docstxt/134791899696.txt
Iguazu Falls Iguazu falls are waterfalls of the Iguazu River which is on the border of the Brazilian state of Parana and a province in Argentina called Misiones. These falls divide the river into upper and lower Iguazu. The Iguazu River flows near the city of Curitiba (Capital of Parana). The river flows through Brazil but most of its waterfalls are on the Argentinian side. Below its confluence with the San Antonio River, the Iguazu River is kind of like a boundary between Argentina and Brazil. The name "Iguazu" comes from Tupi words meaning Water and Big.
Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Sajab enamikul ajal talvel. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Talvel parasvöötmelised õhumassid ja suvel troopilised õhumassid. 3)La Plata madalik asub suhteliselt mere ääres, seetähendab seda , et seal on tuuline ilm. Soojakraadid väga kõrgele ei ulatu . See toob ka niiskest õhku kaasa. 4. Veestik 1) Seal on paar suuremat jõge, kuid suuri järvi pole. 2) Selle alal on suurem jõgi Parana , mille toiteallikas on merelt tulevad sademed. 3) Merelt tuleb palju sademeid, mis võivad põhjustada üleujutusi. 4) Suurimaid järvi pole. 5) Parana jõel sõidavad laevad ja transpordivad selle abil kaupu maailmasse. 5. Mullastik 1)Mustmulda esineb seal peamiselt, vahepeal ka pruunmulda. 2)Rikkalik tohttaimestik annab igal aastal rohkesti taimejäänuseid, mis ladestuvad mullapinnale või mulda. Lühikestl niisketel perioodidel lagundavad neid mikroorganismid,
Riigikeel : portugali LIPP JA VAPP AJALUGU Aastal 1500 avastas Pedro Alvares Cabral Brasiilia , ning kuulutas selle Portugalile kuuluvaks 1822 saavutas Brasiilia iseseisvuse Esialgu oli Brasiilia keisririik , alates 1889 vabariik LOODUS Põhjaosas asub Amazonase madalik Campos ja Gerali mäed asuvad Brasiilia mägismaal , need on kõrgeimad mäed lõunaosas Voolavad läbi Lõuna-Ameerika suurimad jõed Amazonas ja Parana jõgi Siin asub Amazonase vihmamets AMAZONASE VIHMAMETS Selle pindala on 7 000 000 km², sellest 5 000 000 km² asub Brasiilias See moodustab vähemalt 60% maailma troopilistest vihmametsadest LOOMAD Loomastik on liigirikas Suurtest imetajatest võib näha otselotte , jaaguare ja pumasid Vihmametsades elab mitut liiki ahve ja paljusid troopikalinde Leidub ka roomajaid , näiteks kaimaneid , lõgismadusid ja korallmadusid OTSELOT PUMA JAAGUAR
Brasilia linna areng Koostaja: Carol Jõesaar 11.A klass Sissejuhatus Brasilia on Brasiilia pealinn ja Liiduringkonna keskus. Linn asub Amazonase ja Parana jõgikonna veelahkmel. Brasilia kuulub 1987. aastast UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kuidas linn tekkis? Linn ehitati tühjale maale, peaaegu kõrbealale. Brasilia projekti esitasid 1956. aastal Lúcio Costa ja Oscar Niemeyer, kuna oli idee kolida Brasiilia pealinn mereäärsest Rio De Janeirost palju kesksemale kohale riigi sees. Maastikuarhitektiks oli Roberto Burle Marx. Disaini aluseks oli soov teha taevast vaadates silmapaistev linn, mis ilmselgelt
veehulk, voolaks kiiresti) - Brasiilia, Hiina, saasta veehoidla alla *Eestis piiratud L.-Am. - Parana jõgi Vee-energia ~ 3-4% ~ 16% elektri tootmine Venemaa, *taastuv energia *jaama rajamine kallis varud - suurimad P.-Am. - Columbia, Missisippi Norra (praktiliselt allikas *saad rajada sinna, kus Narva jõel
Peale seda juhitakse elekter mööda juhtmeid transformaatorini, kus tõstetakse pinge kuni 400 000 voldini. Seejärel edastatakse seda elektriliinide abil trafodeni, kus pinge kohandatakse 220 voldini. Sealt edasi juhitakse elekter majadesse. Tavaliselt on elumajades pinge 220 V. Aina populaarsemaks muutub loodustsäästev elektritootmine. Seda tehakse tänu tuule ja vee voolu energiale. Maailma võimasim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on Lõuna- Ameerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Kõige rohkem tuulepark on Ameerikas. Texases asub maailma suurim tuulepark, mille võimsus on 735 MW. Võrdluseks Eestis 2002. a Virtsu ehitatud tuulepargi võimsus on 1,8 MW. Hiiumaale plaanitakse ehitada maailma suurimat tuuleparki, kus oleks umbes 1000 tuulikut. Hiiumaal on väga hea keskmine tuule kiirus. See on umbes 7 m/s, mis on tuulikutele väga soodne tuul. Praegu on Eestis 5 väikest tuuleparki.
