vulkaanid Vulkaanide tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõõrvulkaanid jaotatakse veel: § Kihtvulkaanideks § Kilpvulkaanideks § Slakikoonusteks § Maarideks ja teisteks liikideks. Mis on kilpvulkaan? § Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Magma omadused Kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase tempoga kaugele, siis tekib lame kilbi taoline mägi. Olulist rolli sellise kuju tekkimisel mängivad magma omadused. Tekkimine See on aluseline (PH>7), sisaldab vähe räni ja gaase. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikult see tähendab väikse viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Purskamisprotsess
VULKAANID. Mõisted: Vulkaan koonusekujuline laavat ja tuhka purskav mägi. Magma tulikuum vedel kivimmass, mis on sulanud. Laava maapinnale jõudnud magma. Geiser kuumaveeallikas. Tabel: KIHTVULKAAN · Kasvab kõrgusesse. · Magma tahkem. · Magma ei voola kaugele. KILPVULKAAN · Kasvab laiuti. · Magma vedelam. · Magma voolab kaugemale. Kihtvulkaan. Kilpvulkaan.
kõrgemal. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv 3 2.Erinevad vulkaanitüübid 2.1 Kilpvulkaanid Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani
Litosfäär 1.Mandriline maakoor Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit). Ookealine maakoor Ookeaniline maakoor on ränivaese koostisega kivimeist koosnev õhuke maakooretüüp. Vanus ei ületa 400miljonit aastat. 2.Laamad Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Ookeaniline maakoor ja ookeaniline maakoor Lahknevad ja see annab magmale võimaluse maakoorde tungida. Sellepärast tekivad sealsetes pii...
LITOSFÄÄR Kivimid: · Settekivimid: tekkinud setete kivistumisel (tsementeerumisel) Lubjakivi, liivaivi, põlevkivi, kivisüsi · Tardkivimid: tekkinud magma või laava tardumisel maacsees või maapinnal Graniit, gabro- süvakivim Basalt-purskekivim · Moondekivimid: sette- või tardkivimite moondumisel kõrgel temperatuuril ja rõhul. Geniss, marmor, kvartsiid Geoloogiline aineringe e. kivimiringe Ainete liikumine litosfääri ja Maa sügavamate kihtide vahel, mis toimub järgmiste protsesside kaudu: Magma tardumine tardkivimiks Murenemine ja settimine veekogudesse Setete tihenemine settekivimiks Settekivimi või tardkivimi sattumine sügavamatesse kihtidesse ja moondumine moondekivimiks. Litosfäär Maa tahke kivimikes, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest...
Vulkaanid Silver Ratnik Kenno Epler Mihkel Välja 11a Sisukord 3 Vulkaani mõiste 4 Vulkaanide levik 5 Magma 6 Kilpvulkaanid 7 Kihtvulkaanid 8 Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 9 Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 10 Vulkaanipursete ennustamine 11 Kasutatud kirjandus Vulkaani mõiste · Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. · Vulkaanide seisundid: 1) Kustunud inimajaloo jooksul mitte pursanud
Vulkaani tüübid Kõige üldisemalt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Lõhevulkaanide korral toimub vulkaanilise materjali väljutamine piklikust lõhest, mis tekib reeglina maakoores valitsevate venituspingete tagajärjel. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm.Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega.
