigi või välisriigi last) aastal on 76,70
inimene on kauem aktiivne. Pessimistlikuma variandi kohaselt suurendab jätkuv madal tootlikkus ning suutmatus mobiliseerida majanduslikult mitteaktiivset elanikkonda tööjõupuudust mõningates Vahemeremaades ning muudab vältimatuks nende riikide vajaduse veel suurema hulga migrantidest tööjõu järele. Teisest küljest võib sotsiaalsete toetuste suurendamisega parandada naiste positsiooni madala sündimusega Euroopa maades, sest ilmselt just peretoetused ja peresõbralik poliitika Põhja- ja Lääne-Euroopas on seal soodustanud sündimuse kasvu võrreldes Lõuna-Euroopaga. Ehkki Lõuna- ja Ida-Euroopas paljud naised töötavad, pole neil kodutöödes abilisi, samuti peavad nad hoolitsema eakate vanemate eest, mis Põhja- ja Lääne-Euroopas ei ole nii tavaline. Kui Lõuna-Euroopa soovib oma sündimust tõsta, peab ta võtma kasutusele uusi poliitikaid ja muutma suhtumist perepoliitikasse, mis tõenäoliselt ei juhtu väga kiiresti
Riigirahanduse põhisõnumid 2015 • Säilib valitsussektori struktuurne ülejääk, 2015. a 0,8% SKPst • Valitsussektori nominaalne puudujääk ulatub 0,5%ni SKPst • Riigieelarve tulud kasvavad 7%, sh maksutulud 6,1% • Maksukoormus püsib selle aasta tasemel ehk 32,7% SKPst • Valitsussektori võlakoormus väheneb 9,3%ni SKPst, sh EFSF moodustab sellest ligikaudu veerandi Suuremad kulukasvud • riiklik pension 100,5 mln eurot • peretoetused (universaalse lapsetoetuse tõstmine) 76,4 mln eurot • eraldis Eesti Haigekassale ravikindlustuseks 48 mln eurot • riigi kanded kohustuslikku pensionifondi 33,6 mln eurot • töötuskindlustusmaksed 27,6 mln eurot • otsetoetused põllumajandustootjatele 11,9 mln eurot • kõrgkoolide tegevustoetus 14,9 mln eurot • Euroopa Liidu makse 10,5 mln eurot RIIGIEELARVE TULUD • 2015. aasta riigi tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2014.
Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana. Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Riigieelarve 2015 Riiklik pension 1 005 000,00 € Peretoetused 7 640 000,00 € Ravi kindlustus 4 800 000,00 € Pensionifond 3 360 000,00 € Töötuskindlustusmaksed 2 780 000,00 € Põllumajandustootjatele 1 190 000,00 € Kõrgkoolide tegevtoetus 1 490 000,00 € Euroopa liidu makse 1 050 000,00 € Tulumaks- Residendist füüsilised isikud maksavad Eestis tulumaksu kogu oma tulult, olenemata selle teenimise riigist. Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu on 1728 eurot (144 eurot kuus).
maale 4. A.Smith - nõudmine = pakkumine, majandamisega tegeleb erasektor ja riik ei sekku sellesse K.Marks - tootmisvahend ja toodang kuuluvad kapitalistidele, proletariaat e. tööjõud müüvad oma oskusi ning ei loo omale rikkusi, kasum on seda suurem mida rohkem tööd tehakse, mida väiksema tasu eest M.Weber jõukuse kasv läbi usu E.Durkheim - tööjaotus vastab sotsiaalse solidaarsuse eest, tähtis oli induism 5. Heaoluriik: Toetused (töötute abiraha, peretoetused, puudega inimeste toetused, toimeetuleku toetused, haigus ja töötushüvitisi) ressursside ülekanne ühest sfäärist teisse 50 % avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks Tasuta teenuste võimalus (tervishoid, haridus, munitsipaaleluase,sotsiaalhoolekanne) 6. Heaoluriiki ohustab: suur tööpuudus, vaesus, kuritegevus 7. Demokraatia on teatud valitsemisvorm, kus v6im on rahva käes 1
SOTSIAALKINDLUSTUS JA TERVISHOID PORTUGAL On õigus saada samal tasemel sotsiaalkindlustushüvitist ja sotsiaaltoetust kui vastuvõtjariigi kodanikul. Need õigused on: · Haigus ja sünnitushüvitis; · Invaliidsus, vanadus ja lesehüvitis; · Peretoetus; · Hüvitised, mida makstakse tööõnnetuste puhul. Rasedusja sünnituspuhkus Puhkusel olles saab ema 100% oma sissetulekust 120 kalendripäeva jooksul, kuid 90 päeva on vaja võtta pärast sünnitust. Peretoetused Lapsetoetus igakuuline toetus, mis makstakse kuni 16aastani või 24aastani kui nooruk on registreeritud haridusasutuses. Matusetoetus ühekordne toetus. Ajutine arstiabi On õigus saada esmast arstiabi. Selleks on vaja Euroopa ravikindlustuskaarti. Suuremates linnades ja keskustes on avatud ööpäevaringsed arstiabipunktid. Vältimatu abi saamiseks tuleb pöörduda otse tervishoiukeskuse esmaabikabinetti või Riikliku Tervishoiuteenistuse haiglasse.
