Vulkaanid Silver Ratnik Kenno Epler Mihkel Välja 11a Sisukord 3 Vulkaani mõiste 4 Vulkaanide levik 5 Magma 6 Kilpvulkaanid 7 Kihtvulkaanid 8 Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 9 Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 10 Vulkaanipursete ennustamine 11 Kasutatud kirjandus Vulkaani mõiste · Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. · Vulkaanide seisundid: 1) Kustunud inimajaloo jooksul mitte pursanud 2) Seiskuvad ajutise purske rahu seisundis olevad 3) Aktiivsed pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad
Vulkaani kõrgus on umbes 3330 m. Etna on Itaalia kõrgeim tipp.Etna on üks aktiivseimaid vulkaane maailmas.Purskas viimati 2011.Millest on tulnud selline nimi? Etna tähendab mäge. Etna on kiht vulkaan.Kiht vulkaan on tavaliselt järsunõlvaline. Viimane tõeliselt suur purse toimus 1669. Aastal, seda on nimetatud viimase 300 aasta tugevaimaks purskeks. Paar päeva enne seda purset toimus maavärinad, mis hävitasid laastavalt ümbruskonna külasid, vulkaanipurskega leidsid mõned külad enda täieliku lõpu. Samuti surid paljud inimesed.
VULKANISM 'vulkaan-tulemägi,koonusekujuline, vulkaane esineb laamade äärealadel. vaikse ookeani tulevöö,tulerõngas...seal on palju vulkaane laamad eralduvad atlandi ookeani keskaehelkul. vulkaane võib olla ka mandri sisealadel. N.haway,kanaarid jaotatakse kuju järgi: kilpvulkaanid räni ja gaaside vaene,väike viskoossus,hästi liikuv basaltne magma mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse N.ookeanides on alati kilpvlkaanid kihtvulkaanid viskoossus suur, vaevalt voolab..aeglaselt. graniitne magma.lühikesed laavavoolud.magma tarduv juba sageli lõõriski ja moodustab nö. laavakorke tavaliselt mandritel vulkaani ehitus-LEHEL langatuskaldeera teke-LEHEL vulkaanipurskega kaaasnevad nähtsed:::: gaasi ja tolmu,tuha,mürgised pilved. laavavoolud
MAAVÄRINAD 12. klass Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. ERISTATAKSE: • tektoonilist maavärinat; • vulkaanilist maavärinat; • langatusvärinat; • tehnogeenset maavärinat. TEKTOONILISED MAAVÄRINAD Kivimite purunemisel ehk murrangute tekke tulemusena tekivad tektoonilised maavärinad. VULKAANILISED MAAVÄRINAD Vulkaanilised maavärinad kaasnevad vulkaanipurskega. LANGATUSVÄRINAD • Langatusvärinad – suurte koobaste sisevarisemine. • Langatusvärinad toimuvad maa-alustes koobastes ja kaevandustes, mille kokkuvarisemine on põhjustatud seismilistest lainetest. TEHNOGEENSED MAAVÄRINAD Tehnogeenset maavärinat põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa- alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). • Tõugete lähtekohta nimetatakse maavärina koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ...
liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Vulkaan ehk tulemägi ... tekib, kui maakoorelõhest tungib välja vahevöö sulanud kivimmass ehk magma. Maa seest väljunud tulikuum sulam on laava Laava on madalama tº-ga ja gaasidevaesem Maailmas on inimajaloo vältel tegutsenud umbes 1500 vulkaani (maismaal) Igal ajahetkel purskab umbes 20 vulkaani Etna on üks aktiivsemaid tegutsevaid vulkaane Vulkaanipurskega võivad kaasneda: Eralduvad gaasid veeaur, süsinikdioksiid, väävliühendid Tuhapilv tekib lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu Lõõmpilv kõrge tº-ga tulikuum gaasi- ja vulkaaniliste setete pilv Vulkaanilised pommid põlevad kivimikehad Laavavoolud Lööklaine Tsunami vee-aluse vulkaanipurske korral Maavärinad Vulkaanid tekivad neljal erineval moel Mandrilisel Mandrilise ja Kuuma Ookeanilise riftialal ookeanilise punkti ja ookea-
Tardkivimid: graniit, basalt keskmäestikes Settekivimid: liivakivi, lubjakivi - Laamade sisealadel, ookeanides kuuma Setted: liiv, kruus, savi täpi piirkonnas - Kontinentaalse rifti piirkonnas mandrite Maavärina kolle ehk fookus koht sisealadel maapõues, kust saab maavärin alguse. Epitsenter maapinnal kolde kohal olev Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: paik, kus purustused on kõige tugevamad. veeaur, mürgised gaasid, vulkaanilised mudavoolud, maavärinad, geisrid, viljakad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad. nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel koos kivimite Maavärinaga kaasnevad nähtused: rebenemisega
maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal : · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena. Kehalained Pinnalained Levivad maapinnas kiiresti Levivad piki maapinda epitsentrist eemale kerapinnalaadsete frontidena nagu virveringid vees
Litosfäär 1.MAA SISEEHITUS 1.MAAKOOR Ookeaniline maakoor: · 5 - 20 km · vanus ~ 180 milj aastat · õhem, lasub madalamal, suhteliselt ühtlane, suurema tihedusega, · tekkinud basaltse magma tardumisel 2 kihti: basalt, settekivimid Mandriline maakoor: · vanus ~ 4 miljardit aastat · kergem, väga muutlik, erineva paksusega · mandrite all 25-80 km (80 - kõrgmäestike piirkonnas) · 3 kihti: basalt, graniit, settekivimid 2.VAHEVÖÖ Kivimid vahevöös on kõrge rõhu ja temperatuuri all. Vahevöö jaguneb: a) ülemine vahevöö astenosfäär ehk ülamantel b) alumine vahevöö süvavahevöö ehk alusmantel a) ASTENOSFÄÄR (ülamantel) · vahevöö kivimiline piirkond, kivimite osalise ülessulamise ala. · asub vahevöö ülemises osas 100 - 200 km sügavusel maapinnast, ~ 50 400 km vahemikusplastilises voolavas olekus. Koosneb ultrabasiidist. Sellest kõrgemale jäävat Maa tahket kesta...
plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellise materjali mahasadamisel moodustuvad paakunud kivimmassi tuffi kivid. Tugevate pursete käigus võib vulkaani lõõri toitva magmakolde lagi sisse vajuda, mille tagajärjel tekib mitme(kümne)kilomeetrise läbimõõduga langatuslik hiidkraater kaldeera. Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused Vulkaanide suitsu gaaside seas on esikohal veeaur. Hulgaliselt eraldub veel mürgist süsinik- ja vääveldioksiidi ning N, Cl, F jt ühendeid. Väga laastavad võivad olla ka vulkaanilised mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. Vulkaanipursete ennustamine Vulkaanipusete ennustus võib kõikuda mõnedest tundidest nädalateni.
laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul, Surtsey lõuna Islandis. Maavärinate tekkepõhjused: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega Nicole Maria Klais; 11 H langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus)
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika...
ookeaniäärte põrkumise protsessis. Nii aktiivseid ookeaniääri kui mandriliste laamade põrkumise piirkondi iseloomustavad maapinnal kurdmäestikud. · Vulkaanide aheliku teke (+ näide) · Kontinentaalse rifti teke (+ näide) Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti. · Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused mudavoolud lõõmpilved maavärinad (nõlvade liikumised, varingud) geisrid (kuuma vee sambad), fumaroolid (gaasijoad) · Nõlvaprotsessid
ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades slakikoonuseid; kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa); Kihtvulkaanid suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest magmast, mis tardub pimsina sageli vulkaani lõõris, mis hiljem tekitab plahvatusi ja moodustuvad tuffi kihid; mandritel ja vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Vulkaanipurskega kaasnevad lõõmpilvede rullumised, mudavoolud (lumi ja vulkaaniline materjal) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked; Maavärina koldeks on fookus, kust hakkab maavärina murrang; Vahetult kolde kohal olev paik on maavärina kese ehk epitsenter. Kehalainetest on prominentsemad pikilained, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, ja ristilained, mis levivad deformeerivate impulssitena keskkonna suhtes.
