Energiavarad Energia ja loodusvarad Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorite ja seadmete tööks. Seega on vaja energiat kõikjal. Energiat saame jagada taastuvaks ja taastumatuks. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused ning kaevandatavad maavarad. Energialiigid Nafta ja naftasaadused Maagaas Tahked energiavarad (süsi, turvas) Veejõud Tuumaenergia Alternatiivenergia Alternatiivsed energialiigid Tuuleenergia Maa siseneenergia Bioenergia Päikeseenergia On veel mitmeid energialiike (Maa pöörlemise energia, gravitatsioonienergia, termotuumaenergia), mida hetkel olemasoleva tehnoloogia abil ei osata või liiga kõrge hinna tõttu ei ole mõtet tootmisesse võtta. Maailma energiatarbimine Hüdroenergia: 5% Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2%
Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia · päikesee...
1. Mis on energiamajandus? Millega tegeleb? Energiamajanduse tähtsus. Energia majandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. See tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad,...
Energiamajandus on energiavarade hankimine, nende ümbertöötlemine elektri- või soojusenergiaks ja nende müük tarbijale. Energia on vajalik kõikjal maj.tegevuses ja energia hind on alati üks osa teenuse või toote hinnast. Primaarenergia energia, mida tarvitatakse otse, teisteks energialiikideks muundamata. Energiavarad jagunevad: 1) Taastuvad (alternatiivsed) Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste · + nupu peale vajutamisest saame kohe elektrit
Energiamajandus Saksamaal Kuigi Saksamaal on energiavarad pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud, leidub rikkalikult kivisütt, seda Ruhri tööstuspiirkonnas ja pruunsütt Saksimaal ja Harzi mäestikus. Maagaasi, mida on suhteliselt vähe, leidub peamiselt Põhja- ja Lõunasaksamaal. Põhja-Saksamaal ja Põhjameres on riigil ka väikesed naftavarud. Saksamaa impordib naftat enam kui tosinast riigist. Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse. Hetkel toodetakse Saksamaal enamus elektrist tuumaelektrijaamades, kuid aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud eesmärk tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale. 2004. aasta seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Järelikult jäi ...
SKT sisemajanduse kogutoodang - Riigi aastate jooksul toodetud kaupade ja teenuste rahaline väärtus kokku. Ei arvestata väliskaubandust. - On ühekülgne näitaja. Inimarenguindeks Väljendab riigi majanduslikku heaolu. Sisaldab: - SKT-d - Haridustaseme näitajat - Keskmist eluiga Eesti on 2009 40. kohal 182 riigi seas. Kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka. Energeetika Energiavarad Taastuvad - päikeseenergia - vee-energia - biomassienergia Taastumatu - nafta - maagaas - kivi- ja puusüsi - põlevkivi - turvas Energiamajandus tähendab - Energiavarade hankimine - Elektrienergia, soojuse ja kütuste tootmine - Energia, soojuse ja kütuse tarbijani juhtimine - Neid ühendavad mitmesugused äriteenused Erinevate energiaallikate osakaal maailmas - Nafta 40% - Gaas 28% - Kivisüsi 20% - Vee-energia 5% - Tuumaenergia 2%
................................4 2.1 PINNAMOOD JA MÕJU..................................................................................... 4 2.2 KLIIMA........................................................................................................... 4 2.3 METSAVARAD................................................................................................. 5 2.4. MINERAALSED VARAD................................................................................... 5 2.5 ENERGIAVARAD............................................................................................. 6 3.MAJANDUS........................................................................................................... 7 3.1 MAJANDUSHARUD.......................................................................................... 7 3.2 IMPORT JA EKSPORT, VÄLISMAJANDUSSIDEMED.............................................7 KOKKUVÕTE.....................................................................
elektriks. (Inimene saab oma eluks vajaliku energia toidust.) IV. Energialiigid (slaidil) V. Energiaallikad Looduslikuks energiaallikaks võib olla mistahes loodusvara või nähtus, mida inimene oskab ja suudab energia hankimiseks ära kasutada. Energiaallikaid liigitatakse selle järgi, mitu korda on nad maakera looduses muundunud. Igal muundumisel hajub suur osa energiast kasutult atmosfääri, mistõttu kolmandasi energiavarasid on kõige vähem. V.I. Esmased energiavarad esinevad sellises vormis, nagu nad looduses tekkisid. Maal pole nad kordagi muundumist ja toimunud pole ka muundumisega seotud kadusid või hajumist. Sellepärast on ka varud väga suured. Kõige ulatuslikumalt tarbitav on tuumaenergia, mis on väga ohtlik. Mõningal määral kasutatakse ka päikeseenergiat. Ülejäänud esmastel varadel pole erilist tähtsust. 1 1. november, 2007
Prantsusmaa energiamajandus Mari-Liis Kiis 11.B Geograafiline asend Ümber paikneb Lamanche'i väin, Atlandi ookean, Hispaania, Vahemeri, Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburg ja Belgia Koosseisu kuuluvad ka Guadelupe ja Martinique,UusKaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana LõunaAmeerikas, Reunion India ookeanis ning Saint Pierre ja Miquelon Energiavarad Õli Kivisüsi Maagaas Tuumkütus Hüdroelektrienergia Energiavarad (2) Ekport kivisüsi Import naftatooted Elektrijaamad Tuumaelektrijaamad Keskmine elektrienergia toodang ühe inimese kohta on 6800 kWh (tegu on arenenud riigiga) Lisa Minu soovitus energiamajanduse tõhustamiseks, on kasutada säästlikult olemasolevaid ressursse. Tuuleenergiat on võimalik kasutada. Praegune majanduskriis võib takistada uute tuuleelektrijaamade ehitamist. Kasutatud kirjandus http://www.annaabi.ee/P%C3%B5hjalikreferaatPrantsusmaakohtam41484.html AITÄH!