Mida maksudega edasi tehakse Käibemaks ettevõtja maksab müügi KM- ostu KM= riigile KM, Tulumaks-läheb kohalikule omavalitsusele 11,4 ja ülejäänud riigile. Maamaks- makstakse maksuametile, kannab vallale või linnale tagasi. Sotsiaalmaks koosneb kahest osast: 20% sotsiaalkindlustusse, 13% osa ravikindlustusse. Kogumispensioniga liitunud isikute 4% võrra vähendatakse sotsiaalkindlustuse osa. Maksud lähevad siis vastavalt sotsiaalkaitseks( peretoetused, pension, vanemahüvitis), tervishoiuks (perearst, traumapunkt, haiglaravi), kultuur, teadus ja haridus (lasteaed, kool, teater, sport), keskkond ja põllumajandus (jäätmekäitlus toetus), transport (teede ehitamine ), riigikaitse ja turvalisus (kaitsevägi, äärte, politsei), muud valitsemisekulud (vallad ja linnad, riigikogu, valitsus). 3. Millised seadused reguleerivad maksundust. Milline on maksunduse baasseadus-maksukorralduse seadus. Miks on vaja maksuseaduseid
..................................................................................................................... 2 Perepoliitika eesmärgid .................................................................................................... 3 Perepoliitika põhimõtted ...................................................................................................4 Laste- ja perepoliitika kontseptsioon ................................................................................6 Peretoetused Eestis ........................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................ 13 1 Sissejuhatus Perepoliitika on sotsiaalpoliitika üks olulisemaid valdkondi. Peaaegu kõik arenenud maailma riigid toetavad lapsi kasvatavaid peresid
2. sammas kogumispension 3. sammas täiendav kogumissammas Pensionilisad, eripensionid: presidendile parlamendipension kohtuniku ametipension politseinik, prokuröri, riigikontrolli peakontrolörija ametipension kaitseministeerium Peretoetuste liigid Lapsetoetus L apsehooldustasu: üksikvanema lapsetoetus ajateenija lapsetoetus eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Ühekordsed peretoetused: elluastumistoetus sünnitoetus Muud toetused: lapsendamistoetus seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus. Peretoetuste suurused: Lapse sünnitoetus 5000. Esimesele ja teisele lapsele 300. Alates kolmandast lapsest 900. 38aastase lapse vanemale 300. Üksikvanema lapse toetus 300. Ajateenija lapse toetus 750.- Muud toetused Ee s tko s te ta va võ i
Ettevõtluse osakond Silja Luht AÜEP1 Laste hoolekanne Eestis Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2009 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Riiklikud sotsiaaltoetused ja teenused.................................................................................... 4 1.1. Peretoetused................................................................................................................. 4 1.2. Lapsendamine............................................................................................................... 4 1.3. Asenduskodu teenus..................................................................................................... 4 1.4. lapsehoiuteenus........................................................................................