· Mauna Kea on tuntuim kilpvulkaan Mauna Kea kõrgus · Mauna Kea kõrgus on 4207 meetrit merepinnast. Arvestades aga ka veealust osa on Mauna Kea maailma kõrgeim mäe tipuks. Vulkaani kõrgus jalamilt tipuni üle 10000 meetri. Mauna Kea observatoorium · Mauna Kea tipus asub Mauna Kea observatoorium ning seal tuleb talvel lumi maha Kilpvulkaan · Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb enamasti basaltseist laavavooludest · Kilpvulkaanid on võrreldes teistevulkaanidega suhteliselt lamedad · Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaan · Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamatest laavadest on tunduvalt vedelam · Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani · Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejaanud vulkaanidest
Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis tekib enamasti ookeanite keskaladel. See koosneb peamiselt hea voolavusega basaltseist ehk aluselistest laavavooludest. Kilpvulkaanid on laiad ja lamedad. Selle põhjuseks on see, et kilpvulkaanid purskavad tavaliselt aluselist laavat, mis võrreldes ränirikaste laavadega on tunduvalt vedelam. Tänu sellele saab laava voolata kraatrist kaugemale, moodustades lameda kilpvulkaani. Tänu sellele on kilpvulkaanid tavaliselt märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Neid on ka Islandil ja Uus-Meremaal. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ja kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Pikaealised. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on kõrge ja koonilise kujuga vulkaan, mis tekib enamasti
• Aa-laava moodustub kergemini jahedamast laavast Vulkaanide tüübid 1. Aktiivsed vulkaanid on praegu tegutsev või ajaloolisel ajal tegutsenud vulkaan, mis tõenäoliselt tegutseb ka tulevikus) 2. Kustunud vulkaanid on parasjagu mittetegutsev vulkaan, mille aktiviseerumist tulevikus ei peeta tõenäoliseks. 3. Suikunud vulkaanide tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks •. Strartovulkaanid •. Kilpvulkaanid Stratovulkaanid • Stratrovulkaanid moodustuvad vulkaanisiste päritoluga kivimite materjali kihtidest, mis vahelduvad laavakivimi kihtidega. Kilpvulkaanid • Kilpvulkaanid koosnevad põhisilselt basaltsest laavast. Tänu suurele voolavusele bastaltne laava jõuab löörist kaugele moodustades laia tasase basaltkatte. Räbuvulkaanid • Räbuvulkaanid purskavad ainult vulkaani kivimeid (püroklastilist materjali). Nad ei purska kunagi laavat.
Vulkanism ja vulkaanid vulkaan koonusekujuline tulemägi, sees on lõõrikujuline lõhe, mida mööda magma tõuseb maapinnale. miks ? magma on rõhu all ja kuum, maapind on õhem või on lõhed Vulkaane esineb: laama ääre aladel nt. Vaikse ookeani tulevöö (tulerõngas), Ookeani keskahelikul ( Atlandi ookean), Mandri sisealadel ( Aafrika) , Ookeani maakoore ( Kanaari saared, Hawaii saared ) Vulkaane jaotatakse kuju järgi : Kilpvulkaanid Kihtvulkaanid Viskoossus on väike Viskoossus suur, veniv, aeglane Räni ja gaaside vaene Rikkas räni ja gaasidega Hästi liikuv basaltne magma, mis voolab Halvasti voolav graniitne magma, laava suhteliselt rahulikult maapinnale voolud lühikesed Vajub laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaani Magma tardub sageli lõõris , moodustab koonuse laava korke Ookeanides (kõik ookeanide...
1.a Kilpvulkaanid Vulkaanide tüübid Ehitatakse üles basaltse laava vooludest 1.lõõrvulkaanid a) kilpvulkaanid b) strato- e. kihtvulkaanid 2. lõhevulkaanid Mauna Loa: vaade kirdest Mauna Loa: vaade kagust Photo L.Peterson Mauna Loa
VULKAANID Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kus vulkaanid Maal paiknevad? 3. Vulkaanide asukohtade kaart 4. Kust on vulkaanid pärit? 5. Vulkaanide tüübid 6. Kihtvulkaanid ja Kilpvulkaanid 7. Supervulkaanid 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Vulkaan on tulemägi, mille tipus oleva ava kaudu purskub laavat ja gaase. Kus vulkaanid Maal paiknevad? Vulkaanid paiknevad kõikjal Maa pinnal, nii mandritel kui ka ookeanides. Seepärast, et veealuseid vulkaane on üpris palju ei ole need kõik kaartidel tähistatud. Vulkaanide asukohtade kaart Kust on vulkaanid pärit? Meie planeet koosneb eri kihtidest.Ta
vulkaane mis ei ole laamade piiride peal, neid nimetataks `'kuumadeks täppideks''. Üks kõige kuulsamaid mitte laama piiril asuv vulkaan on Yellowstone'i vulkaan ja veel on on Hawaii saared. Mandrite alused kuumad täpid võivad panna aluse mandri rebenemisele, mis areneb hiljem edasi ookeaniliseks basseiniks koos lahknevate laamade tekitatud vulkanismiga (nii on tekkinud Atlandi ookean). Vulkaane on mitu sorti üks neis on nt. Kilpvulkaan. Kilpvulkaanid on suhtselt lamedad. Nende lamedus tuleb sellest, et kilpvulkaanid purskavad alselis laavat, mis on vedel, siis saab laava lalguda kaugemale mille tõttu on vulkaan lamedam. Kilpvulkaanid on enamasti teisest vulkaanidest suuremad. Kihtvulkaan on enamasti suur, pikaealine ja suurelt osalt koonuse kujuline. Kihtvulkaan on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Enamasti kujutavad inimesed vulkaanina ette just kihtvulkaani. Kihtvulkaanid
