Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal : · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena. Kehalained Pinnalained Levivad maapinnas kiiresti Levivad piki maapinda epitsentrist eemale kerapinnalaadsete frontidena nagu virveringid vees 1) S- lained ( risti lained ) on 1) S- lained ( risti lained ) on aeglasemad aeglasemad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad 2) P-lained ( piki lained ) on kiiremad
c) Langatusvärinat (põhjustatud koobaste varisemisest) d) Tehnogeenset maavärinat Tõugete lähtekohta nimetatakse koldeks e fookuseks e hüpotsentriks Kolde kohal paiknevat paika maapinnal nimetatakse epitsentriks Maavärina kolle võib asuda kuni 700 km sügavuses Kus esineb maavärinaid? · Laamade äärealadel · Kuuma täpi piirkondades · Kontinentaalse rifti piirkonnas SEISMILISED LAINED: Jaotatakse keha- ja pinnalaineteks Kehalained · P-lained e pikilained · S-lained e ristilained Pinnalained · Rayleigh' lained · Love'i lained KEHALAINED PIKILAINED (P-lained) · levivad liikumise suunas · kokkusurutud ja väljavenitatud impulsid · muudab kivimi keha ruumala RISTILAINED (S-lained) · risti liikumise suunaga · deformeerivad impulsid · muudavad kivimkeha kuju PINNALAINED RAYLEIGH´ LAINED · vertikaalsuunaline lainetus (nagu meri) · kaasnevad purustused LOVE´I LAINED
lühike, plahvatused Kaldeera tekib vulkaani magmakolde lae sissevajumisel -> hiidkraater. Plahvatuslikul vulkaanipurskel võib kh tekkida nt St Helensi Kaasnevad nähtused: 1) mudavoolud 2) lõõmpilved gaasid (N, Cl, F) + vulkaaniline tuhk MAAVÄRINAD Maavärinad maapinna vibratsioon ja nihked Maavärina kolle e. fookus koht, kust algab kivimite rebestumine e. maavärina murrang Maavärina keskmik e. epitsenter kolde kohal asuv paik maapinnal Seismilised lained: 1) kehalained (ruumi-) levivad keralaadsete frontidena a) P-lained e. pikilained levivad vedruna, kiiremini b) S-lained e. ristilained levivad aeglasemalt, S-kujuliselt 2) pinnalained piki maapinda epitsentrist eemale a)Rayleigh' lained lainetavad vertikaalsuunaliselt b)Love'i lained - võngutavad maapinda horistontaalselt Seismograaf hinnatakse asukohta, kolde sügavust, maavräina intensiivsust, maapõue rõhkude suunda Richteri skaala magnituudid kuni 10
Kilpvulkaanid moodustuvad räni ja gaasidevaesest basaltsest magmast, mis on vedel. Seega saab magma kraatrist kaugemale voolata, moodustades lameda kilpvulkaani. Vulkaan on madal ja lai. Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, magmavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Vulkaan on kõrge ja järsk. · Keha- ja pinnalained (levi, jaotamine) Kehalained Levi: maapõues kerapinnalaadsete frontidena Jaotamine: a) kiiremad P-laineid ehk pikilaineid, mis levivad keskkonnas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas b) aeglasemad S-laineid ehk ristilaineid, mis levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena Pinnalained Levi: piki maapinda epitsentrist eemale Jaotamine: a) lühikesed - Lühikeste pinnalainete lainepikkus on vee sügavusest palju väiksem
Kilpvulkaan Kihtvulkaan Maavärinad Maakoore lühiajaline järsk raputus Maavärina kolle (fookus) koht vahevöös, kust algab kivimite rabestumine, maavärina murrang Maavärina kese (epitsenter) koht maapinnal vahetult kolde kohal Seismilised lained Pinnalained Kehalained Pikilained (P-lained) Ristilained (S-lained) Rayleigh'i lained Love'i lained Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine
Kilpvulkaan Kihtvulkaan Maavärinad Maakoore lühiajaline järsk raputus Maavärina kolle (fookus) koht vahevöös, kust algab kivimite rabestumine, maavärina murrang Maavärina kese (epitsenter) koht maapinnal vahetult kolde kohal Seismilised lained Pinnalained Kehalained Pikilained (P-lained) Ristilained (S-lained) Rayleigh'i lained Love'i lained Seismograaf Richeri skaala (magnituudid) Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärina kolle(fookus) koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine maavärina murrang Maavärina kese (epitsenter) vahetult kolde kohal maapinnal olev paik. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Need jagunevad keha (ruumi) ja pinnalaineteks. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Kehalained Plained Slained levivad keskkonna liikumise suunas levivad keskkonna liikumissuunaga risti
