jäätmekäitluse halb korraldus. 4. Linlaste tegevusalad ei vaja kuigi palju ruumi ja seepärast võib palju inimesi elada väikesel territooriumil. Tegeletakse peamiselt niiöelda istumistöödega. Ei ole väga suurt füüsilist tööd vaid lihtsalt arvuti taga olemine. 5. Eeslinnastumise ehk suburbanisatsiooni all mõistetakse protsessi, kus rahvastik ning majandustegevus kandub keskuslinnast kaugemale, selle tagamaale või eeslinnadesse. 6. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon all mõistetakse protsessi, kus elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. 7. Linnastu ehk aglomeratsioon on rühm lähestikku asuvaid asulaid, peamiselt linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased, majapidamisega seotud ja kultuurilised sidemed. Linnastu tekib peamiselt suurlinnade ümber. Need linnad saavad linnastu tuumaks. Linnastud tekivad ka tihedalt asustatud tööstuspiirkondades. 8.
GE0GRAAFIA Probleemid, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis: Maa loodus ei suuda toime tulla, jäätmed, nälg, saastavus. Rahvaarvu kiire kasvu põhjused: Viljakas eas naiste arv, Naiste seisus ühiskonnas, Religioon usk soosib paljulapselisi perekondi, Väärtused, Traditsioonid, Arengumaades arstiabi ja üleüldine abi. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid ja näited. Sündimust : Viljakas eas naiste arv, Religioon, Traditsioonid, Pereplaneerimine, Majanduslikud võimalused, Väärtused, Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, Kooselu traditsioonid. Suremust: Arenenud maades peamised surma põhjused: Veresoonkonna ja südame haigused, Vähk, Õnnetused liikluses, Enesetapud, Vanadus. Arengumaade peamised surma põhjused: AIDS, Looduskatastroofid, Näljahädad, Veepuudus, Sõjad. Demograafilise ülemineku teooria väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul...
RAHVASTIK 1. Maailma rahvaarv on? Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. 2. Analüüsi maailma rahvaarvu(õp.lk 38,tv lk.21 ül 3) Pika aja jooksul kasvas rahvaarv väga aeglaselt,sest tervisehoid oli väike,keskmine eluiga madal.Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 17.sajandil peamiselt Põhja riikides,sest elatustase läks lakke,elukvaliteet paranes oluliselt,inimarenguindeks suurenes.Esimene miljard täitus 1800.aastal.Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat,kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat.Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.aastal. 3. Milliseid sotsiaal-majanduslikke probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? kuritegevus,tööpuudus,eluaseme probleemid 4. Analüüsi rahvaarvu muutusi erinevates regioonides,too välja muutuste põhjused (õp.lk.38,tv lk.21 ül.4) Kõige suurema rahvaarvuga koht on Aasia,järgneb Aafrika.Lõigekiiremini kasvab neis.Ei ...
Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengutvõrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega Rändeiive e. saldo on sisse- ja väljarännanud inimeste vahe aastas Slumm e. geto, valdavalt marginaalse (vaesed, töötud) rahvastikuga asustatud vilets linnaosa, peamiselt arengumaade, aga ka lääneriikide suurlinnades. Vastulinnastumine e. kontraurbanisatsioon, minnakse elama linnast välja Ülelinnastumine linnadesse asub elama rohkem inimesi, kui on töökohti. Sellised inimesed muutuvad marginaalrahvastikuks, kellega on probleeme. Nendega kaasnevad vargused, kuritegevus, narkomaania, haiguste levik. Illegaal pole riiki sisenemiseks elamis- ja tööluba Rahvastikukvoot sisserändavale rahvale on kehtestatud kindel piirang Geograafiline segregatsioon sarnaste inimrühmade koondumine linna erinevatesse
Pikaajaline töötus (2,8%) väiksem kui EL keskmine (3,4%), madalaim Taanis (0,8%), kõrgeim Slovakkias (10,2%) Keskmine palk: 2006 a - 9407 krooni 2008 a- 13 000krooni 22. Mõisted : urbaniseerumine, linnastunud riik, linnastumisaste, suburbanisatsioon, kontraurbanisatsioon, aglomeratsioon, megalopolis? Osata tuua näiteid * urbaniseerumine: e linnastumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. * linnastunud riik: riigid, kus linnarahvastiku osatähtsus on üle 50%. * linnastumisaste: linnalistes asulates elavate inimeste arvu
Pidev põllumaade laiendamine metsade arvelt- Aafrika, Kagu-Aasia Metsade röövraie- Lõuna- Ameerika, Kagu- Aasia Suur puidu kasutus- Euroopa 14. Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18. sajandil eriti kiiresti kasvama? Linnade tööstustes ja teenindavas ettevõtluses loodi uusi töökohti. 15. Selgita oma sõnadega mõisted. Eeslinnastumine- e suburbanisatsioon. Inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Vastulinnastumine- e kontraurbanisatsioon. Väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Linnastu e aglomerisatsioon- funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. 16. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut. Moskva on ühe keskusega linnastu. Rein-Ruhr tekkis täna kivisöe leidumisele selles piirkonnas ning tegu on mitme keskusega linnastuga.