MAUNA LOA KUS ASUB MAUNA LOA? Mauna Loa on üks viiest vulkaanist, mis moodustavad USA osariigi Hawaii saare. Vulkaan asub osariigi põhja osas ning on ka saare kõrgeim punkt. KAS MAUNA LOA ON AKTIIVNE VÕI MITTE? Mauna Loa on kustunud vulkaan. Arvatakse, et vulkaan purskas viimati umbes 3500 aastat tagasi. MIS KUJUGA ON MAUNA LOA? Mauna Loa on kilpvulkaan. Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab rahulikult maapinnale, valgub laava vooludena laili ja tekitab lameda vulkaanikoonuse. KUI KÕRGE ON MAUNA LOA? Mauna Loa kõrgus on 4207 meetrit. Arvestades vee alust osa, on vulkaani kõrgus jalamilt tipuni 10 000 meetrit. Seega on Mauna Loa ka kõrgeim punkt maailmas. KUS ASUB MAUNA LOA LAAMADE SEISUKOHALT? Mauna Loa vulkaan asub Vaikse ookeani laama keskosas. Vaikse ookeani laama liigub vastu Põhja Ameerika laama...
Vulkanofüüsika aga uurib vulkaanidega seotud nähtusi, see on geofüüsika haru. 2. Vulkaanide liigid Lõhevulkaanid Lõhevulkaanide kuhik on lame, laava väljub maapinnale lõhe kaudu. Neid on rohkesti Islandil Kihtvulkaanid Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Kihtvulkaanid on näiteks Kljutsevskaja Sopka, Vesuuv jne. Kilpvulkaanid Kilpvulkaanid purskavad sageli, kuid rahulikult, nende kraatrit täidab laavajärv. Kilpvulkaanid on näiteks Mauna Loa Havai saarel. 3. Vulkaanide ehitus Vulkaan on tavaliselt koonusekujuline või kuplitaoline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava (joonis3) ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani
Maismaal on nad esindatud Islandil, mis asetsebki Atlandi ookeani keskahelikul. Lõhevulkaanide pursked ei ole tänapäeval maapinnal kuigi tavalised, kuid geoloogilises ajas on peamiselt basaltseist laavavooludest moodustunud hiiglaslikud magmaprovintsid, mis on peamiselt lõhevulkaanide vulkanismi tagajärg. Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile
laamadeks, mis liiguvad üksteise suhtes. Mandrite triiv Mandrid eralduvad üksteisest e. Laamade lahknemine., (või ka kokkuminemine e. Tekib superlaam). Nt. Lõuna. Ameerika oli arvatavasti kunagi Aafrikaga üks manner. Konvektsiooni tagajärjel selle surve paneb laama liikuma. Paljud vulkaanid on just Vaikse-Ookeani küljeall ja seetõttu nimetatakse seda piirkonda ka tihti Vaikse ookeani tulerõngaks. Kihtvulkaanid on näiteks: Etna, St. Helens, Fuji, Vesuuv. Kilpvulkaanid on näiteks: Mauna Loa, Kohala, Fernandia Island ja Mauna Kea. Päris palju vulkaane on näiteks: Lõuna-Ameerika läänerannikul, Põhja-Ameerika lääne-rannikul, Vaikse ookeani rannikualad. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, lahaarid, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol. Vulkanismi tähtsused: LOODUSELE: 1)
nimetatakse seda laavaks. Laavakivim on magmakivim, mis on tardunud maapinnale.Viskoossus on sulam või vedeliku omadus vastu seista voolamisel. Sulanud kivimite viskoossused varieeruvad suurel määral. Magma viskoossus on määratud põhiliselt kolme faktori poolt: 1)sulami keemilisest koostisest, 2) temperatuurist 3) gaaside sisaldusest Vulkaanil on mitmeid erinevaid tüüpe, näiteks Slakikoonus, Maar, Kaldeera, Supervulkaan, Merealune vulkanism,ning põhilised kiht- ja kilpvulkaanid Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda
3) Kaks mandrilist laamad põrkavad kokku. Laamade lahknemine: Murrangud, nõrgad maavärinad. Võrrelda kiht- ja kilpvulkaane. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast, kuid kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasist rikastunud ning märgatavalt suuremga viskoossusega. Kilpvulkaani magma on hästi voolav kuid kihtvulkaani oma liigub vaevaliselt. Kilpvulkaanide korral murrab magma sageli end maapinnale lõõride kaudu, Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanide korral toimub plahvatuslikke purskeid, suuuured gaasipilved, võivad tekkida suuref kraatrid. Mõisted: Astenosfäär Vahevöö ülaosas paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Kivim Loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. Settekivim Kivim, mis on tekkinud maapinnal murenenud kivimitest pärit setete kuhjumisest. Tardkivim Kivim, mis tekib vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud maga kristalliseerumisel.