tefrast koosnev vulkaani nõlva pidi kiirelt alla liikuv tulikuum pilv. Kasu vulkaanidest: kivimeid kas ehitusmaterjalina, tuhk teeb mullad viljakaks, kuum vesi energiaallikana. Maavärinateks nim maapinna vibratsiooni ja nihkeid, mis tekivad maapõue kivimite kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Mv kolle on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine, mv kese e epitsenter on vahetult kolde kohal olev paik maapinnal. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilainued õhus, pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu kivi vette visates. Mv eristatakse tekke järgi: tektoonilised(pinged maakoores), looduslike koobaste sissevarisemine, maaaluste koobaste sissevarisemine, tuumakatsetused maaalustes sahtides. Richteri skaalal mõõdetakse maavärina võngete tugevust, mõõtühik magnituud, ulatus: 08,9, seismograafiga
), stratovulkaanid (kõrge visk.) Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, mis kannab nimetust maavärina kolle(fookus). Vahetult koldekohal maapinnalolevat paika nim. maavärina keskmeks (epitsentner). Kaasnevad nähtused: tulekahjud, lõhed, tsunaamid, murrangud. Seismilised lained: pinnalained, kehalained(ristlained - p-lained; pikilained - s-lained) Seismograaf on aparaat, mida kasutatakse maavärina tekitatud maapinna võngete registreerimiseks. Kõige kiiremini jõuavad kohale p-lained, siis s-lained, viimastena pinnalained. Transformmurrangu epitsentner 100km. Laamade sukeldumine epitsentner 700-800km. Kui maavärina murrang leiab aset vee all, tõukab see ka veesammast üles, tekitades tsunami.
Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17
Vulkaanilised mudavoolud- tekivad vulkaani tipus sulava lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga. 12. Kuidas saab vulkaanipurskeid ennustada? Tehakse vaatlusi aktiivsete ja ärkavate vulkaanide juures; mõõdetakse vulkaani koonuse pinnatemperatuuri ja jälgitakse maapinnalt põhjavete seisundimuutusi; mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi. 13. Millised lained kaasnevad maavärinatega? Seismilised lained: 1) kehalained- levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena,a)P-lained( kiired); b)S-lained(aeglased), 2) pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale, kehalainetest aeglasemad 14. Kuidas mõõdetakse maavärina tugevusi? Seismograaf- asukoha, kolde sügavuse, maavärina intensiivse määramine. Richteri skaala- logaritmilise skaalaga. 15. Millistes piirkondades esinevad maavärinad ja vulkaanid? 16. Too näiteid maavärinate ja vulkaanide tagajärgedest! 17
nälg, joogivee puudus majandustegevusele turismi areng ettevõtete, infrastruktuuri häving maasisese soojuse kasutamine taime- ja loomaliikide häving evakueerimine MAAVÄRINAD Fookus koht maa sees, kus toimub maavärin Epitsenter koht maapinnal, fookuse kohal I Kehalained P-lained horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal. Richteri ja Mercalli skaala RICHTER MERCALL
purunevad järsult ja maakoorde tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks. Murrangute tekkimise põhjuseks on kahe maakeraploki liikumine üksteise suhtes. Murrangute teke on seotud maavärinatega. Maavärinad võivad põhjustada maalihkeid ja varinguid.Seismiliste lainete olemust. Seismilised lained on lained, mis on tekkinud maavärina tagajärjel ning mis liiguvad igas suunas. Jagunevad :1.)Kehalained :a.)pikilained – liiguvad lainete leviku sihiga samas suunas, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha ruumala.Läbib pehmet, gaasilist kui ka tahket keskkonda. b.)ristilained - liikumine on risti lainete leviku suunale, tahkes aines, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha kuju,2.)Pinnalaineda.)Rayeleight- maapind lainetab vertikaalselt b.)Loveleight – võngutavad maapinda horisontaalselt. Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjedNõlvaprotsessid on raskusjõu mõjul