Miks kutsutakse seda tehnikaimeks?tema suurus ja kasutati keerulisi ehitusmeetodeid. Mis eesmärgil rajati tamm?selleks, et toota elektrit Mis võib ohustada tulevikus tammi seiskumist? kasvav veetarbimine ja üha kahanev veevaru ei vii lõppkokkuvõttes selleni, et jaam peab üldse töö lõpetama. 4. Otsi infot Itaipu elektrijaama kohta: http://en.wikipedia.org/wiki/Itaipu_Dam Mis riikide piirialadel asub see tamm?Brasiilia ja paraguai Mis jõele on see rajatud?Parana jõgi Mitmendal kohal maailmas on see tamm võimsuse poolest?teisel kohal 5. Mis riigis asub maailma võimsaim hüdroelektrijaam ja selle tamm?Hiinas Mis on selle nimi?Kolme kuristiku tamm Kui pikk on see ehitis? 2335 meetrit
Tuumaelektrijaamas kasutatakse kütusena uraani. Rikkalikumad uraanileiud on Kanadas, USAs ja LAVs. Tuumaelektrijaamad on ohtlikud. Energiavaesed riigid (Jaapan, Korea, Prantsusmaa) kasutavad tuumaenergiat palju. Suurimaks probleemiks on avariioht ja radioaktiivsed jäätmed. Eestile lähemaid tuumaelektrijaamu on Loviisa (Soome), Forsmark (Rootsi), Ignalina (Läti). Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USAs ja Kanadas. Võimsaim hüdroelektrijaam asub LõunaAmeerikas, Parana jõel Brasiilias ja Paraguay piiril. Euroopas toodetakse suurem osa veeenergiast Skandinaaviamaades (Norra, Rootsi), Islandil, Alpi riikides (Prantsusmaa, Itaalia, Sveits, Austria) ja Venemaal. Tuuleenergia kasutamine on piiratud, sest tuuleenergia õigustab vaid nendes piirkondades, kus tuule keskmine kiirus on vähemalt 6meetrit sekundis. Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, USAs, Taanis, Hispaanias ja Indias. Maailma suurim tuulikupark
Põllumajandus Brasiilias Joonis 1 Brasiilia alepõllud • Metsade hävimine, ökosüsteemi hävimine Muldade hävimine, erosioon Ajutine lahendus, taastub kaua Joonis 2: Alepõld Brasiilias Joonis 3: Suurpõld Brasiilias • Muldade vaesumine, mets hävitatakse üks liik domineerib, ökosüsteem kahjustub GMOde sattumine loodusesse Joonis 4: Maisipõld • Maisi tootmine Parana regioonis Loodusolude mõju põllumajanduse arenguks • Brasiilia asub ekvatoriaal- ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes. Põhilised loodusvööndid Brasiilias on vihmamets, aastaajati niiske mets ja puisrohtla • Brasiilias on ferralliitmullad (punamullad). Punamullad on huumusevaesed ja väheviljakad, seetõttu nad põllumajanduseks eriti ei sobi. • Siiski on neid tänapäeval hakatud ulatuslikumalt kasutama, aga selleks on vaja põllule lisada lupja ja