litosfääri laamade piriialadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. (Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi. Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast. See on hästiliikuv magma, msi ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. (Mauna Loa). Kihtvulkaan tekib andesiitest või graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad ning laava tardub pimsina. Laava tardub vahel ka lõõris, moodustades laavakorke, mis võib esile kutsuda plahvatusliku vulkaanipurske. Mandrite ja laamade vahevöösse vajumise piirkondade vulkaanid on tavaliselt kihtvulkaanid. Kaldeera on tugeva vulkaanipurske käigus tekkinud langatuslik hiidkraater.
Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või nende ala, mis võib tekitada kontinentaalset rifti; Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõhet, lõõri, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale (kustunud, suikuvad, aktiivsed); enamasti esinevad kahe laama kokkupuutepiirkonnas, kuid ka kuuma täpi ja rifti piirkonnas samuti (Havai, Ida-Aafrika); Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis voolab rahulikult maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda, ehitades slakikoonuseid; kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa); Kihtvulkaanid suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast graniitsest magmast, mis tardub pimsina sageli vulkaani lõõris, mis hiljem tekitab plahvatusi ja moodustuvad tuffi kihid; mandritel ja vahevöösse vajumise
Vulkaanid Nad on kunagi pursanud või purskavad tulemäed. Need võib jaotada kolmeks: · Kustunud · Suikuvad · Aktiivsed Vulkaani tegutsemisel tulevad välja : · Gaasid, veeaur, tolm · Suuremad ja väiksemad vulkaanilised kivimid · Laava Laavalise koostise järgi jagunevad vulkaanid: 1. Kilpvulkaanid ( tumeda värvusega, vedel voolav laava ) 2. Kihtvulkaanid ( koonus kõrge , erinevate kihtidega, väga sitke, heleda värvusega, aeglaselt liikuv laava) Vulkaanid: · Vesuuv · Etna · Krafla · Stromboli · Krakatau · Pinatubo · Teide · Kenya · Hekla · Cotopax · jne
kontinentaalne rift. Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud - inimajaloovältel mitte pursanud, suikkuvad - ajutise purskerahu seisundis olevad või aktiivsed -pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. See valgub pikade laavavooludena laiali ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad. Selline magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise
granaadikivim-,ja settekivimikiht settekivimikiht 2. Laamad · Ookeaaniliste laamade eemaldumine - magma liigub maakoore alla, kergitab maakoort pangastena ülespoole, tekivad ookeani keskmäestikud. Kahe ookeaanilise laama eemaldumisel tekib lõhe, kust magma pääseb pinnale, jahtub tekib basalt, kujuneb uus ookeaniline maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungmisel kilpvulkaanid. Kui ookeani keskmäestik ulatub veest välja tekivad vulkaanilised saared (nt: island). Kaasnevad tavaliselt ka nõrgad maavärinad. · Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine ookeaaniline laam, mis on raskem vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus kõrgem rõhk ja temperatuur põhjustab kivimite moondumist või sulamist. Kivimite liikumise ja kivimitevaheliste pingete tõttu toimub palju tugevaid maavärinaid
VULKANISM 'vulkaan-tulemägi,koonusekujuline, vulkaane esineb laamade äärealadel. vaikse ookeani tulevöö,tulerõngas...seal on palju vulkaane laamad eralduvad atlandi ookeani keskaehelkul. vulkaane võib olla ka mandri sisealadel. N.haway,kanaarid jaotatakse kuju järgi: kilpvulkaanid räni ja gaaside vaene,väike viskoossus,hästi liikuv basaltne magma mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse N.ookeanides on alati kilpvlkaanid kihtvulkaanid viskoossus suur, vaevalt voolab..aeglaselt. graniitne magma.lühikesed laavavoolud.magma tarduv juba sageli lõõriski ja moodustab nö. laavakorke tavaliselt mandritel vulkaani ehitus-LEHEL langatuskaldeera teke-LEHEL vulkaanipurskega kaaasnevad nähtsed:::: gaasi ja tolmu,tuha,mürgised pilved. laavavoolud
jõuab maapinnale.Vulkaanid levivad laamade piirialadel.*Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna *Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro *Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa. Kilpvulkaan – Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See onvedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahultsuuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea.Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji
Foto 6, lõõrvulkaan (http://www.worldatlas.com/upload/69/9e/63/volcano-diagram.jpg ) 9 Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaanidega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntuim neist on see kilpvulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Foto 7, läbilõikepilt kilpvulkaani laavavooludest ja tuhakihtidest (https://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan#/media/File:Stratovolcano.jpg) Kihtvulkaan Kihtvulkaan on üpriski suur ja pikaealine valdavalt koonuse kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale.
