Tööleht, mis aitab ette valmistuda kontrolltööks. Tegemist 10. klassi materjaliga.
.pdf kujul kontrolltöö, milles teemaks iive, rahvaarv, statistika, lõuna ja põhja riikide iivete erinevus, keskmine laste arv naise kohta, loomuliku iibe arvutamine, demograafilise siirde etapp, linnastud jne.
kaheksakümnendatesse eluaastatesse. See on kõrge. *Poiste sündimus on suurem kui tüdrukute, aga samas on ka väikelaste suremus poiste seas suurem kui tüdrukutel, aga erinevus väga suur pole. *Viimastel aastatel on sündimus Inglismaal suurenenud. *Poiste ja tüdrukute sündimuse suhte erinevus viimase viie aasta jooksul oli 0,05 miljonit. *Inglismaa riigi rahvastik on rahvastiku vananemise etapis. Inglismaa suuremad linnad ja linnastud: 1.Greater London 8,278,251 inimest 2.West Midlands (Birmingham) 2,284,093 inimest 3.Greater Manchester 2,240,230 inimest 4.West Yorkshire (Leeds) 1,499,465 inimest 5.Tyneside (Newcastle) 879,996 inimest 6.Liverpool 816,216 inimest 7.Nottingham 666,358 inimest 8.Sheffield 640,720 inimest 9.Bristol 551,066 inimest 10.Brighton 461,181 inimest Inglismaal elab umbes 90% inimestest linnas, see on väga linnastunud riik ja rahvastikutihedus on suur.
Linnastumise protsess jagatakse kolmeks erinevaks etapiks. Esimene etapp hõlmab 19. sajandit. Sajandi algul elas maailmas 29 mln inimest linnades, sajandi lõpul kaheksa korda rohkem- 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Paljud külad muutusid linnadeks ja linnu ehitati isegi tühjale kohale. Nii tekkisid esimesed miljonilinnad- London, Pariis, New York, Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi, Viin. Tekkisid esimesed linnastud. Teine etapp hõlmab 20. sajandi esimest poolt. Linnade arvu kasv aeglustus. Uusi linnu rajati vähe, kuid just Eestis said sel ajal 18 asulat linna staatuse. Kõrge iibe tõttu kasvasid olemasolevad linnad kiiresti. Põhja- Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides kujunes linlik eluviis domineerivaks. Hoogustus eeslinnastumine. See on protsess, kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Kolmas etapp algab 20. sajandi keskpaigast. Kiire linnastumine toimub Lõuna riikides. Aastal 1980
Demograafiline plahvatus- maalt tuleb linna palju inimesi. Tekib juurde uusi linnu, olemasolevad linnad, eriti pealinnad, kasvavad kiiresti. Linnades elab 40% elanikest. Tänapäeval Lõunariikides ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. II Põhjariigid 20. saj. I pool. Seoses rahvastiku vananemise etappiga rahvaarv kasvab aeglaselt. Kaovad kolkakülad, väikelinnade kasv seiskub. Keskmised ja suured linnad kasvavad aeglaselt. Tekivad ja arenevad linnastud. III Põhjariigid 20. saj. II pool. Postindustriaalne ühiskond. Rahvaarv jääb samaks. Linnades elab 80-90% elanikest. Linnade kasv on väga aeglane. Jätkub eellinnastumine. Ülelinnastumine- linna tuleb liialt palju inimesi, kellel pole tööd ja elukohta. Ülelinnastumise probleemid: linnaservades pilpakülad- ebasanitaarsed elamistingimused (puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem), haigused, vaesus. Inimesed elatuvad kuritegevusest, prügimägedest ja juhutöödest
KT küsimused 1. Mis on linnastumine? 2. Mille poolest erineb linn külast (nimetage mitu tunnust)? 3. Millised on keskkonnaprobleemid linnades? 4. Millised tegevusalad (tööhõive majandussektorites) on iseloomulikud linlastele? 5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu rahvaarv kasvab (seega eeslinnade ja linnastu piirile jäävate asulate rahvaarv)? 14
3. Iseloomusta kaardi abil etteantud lina sisestruktuuri. Kesklinn äriala Üleminekupiirkond Vana tööstuspiirkond Odavad elurajoonid Kallid elurajoonid (eliit) Uuskeskus Uus tootmise piirkond Keskklassi elamurajoonid Eeslinn, eliidi elumajad 4. Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. Maastiku hävimine. Õhusaaste ja sudu. Ummikud. Müra. Puhta vee puudus, vee reostus. Jäätmeye ladestamise probleemid. 5. Miks tekkisid linnastud? Too näiteid Euroopa linnastutest. Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London,
· Pindala: 242 900 km² · Rahvaarv: 61 113 205 · Rahva keskmine tihedus: 254,7 in/km² · Rahvastik paikneb ebaühtlaselt Piirkonnad · Tihedamad: Põhja- Inglismaa ja lõuna piirkond · Sest seal on palju tööstusi · Hõredamad: Sotimaa ja Wales · Sest seal on kõrgmäed · Riik kuulub keskmiste riikide hulka Linnastumine · Linnastumine on 80-100 % · Suuremad linnad: London, Liverpool, Manchester, Birmingham ja Newcastle upon Tyne · Linnastud: 11,85 M (2001) · Probleemid: Vett ja loodust jääb vähemaks Vapp Lipp Hümn · http://www.youtube.com/watch?v=4qq_UhePJZ0 Kasutatud allikad · http://et.wikipedia.org/wiki/Suurbritannia · http:// helenakoop.weebly.com/riigi-asendikaart-ja-iselo omustus.html Tänan kuulamast