1. 18-19 saj söe ajastu: 18 saj leiutati aurumasin ning hakati kaevandama kivisütt, leiutati aurikud, rongid. Elekter võeti kasutusele 19 saj lõpp. 20 saj tänaseni Nafta ajastu: leiutati sisepõlemismootor, võeti kasutusele nafta autod, lennukid, rongid. Võeti kasutusele maagaas. Tuuma elektrijaamade ehitamine 1970nendatest aastatest. 2. 1. Taastuvad energiavarad : päikeseenergia, veeenergia, tuuleenergia, geotermiline energia, biomassi energia, Maa pöörlemisenergia, Maa gravitatsiooni energia. 2. Taastumatud energiavarad: fossiilsed kütused maagaas, nafta, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas. 3. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, hüdroenergia, tuumaenergia, biomassienergia. 4. Alternatiivsed: tuule, päikese, loodete, geotermiline. 3. Esmased energiavarud:
Kordamine energeetika tööks. 1. Mida tähendab energiamajandus? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning nende kättetoimetamisega tarbijale. 2. Mis on energiavarad? Taastuvad/taastumatud energiavarad, traditsioonilised/alternatiivsed energiavarad. Oskad neid nimetada maailmast kui Eestist. Energiavarad on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. 3. Energiamajanduse muutused, muutuste põhjused (analüüsi õpiku skeemi lk.66) 17
Arengutaseme näitajad RIIK LIIBÜA SKT ostujõu alusel 12300 Sündimus 27 Suremus 4 Imikusuremus 26 Keskmine eluiga meestel 74 aastat Keskmine eluiga naistel 78 aastat Kirjaoskus % 82,6% Hõive põllumajanduses, % 7,3% 5 Kuuluvus riikide hulka Tööstusriik Energiavarad Peamised Põhiline energia kasutusala energiavarad Liibüas on nafta, Liibüas. maagas, metallimaagid (raud,teras,alumiini um) ja kivisüsi. 6 Energiavarade eksport Liibüa ekspordib Liibüa naftaeksport sihtkoha toornaftat, järgi. rafineeritud naftatooteid ja maagaasi. 7
Rootsi energeetika Riigi asend Rootsi moodustab pika rannikujoone Lääne-mere lääneosaga. Maismaaga on piirid Norra ja Soomega ning on silla-tunneliga ühendatud ka Taaniga. Pindala on 450 295 km2, rahvaarv 9,716,962. Energiavarad Rootsi on Põhjamaade üks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Rootsis on suured metsavarud. Domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Energiavarad Rootsis leidub ka rauamaaki. Rootsi on ainus suur rauamaagi eksportija Euroopa Liidus. Rohkesti leidub ka vaske, pliid, tsinki, hõbedat ja uraani, mille varud on ühed suurimad Euroopas.
SKT - sisemajanduse kogutoodang - mõõdetakse antud riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kaupade ja tunnuste koguväärtust . Regionaalpoliitika aitab vähendada üksikute piirkondade majandusliku arengu mahajäämist. Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti kõige olulisem energeetiline maavara on põlevkivi. (kasutatakse toorainena keemiatööstuses, kütteõli)Teine on turvas. Taastuvad energiavarad: päikese energia, maasisene energia, loodete energia, tuuleenergia, vee-energia Taastumatud energiavarad: nafta, maagaas, turvas, põlevkivi, tuumaenergia. Energia majandus tegeleb energiavarade töötlemisega, hankimisega. Üle 90% Eesti elektrienergiast toodetakse täna Põlevkivist. Roheline energia(21 hüdrojaama, 5 elektrituulikut) valmib Eestimaa tuulest ja veest. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine tegeleb
Lõhe vaeste ja rikaste riikide vahel aina kasvab. · Keskkonnas: o kasvuhoone efekt e. Globaalne soojenemine, mis on suuresti looduslik nähtus. o Kõrbestumine- kõrb on maailma kiiremini laienev loodusvöönd. o Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine(vihmametsade hävitamine) o Traditsiooniliste maavarade otsa lõppemine. Vajadus alternatiiv energia järele. Energia varade liigitused. I liigitus 1. Esmased e. Primaarsed energiavarad- ammendamatud): a. Gravitatsiooni energia b. Päikese energia c. Maa pöörlemise energia d. Geotermaal energia (maa sise soojus) e. Tõusu ja mõõna(looded) energia 2. Sekundaarsed ehk taastuvad energiavarud a. Tuule energia b. Vee energia c. Biomassi energia 3. Tertsiaarsed ehk taastumatud energiavarud: a. Maa geoloogilise minevikuga biomass e. Fossiilsed kütused ja uraani maak.