Mauna Loa Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'weoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis
Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise ajasuuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kihtvulkaan on polügeneetiline vulkaan. Kihtvulkaani defineerimine ei ole lihtne ülesanne. Enamik vulkanismi põhjustatud pinnavorme, kaasaarvatud kihtvulkaanid, on positiivsed, erandiks on vaid kaldeerad jamaarid. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid jäävad suuruselt nende vahele. Üks tähtsamaid vulkaani kuju iseloomustav parameeter on nõlvakaldenurk. Kilpvulkaanid koosnevad valdavalt basaldist, mis suhteliselt väikseviskoossuse tõttu vulkaanilõõrist kaugele voolates on moodustanud lauge nõlvaga vulkaani. Kihtvulkaan on reeglina järsunõlvalisem, sest väljapaisatav materjal on mitmesuguse koostisega
alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid. Kilpvulkaanid Tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim neist on Mauna Loa). Kuum täpp ehk kuum punkt on laamasisene vulkaaniline piirkond.
Purske iseloom: plahvatuslikud pursked, palju vulkaanilist tuhka jm püroklastilist materiali. KILPVULKAANID - Paiknemine: kuuma täpi piirkonnas. Magma koostis ja omadused: ränivaene, ultraaluseline magma; hästi liikuv, väikese viskuoossusega, gaasidevaene. Purske iseloom: rahulikud pursked, vähe püroklastilist materjali. KIHTVULKAANID paiknevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades. Väiksemad kui kilpvulkaanid. Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba lõõris, moodustades laavakorke,mille alla kuhjuvad järjest sureneva rõhu all kuumad gaasid ning selle tagajärjel toimub plahvatuslik vulkaanipurse(vlukaanikoonused purunevad, õhku paiskuvad suured gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuha ja laavatilkade segu).
kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid Kilpvulkaan magma on hästi liikuv, väikese viskoovsusgea, aluseline ja räni vaene, gaaside vaene, voolab rahulikult pikkade vaala vooludega maale MAUNA LOA Kihrvulkaan magma on viskoosne ja happeline, laama tardub kiiresti kilimanjaro, ekna , vesuuv, Krakatau Vulkaanid tekitavad kahju suur hulk saastegaase paiskub õhku ja satub õhku, laava voolud, mi hävitavad elustikku ja matavad . tekkida võivad mudavoolud
Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja erigraniitsest magmast. Laavavoolud on sellistel vulkaanidel lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Laava tardub sageli klaasja, massiliselt eralduvate gaasimullide tõttu väga tühikuterikka kivimi pimsina. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
Moho ehk Mohorovicici eraldus pind. 16. Tekkeviisi järgi jaotatakse kivimeid 3 rühma. Tardkivimid : graniit, kvartsporfüür Settekivimid: argilliit, liivakivi ; Moondekivimid: kiltad, vuolukivi. 17. Joonistasin paberile ja fail on teise paberi peal. 18. Vulkaane ja maavärinaid esineb kõige sagedamini Vaikse ookeani vööndis ja Vahemere seismilises vööndis. Aktiivset vulkaanilist tegevust on täheldatud laamade servaaladel. Vulkaanid võivad olla kas kiht- või kilpvulkaanid. Kilpvulkaanid tekivad räni ning gaaside vaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Kõik ookeanide vulkaanid on kihtvulkaanid. Vulkaan tekib, kui omavahel põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laamaosa või ookeaniline ja mandriline laam. Maavärinate mõõtmisel kasutatakse Richteri ja Mercalli skaalat. Richteri skaala puhul mõõdetakse seismogrammidelt spetsiifiliste lainete poolt tekitatud võnketugevust. Täpsem on Richteri skaala. Maavärinate uurimiseks kasutatav aparaat on seismograaf. 19.