Maakoor sellest moodustuvad mandrid ja ookeani põhi Jaguneb 2-ks (ülemine ja alumine) Vahevöö Ülemises on magma teke Jaguneb 2-ks (väline ja sisemine) väline Tuum vedelas olekus, sisemine tahkes olekus 2. Nimetage vulkaanipurskega kaasnevaid nähtusi 4p. 1)Eraldub vingugaas, tuhk, jm mürgiseid aineid 2)Nähtavus on halb 3) Suured kahjustused (majad jne) 4)Viljakas muld, maavarad, kivimid 3. a) Selgitage milliste laamade liikumisega on antud joonisel B ga märgitud kohas tegemist? Märkige laamade liikumise suunad. 1+1p. Laamade liikumine: b) Missugused protsessid sellega kaasnevad? 4p. 1) 2) 3) 4) 4. Selgitage mõistet ,, astenosfäär ,, 1p
KT Litosfäär 1. Mõisted: · Litosfäär on Maa väline tahke kivimkest. · Astenosfäär on Maa vahevöö ülemises osas vahetult litosfääri all paiknev poolvedel kiht(100-200km). · Laamtektoonika on laamade tekkimine, liikumine, vastastikumõju ja hävinemine. · Rift on koht, kus toimub maakoore ja litosfääri rebenemine. · Sete on enamasti tahke fragment murenenud kivimist, mis on tuule, vooluvee vms poolt kantud ja setitatud kihiliste setetena. · Metamorfism ehk moone on kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustel. · Maavara ehk maare ehk maapõuevara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. · Maardla on geoloogiliselt uuritud, piiritletud ja riigi registris arvele võetud maavaralasundi kaevandamisväärne osa. · Maavärin on seism...
Jakob Westholmi Gümnasium Maavärin Referaat Autor: Marianne Lung 4.c klass Juhendaja: Airi Metspalu Tallinn 2018 Maavärin Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Kõva maa hakkab järsku nagu veepind lainetama ja hüplema. Maapind vappub ja praguneb. Maa-alused tõuked panevad kõikuma puud ja lõhestavad maapinda. Kostab kõrvulukustavat mürinat ja purunevad hooned. Tavaliselt on maavärinakolle 5 kuni 15 kilomeetri sügavusel. Enamik maavärinaid juhtub laamade piiril, kus maakoore osad teineteise suhtes liiguvad. See liikumine võib põhjustada väiksemaid värinad, aga kui liikumine laamade piiril hõõrdumise tõttu takerdub, kasvab pinge, kuni lõpuks kusagil midagi järele annab. Niisugused järsud pingest vabanemised põhjustavad suure purustusjõuga maavärinat. Laamade servad lihtsalt väänduvad nagu hiiglaslikud vedr...
Viimati purskas Etna suitsu ja laavat välja 13.aprillil. Käesoleval aastal on Etna pursanud juba 6 korda, need on sundinud küll lähedal asuvat lennujaama sulgema, kuid geoloogide sõnul need pursked inimestele ohtu ei osuta. Viimane tõeliselt suur purse toimus 1669. Aastal, seda on nimetatud viimase 300 aasta tugevaimaks purskeks. Paar päeva enne seda purset toimus maavärinad, mis hävitasid laastavalt ümbrkonna külasid, vulkaanipurskega leidsid mõned külad enda täieliku lõpu. Samuti surid paljud inimesed. 4. Millise kujuga on vulkaan (kihtvulkaan, kilpvulkaan, lõhevulkaan)? Kui kõrge on see vulkaan. Seostage kuju magma omadustega. Leidke internetist mõni pilt sellest vulkaanist ja lisage tööle. Etna on kihtvulkaan, selle kõrgus on 3330 meetrit, kõigub tegevuse käigus. See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Kihtvulkaan on tavaliselt
TURISMIMAJANDUSE ALUSED Loodusõnnetuste mõju turismimajandusele Islandi ja Haiti näitel Pärnu 2010 Koostas: TÜ Pärnu Kolledzi TH 1. kursuse üliõpilane Maris Ojala [email protected] Allikad: Päärt, V. Islandi vulkaanid võivad lennuliiklust häirida veel aastaid. [http://www.novaator.ee/ET/kliima/islandi_vulkaanid_voivad_lennuliiklust_hairi da_veel_aastaid/] 26.09.2010. Pawlowski, A. CNN. Before quake, signs of hope for Haiti tourism. [http://articles.cnn.com/2010-01-19/travel/haiti.tourism_1_haiti-caribbean- tourism-organization-dominican-republic?_s=PM:TRAVEL] 26.09.2010 Aasta 2010 on olnud väga loodusõnnetuste rohke. Jaanuari algul tabas Haitit laastav maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7 magnituuti, sellele järgnes Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurse aprillis. Suvel lisandusid katastroofidele ka üleujutused Hispaanias ja Rumeenias. Kindel on see, et loodusõnnetused piiravad suuresti ...