- Soojusenergia kättesaamiseks - Elekter Bioenergia: -Soojusenergia -Elektrienergia -Mootorikütuseid Geotermaalenergia (maa sisesoojus): -Soojusenergia -Elektrienergia 20) Kaudne elektrienergia eksport: Kasutatakse energiamahukate toodete (Alumiinium, kemikaalid) tootmises ning eksporditakse mujale , energiajulgeolek- Riigi võime varustada end vajaminevas koguses sobivat tüüpi energiaga nii tavapärastes kui ka äärmuslikes oludes (loodusõnnetus, sõda, majanduskriis jms) , taastuvad- Energiavarad, mida saab kasutada lakkamatult (nt loodete energia, laineenergia, päikeseenergia, tuuleenergia) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus - puit, pilli taastumatud energiaallikad- Energiavarad, mis pärast tarvitamist ei taastu või teevad seda väga pika geoloogilise aja jooksul(fossiil-, tuumakütused) , alternatiivenergia- , fossiilsed kütused- energeetilisel otstarbel kasutatav maapõuest saadav orgaaniline aine.
TAANI ENERGIAMAJANDUS Nastja Sassova TAANI Pealinn: Kopenhaagen Pindala: 43 094 km² Asub Euroopas Skandinaavia poolsaare ning Saksamaa vahel Maismaapiir lõunas Saksamaaga, teisel pool Põhjamerd põhjas Norra, kirdes Rootsi; Läänes Põhjameri, kirdes Läänemeri Gröönimaa Energiavarad Maagaas ja nafta Põhjamerest Kivisüsi Tuuleenergia Päikeseenergia Bioenergia Geotermaalne Tuuleenergia Taanis Moodustab umbes 30% kogu elektrist, mida riigis tarbitakse; Suuremad tootjad Vestas ja Siemens Wind Power; 2008. aastal moodustas tuuleenergia 18,9% Taani elektritoodangust ja 24,1% tootmisvõimsusest; Keskmine tuulekiirus võrdlemisi tagasihoidlik 10 meetri kõrgusel 4,95,6 m/s. Eksport ja import Eksport: toornafta Import: põlevkivi, maagaas, kivisüsi Elektrijaamad
Suurem osa Liibüa territooriumist on 200600 m kõrgune lavamaa, mida liigestavad suured madalikud. Kõrbed, poolkõrbed ja kuivstepid katavad ligikaudu 98% riigi pindalast. Taimkatet leidub vaid Vahemere rannikul loode- ja kirdeosas.Kuu keskmine õhutemperatuur on juulis 26 29 kraadi, jaanuaris 1113 kraadi.Liibüa kõrbetes on kohti, kus aastaid ei saja. Sademeterohkeim piirkond on riigi kirdeosa.Püsiva vooluga jõgesid ei ole. Põhjavee varu on suur. Peamised energiavarad on nafta, maagaas, metallimaagid (raud, teras, alumiinium) ja kivisüsi. Liibüa ekspordib toornaftat, rafineeritud naftatooteid ja maagaasi. Majanduse poole pealt annab naftasektor Liibüale 95% ekspordituludest, 80% valitsuse tuludest ning 25% SKT-st. SKT elaniku kohta on üks Aafrika kõrgemaid (2010. aasta hinnangul 13 800 USA dollarit). Ühiskonna madalamate kihtideni jõuab sellest aga väike osa. Põllumajandusolud on viletsad, mistõttu Liibüa impordib kolmveerandi oma toidust. 2011
1. ENERGIAVARADE JAGUNEMINE – TRADITSIOONILISED JA ALTERNATIIVSED + NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3
.............................................................................................9 4.1 Rahvaarvu muutumine..................................................................10-11 4.2 Rahvastiku paiknemine....................................................................12 4.3 Rahvastiku soolis ja vanuseline koosseis ja rahvastikupüramiidid 13-14 4.4 Linnastumine......................................................................................15 5.Energiamajandus 5.1 Energiavarad-nende eksport ja import.................................................16 5.2 Elektrijaamad.......................................................................................17 6.Põllumajandus....................................................................................18-19 7.Metsamajandus ja metsatööstus.............................................................20 8.Tööstuse areng........................................................................................21 9
Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. Prantsusmaa on teises etapis demograafilise ülemineku etapis. SUURIMAD LINNAD 76% rahvastikust elab linnades. Suurimad linnad: 1. Pariis - 2 175 000 inimest 2. Marseille - 879 000 inimest 3. Lyon - 418 000 inimest (Sandall, Marlborough, 1999:243) Linnad paiknevad ühtlaselt üle Prantsusmaa. Linnad on tekkinud sinna kuna seal on soodsad elutingimused. ENERGIAVARAD Prantsusmaa peamised energiavarad on õli, kivisüsi, maagaas, tuumkütus, ja hüdroelektrienergia. (France resources...,2009) Prantsusmaa impordib naftatooteid ja ekspordib kivisüsi. (France energy import...,2009) Pransusmaal on tuumaelektrijaamad. (power stations France...2009) Keskmine elektrienergia toodang inimese kohta on 6800 kWh. See näitab et tegu on
Kliima on suhteliselt jahe pilvine. Rannikul ja Ülem-Reini madalikul on keskmine temperatuur jaanuaris 1-2, mujal alla 0*C.Juulis rannikul 16*C, Ülem Reini madalikul 20*C, ida- osas18*C. Talved ja suved on niisked ja vihmased. Sademeid on Põhja-Saksa madalikul 600-800, mägedes üle 1000, mägedevahelistel aladel kohati alla 500 mm/a. Vahetevahel soe, troopiline tuul. Kliima on siiski suhteliselt kõrge niiskustasemega. Püsivat lumikatet tekib peamiselt mägedes. Loodusvarad (sh. energiavarad) Rikkalikult kivi- ja kaalisoola, vähesel määral raua-, nikli- ja vasemaaki, mets, kivisüsi, pruunsüsi, maagaas, nafta, uraan Mullad Põhjaosas on valdavad leetunud ja soostunud ning metsapruunmullad, keskmäestiku põhjajalami lössil on ülekaalus viljakad must-, jõeorgudes lammimullad. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt.