need tasulised. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Sotsiaalne kaitse pakub rahvale pensioni, turvakodud,tasuta arstiabi jt. Kõigil on võrdne õigus vältimatuks abiks. Üldjuhul on raviasutused riikliku kontrolli all ja kodanikele tasuta. Eakatele tagab riik Pensionid,Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni. Lisaks tagab riik ja kontrollib: Represseeritud isikute pensioniõigused ja toetused,Peretoetused,Vanemahüvitis,Elatisabi,Õppelaenude kustutamine,Puuetega inimeste sotsiaaltoetused,Erivajadusega inimeste riiklik hoolekanne, Muud toetused, Kuriteoohvrite hüvitised,Ohvriabi. Kokkuvõtteks võib öelda, et riik tagab meie õigused- et kodanikel oleks kindlustunne, kohustused- heaolu eest tuleb midagi ka vastu pakkuda ja vabaduse: riigile on oluline tema kodanike heaolu ja elukvaliteet. KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Eesti Vabariigi Põhiseadus Riigiteataja 2
pereellu); · millised on väärtused, mida elus kõige enam hinnatakse; · majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha eluase, riigi poliitika). Laste- ja perepoliitika all mõeldakse riiklikku poliitikat, mis on suunatud lastele ja lastega peredele. Kitsamas tähenduses võib mõista perepoliitikana meetmeid, mida riik kasutab laste ja lastega perede majandusliku heaolu tõstmiseks laste kasvatamise ja hooldamise perioodil: peretoetused, vanemapuhkused, lastehoiu korraldamine. Laste- ja perepoliitika üldine eesmärk on tagada lastele ja lastega peredele parim võimalik elukvaliteet ning turvaline elukeskkond. Laste- ja perepoliitikal on eelkõige järgmised ülesanded. · Laste ja lastega perede elukvaliteedi parandamine. · Töö- ja pereelu ühitamise toetamine. · Laste kasvatamise väärtustamine. (Joonis 3. Kulu lapse kohta)
SISSETULEKUD MILLELE EI SAA PÖÖRATA SISSENÕUET Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet ehk lihtsamalt öelduna, sissetulekud mida ei tohi arestida, on järgnevad: riiklikud peretoetused nagu: lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, seitsme- ja enamlapselise pere vanema toetus, sünnitoetus, lapsendamistoetus, elluastumistoetus; puudega inimeste sotsiaaltoetused: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus,
tarbimine. 13. Rahvastikupoliitika SÜNDIMUSE MÕJUTAMISEKS RÄNNETE MÕJUTAMISEKS Abiellumisvanuse piir Piirangud/soodustused kodakondsuse saamiseks Rasestumisvastaste vahendite ja abordi Piirangud/soodustused elamis- ja töölubade kättesaadavus saamisel Kooselu reeglid - Peretoetused - Lisapuhkused - Soodustused töötamisel - Trahvid - 14. Kvoot- sisse- ja väljarändajate piirmäär Linnastumine- linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus Eeslinnastumine- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades Vastulinnastumine- inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse
14. Sotsiaalne turvalisus: sotsiaalkindlustus- inimeste kindlustunnet ja majanduslikku toimetulekut, mida tagab kogu ühiskond, eelkõige aga valitsus oma poliitikaga sotsiaalabi- hõlmab kõiki rahalisi väljamakseid, mida tehakse kodanike toimetuleku parandamiseks. Neile lisanduvad ühishüved. 15. Sotsiaalturva Eestis- töötuskindlustus, pensionid, sotsiaalabi, toetused- tööõnnetusetoetus, peretoetused- lapse,-üksikvanematoetus, puudega inimeste toetus jne..
olulisemat valdkonda Eesti Vabariigis. Uurimisülesanded, millele referaadis vastust otsitakse on alljärgnevad: · perepoliitika eesmärgid, meetmed, · kas valitsuse valitud perepoliitika tagab eestlaste sündimuse jätkuvat suurenemist ja laste vaesusriski ennetamist läbi lapsevanemate toetamise, · erakondade valmislubaduste analüüs, mis käsitleb perepoliitikas käsitletavaid märksõnu: peretoetused, lapsehooldustasu, toetused ja teenused toimetulekuraskustes peredele. Referaadis esitatud uurimisülesannete lahendamiseks kasutab referaadi koostaja erinevaid allikaid. Kirjandusest kasutab referaadi koostaja artiklite kogumikku, 4 erinevaid meediaväljaandeid- ajalehti, Internetist kasutatakse erinevate asutuste kodulehekülgi ning elektroonilisi väljaandeid.