Kolme tüüpi murrangud Sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla. murrang ulatus Maigi Astok http://www.iris.edu/gifs/animations/faults.htm Maigi Astok MAAVÄRINAID ERISTATAKSE TEKKE PÕHJAL: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus). Maigi Astok Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kiiresti kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. Suuri purustusi tekitavad pinnalained, kuna
Maa siseehitus Ookeaniline maakoor 1) moodustab maailmamere põhja 2) koosneb kivimitest, mis on tekkinud atenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku, basaltse magma tardumisel 3) selle kivimitel lasuvad süvamere setted Mandriline maakoor 1) moodustab manderid 2) koosneb mitmesugustest tard-, moonde- ja settekivimitest Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) Litosfäär maa tahke väliskest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri pealsest vahevööst. Astenosfäär kujutab endast basaltse magma tekke piirkonda; 100-300 km sügavusel asuv poolvedela aine kiht, mille peal liiguvad laamad. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa dünaamilise magnetvälja. Kuna Maa gravit...
Litosfäär Geograafia KT Mandrite triivi hüpotees - püstitas Alfred Wegener. Maakoor Maa kõige välimine kõvadest kivimitest koosnev tahke kest. Jaguneb kaheks : ookeaniline ja mandriline. Mandriline maakoor 5 - 80 km, kuni 4 miljardit aastat vana. Kergem. Koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest: graniit, basalt. Ookeaniline maakoor ookeanite alune, peamiselt basaltsetest kivimitest koosnev maakoor.Kuni 10 km, kuni 180 milj. aastat vana. Raskem. Settekivimid: Basalt. Vahevöö kuni 2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa Astenosfäär 100-200km. Paneb liikuma laavad. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Litosfäär Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on...
KORDAMINE LITOSFÄÄR 1. Maa siseehitus (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) Maa tuum jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Vahevöö ülaosas on astenosfäär (plastiline, kivimite ülessulamise piirkond). Maakoor koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim. Litosfääriks (planeedi pindmine kivimkest). Maa kivimiline koor jaguneb ookeaniliseks (maailmamere põhi, koosneb kivimitest) ja mandriliseks (mandrid, koosneb tard-, sette- ja moondekivimitest) maakooreks. 2. Oskad seletada kivimite ringet, tead kuidas on tekkinud erinevad kivimid, mis on mineraalid, kuidas tekivad, mida nimetatakse maakideks. Tardkivimid tekkinud magma/laava tardumisel maa sees/pinnal Vulkaanilised ehk purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Settekivim - tekkinud setete liivastumise ehk tsementeerumisel, teke algab maapinnal setete...