34 (kWh per person) Naaberriikid: Yemen–187.55 (kWh per person) Oman – 4,287.82 (kWh per person) Iraq–1,788.03 (kWh per person) Jordan –1,736.09 (kWh per person) United Arab Emirates–13,281.1 (kWh per person) Maailm: Asub 34 kohas 6.Mida võiks soovitada selle riigi energiamajanduse paremaks muutmiseks?Millliseid alternatiivseid energialiike oleks võimalik kasutada? Arvan on vaja areneda taastuvate energiavarad et toetada riik elektrieenergiaga . Näiteks kasutada päikeseenergia see on kõige loogiline variant nii riigis nagu Saudi Arabia, sest kasutada nafta ei ole ökonoomselt ja ökoloogoline. Mõisted: barrel(bbl)=159 liitrit petroleum-nafta crude oil-toornafta natural gas-maagaas coal-süsi electricity-elekter renewables-taastuvad production-toodang consumption-tarbimine nuclear-tuuma-/aatomi- peat-turvas waste-prügi,jäätmed
Loodusvarad ja nende kasutamine Loodusvarad - loodusressursid, mida inimene saab kasutada oma otstarbeks (elutegevuseks). Maavarad - kivimid, gaasid, mil on majanduslik otstarve suur. Jagunemine: *taastuvad *taastumatud Energeetilised loodusvarad: *energia saamiseks: Taastuvad - puit, vesi, õhk, päikeseenergia, maasiseenergia, bioenergia Taastumatud - nafta, maagaas, põlevkivi, kivisüsi, turvas, uraanimaak TRADITSIOONILISED ... energiavarad, mis antud tehnoloogiaga on tavapärased. Praegu: nafta, maagaas, süsi, tuumaenergia. Erinevates piirkondades erinev. ALTERNATIIVSED ... antud tehnoloogilise arengu puhul pole tavapärane. (Tuuleenergia, vee-energia) Energeetika Hõlmab kõiki sektoreid Tegeleb maavarade kaevandamisega, energia tootmisega ja energia transportimisega tarbijani. Energia tootmine: * kütuste tootmine * soojusenergia tootmine * elektrienergia tootmine Energiamajanduse kujumine: 1
· toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta; · teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist Energeetika tv. Lk. 74 ül. 1 · Energeetika kui tööstusharu tegeleb kütuste ning elektri- ja soojusenergia tootmisega ja energia edastamisega tarbijale. Eesti energiamajandus Iseloomulikud jooned · Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) · 90% elektrist saadakse põlevkivist · Sõltuvus maagaasi ja vedelkütuse impordist · 60% elektrist eksporditakse (Läti, Soome, Leedu) Allikas: E. Risthein Energiatehnika ESA Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) Nafta, maagas, kivisüsi,
Kool Ameerika Ühendriigid Referaat Autor: Juhendaja: 2009 Sisukord 1 *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. *Ameerika Ühendriikide kodusõda. *USA rahvastik. * Loodusvarad ja nende majandamine. *Metsavarad. *Veevarad. *Energiavarad. *Kasutatud allikad. *Ameerika Ühendriigid, kui võimsam riik maailmas. 2 Ameerika Ühendriigid ehk USA on riik, mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas ning piirneb idast Atlandi ookeani ning läänest Vaikse ookeaniga. USA alasid on mitmel pool maailmas, sealhulgas Hawaii osariik Vaikses ookeanis. USA koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia
Anna hinnang, kas riik on energia eksportija või importija. Iraak toodab aastas 162986 kT ja tarbitakse 21519 kT. Seega on Iraak energia eksportija, sest tootmine on 7,6x suurem tarbimisest. (Iraq indicators...2014.) Mis traditsiooniliste energiavaradega on riik varustatud (Energy production)? Nafta ja gaasiga. (Ibid.) Joonis 1. Iraagi traditsiooniliste energiavarade paiknemine Allikas: Vox. 11.08.2014 Iraagi traditsioonilised energiavarad paiknevad Põhja-, Kesk-, Ida-Iraagis. Riigis on väga palju nafta leiukohti. Suuremad naftamaardlad, Rumaila North, East Baghdad ja Kirkuk, 1 asuvad Ida- ja Põhja-Iraagis. Väiksemad leiukohad asuvad nende kohtade läheduses ning samuti ka torujuhtme ääres, mis jookseb diogonaalis läbi riigi. Gaasivarud paiknevad põhjaosas. Samuti on varusid ka Lääne-Iraagis, Saudi Araabia piiri ääres, kuid leiukohast
Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses (õp. lk. 66)? Puidu osatähtsus energiaallikana vähenenud. Kivisütt kasutati palju 18.-19.saj nüüd on osatähtsus vähenenud. Nafta ja gaasi osatähtsus on suurenenud. Vett kasutatakse stabiilselt ja vähe. Uusenergiaallikaks on tuumaenergia. Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid. Taastumatud energiad annavad rohkem soojust ja on suurema kütteväärtusega, taastuvad energiavarad on väiksema efektiivsusega. Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks? Päikeseenergia, vee-energia, tuuleenergia, loodete energia, maasisene soojus. Nafta töötlemine: küttegaas, bensiin, petrooleum, diislikütus, masuut. Mootorkütus, naftakeemia(naftatöötlemisproduktidest mitmesuguste sünteetiliste materjalide valmistamine), ahjukütus (soojusenergia tootmiseks, energiajaamade kütteks). Miks tavaliselt ei töödelda naftat ammutamispaigas
enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline üleminek e siire rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eksport e väljavedu kaupade ja teenuste müümine riigist väljapoole. Energiamajandus majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise. Energiavarad loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Euroopa Liit Euroopa arenenud riikide majandusühendus. Fordism uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt. Geotermaal e maa soojusenergia maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. Globaliseerumine e üleilmastumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste
Energiamajandus Energiavarad Tahked kütused Energiamajandus ..tegeleb energiavarade uurimise hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütteks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale Milleks on energiat vaja? Valguse ja soojuse saamiseks Toidu valmistamiseks Mootorikütuseks Masinate tööks Inimkonna energia kasutamise struktuur ja dünaamika % Energia allikas 2000 1500 1910 2000 e Kr Lihaste jõud 70 10 0 0 Orgaanilised 25 20 16 0 jäätmed Puit 5 70 15 0 Süsi 0 0 63 28,7 Nafta 0 0 3 38,6 Hüdroenergia 0 0 3 3,7 Maagaas 0 0 0 22,1 Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energi...
Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit)
v. Linnad paiknevad ühtlaselt üle Prantsusmaa. Linnad on tekkinud sinna kuna seal on soodsad elutingimused. ENERGIA VARAD Click to edit Master text styles Second level q Prantsusmaa Third level Fourth level peamised Fifth level energiavarad on õli, kivisüsi, maagaas, tuumkütus, ja hüdroelektrienergia. (2009 andmete põhjal) q Prantsusmaa impordib naftatooteid q Prantsusmaa ekspordib kivisüsi. TUUMAELEKTRIJAAMA D Click to edit Master text styles Ø Nagu pildilt näha Second level Third level on Prantsusmaal Fourth level
on demograafilise ülemineku teises etapis. Linnastumine Kui suur osa rahvastikust elab linnades? 92% rahvastikust elab linnades. Iseloomusta linnade paiknemist. Suuremad linnad on kujunenud Argentina ida kaldale, Atlandi ookeani äärde ja Parana jõe suubekohale ja selle ümbrusesse. Linnad on mere äärtes kuna niiviisi on kaubandusega lihtsam tegeleda kuna transport toimub enamalt merdpidi. Argentina energiamajandus Milliseid energiavarasid leidub selles riigis ? Taastumatud energiavarad : nafta, maagaas, kivisüsi ja pruunsüsi. Taastuvad energiavarad: tuumaenergiat, hüdroenergiat, päikeseenergiat ja tuuleenergiat. Milliseid energiavarasid riik ekspordib, milliseid impordib ? Impordib naftat ja maagaasi ning samuti ka ekspordib neid. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse ? Energiat saadakse ning toodetakse enamalt hüdroelektrijaamades, tuumaelektrijaamades ja soojuselektrijaamades Uuri välja elektrienergia toodang inimese kohta. Kuidas see iseloomustab riigi
(+) Põleb peaaegu täielikult, transport torude kaudu Tuumaenergia- Kasutatakse looduslikult radioaktiivseid keemilisi elemente U, Pu, Th (+) Äärmiselt suur energiasisaldus, ei tekita kasvuhoonegaase (-) Elektrijaamade ehitamine kallis ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine ohtlik; soojusest läheb kaotsi Eesti energiamajandus Energiatarbimine kaetakse 2/3 ulatuses oma energiavaradest (põlevkivi, puit, turvas ja teised taastuvad energiavarad) 90% elektrist saadakse põlevkivist Palju moraalselt vananenud seadmeid elektrijaamades ja võrkudes Sõltuvus maagaasi ja vedelkütuse impordist Vedelkütuste transiitveod Eesti sadamaisse Põlevkivi kaevandamine ja kasutamine tekitab mitmesuguseid keskkonnaprobleeme Kaevandamisel muudetakse oluliselt maastikku, hävib hulk looduslikke kooslusi, tekivad aherainemäed, kasutamisel eraldub mitmeid kasvuhoonegaase, erinevad jääkproduktid (poolkoksi- ja tuhamäed), veereostus