● Linnahaljas ● Mullasaaste tuse säilimine ● Kaos ● Müratase jäätmemajanduses suureneb ● Jäätmete ladestamise probleem 5.Miks tekkisid linnastud? Näited Euroopa linnastutest. Algperioodil kasvab linnaelanike arv kiiresti suure sündimuse ja sisserände tõttu. Eriti areneb kesklinn (arvukalt büroohooneid jm). Toimub tööstuse kiire areng linnast väljan tekivad uued linnad (kaevandused, sadamad, kuurordid). Samal ajal rahvastikus demograafilise plahvatuse periood. Linnade alla jääv maa ala suureneb. Lähestikku asuvad linnad kasvavad kokku. Euroopas on üksikud linnastud nagu Suur-London, Moskva, Suur-Pariis, Ruhr 6
· Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades · Valglinnastumine inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse · Taaslinnastumine linnakeskused muutuvad taas aktiivsemaks · Tasakaallinnastumine - · LINNASTU ehk aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · MEGALINN on ulatuslik linnastunud piirkond, kus mitmed linnastud on omavahel kokku kasvanud LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID (ARENGUMAAD) · Palju töötuid · Vaesus, alatoitlus, haiguste levik · Eluasemeprobleemid · Puudub puhas joogivesi, kanalisatsioon ja infrastruktuur · Vähene meditsiinilise abi kättesaamine · Transpordiprobleemid (+arenenud maad) · Mahajäetud tööstusettevõtted (ainult arenenud maad) · Migrantidega kaasnevad sotsiaalsed probleemid · Suur kuritegevus
Riigis on 81 757 600 inimest 2010. aasta seisuga.Tegemist on suurriigiga. Aastast 1950-1970 on rahvaarv kasvanud, kui aastast 1975-1985 on rahvaarv langenud. 1990. aastast on rahavaarv hakanud taaskord tõusma kuni 2005 ja 2010. aastast langema kuni 2030 aastani. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast.Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna
Maa-asulad on näiteks küla, talu, rantso, mõis, auul. Linnastumise etapid: I Eeljärk--Kestis kuni hiliseagraarse ühiskonnani. Peamised linnad olid pealinnad, sadamalinnad ja kaubateede ristumiskohtades olevad linnad. Linna elanikkond moodustas kuni 5%. II järk--Algas industrialiseerimisega 15.-16.saj. Seoses tööstuse arenguga laienesid olemasolevad linnad ja tekkis palju linne juurde. Demograafiline plahvatus maal võimaldas inimestel tulla linna töökohti leida. Hakkasid tekkima linnastud. Linnas elavate inimeste osatähtsus kasvas 50%-ni. III järk--hiliseindustriaalsesse ühiskonda jõudnud linnad hakkasid kasvama eeslinnade arvel, uusi eriti ei tekkinud. Eelistatumad olid suurlinnad. Kuna demograafiline plahvatus vaibus, siis linnade kasv vähendas maal elavate elanike osatähtsust. Linnades elas nüüd 70-80% inimestest. IV järk--postindustriaalses ühiskonnas algab lahtilinnastumine ehk
• Hollandi maagaasi varu on 2400 miljardit tonni 1 m2 kohta • Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Peamised maagaasi tootjad 2001 a. Veondus • Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed. • Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetrantsporti Linnastumine • Põhiline (u. 90%)Hollandi elanikkond elab idas(edelas). • Sinna on ka tekkinud linnastud • Randstad on linnastu Hollandis. • See koosneb neljast suuremast Hollandi linnast: Amsterdam, Rotterdam, Haag ja Utrecht. • Randstadis elab 7500000 Hollandi linnastud inimest Energiamajandus • 2005-2008 aastal importis Holland 13-15% oma elektrist. • Suur osa Hollandi elektrienergiast tuleb maagaasi töötlemisel. • Hollandis on 2 tuumaelektrijaama Dodewaard’i ja Borssele tuuma elektrijaam
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta, Taanis 127,9 in/km², Poolas 123,1 in/km², Tsehhis 134 in/km², Austrias 100,2 in/km², Sveitsis 183,9 in/km², Prantsusmaal 97 in/km², Luksemburgis 194 in/km², Belgias 358,7 in/km² ja Hollandis 392 in/km². Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud. Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida- Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud
BANGLADESH Bangladeshi Rahvavabariik asub Lõuna-Aasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ja Birmaga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Bangladesh jääb laiuskraadide 20 º ja 27 º N ja pikkuskraadide 88 º ja 93 º E vahele. Bangladeshi asustus on suur. Selle põhjustab soe kliima, palju vett, hea põllumajandus, traditsioon pere on suur). 2011. Aasta järgi elab Bangladeshis 142, 319, 000 elanikku ehk siis 1, 074. 54 in/km2 kohta. Rahvaarv 162 221 000 (2009). 142, 319, 000 (prognoositud 2011) Riigipindala 147 570 km² Rahvastiku tihedus 1099 in / km² SKT 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta 2200 USD Tegemist on rahvaarvu järgi suurriigiga. Kuulub rahvaarvult maailma esikümnesse (rahvaarvu poolest). Bangladeshis rahvaarv muudkui suureneb. 2000. aastal elas Bangladeshis ~128 millionit, 2005. aastal ~141 miljonit inimest. Praeguste andmete (2009) kohaselt elab Ba...
Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel) Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus Urbaniseerumine- linnastumine Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine Aglomeratsioon- linnastud 2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõjutavaid tegureid Looduslikud tegurid Ühiskondlikud tegurid Pinnamood (tasane, et elada) ajaloolised (vesi oli ühendustee) Kliima (soe, niiske, et majanduslikud kasvatada) sotsiaalsed Taimestik (toidu jaoks, raha) poliitilised (kui pommid, Mullad minnakse ära jne) loodusvarad 3
disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Iseloomusta linnastumisprotsessi eri regioonides: eeslinnastumine, vastulinnastumine, linnastud, hiidlinn, ülelinnastumine. Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid: Slumidel puudulik veevärk, kanalisatsioon, elekter, tööpuudus, kihistumine. Keskkonnaprobleemid linnades ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalused: Reostus, tootmine (muuta sõbralikumaks), õhk, hügieen. Linnastu ehk aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus
laialivalgumine. Kasvab igapäevaste pendelrändajate arv. · Targa Äri Linna ehk Ülemiste Cityt hakati arendama 2005. aastal eesmärgiga ehitada endise Dvigateli tehase territooriumile kaasaegne linnaosa, kus leiaksid endale uue kodu uuendus-meelsed ja teadmisi hindavad ettevõtted. http://www.petrasol.fi/core_business_services/business_parks/tallinn/ http://www.solness.ee/maja/?mid=111&id=27 Linnastud laienevad megalinnadeks · Linnastu e aglomeratsioon on lähestikku paiknevate ja kokku kasvanud linnade kogum. Selline ulatuslik linnastunud piirkond toimib ühtse tervikuna. · Megalinn on ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahel on kokku kasvanud mitmed linnastud. · Megalinna elanike arv võib ulatuda kümnetesse miljonitesse. · Need on kõige suurema rahvastiku tihedusega piirkonnad. VAATAME
Linnastumine- linnade kasv ja linnarahvastiku osatähtsuse tõus rahvastikus Eeslinnastumine- rahvastik hakkab kasvama eeslinnades Vastulinnastumine- inimeste elama asumine kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine- linnakeskuste taas aktiivseks muutumine Linnastu- lähestikku paiknevate ja kokku kasvanud linnade kogum Megalinn- ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahell on kokku kasvanud mitmeid linnastud SKT- sisemanaduse kogutoodang Toodangupõhine- antud territooriumil toodetud kõikide kaupade ja teenuste koguväärtus Tarbimispõhine- kõigi tarbitud kaupade ja teenuste koguhind Sissetulekupõhine- antud territootiumil saadud kogutulu Loomulik iive- elussündide ja surmade vahe Ränne- inimeste püsiva elukoha vahetus Siseränne- inimesed kolivad sama riigi siseselt
Sündimus Hispaanias on suurem kui suremus. Sündimus on 10,7 % , suremus 8,8 %. Imikusuremus on Hispaanias väike 3,4 %. Sündimus Hispaanias on viimastel aastatel suurenenud. Poisse on viimastel aastatel rohkem sündinud kui tüdrukuid. 2006: ;2007: ;2008: ; 2009 ; 2010: ; 2011: Kokku: Hispaania on jõudnud demograafilistest ülemineku edappidest kaasaegsesse rahvastiku tüüpi. Suuremad linnad ja linnastud: Hispaanias 77,4 % elanikest elab linnades. Enamus suuremaid linnu ja linnastuid on tekkinud veekogu äärde. Enamus linnu on tekkinud sinna kus on sobiv kliima, tasane maa-ala põlluharimiseks ning kus on piisavalt viljakas muld ning on tekkinud kohta kus leidub joogivett. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused
tahetakse linnas elada, et saada parem töökoht või haridus, arengumaades tahetakse linnas elada, sest maapiirkonnad on ülerahvastatud ja põllumaad ei piisa. Arengumaid ohustab ülelinnastumine. Arenenud riikides linnaelanike arv kasvab aeglaselt või lausa väheneb, arengumaades kasvab linnaelanike arv väga kiiresti. 4. Linnastumise kulg maailmas. 1. etapp (18. 19. sajand) kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas, külad kasvasid linnadeks, tekkisid miljonilinnad ja linnastud, iga viies inimene elas linnas. 2. etapp (20. sajandi esimene pool) linnade arv kasvab aeglasemalt, linnadevõrk välja kujunenud, olemasolevad linnad kasvavad kiiresti, eeslinnastumine. 3. etapp (tänapäev) linnaelanike arvu kasv pärast II maailmasõda, vähem arenenud riikide linnastumine, esimesed megalopolised (10 miljonit elanikku), ahellinnastute teke (Boswash, Chipitts), linnastumine haaranud kogu maailma. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades
Esimene suurem linn oli Rooma Industriaalajastu linnad Miljonilinnadeks said New York Linnades arenes tööstus Kiire linnastumine Tehnika rakendamine maal tööviljakus tõusis. Eeslinnastumine suburbanisatsioon linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid Vastulinnastumine - kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Tekivad aglomeratsioonid ehk linnastud linnade kogumid. Hiidlinn ehk megalopolis moodustub linnastute kasvades ja kokku kasvades. Arenenud riikides elab linnades üle 50%. Infoajastu linnad Asustus koondub rohkem linnalähedastesse piirkonda, kesklinna jäävad noored ja vanemaealised. Põhiliselt töötatakse teeninduses, kaugtöö(võimalus kodus töötada arvuti teel) Megalopolised on arenenud riikides. Linnaelanike protsent eriti ei tõuse, uusi linnu enam ei teki
Paremaid tulemusi linnastumisega kaasnevate probleemide lahendamisel saavutavad enam arenenud riigid, vähem arenenud riikides kasvavad linnad nii kiiresti, et probleemid pigem süvenevad. 4.Nimeta ja iseloomusta linnastumise etappe. 1.etapp - 18. sajandi lõpus, 19. sajandil- Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas, paljud külad kasvasid linnadeks ning linnu hakati ehitama varem asustamata kohtadele. Hakkasid kujunema esimesed linnastud. 2.etapp: 20. sajandi esimesel poolel- eelmise ajajärguga võrreldes linnade arv nii kiiresti ei kasvanud, kuigi Eestis said paljud asulad 1920.-1930. aastatel linna staatuse. Maakera linnade võrgustik oli selleks ajaks enam-vähem väljakujunenud ning päris uusi linnu tekkis vähe. Olemasolevad linnad kasvasid kiiresti, nii maalt linna kolijate kui ka linnarahvastike suure iibe tõttu. Poole sajandiga kasvas miljonilinnade arv 5 korda. 3.etapp- alates 20
rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast. Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus toimunud sõdade tõttu
Millega tegeleb majandusgeograafia? Majandusgeograafia uurib ja seletab majandusnähtuste ruumilist levikut Millistel tasanditel saab majandust vaadelda? Majandust saab veedelda mitmel tasandil, näiteks ühe perekonna (peremajandus), ühe ettevõtte (ettevõttemajandus), ühe riigi (rahvamajandus) või kogu maailma ulatuses (maailmamajandus) Millistest teguritest sõltub mingi piirkonna majanduse iseloom Piirkonna majanduse iseloom sõltub looduslikest tingimustest, riigikorraldusest, ajaloost, inimestest (haridus, oskused), kohalikust kultuurist, suhetest teiste riikide ja religioonidega ja naaberriikide majanduse iseloomust Millisteks majandussekttoriteks majandus jaotub?nende ül? Nim. 3 majandusharu igast sektorist Majandus jaotub 3, sektoriks. Hankiv majandus tegeleb eluks vajalike ainete ja materjalide hankimisega. Töötlev majandus tegeleb hankiva majanduse toodangu töötlemisega tarbimiseks sobivale kujule, näiteks puidutööstus, metallitöös...