6 4. Kokkuvõte Looduses esineb mitmeid erinevaid saastumise vorme. Palju saastet pärineb küll inimtegevuselt, kuid vähem teada on looduse enda tekitatud saaste, mis võib samuti kaasa tuua suuri muutusi normaalselt toimivas looduskeskonnas. Inimesel tuleks arvestada mõlematega, sest mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse aru saama, et kogu elu põhineb loodusprotsessidel. Kui võtta arvesse CO2 kogust, mis ühe vulkaanipurskega õhku paisatakse võib eeldada, et loodus on siiamaani täielikult ise oma tekitatud saastega hakkama saanud ning enda süsteemi tasakaalus hoidnud. Inimsaaste keskkonnale tekitab loodusele vaid lisakoormust. Kõige olulisem on see, et loodus on ise paika pannud piirmäärad ja ainult selles vahemikus toimib elu. 7 5. Kasutatud kirjandus: · Rast, Horset, 1988, Vulkaanid ja vulkanism. · Mägi, K
LITOSFÄÄR Maa siseehitus (42-45) Maa kivimiline koor on 5-80 km paksune ning jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku- basaltse magma- tardumisel. Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted. Mandriline maakoor moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Kuni 2900 km sügavuseni laiub kivimeteoriitide sarnastest kivimitest koosnev vahevöö. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune plastiline astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nimetatakse litosfääriks. Nikkelraua koostisega Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfäärielemendid, mineraalid ja kivimid Litosfääri all mõistetakse planeedi pindmist kivimkesta, m...
kompositsioonist lähtuvalt jäävad domineerima jumalannad. Minoilises kultuuris oli väga tähtsal kohal härg. Härjakultusele viitavad religioossed (tõenäoliselt ohvritalitusega seotud) akrobaatilised stseenid üle härja hüppamisest seinamaalidel, härjasarvede kujutised jm. 2.7. Kreeta kultuuri allakäik: Kreeta kultuuri allakäiku on seostatud saarest põhja pool asunud Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurskega. Umbes 1500 eKr toimunud looduskatastroof tõi enesega kaasa tõsise maavärina, lõuna suunas liikuva hiidlaine ning vulkaanilise tuha langemise Kreeta saarele, mis purustas ja kattis paksu tuhakihiga paljud minoilisele kultuurile nii iseloomulikud lossid. Sellele järgnes mandrilt tulnud kreeklaste (ahhailased) rünnak, kes allutasid kreetalased oma ülemvõimule. Kreeta-Mükeene Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer
Lahaar vulkaanilised mudavoolud. Kui tipp kaetud lume ja jääga, see sulab ja muutub mudavooluks Lõõmpilv kõige ohtlikum vulkaaniline nähtus. Tulikuum gaas! Kaasnevad plahvatusliku vulkanismiga MAAVÄRINAD Maavärin on sisemistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinaid uurib Seismoloogia teadusharu. Tüübid: 1)Tektooniline maavärin, mida põhjustab maa sisepinge (95%) 2)Vulkaaniline maavärin, mis kaasneb vulkaanipurskega (4-5%) 3)Langatusvärin, mida tekitab koobaste varisemine 4)Tehnogenne maavärin, mida põhjustab inimtegevus Kõige ohtikumad on seotud tektooniliste ja vulkaaniliste aktiivsete maakoorelaamade servadega. Hüpotsenter tõugete lähtekoht. Sealt vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid. Epitsenter e kese on maapinnal hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam Seisomeetri abil registreeritakse maavärinate lainete saabumisaega, amplituudi ja faasi.
Litosfäär Eleryn raudsepp 10 K-2 1. Maa siseehitus Maa kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid, alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi: ookealine ja mandriline. ...
purska, on kustunud vulkaanid. Väga raske on kindlalt öelda, kas vulkaan on tõeliselt kustunud või ainult puhkab. Näiteks 1973.a. hakkas ootamatult purskama vulkaan Heimaey saarel Islandi rannikul ning hävitas 300 hoonet. Ometi peeti vulkaani kustunuks, sest ta polnud juba vähemalt 5000 aastat tegutsenud. Ookeanide põhjas on palju vulkaane. Mõned neist kasvavad nii kõrgeks, et kerkivad uute saartena üle merepinna. Island on ka vulkaaniline saar, mis kasvab iga vulkaanipurskega suuremaks. 8 2010 aasta esimesel poolel purskas Islandil vulkaan nimega Eyjafallajökulli. (LISA4) Vulkaanipurske tagajärjel õhku paiskunud tolmupilved peatasid mitmelpool lennuliikluse liikluse umbes nädalaks ajaks. Tornaadod Tornaado on tugev õhukeeris, mis tekib võimsa rünkpilve all ja laskub siis hiigelsuure tumeda pilvesambana alla maapinnale. Trombid on põhimõtteliselt samad nähtused, kuigi väiksemate mõõtmetega
Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)-Peegeldu...