Vulkaan võib olla kustunud, suikuv või aktiivne.Vulkaane leidub laamade piirialadel ( islandi ja vaikse ookeani tulerõnga vulkaanid ) ning ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas ( havai saarestiku ja ida-aafrika vulkaanid ). Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (nt. Mauna Loa) Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka plahvatuslikud vulkaanipursked.Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Kaldeera hiidkraater, mis tekib magmakolde lae sissevajumisel või plahvatuslikul vulkaanipurskel mäetipu laialipaiskumise tagajärjel (nt. St. Helensi vulkaan).
Kui maavärin toimub ookeanipõhjas, siis võib sellega kaasneda hiidlaineid, ehk tsunami. Maavärinaid mõõdetakse seismograafiga magnituudides (Richteri skaalal). Varem mõõdeti maavärinaid pallides (Mercalli skaalal). Maavärinad esinevad laamade kokkupuute aladel. Vulkaan on laavat purskav tulemägi. Magma on maasees tulivedel kivimi mass. Laava on maapinnal või kivimilõhedes hangunud magma. Kuulsamad vulkaanid on: Etna, Vesuuvi, St. Helena. Vulkaanid jaotatakse: 1. kilpvulkaanid (katab maad kilbina) 2. kihtvulkaanid (moodustab koonuse) Vulkaanide jaotus: 1. aktiivsed vulkaanid 2. passiivsed vulkaanid 3. kustunud vulkaanid Vulkaanilise tegevusega kaasnevad nähtused: 1. Kuumaveeallikad 2. Geisrid
liikumist. Kuna Eestis maavärinaid (sellest tekkinud murranguid) ei esine, siis pole siin ka õigeid maavarasid. 7. Kuidas on seotud vulkaani kuju ja purske intensiivsus? Selgita ja nimeta üks konkreetne näide. Kihtvulkaanid asuvad maismaal ja need on koonuse kujulised, nende purske intensiivsus on suurem, sest magma liigub seestpoolt üles ja tekitab suure purske atmosfääri. Kilpvulkaanid asuvad ookeanides ning nende pursete intensiivsus pole nii suur, sest nad asuvad vee all. II Lähtudes laamtektoonikast ja toetudes juuresolevatele joonistele, vasta küsimustele 1. Kirjelda, mis juhtub punktis 1- parempoolne joonis (laamade liikumine?, geoloogilised protsessid?). Vulkaan purskab laavat. Omavahel on kokku saanud (põrkunud) ookeanilaama ja mandrilaama. Maakoor puruneb, mere põhja tekivad riftid, magma tõuseb
Marss Kadi Kriisa Punane planeet · Marss on päikesesüsteemi neljas planeet ja suuruselt seitsmes. · Marss Kreeka k. Ares Sõjajumal. Vettsisaldavad rauaoksiidid annavad planeedile punase värvuse. · Marsil on väga hõre atmosfäär, mis koosneb põhiliselt väikesest kogusest järelejäänud süsinikdioksiidist (95.3%) lisaks lämmastikust (2.7%), argoonist (1.6%) ja väikese lisandina hapnikust (0.15%) ning veest (0.03%). · Marsi mõlemal poolusel on püsivad jäämütsid, mis koosnevad peamiselt tahkest süsinikdioksiidist ("kuiv jää"). Jäämütsid näivad olevat kihilise struktuuriga, koosnedes kihiti jääst koos erineva kontsentratsiooniga mustast tolmust. · Aasta on sel planeedil umbes kaks korda pikem kui Maal 668,6 Marsi ööpäeva ehk tervelt 687 Maa ööpäeva. Ööpäeva pikkus on 24 tundi, 37 minutit ja 22,67 sekundit. · Keskmine pinnatemperatuur on 50° (kõrgeim registreeritud pinnatemperatuur on 20°, madalaim 140°). ...