on enam vähem tekkinud sügaval maa-all umbes 600 kilomeetri sügavusel. Kõige tugevamad ja ohtlikumad planeedi värisemised on seotud just tektooniliste või siis vulkaaniliste maavärinatega. Eriti laamadeservadel, kuna seal käib pidev liikumine ja kivimite pinged kogunevad eelkõige sinna. Murrangu tekkega kivimites vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismeliste lainetena. Nendest lainetest saaba eirstada kahte tüüpi esiteks kehalained ning teiseks pinnalaineid. Kehalained levivad maapinnas kerapinnalaadselt umbes nagu helilaine õhus. Pinnalained aga levivad aeglasemalt esimesest, kuid seejuures nad liiguvad umbes nagu merelaine. Mis puutub kehalainetesse siis võib eristada kahte erinevat tüüpi ka seal. Esiteks niiöelda P-lained ehk pikilaineid ning S-laineid ehk ristilaineid. Esimesed lelvivad kokkusurvate ja väljavenitavate impulssidena ning liigub keskkonna liikumise suunas. Teised on aeglasemad ning liikuvad risti
iris.edu/gifs/animations/faults.htm Maigi Astok MAAVÄRINAID ERISTATAKSE TEKKE PÕHJAL: tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega langatuslikud, mida põhjustavd koobaste varisemine tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus (nt. veehoidlate surve, maa-alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus). Maigi Astok Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kiiresti kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. Suuri purustusi tekitavad pinnalained, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maigi Astok Seismilised lained Murrangu tekkega vabanevad kivimitest elastsed pinged, mis levivad seismiliste lainetena maavärina koldest eemale. Eristatakse kehalaineid ja pinnalaineid
kõrge sisaldus) · Maavarad- ehe hõbe, kuld, vask ja paljude metallide sulfiidid · Ehitusmaterjal-tuff · Kuum vesi on energiaallikaks Islandil jne. · Turism Maavärinad · Miks tekivad maavärinad? Maapõue kivimites on kuhjunud pinged Mõisted maavärina kolle maa sees fookus kolde kohal maapinnal olev paik epitsenter Seismilised lained (keha- ja pinnalained) Seismilised lained · Kehalained- P-lained ehk pikilained (kiired) levivad ka vedelas keskkonnas kiirus 6-7 km/sek S-lained ehk ristilained (ei levi vedelas keskkonnas), ei levi välistuumas kiirus 3-4 km/sek Seismilised lained · Pinnalained Rayleigh lained panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna Love lained võngutavad maapinda horisontaalselt, risti laine levikusuunaga Pinnalained tekitavad suuri purustusi kuna nende mõju on aeglase leviku tõttu
kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle e. fookus. Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nim. maavärina keskmeks e. epitsentriks. Murrangu tekkega kivimitest vabanevad elastsed pinged levivad maavärina koldest eemale seismiliste lainetena. Eristatakse keha-(ruumi-) ja pinnalaineid. Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus, pinnalained aga piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Kehalainete seas eristatakse kiiremaid P-laineid e. pikilaineid, mis levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitatavate impulssidena, ning aeglasemaid S-laineid e. ristlaineid , mis levivad keskkonna
pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Seismoloogia-maavärinaid uuriv teadusSeismograaf-aparaat,mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina Mida sügavama fookusega maav. seda väiksemad tagajärjed on..Kolle-koht,maapõues,kus algab kivimite rebestumine-maavärina murrang.Epitsenter-maavärina kese-on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal.Seismilised lained: *kehalained-P-lained e pikilained(kiiremad, levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena, levivad vedelas kk) ja S-lained e ristilained (aeglasemad,levivad kk liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas kk) *pinnalained- Rayleigh'i lained- (panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna) Love'i lained(võngutavad maapinda horisontaalselt,risti laine leviku suunaga) 10 kõige tugevamat on olnud 10a jooksul ümber Vaikse ookeani
energiaallikana. Maavärinad - on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine. Maapinna võnkumist põhjustavad seismilised lained. Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid. Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang. Epitsenter e. maavärina kese koht maapinnal maavärina kolde kohal. Seismilised lained Maapinna võnkumist põhjustavad lained. Kehalained läbivad Maa sisemust. Pikilained levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena. Kiire. Ristilained levivad keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena. Aeglane. Pinnalained levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes. Maavärinate tugevuse mõõtmine Mõõdetakse seismograafiga, Mõõdetakse tugevust magnituudides. Tsunami- rannalähedases merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine
· Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. · Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine kannab nimetust maavärina kolle (fookus). · Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks. · Kivimitest vabandevad elastsed pinged levivad maavärina koldsest eemale seismiliste lainetena. · On kahte liiki laineid: 1. kehalained (levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena täpselt nagu helilained) 2. pinnalained (levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist) · Kehalainete seas eristatakse kahte liiki laineid: 1. P-lained ehk pikilained (levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena) 2. S-lained ehk ristilained (levivad aeglasemalt ning keskkonna liikumissuunaga risti deformeerivate impullsidena)
Annab edasi purustuste võimsust Täpne ja objektiivne võimsuse mõõtmine Subjektiivne Ei anna edasi purustuste ulatust Maavärin on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine Maapinna võnkumist põhjustavad seismilised lained. Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang Epitsenter e kese koht maapinnal kolde kohal Murrang(ulõhe) kivimikihtide järsk liikumine teineteise suhtes Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : Vulkaanipursked Koobaste varisemised Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: Maakoorelõhed, ülangud, alangud
Maavärina võimsust, vabaneva energia hulka Magnituudid Tagevaimad on olnud 9 magnituudi Seismograafiga Täpne ja objektiivne võimsuse mõõtmine(+) Ei anna edasi purustuste ulatust(-) Maavärin on maakoore järsk rappumine ning maapinna võnkumine Maapinna võnkumist põhjustavad seismilised lained. Kolle e fookus e hüpotsenter koht maakoores kus toimus murrang Epitsenter e kese koht maapinnal kolde kohal Murrang(ulõhe) kivimikihtide järsk liikumine teineteise suhtes Kehalained läbivad Maa sisemust, ,,ennustavad maavärinaid" Pikilained kuni 6-7 km/s Ristilained kuni 13 km/s Pinnalained levivad piki maapinda, tekitavad purustusi Tekkepõhjused : · Vulkaanipursked · Koobaste varisemised · Inimtekkelised e tehnogeensed (veehoidlate surve, lõhkamistööd, tuumakatsetused) · Laamade liikumine Kaasnevad protsessid: · Maakoorelõhed, ülangud, alangud · Varingud, rusuvoolud, maalihked, lumelaviinid · Vulkaanipursked