Juuru Eduard Vilde Kool Gerlinde Sims 7.klass LOODUSKATASTROOFID Referaat Juhendaja: Helle Kiviselg Juuru 2016 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis tuleb juttu viiest suurimast looduskatastroofist - maavärinad, vulkaanid, tsunamid, orkaanid ja üleujutused. Looduskatastroofid on toimunud juba aegade algusest peale. Esimene suurimatest katastroofidest leidis aset vanas testamendis, kus terve maa ujutati üle veega. Ka tänapäeval toimub kahjuks väga palju taolisi loodusõnnetusi, kuid kõike põhjusega. Kui vanal ajal põhjendati maavärinaid, vulkaanipurskeid jms õnnetusi Jumala vihaga, siis nüüd on tehnika arenenud ja leidnud hoopis muid põhjuseid. Põhjuseid on toodud välja alljärgnevates peatükkides. Referaadi eesmärk on uurida lähemalt viite suurimat looduskatastroofi ja õppida iseseisvalt õppima ning töid vormistama. 3 LOODUSKATASTROOFID 1.1 Maaväri...
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)...
Atmosfäär Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht Troposfäär atmosfääri kõige alumine, 10-15 km paksune kiht, kus leiavad aset peamised ilmastikunähtused. Globaalne õhuringlus suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliselt püsiv süsteem, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral Õhumass kindlate omadustega väga suur õhu hulk, mis on välja kujunenud ühesuguse aluspinna kohal Tsüklon madalrõhkkond Antitsüklon kõrgrõhkkond Mussoon ulatuslik õhuvoolude süsteem, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks Passaat püsivalt ekvaatori poole puhuv tuul Kasvuhoonegaasid atmosfääris olevad gaasid, mis neelavad soojuskiirgust Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Happesademed happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad atmosfääri saastamise tagajärjel õhku paiskunud gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide lahustumisel veepiisakestes Kiirgusbilanss on maa aluspinnas neeldunud ja...
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (sul...
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (atmosfääri). I...
Kuumad magmavoolud saavad alguse välistuuma ja vahevöö piirilt ning nende asukohad on väga püsivad. Kui litosfääri laam liigub kuuma täpi kohal, siis kujuneb kustunud vulkaanide ahelik, n Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. 7. Selgitage maavärinate põhjuseid ja leviku seaduspärasusi. Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Eristatakse tektoonilist m-t, mida põhjustavad Maa sisepinged, vulkaanilist m-t, mis kaasneb vulkaanipurskega, langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine ja tehnogeenset m-t, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, seismiliseks mõõdistamiseks või muul eesmärgil korraldatud lõhkelaengu plahvatus). Tõugete lähtekohta nimetatakse m-a koldeks ehk hüpotsentriks, seal vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid ning piki neid kivimasside nihkeid. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat
serv teise all, mis kerkib üles ning tekib mäestik. [nt Himaalaja.] Geoloogilised protsessid: maavärinad, mäestiku teke. Puudub vulkaaniline tegevus, sest laam ei sukeldu vahevöösse. NIHKUMINE nt Põhja-Ameerika lääneosa (San Andrease murrang) Geoloogilised protsessid: tugevad maavärinad. 3. Vulkanism: vulkaanide ehitus, kilp- ja kihtvulkaani erinevused, kus vulkaanid esinevad (kaardil vaja osata näidata nii kilp- kui kihtvulkaanide asukohti), vulkaanipurskega kaasnevad nähtused, kuuma täpi vulkaanid kuidas tekivad. Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma, tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel. Vulkaani kuhik koosneb tardunud laavast, tuhast ja kivimitükikestest. Avavust mille kaudu magma maapinnale liigub nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb alati lehtri kujulise avavuse ehk
Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temperatuurist. Mudavulkaanid e salsid mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. 49. Maavärinad Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinnavõnkumine. Eristatakse 1) tektoonilist maavärinat, mida põhjustavad Maa sisepinged 2) vulkaanilist maavärinat, mis kaasneb vulkaanipurskega 3) langatusvärinat, mida tekitab koobaste varisemine 4) tehnogeenset maavärinat, mida põhjusab inim tegevus Maavärinate tõenäosus on suurim seal, kus on tektooniliste laamade liitumiskohad. Fookusest saab liikumine algus. Epitsenter on punkt otse fookuse kohal maapinnal Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Hiidlaine laieneb keskmest ringikujuliselt. Madalasse vette
PILET nr 10 22. Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi? PILET nr 11 23. Millistes piirkondades leidub vulkaane laamtektoonika teooria järgi? PILET nr 15 24. Kuidas mõjutab magma koostis vulkaanide kuju ja purske iseloomu? PILET nr 12 25. Miks ja kuidas vulkaanid purskavad? 26. Millistes piirkondades on aluseline magma ja millised vulkaanid seal tekkivad? 27. Millistes piirkondades on happeline magma ja millised vulkaanid seal tekkivad? 28. Nimetage vulkaanipurskega kaasnevaid nähtusi, mis tekitavad purustusi ja toovad kaasa inimohvreid? 29. Millist kasu toovad inimesele vulkaanid? 30. Milline on võimsa vulkaanipurske mõju ilmale Maakeral? PILET nr 13 31. Kuidas tekkivad maavärinad? 32. Milline põhimõtteline erinevus on maavärinate tugevuse mõõtmisel Mercalli ja Richteri skaalal? 33. Kirjeldage piki-, rist- ja pinnalaineid ja nende levikkiirust? 34. Millega mõõdetakse maavärina tugevust ja kuidas see aparaat töötab? 35
(9) Viimati purskas St. Helens 2004- 2008- aastani. 2014. aastal märgati, et nelja kuni kaheksa kilomeetri sügavusel on magma jälle maapinna poole tõusma hakanud. Õnneks pole siiani veel purset toimunud.(10) 1985. aastal Lõuna- Ameerikas Columbias toimunud liustikega kaetud vulkaani Nevado del Ruizi purse nõudis umbes 23000 inimelu. Need ohvrid oleksid jäänud olemata, kui valitsus oleks kuulanud vulkanoloogide hoiatusi. Tegemist on enim inimelusid nõudnud vulkaanipurskega alates 1902. aastast, mil Pelèe vulkaan Martinique’i saarel hävitas Saint-Pierre’i linna. Nii nagu enamik vulkaane, käitus ka Nevado del Ruiz härrasmehelikult ja hoiatas läheneva tugeva purske eest. Vulkaanitipust 10 km kaugusel asuvas vaatlusjaamas registreerisid seismograafid terve seeria väikeseid maavärinaid, mida põhjustasid ülespoole tõusva magma survel liikuma hakanud kaljupangad. Nevado del Ruizi jägivad teadlased informeerisid
Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse mille käigus koonused purunevad ja õhku paiskuvad gaasipilved ning kivimitükkide,tuha ja laavatilkade segu.Kihtvulkaanid paiknevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumsie alal. Kaldeera- ehk hiidkraater on vulkaani tippu plahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend.(nt.St.Helensi vulkaan) - Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: 1.Lõõmpilved-kuum,gaasidest,tuhast koosnev vulkaanipurskepilv 2.Mudavoolud-ehk lahaar tekib vulkaani tipus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga,rulludes mööda vulkaani nõlva alla. 3.Maavärinad-maapinna vibratsioon ja nihked 4.Geisrid/Fumaroolid-maa seest tõusvad kuumavee ja auru sambad/kollast väävlit sadestavad gaasijoad. (nt.geiser Islandil) 5
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 ...
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