sellele kohale vulkaanide aheliku. 9. Kuidas nimetati kontinenti, mis moodustus 350 milj. a. tagasi? Pangea kontinent 10. Kuidas jaot. Vulkaane seisundi järgi? Kustunud, suikuvad (ajutine seisund), aktiivne 11. Kus enamus vulkaane paikneb? Enamasti litosfääri laamade piirialdadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Ehk laamade piiril on kõige sagedasemad kohad. 12. Ehituse järgi jaot. Vulkaanid? Kilpvulkaanid -> lamedad, Kihtvulkaanid -> kõrged 13. Nimeta vulkaani osad. Kraater,Lõõr,Pealõõr,harulõõr, laavavoolude ja tuffi kihid(kihtsad kohad maa-all) 14. Nimeta purskega kaasnevaid nähtusi. Kaasneb suits,milles on mürgised C ja S dioksiiidid ning N,Cl,F jt ühendid tuhapilved. Mudavoolud 15. Mis kasu saavad in.-d tegutsevatest vulkaanidest? Kohalik turism kasvab, kuum vesi, mineraaliderohke pinnas (kuld,vask jne). 16. Miks tekivad maavärinad?
pingete lahendamise protsessis koos kivimite rebestamisega. 2. Kihtvulkaan tekivad ränist, rikastunud gaasidest, suurema viskoossusega, laavavoolud on lühikesed, harvad v puuduvad, laava tardub pimsina. 3. Kilpvulkaan tekivad räni-, gaasidevaesest väikese viskoosusega basaltsest magmast, hästi liikuv magma, mis voolab suht rahulikult, see ehitab lameda vulkaanikoonuse, kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. 4. Kivim loodusliku tekkega mineraalide tsementeerunud mass. 5. Libisemine settekeha v kivimiplokk liigub äkitselt nõlvakallakuse suunas mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas v kivimiplokis endas materjali segunemist ei toimu. 6. Nihkumine aeglaseim, tingimustes kus korduv pinnase külmumine ja sulamine lõhub setteosakeste vahelisi seoseid, nii et osakesed liiguvad raskusjõu mõjul aeglaselt nõlvakallakuse suunas. 7
LAAMTEKTOONIKA - õpetus laamade ehitusest ja liikumisest LAAM - litosfääri hiigelblokk Liikumine 1-10 cm aastas (hõõrdumine üksteise vastu, põrkumine kokku, eemaldumine üksteisest, nihkumine üksteise vastu) Ainukesed Maa sisejõudude põhjustatud liikumised, mis ei ole seotud laamade piirialdega on KÕIKUVLIIKUMISED Nad esinevad kõikjal ja pole tajutavad Suuruse järgi eristatakse <1> 6..7 suurt laamat - pindala > 100 000 000 km2 <2> 8 keskmist - pindala > 1 000 000 km2 <3> u. 20 väikest - pindala < 1 000 000 km2 Laamade maakoore tüüp 1. Ainult ookeaniline - Vaikse Ookeani laam 2. Ookeaniline ja mandriline - Aafrika laam VULKANISM - niisuguste protsside kompleks, mis seostub magma tekkimise ja liikumisega maakoores MAGMA - vedel kivimite sulamass Olenevalt magama ja maakoore iseloomust võib liigitada vulkaane<1> lõhepurske e. joonvulkaanid Islandil, Hawaii saartel<2> keskpurske e. lõõrvulkaanid kilpvulkaanid - laava on aluseline (vedel)...
Kahe mandrilise laama põrkumisel kerkivad servad kõrgeteks mäestikeks. Vahevöösse kumbki laam ei sukeldu. Esineb rohkem maavärinaid. Maavärin on maapinna võnkumine, mida tekitab laamade järsk liikumine teineteise suhtes. Tsunami on maavärina, maanihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Vulkaan tekib, kui maakoorelõhest tungib maapinnale magma. Vulkaan plahvatab kui selle all olevate gaaside kriitiline rõhupiir on ületatud. KILPVULKAANID KIHTVULKAANID väiksem viskoosus suurem viskoosus räni- ja gaasidevaene räni- ja gaasiderikas basaltne magma voolav magma laavavool rahulik laavavool harv ja vähene magma suundub ka pealõõrist magma tardub juba lõõris moodustades
magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. · Nime on saanud vulkaan (tuldpurskav mägi) Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. · Vulkaanid võivad olla kas kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või aasta(kümne) vahega tegutsevad). · Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite sulamisel ning on erineva ränisisaldusega. · Kilpvulkaanid tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. Magma on hästi liikuv ning voolab rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludega laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. · Kõik ookeani vulkaanid on kilpvulkaanid (Mauna Loa) · Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavas ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik ...