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
Rahvastik Rahvaarvu kiire kasvu põhjused: · Viljakas eas naiste arv · Naiste seisus ühiskonnas · Religioon usk soosib paljulapselisi perekondi · Väärtused · Traditsioonid · Arengumaades arstiabi ja üleüldine abi 2. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid: Sündimust mõjutavad: · Viljakas eas naiste arv · Religioon · Traditsioonid · Pereplaneerimine · Majanduslikud võimalused · Väärtused · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas · Kooselu traditsioonid Sündimust väljendatakse 1000 inimese kohta promillides, sest rahvaarv on eririikides erinev ja selleks, et erinevate riikide sündimust võrrelda, tuleb väljendada sündimust suhtearvus 1000 inimese kohta. Arenenud maades peamised surma põhjused: 1. Veresoonkonna ja südame haigused 2. Vähk 3. Õnnetused liikluses 4. Enesetapud 5. Vanadus Arengumaade peamised surma põhjused: ...
Siia kuulub ka regionaalpoliitika, mille eesmärk on tagada piirkondlik areng. 8. Linnastumine - linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 9. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. 10. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon - väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse 11. Linnastu ehk aglomeratsioon - funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad 12. Hiidlinn ehk megalopolis - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 13. Globaalne võrk - moodustub üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskustest /New York, Chicago, Los Angeles, London, Pariis, Tokyo, Moskva jt./ 14
tekivad linnade äärtesse agulid ehk slummid. · Iive on suur 25 Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon · Inimesed eelistavad elada linnalähedastes asulates, linnas käiakse tööl · 1960 a. l algas Põhja Ameerikas, Lääne- Euroopa riikides · Iseloomulik praegu Põhja riikidele (suurema sissetulekuga inimesed) Vastulinnastumine e. kontraurbanisatsioon · Elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse · Nähtus tekkis 1980a · Linnastu e. aglomeratsioon rühm lähedal asuvaid linnu, asulaid, mis kasvavad kokku. Neid seovad tihedad majandus jm. sidemed (Nt. Tallinna linnastu) · Hiidlinn e. megalopolis hiiglaslik linnastute kogum (Nt. Tokaido (Tokyo- Osaka) Jaapanis, Boshwash (Boston Washington) USA-s) Hiidlinnade paiknemine tänapäeval Hiidlinnad Põhja ja Lõuna riikides -muutused
Põhiliselt tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed Elanike arv mõnisada-mõnituhat Agraarajastu lõpuks elas linnades 1-2%inimestest. Esimene suurem linn oli Rooma Industriaalajastu linnad Miljonilinnadeks said New York Linnades arenes tööstus Kiire linnastumine Tehnika rakendamine maal tööviljakus tõusis. Eeslinnastumine suburbanisatsioon linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid Vastulinnastumine - kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Tekivad aglomeratsioonid ehk linnastud linnade kogumid. Hiidlinn ehk megalopolis moodustub linnastute kasvades ja kokku kasvades. Arenenud riikides elab linnades üle 50%. Infoajastu linnad Asustus koondub rohkem linnalähedastesse piirkonda, kesklinna jäävad noored ja vanemaealised. Põhiliselt töötatakse teeninduses, kaugtöö(võimalus kodus töötada arvuti teel) Megalopolised on arenenud riikides.
1) EESLINNASTUMINE e. SUBURBANISATSIOON - protsess, mille jooksul inimesed kolivad keskuslinnast kaugemale, selle tagalasse või eeslinnadesse. Selle tagajärjel linnakeskuse rahvaarv väheneb, aga toimub n.ö - pendelränne, ehk inimesed käivad siiski linna lähedastelt aladelt linnakeskusesse tööle. (nt inimesed käivad Lähtelt Tartusse tööle). 1960-1970. aastatel ● LINNASTUMINE - inimeste liikumine maalt linna. 2) VASTULINNASTUMINE e. KONTRAURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed lahkuvad linnast ja linna-lähedastelt aladelt kaugemale (maakohtadesse). 3 TAASLINNASTUMINE e. REURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed kolivad linnaaladele ja linnalähedastele aladele tagasi, sest linnasisesed tingimused on paranenud. ● LINNASTU e. AGLOMERATSIOON - omavahel kokku kasvanud linnade kogum, mis toimib ühtse tervikuna. ● MEGALINN e. MEGAPOLIS - omavahel kokku kasvanud linnastute kogum;
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korralduse...