Need kulutused, mis on suunatud ühiskonnaliikmete heaolu tagamisele sostsiaalsete probleemide korral katavad sotsiaalse kaitse e sotsiaalse turvalisuse poliitikat.Sotsiaalseks riskiks on tööta jäämine, haigestumine, puue, totja taotus jne.Sotsiaalturva väljamaksed on korraldatud kahel põhimõttel sotsiaalkindlustuse (pension, haigusraha, töötuskindlustus) puhul sõltub toetuse suurus inimese v ettevõtte poolt tehtud sissemaksetest.Teiseks väljamaksete liigiks on sotsiaaltoetused (peretoetused, toimetulekutoetus), mida antakse puudust kannatavatele v sotsiaalsesse riskiolukorda sattunud inimestele, olenemata tema poolt tehtud sissemaksetest.Sotsiaalhoolekandeks nim kõiki neid meetmeid, millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi.
lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. 2 Ülevaade lapsendamise korraldamise kohta Korraldab: Maavalitsus Otsustab: Kohus Lapse esindaja: Lapsendaja Toetus riigilt: Ühekordne toetus 320 eurot, 70 päeva kuni 10- aastase lapsega + muud peretoetused Teostab järelevalvet: Puudub 3 Kes saab last lapsendada? q Lapsendajat valides arvestatakse tema isikuomadusi, suhteid lapsendatavaga, varalist seisundit ja võimet täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi (PKS § 147) q Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik. Kohus võib erandina lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa
Eesti kolmesambaline pensionisüsteem: I sammas (riiklik pension), II sammas (kohustuslik kogumispension), III sammas (täiendav kogumispension, vabatahtlik). Sotsiaaltoestuste sihtgrupid: inimesed, kes kuuluvad mingisse RISKIGRUPPI (töötud, puudega inimesed, orvud, lastega pered jne) ja ABIVAJAJAD, kes taotlevad abi (sissetulek jääb alla toimetuleku piiri (1000.- per capita, iga järgmine pereliige 800.-). Sotsiaaltoetused ja teenused: Lastega pered (vanemahüvitis, peretoetused, lapsendamine, lapsehoiuteenus), puudega inimesed (töövõimetuspension, tehnilised abivahendid, rehabilitatsiooniteenus), matusetoetus, ohvriabi (sh hüvitis kuriteoohvritele), represseeritute toetused, tööturg töötule ja tööandjale toetused ja teenused. 5. Reformise põhjused: Kohustuslik vs vabatahtlik (tasuline) haridus Sisseastumine, selle tingimused Väljalangevus koolidest Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine
selleks oma suulise nõusoleku , kuid venitab aega vajalike dokumentide vormistamiseks . Käesoleval ajal Katrin hulgub ringi , ööbib tavaliselt tuttavate juures . Katrin on endine lastekodu kasvandik ,tema emal on vanema õigused ära võetud.Katrini õed elavad Ida-Virumaal ning Lääne-Virumaal Ulvi külas , suhted nendega on head , kuid sugulased ise on riskigrupis (töötud ,alkoholi probleemidega) . Katrini sissetulekuks on 60% töövõimetuse pension (suhkruhaigus) ning lapse peretoetused. Katrin omab põhiharidust .Kliendi ja tema elukaaslase suhted on pingelised.Klient elab perekonniti eraldi . Nad ei saanud kokkuleppele lapse elukorraldamises . VÕIMALIKUD PÕHJUSED · Katrinil ja Vitalil on erinevad vaateväljad lapse elukorraldamisest . · Alkoholisõltuvus · Tihti vahetuvad Katrini elukaaslased · Katrinil võib-olla ei olnud lapsepõlves kellegagi väga rääkida ,keda usaldaks ,seetõttu ta
Meri), ees-perekonnanimi ei tohi olla vastuolus(nt. Aita-Leida Kuusepuu,Heli Kopter), vältida tuleks võõrtähti(x;y;z;q), soo muutmisel mõlemad nimed lubatud muuta, lapsele perekonnanimeks topeltnime ei tohi panna, lihtsalt tohib perekonnanime muuta 1x elus Perekonna seisuosakonna poolt antakse välja:sünniaktid, sünnitunnistus, abielusõlmis/lahutamis- tunnistus, nimemuutmistunnistus Riiklike peretoetuste seadus alates 2002a.igakuiselt makstavad peretoetused, ühekordselt makstavad.., kord kvartalis .., kord aastas.., Igakuised peretoetused: lapsetoetus 16.a või kui laps õpib, sis 19.a.ni, lapsehooldustasu vanematele, kellel kuni 3.a. lapsed(ei maksta kui, kui makstakse vanemahüvitisi)(min. 2200.- max. 17000.-, üksikvanema lapse toetus, lapsel, kel üks vaematest või üks neist on tagaotsitav, ajateenija lapse toetus, eestkostel või perekonnas hooldamisel olev lapsetoetus, 7 ja
- saabas - tootmisosakond - saabaste materjalikulu - uue saapa juurutamise projekt - vabriku juhataja töötasu - toodetud saabaste arv - palgakulu - materjalide soetusmaksumus -IT osakond - amortisatsioon - võetud laen summas 500 000 kr - ostutegevus 18. Kululiigiks Sotsiaalministeeriumis on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - personalikulu -väljamakstud toetus - Tervisekaitseinspektsioon - majandamiskulu - peretoetused - amortisatsioon - pensionide väljamaksmine 19. Masinate ja seadmetega seotud kulud on (märkida õige tõmmates joone või värvides): - rentimine - masinisti töötasu - kindlustus - remondikulud 20. Paiguta lainelaudade tootmise vabrikus kulu üldnimetus (muutuvkulu, püsikulu, müügikulu, tootmiskulu, tootmise üldkulu, pöördumatu kulu, alternatiivkulu) õige kulurühma juurde. müügikulu reklaam, komisjonitasu. tootmise üldkulu garazi amortisatsioon, seadmete rent, reklaam.