tekivad lõhed. Väga kiire kivimite liikumine maakoores paneb maapinna võnkuma, mida nimetatakse maavärinaks. Murrangute tekkimise põhjuseks on kahe maakeraploki liikumine üksteise suhtes. Murrangute teke on seotud maavärinatega. Maavärinad võivad põhjustada maalihkeid ja varinguid. Seismiliste lainete olemust. Seismilised lained on lained, mis on tekkinud maavärina tagajärjel ning mis liiguvad igas suunas. Jagunevad : 1.)Kehalained : a.)pikilained liiguvad lainete leviku sihiga samas suunas, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha ruumala. Läbib pehmet, gaasilist kui ka tahket keskkonda. b.)ristilained - liikumine on risti lainete leviku suunale, tahkes aines, levivad kiiresti, muudavad kivimi keha kuju, 2.)Pinnalained a.)Rayeleight- maapind lainetab vertikaalselt b.)Loveleight võngutavad maapinda horisontaalselt Nõlvaprotsesside jagunemine. Nende tekkepõhjused ja tagajärjed
sügavuseni. • Suhteliselt maapinnalähedase (kuni kümneid km) vuse koldega maavärinad tekivad ka mandrite põrkumise ning kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkondades. Viimastes loob maavärinaid sageli magmakollete lagede sissevajumine. Seismilised lained • Murrangu tekkega vabanevad kivimitest elastsed pinged, mis levivad seismiliste lainetena maavärina koldest eemale. • Eristatakse: • Ruumi e. kehalained levivad maa sees maavärina koldest sfäärilise frondina eemale nagu helilained õhus. • Pinnalained levivad maavärina epitsentrist eemale määda maapinda nagu liiguvad veelained vettevisatud kivist eemale. Piki- ja ristilained • P-laineid ehk pikilaineid on kiiremad (6–7 km/sek) ja levivad kokkusuruvate ja väljavenitavate impulssidena liikumise suunas. Kivimosakesed võnguvad (pressitakse kokku ja venitatakse välja) lainete levikuga samas suunas
- Tehismaavärinad - Langatusvärinad - koobaste varisemine - Vulkaanipursetega kaasnevad - Tektoonilised maavärinad Tektoonilised maavärinad: - Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes toimub murrangupinnal hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine (laamad jäävad üksteise külge kinni) Seismilised lained - maavärinas vabanenud energia kandub igas suunas laiali sisemiste lainetena - Pinnalained - levivad mööda maapinda 2-5m/s - Kehalained - liiguvad väga kiiresti läbi maa sisemuse Maavärina kolle - asub maa sees, kust maavärin alguse saab (võib olla 60m-700km sügavusel) Maavärina epitsenter - koldekohal olev koht maapinnal Tsunami ehk hiidlaine tekkimine 1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele, laine avamerel väga pikk (mitusada km), kuid madal (1 m) 2. Tsunami levib maavärina kolde kohalt diametraalselt igas suunas 3
Võivad kanduda väga kaugele. Gaasid võivad olla ka mürgised. · Mudavoolud e lahaarid tekivad siis, kui vulkaani tipp on kaetud lumega. Lumi sulab ja seguneb vulkaanilise materjaliga. · Fumaroolid väävlit sisaldavad gaasijoad · Maavärinad · Geisrid ja kuumaveeallikad MAAVÄRINAD Fookus koht maa sees, kus toimub maavärin Epitsenter koht maapinnal, fookuse kohal I Kehalained P-lained horisontaalselt liiguvad, liikumiskiirus 6-7 km/s. Levivad nii tahkes kui vedelas olekus. S-lained liiguvad nagu päris lained. Vedelas keskkonnas ei levi. 3-4 km/s II Pinnalained Seismograaf aparaat maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Maavärin maapinna vibratsioon ja nihked, mille käigus vabaneb kivimite pinge vabaned ja kivimid purunevad. Esineb laamade servaalal. MAAVÄRINATE JA VULKAANIDE MÕJU INIMESELE JA MAJANDUSTEGEVUSELE
2) Maasisesoojust kasutatakse. 3.4 Maavärinad Tekivad maapinna liikumistest. Maakoore aktiivsed liikumised. Epitsenter- koht, kus on kõige tugevam värin maapinnal. Mõõdetakse seismograafiga. Tsunami, mõõtmine, leviku alad, seal kus on laamade kokkupõrke alad. Laamade kaart. Maavärina kolle- koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang. Maavärina epitsenter-vahetult kolde kohal maapinnal olev paik 1.Kehalained- levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus 1.1 P-lained e. Pikilained-kiiremad, levivad keskkonda liikumise suunas kokkusuruvate ja väljavenivate impulssidena. Levivad vedelas 1.2 S-lained e. Ristlained-aeglasemad, leivivad keskkonda liikumissuunaga risti defromeerivate impulssidena. Ei levi vedelas kk-s 2.Pinnalained- levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu veelained vettevisatud kivist. 3.5 Nõlvaprotsessid Toimub ebatasase pinnamoega aladel