SAJ. ALGUSES 5) NAFTAAJASTU ALGUS, MAAGAASI KASUTUSELEVÕTT AUTOTÖÖSTUSE KIIRE ARENG TORUTRANSPORT TANKERID NAFTAKEEMIA 20. SAJ. II POOL 1) TUUMAENERGIA ALGUSE SAI SÕJALISTEST PROGRAMMIDEST, OSAKAALU KIIRE TÕUS 80. AASTATENI 2) 20. SAJ. LÕPP TAASTUVENERGEETIKA OSAKAALU TÕUS 3) ENERGIAVARUDE DEFITSIIT, ENERGIAKRIISID, LIIGA SUUR SÕLTUVUS NAFTAST 4) ENERGEETIKA ON MUUTUNUD STRATEEGILISEKS MAJANDUSHARUKS ENERGIAVARAD TAASTUVAD TAASTUMATUD · MAA PÖÖRLEMISE · NAFTA ENERGIA · MAAGAAS ·GRAVITATSIOONIENERGIA · KIVISÜSI ·TUULEENERGIA · PRUUNSÜSI ·VOOLUVEE ENERGIA · PÕLEVKIVI ·PÄIKESEENERGIA · TURVAS ·GEOTERMAAL e. MAA NEED ON FOSSIILSED SISEENERGIA KÜTUSED ·LOODETE, LAINEENERGIA · URAANIMAAK ·BIOMASSI ENERGIA
ENERGIAMAJANDUS. Leia vastused. 1. Millega tegeleb energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarude hankimisega, nendest kütuste, elektrienergia ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. 2. Põhjenda, miks loetakse energeetikat kogu maailma majandust käigus hoidvaks majandusharuks. Kuna kui poleks energiat siis tööstus ja põllumajandus oleks aeglane ja inimesed peaksid elama küünlavalguse käes. 3. Energiavarad jaotatakse taastuvateks, praktiliselt taastumatuteks ning taastumatuteks. Mis on sellise jaotuse aluseks? Nimeta üks praktiliselt taastumatu energiavara. Neid jaotatakse sellepärast, et oleks selge arusaam mis on võimalik suuremas koguses kasutada ja millege tuleb suuresti piiri pidada, et neid oleks kauemaks. Turvas. 4. Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Põlevkivi, Turvas 5. Mis takistab taastuvate energialiikide ulatuslikumat kasutamist?
· Agraarühiskond Agraarühiskond ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. Kaasajal väga levinud( kõrbetes, tundrates, mägedes) · Fossiilsed energiavarad ja nende leiukohad Taastumatud energiaallikad on peamiselt see biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud kütuseks. Seetõttu nimetatakse neid ka fossiilkütusteks. Fossiilsete kütuste all mõistetakse neid primaarse energia allikaid, kõrgmolekulaarseid ained, mis on tekkinud 300500 mln aastat tagasi looma ja taimejäänuste lagunemise tulemusena hapnikuvaeses keskkonnas. Fossiilsed kütused jagunevad peamisse kolme suurde rühma: kivisüsi nafta
Suur osa Ida-Hiinat on merepinnast vähem kui 400 m kõrgusel,kuigi esineb ka ka üksikuid mägisemaid paiku.Seda regiooni läbivad väga paljud jõed,mis põhjustavad aeg ajalt üleujutusi.Samas asuvad jõgede suudme alas riigi kõige viljakamad põllumaad. Hiina loodeosas asuvad ulatuslike kõrbealade ning üksikute mäeahelikega avarad kiltmaad.Sellest piirkonnast ida poole jääb hiiglaslik Gobi kõrb.Kokku kattavad kõrbed 27% hiina territooriumist. Loodus ja energiavarad: Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja(1200mln tonni aastas).Hiinas vetes toimub suurkalapüük, seal leidub tuunikala, heeringalisi, vähke, makrelle ja muid kalu. Hiina
Riigi energiamajandus ARVUTITUND Riigi energiamajanduse iseloomustamist alusta tutvumisega atlaste kaartidega. Kasuta ka Maailma atlast, Uut maailma atlast, Kooliatlast ja Õppeatlas 3. 1. Suurbritannia traditsioonilised energiavarad Joonis 1. Maagaasi ja nafta paiknemine Põhjameres. Allikas: http://www.acorn-ps.com/web/image/content/map/sns_map.jpg Joonis 2. Kivisöe kaevandused Suurbritannias. Allikas: The Business at a Glance UK Coal Annual Report and Accounts 2008. http://ukcoal.annualreport2008.com/2008_Highlights/The_Business_at_a_Glance/Default.aspx?id=178 Joonis 3. Traditsioonilised maavarad Euroopas. Allikas: Major mineral fuel resources in Europe, Caucasus and Central Asia Maps and Graphics at
......8 RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS......................................................9 LINNASTUMINE............................................................................................................. 13 Suurbritannia suurimad linnad:......................................................................................13 ENERGIAMAJANDUS.................................................................................................... 15 Looduses leiduvad (taastumatud) energiavarad:............................................................15 Tuumaelektrijaamad:..................................................................................................... 16 Taastuvad ja muul moel töötavad ja elektrit tootavad elektrijaamad:........................... 17 RIIGI PÕLLUMAJANDUSE ISELOOMUSTUS............................................................ 19 Looduslikud eeldused:.......................................................................................
Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. 2 Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi, elavhõbedat, tina, volframi, antimoni, magneesiumi, molübdeeni, vanaadiumi, magnetite, alumiiniumit, pliid, tsinki, uraani. Hiina naftavarud ei ole suured ca 20 mld barrelit. Seepärast peab Hiina importima palju naftat. Kuid Hiina on maailma suurim kivisöe tootja. Hiina impordib aastas 1200 mln tonni kivisütt (2001. aasta seisuga) ja tarbib ise ca 200 mln tonni kivisütt
osa rahvastikust, kes elavad linnas. See teeb umbes 65% kogust rahvastikust. Kuna Iraak asub kuival ja kõrbe alal siis suuremad linnad on kõik tekkinud jõgede ja suuremate veekogude äärde. Energiavarad Põhilised energiavarud on nafta ja maagaas. Ekspordib ta naftat välja ja impordib naftast saadud produkte. Elektrit toodetakse saadud maagaasist ja naftast, ehk siis on seal tüüpilised elektrijaamad. Kasutusel on ka hüdroelektrijaamad. Arvan, et kuna Iraak on suhteliselt asustamata ja esineb palju tühjamaad ning on tegemist riigiga kus on palju päikest, oleks kasulik rajada päikeseenergia elektrijaamu. Kuigi on ka tegureid mis piiravad nende kasutusele võtmist
peale ei tule. 5.3.3 Meeste ja naiste eluiga Keskmine naistel ja meestel on eluiga umbes 80.2 aastani. Meestel 76.9 astat ja naistel 83.7 aastat. (2006 aasta järgi) 5.3.4 Sündimus ja suremus Väikelastes 5 tuhande seast surevad. 15 Tiiu Taplas 6. Energiamajandus (Lisa 5) 6.1 Energiavarade kaart 6.2 Energiavarade eksport ja inport Põhiline on eksport, sest Kanadal on kõik vajalikud energiavarad olemas. Gaas ja kütus on põhiline eksportimiseks minevad energiad on ka teisi energiavarasid mida eksporditakse, aga seda tunduvalt vähem. 6.3 Toodetakse energiavaras Hõlmab sama mis 6. punkti lisa 6.5 Minu arvamus energivarade kasutamisest Mina arvan, et rohkem võidaks kasutada tuule energiat, sest Kanada mereline kliima on selleks väga soodne koht. Saab ka kasutada päikeseenergiat, mis ei ole Kanadas kõige kasulikum, sest pole nii palju võimsust päikesel. 16
............10 4.2. Rahvastiku iseloomustus .....................................................................................12 5. LINNASTUMINE.......................................................................................................13 5.1. Suuremad linnad ja ränne linnadesse ..................................................................13 6. ENERGIAMAJANDUS .............................................................................................14 6.1. Soome energiavarad ............................................................................................14 6.2. Taastuv energia kasutamine ..................................................................................14 6.3. Riigi energiavarud ................................................................................................14 6.4. Energiakasutus Soome rahva seas .......................................................................15 7. PÕLLUMAJANDUS ..........................