a. 2250. kuus Mida me tagasi saame? Õpik lk. 14 Teenused 1. Tervishoiuteenused 2. Haridus. 3. Munitsipaaleluase 4. Sotsiaalhoolekanne vt. lk. 167. Nimeta sotsiaalhoolekandeteenuseid. Võru? Ühishüved, riigikaitse Väljamaksed 1. Kindlustusväljamaksed (vanaduspension, haigushüvitis, töötushüvitis). Inimene on ise kaasatud rahaliste ressursside kogumisse 2. Toetused eelarvest. Ei eeldata abivajaja isiklikku rahalist panust. Mõne sotsiaaltoetuse vajadust peab tõestama peretoetused Eestis. Puuetega inimeste toetused toimetulekutoetus pere esimesele liikmele 1000.-, järgmistele 800.- töötutoetus u. 1000, makstakse 270 päeva töötuskindlustushüvitis - maksimum üle 13000.- Väljateenitud palk on brutopalk. palk, millest maksud on maha arvestatud, on netopalk. Nimeta makse otsene ja riiklik- otsene ja sihtotstarbeline- kaudne ja riiklik- kaudne ja kohalik- Kuivõrd saab maksupoliitika abil mõjutada indiviidi toimetulekut ühiskonnas? madalad maksud
Inimõigus- kehtib koguaeg, nii sõjas kui rahu ajal Humanitaarõigus- kehtib konflikti ajal ja järel, sõja ajal ohvrite kaitsemine-lähtub inimõigusest Tribunalid- humanitaarõiguse rikkumine = tsiviilkuritegu 1921- Lahe sõda- ainus, kus peetud kinni humanitaarõigusest (ei tohi asjata rünnata süütuid inimesi, hoomeid , pommitada) SOTSIAALPOLIITIKA sotsiaalteenus- mitterahaline (naiste varjupaik) sotsiaaltoetus- rahaline (peretoetused) Toetuseid: · lapse sünnitoetus · lapsetoetus · lapsehooldustasu · üksikvanema lapsetoetus · ajateenija lapse toetus · 7+ enamalapselise pere vanema toetus · lapsendamistoetus HEAOLU RIIGI MUDELID LIBERAALNE HEAOLU RIIGI MUDEL Nt: USA · turuvabadus · riigiroll minimaalne- loob ainult keskkonna · palgaerinevused suured ( töö ei taga rikkust ja heaolu)
abivajajate toimetuleku. Sellest võivad Eestis osa saada alalised elanikud, siin alaliselt elavad välismaalased ja Eestis viibivad pagulased. Vältimatut sotsiaalabi (toit,riided ja ajutine peavari) saavad kõik Eestis viibivad inimesed. Sotsiaalabi jaguneb sotsiaalteenusteks ja sotsiaaltoetusteks. Sotsiaalteenus on toimetulekut soodustav mitterahaline toetus (nt supiköök,naiste varjupaik,kodutute varjupaik ,jne). Sotsiaaltoetus on aga rahaline,nt peretoetused,lapse sünnitoetus,vanemahüvitis, lapsetoetus. Vaesusrisk on oht langeda allapoole vaesuspiiri. Eestis on vaesuspiir 174 eurot inimese kohta, 87 eurot lapse kohta. Vaesus jaguneb: 1)Absoluutne inimese tulu jääb allapoole riiklikku vaesuspiiri; 2)Suhteline inimese elatustase on allpool ühiskonna keskmist. Riik maksab vaestele toimetulekutoetust. Seda saab inimene vallalt või linnalt. Toetus on mõeldud nt kommunaalteenuste tasumiseks. 2011