ohtlikud, radioaktiivsed, nende lagunemiseks kuulub tuhandeid aastaid. Elektrijaamad ei saasta õhku, kütust kulub vähe, tekib vähe tahkeid jäätmeid. Hüdroelektrijaam Hüdroelektrijaam on elektrijaam, milles vee potentsiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamade ehitamine on kulukas kuid energia omahind on suhteliselt madal, sest ekspluatatsioonikulud on väikesed. Maailma võimsaim elektrijaam, kus kasutatakse vett, on LõunaAmeerikas Parana jõel. Ta võimsus on kokku 12,6 miljonit vatti. Soojuselektrijaam Soojuselektrijaam (SEJ) on elektrijaam, mis muundab soojusenergiat elektrienergiaks. Soojusenergia saadakse loodusest, toodetakse elektrijaamas endas või on mõne muu protsessi kõrvalsaadus. Tavaliselt saadakse soojuseneergia kütuse põletamisel ja selletõttu rajatatakse SEJd nendele kohtadele, kus kütus on suhteliselt odav. Alternatiivsed energiaallikad: Tuuleenergia
on üks suuremaid linnu maailmas. Keskkonnaprobleemid: Amazonase vihmametsa hävitamine, mis väheneb 3 ruutkilomeetri võrra tunnis, on selle piirkonna teravaim keskkonnaprobleem. See on tõsine ähvardus maailma ühele väärtuslikumale loodusrikkusele, mis hävitab paljud liigid. Metsade raiumise peamised põhjused on vajadus põllumaade järele ja metsatööstuse surve. Paljud Ladina-Ameerika jõed on reostunud, iseäranis Buenos Airese lähedal. Itaipu tamm Parana jõel tõkestab vee voolu maailma ühe suurema hüdroelektrijaama jaoks. Iga-aastane metsade raiumine 6000 ruutkilomeetri suuruse ala võrra on teravaks probleemiks Boliivias, Paraguays ja Põhja-Argentinas. Õhu kvaliteet on halb Buenos Aireses ja Santiagos, eriti viimases, mis on ümbritsetud õhusaaste hajumist takistavatest mäestikest. Mexico linna kiire planeerimata kasv on viinud halbade sanitaarolude ja veevarustuseni. Linna
Sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju. Kui odavat veeenergiat on palju, saab seda kasutada energiamahukate toodete, näiteks alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmiseks. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA's ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsaim hüdroelektrijaam asub LõunaAmeerikas, Parana jõel Brasiilia ja Paraguay piiril. Veeenergiat kasuatatakse laialdaselt veel Hiinas, Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suurtes kogustes, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast.