Lisaks sellele tuleb aga tööd teha ka nende 500 miljoni maaelaniku linnastamisega, kellest paljud töötavad juba praegu võõrtöölistena Hiina suurlinnades.See võib mõjuda negatiivselt ka Hiina majandusarengule, sest potentsiaalsete tööliste arv, eriti maapiirkonnas, väheneb. Samas ei arene sotsiaalteenused nii kiiresti ning maalt linna tööle tulnutel on uues kodus piiratud juurdepääs tervishoiu- ja haridusteenustele. Maapiirkonnad on Hiinas mahajäänud, kuis linnastud küblevad rikkuses. Analüütikud ennustavad, et 2030. aastaks on «linnastunud» juba 70 protsenti Hiina kodanikest ehk ligikaudu 1 miljard inimest. Samas on linnastumise protsess ebaühtlane ja sõltub üldise majanduskasvu tempost. Keeled (Hiina keele all mõistetakse enamasti ametlikku keelt, mida Hiina Rahvavabariigis nimetatakse putonghua) Hiina keel on hiina-tiibeti keelkonda kuuluv keel, mida kõneleb
SAKSAMAA Rahvastik Saksamaa on 356 910 ruutkilomeetrise pindalaga suurriik, kus elab 82 miljonit inimest, millega on ta rahvaarvult suurim riik Euroopas. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal on rahvastikutihedus 227 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigisiseselt. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Asustus on tihe ka Reini jõe org tänu maalilisele loodusele ning sajandipikkusele veinivalmistamistraditsioonile. Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Seal asuvad Alpid. Kesk- ja Ida- Saksamaa on on samuti hõredama asustusega, kuna seal on tihedad metsad ja mägi...
Tsehhis 132 in/ ruutkilomeetril; Austrias 99 in/ ruutkilomeetril; Sveitsis186,5 in/ ruutkilomeetril; Prantsusmaal 115 in/ ruutkilomeetril; Luksemburgis 186 in/ ruutkilomeetril; Belgias 344,32 in/ ruutkilomeetril; Hollandis 396 in/ ruutkilomeetril 3. Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad. Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud (näiteks Ruhri tööstuspiirkond). Väiksem tihedus on Lõuna-Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast (töökohtade arv jne). Võrreldes naaberriikidega on
Linnastumis- ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linnastumise esimene etapp oli XIX sajandil. Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Sajandi alguses linnades 29 mln inimest, lõpus 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Miljonilinnad London 1810, Pariis 1846, New York 1860. Sajandi lõpus paarkümmend miljonilinna (Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi; Tokyo, Viin) ja esimesed linnastud, eelkõige Inglismaal. Linnastumise teine etapp XX sajandi esimesel poolel. Linnade arvu kasv maailmas aeglustus. Linnade võrk välja kujunenud. Olemasolevad kasvavad kiiresti sisserände ja loomuliku iibe tõttu. Linnastumisaste sajandi keskel 30%. Põhja-Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides on linlik eluviis domineeriv. Miljonilinnu sajandi keskel umbes 200. Hoogne eeslinnastumine. Kolmas etapp XX sajandi teisel poolel. Linnaelanike arv kasvab, eriti kiiresti Lõuna riikides.
Aravete Keskkool SAKSAMAA Geograafia referaat Koostaja:Lauri Ilves 10.klass Juhendaja: Maie Paap Arvuti õpetaja:Anu Lassi 2008 2 3 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala-357023 km2 Rahvaarv-82 310 000 (2006) Pealinn-Berliin Keel-saksa Rahaühik-euro 4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 ...
Hertsegoviina jt. Budism - Ida- ja Kagu-Aasia EESLINNASTUMINE(suburbanisatsioon)- linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. VASTULINNASTUMINE(kontraurbanisatsioon)- elanike lahkumine kaugematesse maapiirkondadesse. LINNASTUMINE(urbanisatsioon)- rahvastiku koondumine linnadesse ning linnarahvastiku osatähtsuse tõus. LINNASTU(aglomeratsioon)- lähedal asuvad linnas on kokku kasvanud. HIIDLINNASTU(megalopolis)- lähedal asuvad linnastud kasvavad kokku. ÜLELINNASTUMINE- linnastumise tempo on kiirem kui tööstuse/majanduse areng. USUND- inimese tunnetuslik emotsionaalne või tegevuslik suhe üleloomuliku jõudu või jõududesse, mida ta peab tema ja maailma tegevust määravaks. Igal etnosel oma usund, mis on kultuuri osa. DEMOGRAAFIA- rahvastikuteadus DEMOGRAAFILINE SIIRE- teooria, mis väidab et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge
Toimus Suburbanisatsioon. Linnaelanike % = 70-80 elanikkonast c)Infoühiskond *Kontraurbanisatsioon Lahtilinnastumine. Heaolu ja võimaluste paranedes asuvad inimesed elama linnast välja, kuid säilitavad sidemed linnaga. Transport, side. *Linnastute e aglomeratsioonide kujunemine lähestikku paiknevad linnad hakkavad infrastruktuuri kaudu koos toimima(transport, side). *Hiidlinn e megapolis suurel maa-alal kokku kasvanud ja koos toimivad linnastud. --------------------------------------------------- *Väljakujunendu maailmalinnad, mis on ülemaailmsed majanduskeskused: -Euroopa: London, Pariis, Moskva -Aasia: Tokyo, Hong Kong, Sanghai, Singapur -P- Ameerika: Chicago, NY, L- Angeles -Ladina Ameerika: Rio de Janero -Regionaalsed tõmbekeskused: Riia, Stockholm *Linnade sisestruktuuriline jagunemine: kesklinn, segavöö, elamurajoon, eeslinn aka tööstuslinn
Kõige väiksem linnaelanike protsent on Aafrikas. http://geography.about.com/science/geography/library/weekly/aao72897.htm Linnastumise etapid 1. 19. sajand; kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas; 29 miljonit inimest elas saj. alguseks linnades, sajandi lõpuks juba 220 miljonit; linnastumistase tõusis 3%-lt 14%-le; esimesed miljonilinnad London, Pariis, New York; hakkasid tekkima esimesed linnastud 2. 20. sajandi I pool; linnade arvu kasv maailmas aeglustus; linnastumisaste jõudis sajandi keskpaigaks 30%le; eeslinnastumine; miljonilinnade arv kasvas 200ni; arengumaades hakkasid linnad tekkima 3. 20. sajandi keskpaik; linnaelanike arv kasvas kiiresti pärast II maailmasõda; 1980. aastaks elas linnades 41% inimestest, paarikümne aasta jooksul tõusis 50%-ni; linnastute ja megalopoliste
RAHVASTIKU KT KORDAMISKÜSIMUSED (õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1...