näiteks arengu maadega Keskmise taanlase elatustaset iseloomustavad samad heaolumärgid:elukoht, auto, arvutid, telefonid jne... Heaolu erinevat taset nätavad kõrge migratsioon, mis on ka tahes- tahtmata ebameeldiv .Kindlad sotsiaalsed garantiid töötuse ja eelpensioni puhul-see on ka suur faktor miks just skandinaavia riikidesse on suur sisseränne, Eestisse aga mitte. 2) Sotsiaaltoetused: Eestis on suhteliselt suured toetused võrreldes Ida- Euroopa riikidega-kindlad pensionid, peretoetused, tasuta koolitoit põhikoolis jpm. miinuseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Tasuta arstikohtade asendusel on tekkinud palju eraettevõtteid mis tegelvad samuti inimestega, kuid see on juba tunduvamalt kallim variant. Taanis sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Kindlasti oleme me kõik,
Sotsiaalkindlustust, inimene korjab ise omale säästusid, tegeleb ise oma raha ja kindlustusega 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? Üsnagi edukas. Arsti abi on kõrge kvaliteediga, inimene saab abi kui arsti juurde läheb. Haigekassa. Sotsiaaltoetused. 15. Mille poolest erineb sotsiaalteenus sotsiaaltoetusest? Sotsiaaltoetus isiku toimetuleku soodustamiseks antav rahaline toetus. nt. Peretoetused, puuetega inimeste toetused, toimetulekutoetus. Sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus. nt. Sotsiaalnõustamine, lapsehoiuteenus, koduteenused, hooldamine hooldekandeasutuses. 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? Latsetoetus, toimetuleku toetus, sünnitoetus, puuetega inimeste toetused, sotsiaaltoetus, matusetoetus, koolitoetus 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused.
Tegu on seega tüpiseeriva ja abstraktse sotsiaalse hüvitiste süsteemiga. Sotsiaalhoolekande meetmed täidavad erinevaid eesmärke. Hüvitised võivad täita sotsiaalsetest erivajadustest tingitud abi osutamise või vaesuse ja tõrjutuse ennetamise ja leevendamise eesmärki, samuti isiku või perekonna toimetuleku toetamise eesmärki. Sotsiaalse edendamise alla kuuluvad valdkonnad, mille eesmärgiks on võimaluste võrdsuse parandamine erinevate vajaduste puhul (tööturuteenused, peretoetused). Kahjuhüvitamise puhul kaitstakse mittetavapäraste sotsiaalsete riskide eest, mille puhul ei saa eeldada eelnevat kindlustamist (ohvriabiteenus, psühholoogiline abi). Sotsiaalabi on individuaalne konkreetsest abivajadusest lähtuv abistamissüsteem, mille esmaseks eesmärgiks on tagada inimväärikus ja toimetuleku miinimum. Eesmärgist lähtuva meetodi alusel ühendatakse ühte süsteemi nii ennetavad, taastavad kui kompenseerivad meetmed.