ja niiske kliima on sobilikud elamiseks ja head sadamakohad on soodustanud kaubavahetust ja tööstuse arengut. Energia Brasiilia on suur hüdroenergia tarbija. Brasiilias asub ka üks võimsamaist hüdroelektrijaamadest, see on ehitatud Parana jõele. 2% kogu energiavaradest kasutatakse ka alternatiivseid energiaallikaid. Vaid 1% koguenergiast kasutatakse tuumaenergiat. Elektrienergia tootmine ühe inimese kohta 2116,7 kWh. Põllumajandus 7 Maastik on tasane ja suures osas kaetud põldudega. Suurpõllud on kujult kaootilised, pindalad on suured ja nende vahel on hõre teedevõrgustik. Talud asuvad üksteisest kaugel, umbes 2,5 km. Brasiilias kasvatatakse
Üldiseloomustus 1. Brasiilia põhiandmed Pindala:8 511 965 km² Rahvaarv:190 824 000 Pealinn:Brasilia Riigikeel:Portugali Rahaühik:Brasiilia reaal Rahvastiku tihedus:22 inimest ruutkilomeetri kohta Kõrgeimad mäed: Neblina mägi 3014m Bandeira mägi 2890m Roraima mägi 2810m Pikimad jõed: Amazonas 7025km Parana 4700km Sao Fransisco 2900km Suurimad linnad: Sao Paulo- 9 700 000 inimest Rio de Janeiro- 5 577 000 inimest Salvador- 2 390 000 inimest 1.1 Asend Brasiilia asub Lõuna-Ameerika mandri ida osas. Brasiilia on nii pindalalalt kui ka rahvaarvult 5. Riik maailmas ja hõlmab ligi 47% Lõuna Ameerikast. Brasiiliat ümbritsevad Atlandi ookean ja Vaikne ookean. Brasiilias on 26 osariiki ning Brasiilial on 10 naaberriiki:Venetsueela, Guajaana,
Seal elab 3.1 miljonit inimest, kellel on kokku umbes 8 miljonit autot ja liiklusvahendit. Seega, võib järeldada, et õhu saaste on Argentiinas küllaltki suur ning piisav, et tekitada tõsisemaid tervisehäireid VEESTIK Anna üldhinnang selle riigi veevarudele. Erinevates Argentiina osades, on esinenud probleeme liigse veerohkusega või siis jällegi põuaga. Millised suuremad jõed voolavad selles riigis? Argentiina jõed voolavad enamasti Atlandi ookeanisse. Parana, Paraguay ja Uruguay jõgi moodustavad ülisuure Lõuna-Ameerika jõekompleksi. Río de la Plata jõe suudmes asub delta, mille kaudu voolavad mitmete jõgede veel ookenisse.Parana-Uruguay jõed moodustavad kokku 3000 km-pikkuse süsteemi. Pildil kujutatud Itaipú tamm, mille energia rahuldab üle 40% terve argentiina elektrivajadusest ning on maailma suurim. Nimetus Pikkus (km²) Vool ( m³/s)
See on suhteliselt madal. Sündimus Argentinas on on 17,94/ 1000 inimese kohta. Suremus on 7.41/ 1000 inimese kohta. Sündimus on viimaste aastatega tõusnud. Tüdrukuid on sündinud viimase 5 aasta jooksul rohkem, kui poisse. Argentina on demograafilise ülemineku teises etapis. Linnastumine Kui suur osa rahvastikust elab linnades? 92% rahvastikust elab linnades. Iseloomusta linnade paiknemist. Suuremad linnad on kujunenud Argentina ida kaldale, Atlandi ookeani äärde ja Parana jõe suubekohale ja selle ümbrusesse. Linnad on mere äärtes kuna niiviisi on kaubandusega lihtsam tegeleda kuna transport toimub enamalt merdpidi. Argentina energiamajandus Milliseid energiavarasid leidub selles riigis ? Taastumatud energiavarad : nafta, maagaas, kivisüsi ja pruunsüsi. Taastuvad energiavarad: tuumaenergiat, hüdroenergiat, päikeseenergiat ja tuuleenergiat. Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib ? Impordib naftat ja