kasvab aga linnalähedastel aladel; NT: Peetri küla, Tiskre) TAASLINNASTUMINE- Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama. Hakati renoveerima ka vanu tööstusrajoone ja töölislinnaosasid; NT: Kalamaja, Pelgulinn *AGLOMERATSIOON- liinade liitumine; NT: Nõmme 7. Mis on megalinnad? Kuidas need on tekkinud? Too mõni näide koos asukohaga Megalinn e megapolis- on ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahel on kokku kasvanud mitmed linnastud, nt: Sinine banaan- London,Asterdam, Brüssel, Stuttgart, Zürich, Milano jne; SanSan: San Fran.- LA- San Diego 8. Mille poolest erinevad ameerikalikud ja euroopalikud linnad? Euroopalike linnadel linnaosad jagunevad ajaloolisteks ja tavalisteks aga ameerikalikkudel linnadel pole ajaloolist linnaosa. 9. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid arenenud riikides ja arengumaades tähtis!!!!! Mõisted: tootmistegurid- ressursid, mida kasutatakse tootmisel
Üldandmed Pindala 437 072 km² Rahvaarv 24 683 313 (2003) Pealinn Bagdad Keel araabia, kurdi (28. juunist 2004) Rahaühik dinaar Geograafiline asend Iraak kuulub Lähis-Ida riikide hulka. Asub samas ka Aasia mandril. On põhimõtteliselt piiri koht kus ristuvad Euroopa, Aafrika ning Aasia. Ning koordinaadid on 32°00 N, 44°00 E. Looduslikud tingimused Iraak koosneb põhiliselt madalikest, mille kõrgus merepinnast ületab harva 90 m. Maa põhjaosa on mägine. Kõrgeim tipp on Haji Ibrahim (3600 m). Kirde-Iraagi künkad tõusevad Zgrose mägedeks, mis ulatuvad Iraani piiri taha ja mille kõrgeim tipp on Rawanduz (3658 m). Kliima varieerub regiooniti. Iraagi põhjaosas on lähistroopika vahemereline kliima, ülejäänud riigis troopiline kliima. Troopikas on talved pehmed või jahedad, suved on kuivad, kuumad ja pilvitud. Põhjaosa mägipiirkondades on külmad talved, mõnikord sajab palju lund, mis võib sulamisel põhjus...