-Kui laamad lahknevad, siis seda nimetatakse divergeerumiseks. (basaltne magma, uus ookeaniline maakoor) 5. Vulkaanid (maakoorde tekkinud lõõrid) a. Paiknemine ● Laamade põrkumine (Nt. Euraasia laam + Vaikse ookeani laam=Jaapani vulkaanid) ● Ookeanide keskahelikes b. Kasu inimesele ● Mullaomaduste parandaja ning taastootja ● Vulkaaniliste kivimite ja mineraalide kasutus ● Soojusenergia (küte, elektrijaamad) c. Kuju ● Kilpvulkaanid (rohkem nagu Suur Munamägi, selline küngas)-hästi liikuv magma, voolab suhteliselt rahulikult maapinnale. ● Kihtvulkaanid (koonus)-magma voolab aeglaselt, suure viskoossusega d. Kaasnevad nähtused ● Tsunaamid ● Lõõmpilved (tuhapilved) ● Laavavoolud LÕHEVULKAAN/LÕÕRVULKAAN 6. Maavärin a. Tekke põhjus ● Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes, toimub murrangu pinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine
võimalikult väikesed? V:Seal on keelatud ehitada hooneid olemasolevate ja tekkida võivate murrangulõhede lähedusse. 15.Millistes piirkondades leidub vulkaane eriti arvukalt? V:Laamade äärealadel. 16.Mis on magma? V:Magma on vahevöös paiknev tulikuum kivimite sulam. 17.Mis on laava? V:Laava on maapinnale välja voolanud magma. 18.Mis on vulkaanilised pommid? V: Vulkaani kraatrist väljapaisanud suured kamakad. 19.Missugused on ja kuidas tekivad kilpvulkaanid? V:Kilpvulkaanid on lamedad, selle põhjuseks on vedelam laava, mis voolab kraatrist kaugele. 20.Missugused on ja kuidas tekkivad kiht- ehk kuhikvulkaanid? V:Kihtvulkaanid on koonuse kujulised, moodustub tardunud laava ja tuhakihtidest. Välja voolanud laava on paks ja ei jõua kraatrist kaugele. 21.Kuidas tegutsevad aktiivsed vulkaanid? V:Purskavad aegajalt. 22.Kuidas tegutsevad passiivsed vulkaanid? V:Pole tegutsenud sajandeid. 23.Millised vulkaane nimetatakse kustunuteks?
ookeani ,,tulerõnga" vulkaanid). Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti piirkonnas (Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida- Aafrika vulkaanid). Magma omaduste mõju vulkaani kujule ja purskeprotsessile Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad eri kivimite ülessulamisel ja on erineva ränisisaldusega. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadusega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sageli murrab magma end maapinnale ka pealõõrist hargnevaid lõhesid mööda. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim on vulkaan Mauna Loa. Kihtvulkaanid koosnevad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema
*Laamade äärealadel nt : Hekla, Etna *Mandrite sisealadel nt : Kilimanjaro *Kuuma täpi kohal ookeanides nt : Mauna Loa Võrdle vulkaane kuju ja purske iseloomu järgi Kilpvulkaan Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahult suuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea. Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji.
13.Selgita mõisteid: Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Geiser Geiser on geotermiliselt aktiivses piirkonnas paiknev kuuma vee ja auru allikas Seismograaf on seadeldis maavärinate mõõtmiseks. Pingo Külmakühm ehk pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Tefra on vulkaanist väljapaiskunud materjal, mis lasub maapinnal pudeda settena. 14.Mille poolest erinevad kihtvulkaanid kilpvulkaanidest? Kilpvulkaanid on kihtvulkaanidest teistsuguse ehitusega just sellepärast, et nende magma sisaldab märksa vähem gaase. Vulkaaniliste gaaside rohkuse tõttu kulgeb kihtvulkaani purske esimene osa plahvatuslikult aga kilpvulkaanis on vähem gaase ja seetõttu saab laava rahulikult vulkaani lõõrist välja voolata. 15.Miks võivad vulkaanide pursked olla plahvatuslikud? Kuna gaas tahab hõivata palju rohkem ruumi, kui tal maa sees on, siis otsib ta väljapääsu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