palju, nt. Alumiiniumi,mõnede rauasulmaite ja kemikaalide tootmiseks. Selliseid kaupu valmistades ja eksportides saab elektrit välja vedada kaudselt, nende toodete ,,koosseisus". Niimoodi on elektri eksportijatena maailmaturule tulnud näiteks Norra ja Island ja mitmed arengumaad. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USAs ja Kanadas. Kokku annavad need kaks riiki ligi neljanduku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsam õrdoelektrijaa asub LõunaAmeerikas, Parana jõel Brasiilia ja Paraguay piiril. Praegu ehitatakse seal Kolme Kuru hüdroelektrijaama, milles saab valmimise järel maailma võimsaim elektrijaam. Euroopas toodetakse suurem osa veeenergiast Skandinaaviamaades (Norra, Rootsi), Islandil, Alpi riikides (Prantsysmaa Itaalia, sveits, Austria) ja Venemaa. Siberi veeenergia võimsusest on valdav osa veel kasutatmata. Elektreenergiat ekspordivad, sedagi kaudselt, Norra ja Island. Ka Siberist veetakse elekter välja
2004 aastal. Europarlamendis on üle 700 liikme. Eestlasi on europarlamendis 6, kelleks on Vilja Savisaar, Ivari Padar, Indrek Tarand, Siiri Oviir, Tunne Kelam ja Kristiina Ojuland Hüdroenergeetika? Hüdroenergeetika on veemajanduse peamine haru. Maailma kõige tähtsamad veejõujaamad on koondunud kõrgeltarenenud maadesse. Euroopas on 3 tähtsat hüdroenergeetika piirkonda: Skandinaavia maad, Alpi maad ja Siber. Kõige energiarikkamad jõed maailmas on: Jangtse, Mekong, Kongo, Sambesi, Parana, Columbia ja Yukon. Tööstusettevõtete paigutust mõjutavad tegurid? Vesi mõju keskkonnale äriteenuste osutajad Maa -- tööjõud Energia turg tööjõu odavus tööjõu kvaliteet 7. Pilet Demograafilise ülemineku kulg maailmas? Demograafilise ülemineku protsess seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu, samuti vanuskoosseisu muutumine.
hõlmaval Brasiilia mägismaal on õhutemperatuuri kõikumine märgatavalt suurem. Vihma sajab peamiselt oktoobrist aprillini. Maa kirdeosa, Brasiilia kõige viljatum piirkond, on vaga kuiv ning kannatanud viimastel aastatel tugeva põua tõttu, mis on olukorda teravdanud. Loodusvarad: Brasiilias leidub rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani ja teemante. Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine. Pikimad jõed: Amazonas 7025 km Parana 4700 km Sao Fransisco 2900 km Kõrgeimad mäed: Neblina 3014 m Bandeira 2890 m Roraima 2810 m Serra Parima 2727 m Pedra Axu 2232 m 4 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Brasiilia asub seitsmekümnendal kohal. Kõrge inimarengu indeks. Kirjaoskus on brasiilias 88,6 %. Linnarahvastik on 81%. Sündimus on 81 ja suremus 21. Imikusuremus
alumiiniumi, mõnede rauasulamite ja kemikaalide tootmiseks. Selliseid kaupu valmistades ja eksportides saab elektrit välja vedada kaudselt nende toodete ,,koosseisus". Niimoodi on elektrieksportijatena maailmaturule tulnud näiteks Norra, Island ja mitmed arengumaad. Küige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku ennavad need kaks riiki ligi neljandiku maailma veejõujaamade elektritoodangust. Maailma võimsaim hüdroelektrijaam asub Lõuna-Ameerikas, Parana jõel Brasiilia ja Paruguay piiril. Kiiresti on vee-energia kasutus kasvanud Hiinas (teine maailma võimsaim elektrijaam Kolme Kuru hüdroelektrijaam). Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Skandinaaviamaades, Islandil, Alpi riikides (Prants., Itaalia, Sveits, Austria) ja Venemaal. Siberi vee-energia võimsusest on valdav osa veel kasutamata. Sealt veetakse elekter välja kaudsedlt tööstustoodetena, peamiselt Venemaa teistesse piirkondadesse. Tuumaenergia