Enamasti oled need mõeldud noor peredele . Mõne aastakümne möödudes tuli viimased ümber ehitada raamatukogudeks , vanadekogudeks vms. Linnastumise etapid Esimene etapp 19 saj · Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas · Linnastumisaste tõusis 3%lt-14% le . · Külad liideti linnadega või kasvasid linnadeks ning ehitati linnu ka täiesti tühjale kohale. · Tekkisid esimesed miljonlinnad ( London , Pariis ,New York) · Hakkasid tekkima esimesed linnastud Linnastu on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed. Teine etapp 20saj esimene pool · Linnade arvu kasv maailmas aeglustub · Uusi linnu rajati vähe · Olemasolevad linnad kasvasid aga kiiresti. · Linnastumisaste jõudis 30% · P-Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides kujunes linlik eluviis domineerivaks · Hoogustus eeslinnastumine
*maakonnakeskused *sümboolsed „pealinnad” Suve- Talve- Kevade- Sügise- 7 Rahvastik Maret Vihman. Hommiku- *Polüfunktsionaalsed linnad *sadamalinnad ( kauba- ja reisi-) *kuurortlinnad *ülikooli- ja teadus.... *tööstuslinnad *eeslinnad, „magalad” *satelliitlinnad e. linnastud EESTI KÜMME SUUREMAT LINNA linn maakond elanike elanike 2000.a. 2008. / 2010 arv arv elanike Eestlas- 1989.a. 1998.a. arv te % 1
Sisukord Rahvastik .............................................................................................................................................1 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ................................................................................................2 Linnastumine 1. Tähista kontuurkaardil suuremad linnad ja linnastud. 2. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Rahvastikust elab 37% linnades. 3. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad enamasti Ida-Hiinas, kuna seal on tasane pinnamood ja seal on ühendus merega, mis on hea kaubatee. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse 1. Millistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse riik kuulub? WTO,IMF,APEC,WCO 2. Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit sellest riigist? Lenovo,Huawei
Linnades hakatakse aina rohkem kasutusele võtma ühistransporti tõusvate bensiini hindade pärast. Kasutatakse veel metrood linnasiseseks transpordiks. Kõige tihedam teedevõrgustik on Lõuna- ja Ida-Austraalias, sest seal asuvad kõige suuremad linnad ja tööstused. Austraalia autoteede kogupikkus on 913.000 km. Kõige hõredam on Kesk-Austraalias, sest seal on kõrb ja autoteedel ei oleks mingit kasutusala. Raudteed asuvad samuti enamasti Ida- ja Kagu-Austraalias, kus on suuremad linnastud. Austraalias on 448 erinevat lennujaama ja Austraaliale kuulub 53 laeva, mis registreerivad kokku üle miljoni tonni kandmisvõimes. Allikad: http://www.infrastructureaustralia.gov.au/about/ http://www.infrastructure.gov.au/ Turism Austraalias on turism tähtis ökonoomiale, millest tekib päevas 94.8 millionit dollarit riigile kasumit. Sisemajanduse kogutoodangust moodustab turism 2.5%. Kõige populaarsemad külastuskohad on mereäärsed linnad nagu Sidney või Melbourn
järel teine ning suurim riik Euroopa Liidus. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal elaniketihedus on 227 ininimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigi siseselt. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud. Väiksem tihedus on Lõuna- Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast. Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus
Kujutusviisist sõltub, millise ettekujutuse me rahvastiku paikenemisest ühes või teises piirkonnas saame. Punktkaart rahvastiku tihedus. Ruutkaart kujutatav ala on jagatud ruutudeks. Pindalakaart nähtuste väärtust kujutatakse pindalaliselt. MIS JÕGEDE ORGUDES TEKKISID ESIMESED LINNAD? Mesopotaamia, egiptuse, india ja hiina suuremate jõgede ümbruses. NIMETAGE LINNU, MIS KUULUSID HANSALINNADE LIITU. Brugge, Hamburg, Veeenezia, Pisa, Lübeck, Tallinn, Geenova. MIKS TEKKISID LINNASTUD? Tööstuse kiire areng MIKS ON MÕNED LINNAD KASVANUD MEGALINNADEKS? Linnadesse kolivad noored, kes loodavad seal tööd leida ja paremat sissetulekut. Linnad kasvavad ja ühinevad lähedalasuvatega. MILLE POOLEST ERINEB LINNASTUMINE ARENENUD JA VÄHEM ARENENUD RIIKIDES? Kõige kiiremini toimub linnastumine vähem arenenud riikides. Seal kasvab rahvaarv ka loomuliku iibe tõttu. MIDA TÄHENDAB LINNA SISTRUKTUUR? KUIDAS JA MIKS ON SEE AJA JOOKSUL MUUTUNUD?