1.MÕISTED Aglomeratsioonimajandus majandusharu, mille kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võimalikult suur lähestikku paiknevate tarbijate, ettevõtete ja töötajate hulk. Demograafiline plahvatus Kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub demograafilise ülemineku ajal. Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest. Suburbanisatsioon e eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja are...
Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on ...
GEOGRAAFIA Rahvastik Rahvastiku muutumine võib toimuda kahel viisil: loomulikult ehk iibe teel või rännete ehk migratsiooni kaudu. Iive--rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse vahena. Selle tulemuseks on põlvkondade vaheldumine. Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist: 1) Traditsiooniline--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. 2) Kaasaegne--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk. Üleminek traditsiooniliselt kaasaegsele iibele on demograafiline siirdamine. Demograafilise siirdamise etapid: I Demograafiline plahvatus: Sündimus on jätkuvalt kõrge, suremus hakkab vähenema, eluiga pikeneb (tänu meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele). Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. II Vananemine--sündimus madal, eluiga kõrge, vanainimeste osatähtsus kasvab. III Demograafilin...
2.6.ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust %des. 2000.aastal elas 47% maailma rahvastikust linnades, seejuures arenenud riikides moodustas linnarahvastik 76% rahvastikust ja arengumaades 38%. Belgias, Islandil, Maltal ja Iisraelis elab linnades üle 90% rahvastikust. Kõige kiirem on maailma linnade kasv olnud viimase 50 aasta jooksul. Inimeste koondumine linnadesse, eriti suurlinnadesse, jätkub. Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb, suureneb linlaste osakaal kindlasti veel järgmised 30 aastat. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused ri...
1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastu...
· Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi- ümbrusesse. Linnakeskuses rahvaarv vähenes. · Aastakümneid toimunud protsessi tulemusena on tekkinud ulatuslikud Colorado Sprigs'i eeslinn eeslinnad. Linnastu e aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik. http://en.wikipedia.org/wiki/File:Suburbia_by_David_Shankbone.jpg Vastulinnastumine e kontraurbanisatsioon · Rahvaarv linnakeskustes ja ka eeslinnades väheneb, kasvab aga linnalähedastel aladel. · Selle perioodi algus ja kestvus on Euroopa riikides olnud erinev. · Mõnedes riikides algas see 1970. aastatel, mõnedes alles 1980. a lõpus. http://www.seos-project.eu/modules/landuse/landuse-c02-s04-p01.html Taaslinnastumine e reurbanisatsioon · Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle
Samas loodi linnade tööstustes, teenindavas sektoris palju uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni linnatulemiseks. Euroopas algas 18. Sajandil. (Võimsaimad linnad 1700 a. seisuga: London, Amsterdam, Lissabon maailma peamised koloniseerijad) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon ehk valglinnastumine: Linnadest kolitakse linnalähedastesse väikestesse asulatesse (nt Rae vald, Viimsi, Tabasalu) Vastulinnastumine kontraurbanisatsioon: Elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu ehk aglomeratsioon: grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud (nt Kohtla-Järve, New Yorgi linnastu ehk ,,BIG APPLE") Hiidlinnastu ehk megalopolis: kokkukasvanud linnastud (Boswash, Tokaido) Linna tagamaa (linnaga majanduslikult ja sotsiaalselt seotud ümbruskond) +linnakeskus = linnaregioon. Linnastumine arengumaades: Arengumaades toimub väga kiire linnastumine
1.3 Infoajastu geograafia: globaliseerumine. Globaalse tööjaotuse põhijooned Globaliseerumine ehk üleilmastumine on maailmamajanduse järjest tihedam ja ulatuslikum seostumine üheks tervikuks. Globaliseerumiseks oli vaja kolooniate poliitilist iseseisvumist, arenenud riikide vahelist koostööd ja rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumist. See tuleneb uutest side ja infotehnoloogiatest, transpordi kiirest arengust. Innovatsioon on piirkonna kohanemisvõime, mille tagavad töötajate kõrge haridustase, kutseoskused, pidev koolitus ja tehnoloogiline uurimis ja arendustöö. Maailma majanduskeskused on PõhjaAmeerika, LääneEuroopa ja Jaapan. Iga vähegi keerulisema toote valmistamise võib jaotada etappideks: Uurimis ja arendustegevuse käigus tegeletakse uue toote arendamisega. See nõuab kutseoskustega ja motiveeritud tööjõudu ning suuri kapitaliinvesteeringuid. Vajaminevaid detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes. Kolmas...