mere istandusriikidest. Vase, plii, tsingi, hõbeda jt. värviliste metallide maake leidub mitmel pool lääneosariikides üsna palju. Ka nende maakide paremad varud on ammendatud ja järele jäänud maakide metalli sisaldus on võrdlemisi väike. Rikkamaid maake veetakse sisse Mehhikost. Ameerika Ühendriikides on palju kulda, eriti Californias ja Alaskas. Nende alade asustamisel oli nii nimetatud kullapalavikul tähtis osa. Väga palju on fosforiiti, kaalisoola, väävlit. Energiavarad Ka energiavarade poolest kuulub USA maailma rikkaimate riikide hulka. Et energiat tarbitakse aga tohutult palju, on suur osa energiavaradest ammendatud. Ameerika Ühendriikides on mitmeid nafta- ja gaasipiirkondi sadade leiukohtadega. Vanimad neist (kirdeosas, Californias) on ammandunud või ammendumas. Üsna tühjad on ka praegusajal tähtsaimad Mehhiko lahe ja mandri kesosa basseinid Tease, Oklahoma ja Louisiana osariigist. Perspektiivsed on uued leiukohad Wyomingi osariigis
· Suurimad linnad (el arv): Guayaquil (2 100 000) Quito (1 800 000) Cuenca (400 000) Machala (205 000) Santo Domingo de los Colorados (200 000) Manta (200 000) Eloy Alfaro (175 000) Portoviejo (172 000) · 62% Ecuadori rahvastikust elab linnades. · Tihedaimalt asustatud piirkonnad asuvad Ecuadori lääneossa jääval rannikualal. Vähem on asustatud vihmametsaga kaetud maa põhjaosa, savannidega kaetud keskosa ning lõunaosa, kus asub poolkõrb. · Ecuadori peamised energiavarad on peamiselt nafta ning ka maagaas. · Ecuadori majandus sõltub naftatööstusest, eksporditakse naftat (2005. a 24,5 mln t/a, sellest u ¾ läheb ekspordiks). Ecuador ise energiavarasid ei impordi. · Ecuador toodab oma elektrit hüdroelektrijaamades ja soojuselektrijaamades ning impordib seda ka naaberriikidest. · Ecuadori elekrtienergia toodang inimese kohta on ca 707 kWh aastas, mis võrreldes
4.8 Rahvastiku poliitika Hollandi rahvastikupoliitika põhieesmärk on linnaelanike suunamine maale, sest üle 80% rahvastikust elab linnades. Kindlasti piiratakse ka sisserändajate arvu. HIV positiivseid ja AIDS-i haigeid on 0,2 % (2001) kogu Hollandi rahvastikust ning maailmas on see 96. kohal ning seega on probleem olemas. Hollandi rahvaarv suureneb, kuna loomulik iive ja rändesaldo on positiivsed. Rahvaarv suureneb 0.436% (2008) (Ibid). 5. Riigi energiamajandus Energiavarad, mida Hollandis leidub on maagaas, nafta ja turvas. Holland eksporib ja imperdin õli ja maagaasi. Elektritoodang ühe inimese kohta on 6282kWh, kuid samas imporditakse elektrit lisaks. Hollandis kasutatakse ka ühe majapidamise või tehase elektrikulu jaoks väikeseid tuulikuid. See tähendab, et riik on väga arenenud ja seepärast on ka elektritoodandg madal. Seal saaks kasutada tuulegeneraatoreid, kuna tegemist on tuulise maaga. Samas kasutatakse maagaasi elektrienergia tootmiseks (Ibid).
Energiamajandus. Taastumatud energiavarad. Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Energiamajanduse mõiste Energiamajanduses tegeletakse: energiavarade hankimisega (primaarenergia) nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) nende töötlemisega elektriks (elektrijaamad) mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad). Inimeste igapäevane energiatarve kasvab päevane tarbimine tuh kcal Mis valdkondades on energia tarbimine kõige enam kasvanud? Maailma rahvaarv kasvab kiiresti energia vajadus suureneb miljardit BTU ...
maastikupilti ja tekkiv lärm häirib ümbritsevad loodust. Tõusu- mõõna energia – Keskkonnasõbralik. Puudused: sedmete kiire roostetamine soolase vee tõttu, tehniliselt keeruliselt teostatav. Tõusu ja moona taseme vahel peab olema suur vahe. Geotermaalenergia – Saab toota ainult aladel, mis on vulkaaniliselt aktiivsed. Plussid: ühtlane energiaga varustamine. Puudused: kasutamispiirkond lokaalne. (-, Energiamajandus Energiavarad ppt, -) Minu igapäevane energiatarbimine on minimaalne ning kokkuhoidlik. Igapäevaselt tarbivad kodus energiat telekas, külmkapp, veekeetja, sülearvuti, pliit, pesumasin ja laevalgustus. Tavaliselt tubades tuli ei põle, kui siis vaid õhtusel ajal. Toast lahkudes kustutan alati tule ära ning kodust lahkudes jätan tööle vaid külmkapi. Kõik muud asjad on välja lülitatud. Võib öelda, et minu energiatarbimine ei vaja rohkem piiramist,
Metsatööstusklaster –Metsa majandamisega, puidu varumise ja töötlemisega omavahel seotud majandusharud ja äriteenused.(Soome ja Rootsi) Röövraie: Kesk-aafrika vihmametsad, Amazonase piirkond, indoneesia Happevihmad: Hiina, Jaapan, USA idaosa Metsapõlengud: Austraalia, USA, Kanada, Venemaa põllumaade laiendamine metsade arvelt- Lõuna- Ameerika, Aafrika, Kagu- Aasia ENERGIAMAJANDUS Elektroenergeetika – Elektri ja soojusenergia tootmine ja kasutamine ja juhtimine Energiavarad: Taastuvad ja taastumatud Miks kaasajal kasutatakse rohkem fossiilseid kütuseid, kui taastuvaid kütusevarasid? Energiahulk suurem. Energiaallikate osatähtsus maailmaenergia majanduses? Tähtsamad: nafta, maagaas ja tahked kütused. Elektrienergia tootmise peamised allikad maailmamajanduses? Tahked kütused(süsi), hüdroenergia ja tuumaenergia Energiajulgeolek – varustuskindlustus NAFTA- JA MAAGAASITÖÖSTUS OPEC – Naftat eksportivate riikide organisatsioon; 12 riiki: Saudi-Araabia,
annaabi.ee 