8. Kõiki neid kulutusi, mida riik teeb oma funktsioonide täitmiseks, nimetatakse valitsuskuludeks. Sinna hulka kuuluvad kulud teenuste organiseerimiseks ja rahalised ülekanded. Need kulutused mis tagavad heaolu ühiskonnaliikmetele sotsiaalsete riskiolukordade ja probleemide korral, katavad sotsiaalse kaitse ehk sotsiaalse turvalisuse poliitikat. Sotsiaalturvalisuse liigid: Sotsiaalkindlustus: Pensioni-, tervise- ja töötuskindlustus. Peretoetused: Lapsetoetus, sünnitoetus, lapsehooldustasu, koolitoetus. Sotsiaalhoolekanne ja toetused: Toimetulekutoetused, puuetega inimeste toetused, lastekodud, hooldekodud, varjupaigad, hoolekandeteenused. Sotsiaalne risk: asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine. Eesti pensionisüsteemi eesmärgiks on aidata inimesel pensionile minnes säilitada senine sissetulek
7)keskastme spetsialistide, lihttööliste puudus 8)kutsehariduse halb maine ja kvaliteet Sotsiaalpoliitika Sotsiaalne risk- töötuks jäämine, haigestumine, alaealiste laste kasvatamine, puue, toit ja kaotus, vanadus, kodutus Riik paneb paika teatud põhimõtted, seadused, õigused. Tööandja peab hoolitsema sotsiaalse turvalisuse eest nt maksab sotsiaalmaksu, hoiab töökohta. Sotsiaalkindlustus: 1)pensionikindlustus 2)tervisekindlustus 3)töötuskindlustus Sotsiaaltoetused: 1)peretoetused 2)toimetuleku toetused 3)puuetega inimeste toetused 4)lastekodud, hooldekodud, varjupaigad Alternatiivkulu- Loobumsie tõttu saamata jäänud kulu. Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida, sh tehes ühe valiku, tuleb loobuda teisest. Inflaktsioonimäär- keskmise hinnataseme protsentuaalne muutus baasperioodiga võrreldes. Inflatsioon- keskmise hinna-taseme pidev tõus pikal perioodil. Põhjused: 1)nõudlus kasvab
lühikese ajaga võrreldes muu Euroopaga ning see areng on olnud isegi meeletult kiire ja riiklike probleeme ei ole võimalik lahendada üleöö. Võrdlen meie heaolutaset meie naabrite soomlastega. Nemad oma heaoluriikki ehitanud viimased 90 aastat, kuid teadlik heaoluriigi ehitamine algas 60.ndatel aastatel, mil algas nende suur sotsiaalreform. 1) heal tasemel sotsiaaltoetused: - Eestis suhteliselt teiste Ida-Euroopa riikidega heal tasemel. Kindlad pensionid, peretoetused, tasuta koolitoit põhikoolis. Puuduseks pensioniea tõus ning kohustuslik II pensioinsammas. Tasuta arstiabi on küll kõigile kättesaadav, kuid järjekorrad pikad. Selle kõrvale tekkinud tasuline arstiabi, kus arsti vastuvõtule pääseb kiiresti, kuid hind kõrge. Töötuskindlustus süstem töötab. - Soomes sotsiaal- ja tervishoiuteenused on peaaegu täielikult riiklikud ja neid finantseeritakse maksulaekumiste arvel. Selle mudeli
Eestis välismaalaste seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud alusel. § 2 lõikes 2 on ära märgitud, et välismaal õppimise tõttu perest eemalviibivatel lastel ja ka Eestis elavatel perekonnliikmetel lasub täieõiguslik toetuse saamise kord. § 2 lõikes 3 toob välja isikud, kellele toetust ei maksta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud perekonnaliikme kohta, kes saab mõne teise riigi vastavat toetust. 1.3 Toetuste liigid Igakuiselt makstavad peretoetused on: 1) lapsetoetus; 2) lapsehooldustasu; 3) üksikvanema lapse toetus; 4) ajateenija lapse toetus; 5) eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus; 6) seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetus. [RT I 2005, 9, 34 - jõust. 09.02.2005] (RPS: §3 lõige 1) Lapsetoetusele on igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni (RPS §5 lõik 1). Riikliku pereseaduse kohaselt on lapsel õigus toetusele, kui ta õpib põhikoolis, gümnaasiumis
Majanduse ülesehitamisele aitasid kaasa Rahvusvaheline Rekonstrueerimis ja arengupank (World pank) ning rahvusvaheline valuutafond. Arengu tulemusel jõuti heaoluühiskonda, mis esimesena sai teoks Põhjamaades. Inimeste elu paranes. Eesmärgiks on seatud võrdsete võimaluste tagamine kõigile. Sõjast kõrvale jäänud rootsis oli üleminek heaoluühiskonnale alanud juba enne Teist maailmasõda. Erinevad toetused nagu töökindlustus, peretoetused ja puhkusetasud ning kehtestasid 8 tunnise tööpäeva. Rootsi oli väga jõukas. Läänemaailma võimsamaks riigiks tõusis USA.Ühendriigid suutsid kiirelt demobiliseerida oma armee ning taastada rahuaegse majanduse. Selle tulemuseks oli majanduse kiire arend ning elatustaseme tõus, mis ühendriikide positsiooni maailmas veelgi tugevdas. Markartism- kommunistide tagakiusamine. (kõrvaldati avalikest ametitest, avalikkuse hukkamõistmine jne ) Suurbritannia