· Õigeusk · Lahkusulised 2. Islam · Sunniidid · Süüdid 3. Hinduism 4. Budism 5. Kofnutsiaanlus 6. Shinto 7. Taoism Maailma suurimad keeled 1. Mandariini e. Hiina keel 2. Indi e. India keel 3. Hispaania 4. Inglise Linnastumine, selle probleemid 1. etapp- Demograafiline plahvatus(19.sajand) eriti kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Linnastumise aste ca. 15%, I-d miljonilinnad London, Pariis, New York. I-d linnastud Suurbritannias 2. etapp- 20. sajandi esimene pool linnade arvu kasv aeglustub. Linnade võrk välja kujunenud, uusi tekkis vähe. Kasvada olemasolevad linnad kõrge iibe ja ümberasumise tõttu. Linnastumise aste ca. 30%. Euroopas ja Põhja- Ameerikas domineeriv linlik eluviis. Rikastes riikides toimub eeslinnastumine ehk valgelinnastumine Arengumaades toimub ülelinnastumine- nähtus kus linna tuleb rohkem rahvast kui linn
Lõunanaabrite rahvastiku tihedus on madalam kui Brasiilias (Uruguay 20 inim/km2, Paraguay 14 inim/km2, Argentina 14 inim/km2). · Tihedamini ja hõredamini asustatud piirkonnad, taolise paiknemise põhjused: Tihedamini on asustatud rannikualad, sest seal on mäestikud. Inimesed tegelevad aktiivselt mäetööstusega ja on rajanud sinna riigi tähtsamad keskused, millest on välja kujunenud Brasiilia suurimad linnad ja linnastud. Hõredamini on asustatud sisealad, sest seal paikneb tohutu suurt pindala hõlmav Brasiilia vihmamets Amazonas. Rahvastikutihedus Brasiilias (2007) Linnastumine Suuremad linnad Suurim linn on Sao Paulo. 1
koloniseerijad) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon ehk valglinnastumine: Linnadest kolitakse linnalähedastesse väikestesse asulatesse (nt Rae vald, Viimsi, Tabasalu) Vastulinnastumine kontraurbanisatsioon: Elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu ehk aglomeratsioon: grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud (nt Kohtla-Järve, New Yorgi linnastu ehk ,,BIG APPLE") Hiidlinnastu ehk megalopolis: kokkukasvanud linnastud (Boswash, Tokaido) Linna tagamaa (linnaga majanduslikult ja sotsiaalselt seotud ümbruskond) +linnakeskus = linnaregioon. Linnastumine arengumaades: Arengumaades toimub väga kiire linnastumine. See kasvab nii loomuliku iibe kui massiivse sisserände tõttu. Linnades toimub industrialiseerumine ja ülelinnastumine. LINNADE LAIENEMINE JA SISESTRUKTUUR: Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades on:
( Serbia 275in/ruutkm. , Bulgaaria 70in/ruutkm. , Kreeka 80,8in/ruutkm. , Albaania107in/ruutkm.)(6,7,8,9) c) Tihedamini on asutatud piirkonnad, kus on veekogud ligemal, kuid seal kus veekogu pole nii ligidal, on hõredamini asustatud. See on nii sellepärast, et veekogude ligidused on soodsamad tingimused näiteks põllumajandusele, karjakasvatusele ja kaubavahetusele.(2,15) 2.4 Kaart (10) Suuremad linnad ja linnastud: Skopje/Shkup, Kumanovo, Bitola, Prilep, Tetovo, Veles, Ohrid, Gostivar, Stip, Strumica(3) 2.5 Rahvastik linnades Linnades elab 59% rahvastikust.(15) 2.6 Linnade paiknemine Linnad on kujunenud sinna sellepärast, et seal on soodsamad tingimused inimtegevuseks, seal on vesi lähedal, ja pinnamood sobiv.(2,15) 3. Pinnamood 3.1 Riigi pinnamoe iseloomustus Makedooni pinnamoes on valdavad keskmiselt kõrged (1300-2300m) järskude nõlvadega pangasmäed
palju tööjõudu. Eriti kiirelt kasvasid olemasolevad linnad. Kui varasemal ajal linnad valdavalt kasvasid, siis 1960. aastatel hakkas P-Ameerika ja Lääne- Euroopa linnades rahvaarv eeslinnastumise tõttu vähenema. Linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. 1980. aastal algas koguni vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Lähestikku asuvad linnad moodustasid linnastuid ehk aglomeratsioone. Suurimad linnastud üle 100 km raadiusega. Linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. N: Tokaido (Jaapan) ja Boshwash (USA). Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nim. linnaregiooniks. Hiidlinnad ja- linnastud, maailmalinnad Maailma hiidlinnad on seotud ärisidemetega, mis seob nad globaalseks võrguks. Seal pakutakse mitmekesiseid teenuseid, asuvad tähtsamad pangad ja börsid ning suurimate rahvusvaheliste linnade peakorterid
Rahvastik lk 10 - 11 Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16
järel teine Euroopas ning suurim riik Euroopa Liidus. Saksamaa iive on olnud üldjoontes juba 18. sajandist positiivne, kuid 21. sajandil on hakanud vaikselt langema, olles hetkel isegi negatiivselt -0,02%. Prognooside kohaselt on aastaks 2050 Saksamaa rahvaarv langenud 70 miljonini. Saksamaal elaniketihedus on 227 ininimest ruutkilomeetri kohta, kuid see varieerub riigi siseselt. Suurim on ta endiste/praguste tööstuspiirkondade juures, kuhu on tekkinud suured linnastud. Väiksem tihedus on Lõuna- Saksamaal, kus mõnevõrra takistavaks faktoriks on mäed. Viimasel aastakümnel on vähenenud ka endise Ida-Saksamaa rahvastikutihedus, kuna hulk inimesi on suundunud elama läände, et leida paremad töövõimalused. Seega rahvastiku paiknemine sõltub nii looduslikest põhjustest kui ka sotsiaalsest olukorrast. Võrreldes naaberriikidega on Saksamaa suhteliselt tihedalt asustatud, kuna minevikus 4|Page
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