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis alates 15. saj kus? Aafrika-Aasia pöörijoon kus kõige arenenum? miks? Kaug-Idas, sest seal olid head loodusolud ning head kogemused aastas 2-3 saaki tänu kliimale kus kõige kaubalisem? miks? Vahemeremaades, sest sealses kliimas ei saanud kõiki vajalikke asju kasvatada ning tuli mujalt osta, milleks olid vajalikud eeldu...
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põ...
Slumm on marginaalse rahvastikuga (vaesed, töötud) asustatud vilets linnaosa. Peamiselt arengumaades, aga ka Põhja riikide suurlinnades. Arengumaades ehitavad inimesed oma elupaiga käepärastest materjalidest ise, Põhja riikides kujuneb linnaosa allakäigu ja kinnisvara hinna languse tagajärjel sinna koonduvad väikese maksujõuga inimesed. Avalikud ja kommunaalteenused puuduvad või on halva kvaliteediga, tavaliselt on kõrge kuritegevus. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon on väljaränne suurematest linnadest (linnasturuumist) kaugematesse piirkondadesse. Kui lahkutakse lähitagamaale, siis on see lähilinnastumine. Ülelinnastumine on linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekkivad vaesteagulid ehk slummid. Kuna demograafiline üleminek ei toimu erinevatel rahvastel üheaegselt, siis reastuvad riigid ümber
käigus kasvavad eeslinnad. Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel. Linnade arenguski räägitakse staadiumitest (lainest): o Urbanisatsioon inimeste koondumine linnadesse o Suburbanisatsioon eeslinnastumine ehk linnade laialivalgumine o Desurbanisatsioon liikumine väikelinnadesse või suurlinna ümbrusesse maale, kus kontaktid linnaga ja linnaline elustiil jätkuvad o Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine inimesed liiguvad suurlinna tagamaale (suurlinna ümbrusest kaugemale) o Reurbanisatsioon uus koondumine linnasüdamesse ehk gentrifikatsioon o Ülelinnastumine o Conurbanization hiidlinnastumine ehk hüperlinnastumine 31. Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga
eeslinnad. Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel. 31.Linnastumise arengudünaamika (,,lained"). Linnade arengu lained: o Urbanisatsioon inimeste koondumine linnadesse o Suburbanisatsioon eeslinnastumine ehk linnade laialivalgumine o Desurbanisatsioon liikumine väikelinnadesse või suurlinna ümbrusesse maale, kus kontaktid linnaga ja linnaline elustiil jätkuvad o Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine inimesed liiguvad suurlinna tagamaale (suurlinna ümbrusest kaugemale) o Reurbanisatsioon uus koondumine linnasüdamesse ehk gentrifikatsioon o Ülelinnastumine o Conurbanization hiidlinnastumine ehk hüperlinnastumine 32. Gentrifikatsioon linnasektorites. Gentrifikatsioon ehk kesklassitumine on reurbaniseerumisega kaasnev nähtus linnade arengus, on endaga kaasta toonud:
inimgeograafia - geograa maade vahel on kaotatud kõik kaubandustõk- fia osa, mis tegeleb ühiskondlike nähtuste ruu ked (kvoodid, imporditollid, eksporditoetused). milise korralduse uurimisega. 7 Samas säilitatakse individuaalne kaubanduspo ühisturg - riikide ühendus, kus tolliliidule lisan liitika väljaspool liitu olevate riikidega. 36 dub ka vaba tööjõu ja kapitali liikumine, ühine vastulinnastum ine e. kontraurbanisatsioon - väl kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja jaränne suurematest linnadest (linnasturuumist) seadusandluse teatav ühtlustamine. 36 kaugematesse piirkondadesse. Juhul kui lahku ülelinnastum ine - linnade ülikiire kasv, mille takse lähitagamaale, nimetatakse sarnast prot puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei sessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumi suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad seks
MAA-ASULA ASULA LINNALINE ASULA küla,mõis,alevik alev,eeslinn,väikelinn, satelliitlinn,suurlinn,hiidlinn Eeslinnastumine suburbanisatsioon,kus eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid Vastulinnastumine kontraurbanisatsioon,lahkutakse linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Aglomeratsioon ehk linnastu,tekib kui lähestikku asuvad linnad või asulad kasvavad kokku. Ülelinnastumine- kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv(tingitud sisserändest ja demograafilisest plahvatusest) 1.Linnade arengu I järk algas tööstusühiskonna tekkega,sel ajal algas maa elanikkonna ränne tööstuskeskustesse.Sel ajal oli rahvastiku arengus plahvatusefekt(sündis palju lapsi).Seda etappi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