Sotsiaalpoliitika 1. seisukohti ja põhimõtteid, mis puudutavad ressurside ja vastutuse jaotust üksikisiku, rühmade ja kogukondade vahel ühiskonnas; 2. abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. Sotsiaalturva liigid · Sotsiaalkindlustus (sõltub inimese panusest ressursside kogumisse, nt. pension, ravimikindlustus, tööstuskindlustus...) · Sotsiaalabi 1)sotsiaaltoetused 2)sotsiaalhoolekanne · Peretoetused Sotsiaalabi · Sõltub inimese vajadustest abi järele · Sotsiaaltoetused on rahalisel kujul, sotsiaalhoolekann teenustena · Nt töötu abiraha, toimetulekutoetus, rahvapension, lastekodud, hooldekodud, kodutude öömajad, hooldusteenus 6ÜHISKONNAÕPETUS Välismajandusepoliitika I. Riikidevaheline kaubandus (eksport, inport) II. Rahvusvaheline rahandus Piirangud väliskaubanduses · Tollimaksud · Kvoodid · Standardis
· Ühishüvisele (politseid, haridus, sotsiaalteenused, side) Sotsiaalne kaitse, ehk sotsiaalne turvalisus inimese kindlustunne ja majanduslik toimetuleks, mille tagab riik. Sotsiaalne tisk tööta jäämine, haigestumine, alaelaiste laste kasvatamine, puue, toitja kaotus, vanadus, kodutus. Sotsiaalkindlustus · Pension · Haigusraha · Arstiabi · Soodusravimid · Tööstuskindlustus See sõltub inimese palga suurusest. Peretoetused: · Lastetoetus · Sünnitoetus · Koolitoetus · Vanemahüvitis ehk emapalk Sotsiaalabi: · Toimetulekutoetus · Puuetega inimese toetus · Lastekodud, hooldekodud, turvakodud, kodutute varjupaigad · Hoolekanne vs sotsiaaltöötaja abi Makstakse või osutatakse neile, kes endagaise toime ei tule. Ei sõltu inimese sissetulekust.
seadusandlus jaoks Monopolidevasta-ne poliitika X Riik sekkub väga vähe Infopuudulikusest ülesaamine X Iganädalal on inftunnid, lisaks pressiteated Kindlustus X Riik ei kindlusta oma rahvast Rahandus-regulatsioon Võrdsuse edendamine Sotsiaalkindlustuse korraldus Ümberjaotav pensionisüsteem X Riik maksab raha pensionisambasse Peretoetused X Paljulapselised pered saavad toetust, lisaks emapalk Aktivistlikud Turust tingitud puuduste X Riik ei reguleeri majandust korrigeerimine Erasfääri tegevuse X Riik ei sekku erasfääri koordineerimine Turgude edendamine X Loovad mingilmääral soodsamaid
või taastada sotsiaalkindlustus ainelise toimetuleku tagamine inimestele, kelle sissetulek on vähenenud töötuks jäämise, töövõimetuse, haiguse, vanaduse, pere ülalpidaja surma tõttu vms põhjusel. Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral. Eesti sotsiaalkindlustustusskeemid on pensionikindlustus, ravikindlustus, töötuskindlustus, peretoetused, vanemahüvitis, puuetega inimeste sotsiaaltoetused ja matusetoetus. sotsiaalhoolekanne = hoolekanne toimetulekuraskustes ühiskonnaliikmetele osutatavad teenused ja majanduslik abi. Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärk on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust,
on vähemalt 15 a Eestis omandatud pensionistaaži. Rahvapension - Eesti alasele elanikule, tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele. - Neile pensioniealistele inimestele, kel ei ole vanaduspensioni saamisekspiisavat (15a) tööstaaži. II Sammas - Töötav inimene peab maksma 2% brutopalgast. - Riik maksab 4% sotsiaalmaksu arvelt. PERETOETUSED Millal makstakse lapsetoetust? Kui suur on lapsetoetus? Vastus: Kui peres on laps, kes on kuni 16 aastat vana või kuni 19 aastat ja õpib edasi. Toetuse suurus on 1. ja 2. laps 50€ ja alates 3- st 100€ kuus Kui suur on riiklik sünnitoetus? Vastus: 320€ ühele vanemale, ühe lapse kohta. 1000€ kolmikute või rohkem mitmikute korral iga lapse kohta. Riiklikud hüvitised Millal ja mis tingimusel makstakse vanemahüvitist?
annaabi.ee 