hõlmab Brasiilia mägismaa. Loode- ja põhjaosas on ekvatoriaalne kliima (keskmine temp. 25oC, sademeid 1500-3000 mm/a), lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda (Amazonas koos Maranoniga 6400 km), Guajaana mägismaa jõed on kärestike- ja joarohked. Amazonase suudmealal asub maailma suurim mageveega ümbritsetud Marajo saar (pindala 40 100km2). Maa lõunaosas asub Parana jõgi koos lisajõgedega. Amazonase madaliku katab tihe liigirohke vihmamets ehk selva. Brasiilia mägismaad katab valdavalt põõsassavann (kampo) ja kuiv hõrendik. Kokku katavad metsad 64,3% Brasiilia territooriumist. Brasiilia loodus on väga liigirikas: taime- ja kahepaiksete liikide poolest maailmas 1. kohal, linnuliikide poolest 3. koht ja liblika- ning roomajaliikide poolest 4.kohal. Brasiilias asuvad maailma suurimad raua-, berülliumi-, nioobiumi- ja piesokvartsivarud
- Alternatiivsed energiaallikad. On piiratud energiallikad,nende tehnoloogia on väljatöötamisel või täiustamisel.On kallis ning saadav energiahulk on väike kuid võimaldab tarbimist ka väikese tarbimise korral.Jaguneb viieks energia liigiks: 1.Vee-energia ehk hüdroenergia on odavam energialiik aga ainult neis piirkondades,kus on suure languga või veehulgaga jõed.(nt.Alpides,Skandinaavias).Võimsam jaam on L-Ameerikas Parana. Veerikkaid jõgesid kasutatakse põhja riikides ja energiat saab sealt 20% kogu energia tarbekogusest ja lõuna riikides ainult 10%.Suurimad hüdroenergia tootjad on Kanada,Usa,Brasiilia,Hiina,Venemaa Eelised looduslikult puhas,saab odavat elektrit,saab vajadusel välja lülitada. Puudused piiratud kasutusvõimalus,ehitusega seoses tuleb rajada tammid mille tõttu suured ja viljakad maa-alad üle ujutatakse,tammi purunemisega kaasneb üleujutus,aastaaegade vaheldumise 2
15 82'OO'S 170' OOW Santa Cruz, BoliV ia , 78 17"41'S 63' l1W Terr~ones , Parama ribo, Surmame , 78 S'SO'N SS'l1 W Pcebla, state, Mex. 76 18' OO'N 97'00W Ross I., Island . IS 77'OO'S I68'OO'E Santa Cruz,nver , 79 SO'OO 'S 70'OOW 32'OO'E ...my, u n. . 74 65°00'N 119"OOW Parana. Argentll1a 78 3I' 44'S 60'31W Pueblo, CO. SO 38' IS'N 104' 37W Ross Sea, sea IS 74'OO'S 170'OOW Santa Fe, Argentina. .i8 31"37"5 6O'42W 84 62'D0'N 9' OO'E Parana, river 79 22'00'S S3' OOW Puerto Ayacucho
Brasiilia, Peruu, Tsiili, Uruguay, Venezuela, Prantsuse Guajaana, Kolumbia, Ecuador, Paraguay, Suriname. Inca varemed of Machu Picchu (Peruu). LAmeerika kontinent koosneb mitmetest saartest, paljud neist kuuluvad selle kontinende riikidele. Kariibimere saared, Väikesed Antillid (carribean plate), Tuulealused saared. Aruuba, Trinidad, Barbadosi saared. Hollandi Antillid. Falklandi saared Loodus: Andide mäest maailma pikum mäestik Suurim jõgi Amazonas, pikemad veel Parana, Tocantins ja Orinoco Mandri lõunaosa vaheldusrikkus (mäed, järved, liustikud) ning Amasoonia ürgmetsad pakuvad huvi eelkõige loodusesõpradele, Peruus ja Boliivias asuvad vanade indiaani kõrgkultuuride mälestised on olulised kultuurihuvilistele ning Brasiilia rannik rannapuhkuse nautijatele. Lõuna-Ameerikas asub rida maailma rekordeid: maailma suurima vooluhulgaga jõgi Amazonas (220 000 m³/s) maailma kõrgeim juga Angel Venezuelas (1054m)
annaabi.ee 