NÄITEX: Ookeanide vulkaanid, Mauna Loa Etna (Euroopa aktiivsem ja kõrgeim Havail vulkaan) d) Maavärinate tekke põhjused, levik ja tugevuse mõõtmine Richteri skaala abil Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad maapõue kiimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessis koos kivimite rebenemisega. Maavärinad levivad edasi seismiliste lainetena. (pinnalained ja kehalained e ruumilained). Kehalained levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena nagu helilained õhus. Neid eristatexe kahtemoodi: P-lained e pikkilained (kiiremad) ja S-lained e ristilained (aeglasemad). Pinnalained levivad pikki maapinda epitsenterist eemale nagu veelained, kui vette on visatud kivi. Maavärina tugevusi mõõdetaxe Richteri skaala abil, mille töötas välja USA seismoloog C. Richter aastal 1935. Ta
See on maavärina kolle e. fookus . http://www.htg.tartu.ee/klassid/c2/konspektid/geo.html 5.1. Maavärinate tekkepõhjused ja levik http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/pt9.html Teke. Murrangu tekkega tekkinud pinged levivad edasi seismeliste lainetena. Maavärinad evivad piki maapinda epitsentrist eemale. Levivad kehalainetest aeglasemalt ja sumbuvad maapõues sügavuse suurenedes nagu veelained meres. Neid eristatakse: 1) Kehalained (ruumilained)- ringis nagu õhulained. Levivad maapõues. Siin eristatakse P-lained e. pikilained ja aeglasemad S-lained ehk ristilained. 2) Pinnalained- pikki maapinda nagu veelained. Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt. Maavärinate esinemispiirkonnad: Laamade piiril, kontinentaalse rifi piirkonnas, kuuma täpi piirkonnas, ka vulkaanilise tegvuse piirkonnas.
ulatus. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas. Kolle ehk fookus on koht maapõues, kus algab kivimite rebestumine (maavärina murrang). Epitsenter ehk maavärina kese on kolde kohal maapinnal olev paik. Esinevad peamiselt laamade piirialadel. Seismilised lained kehalained ja pinnalained (pinna pealne virvendus, levivad epitsentrist eemale ehk elastses keskkonnas). Kehalained jagunevad kaheks: P-lained ehk pikilained S-lained ehk ristilained kiirus 6-7 km/sek kiirus 3-4 km/sek levivad nii tahkes kui vedelas kk levivad ainult tahkes keskkonnas Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala
Litosfäär Plaat- ehk laamtektoonika uus maapõue liikumise käsitlus. Maa kivimiline koor(5-80km) jaguneb kaheks erineva vanuse ja tekkeviisiga osaks: 1. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest, mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku basaltse magma tardumisel. 2. Mandriline maakoor moodustab mandreid ja koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest. Vahevöö(2900km sügavuseni) koosneb kivimeteoriitide sarnastest kivimitest. Selle ülaosas on mõnesaja km paksune astenosfäär. Maakoort koos astenosfääri peale jääva vahevöö osaga nim litosfääriks. Maa tuum(koostis: nikkelraud) paikneb 2900-6378km sügavusel ning jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Litosfääri põhilisteks koostiselementideks on: O, Si, Fe, Mg, Ca, Al, K ja Na. Mineraal on looduslik ...
(s.o. maasisese ainese ümberpaiknemisel). Maa sisemuses asuva plastilise ainese ümberpaiknemine mõjutab ka haprata deformatsiooni sfääri (litosfääri) tükeldada, seda erinevateks plokkideks. Maavärina kese epitsenter koht, kus maavärin on kõige tugevam. Fookus maavärina kolle ehk hüpotsenter koht, kus maavärin tekib. Seismised lained elastsete deformatsioonide laineline levik maapinnas. Sumbuvad sügavuse suurenemisega. (*)ruumi ehk kehalained (P ja S) levivad nagu helilained õhus (*)pinnalained levivad epitsentrist eemale piki maapinda (veelained vette visatud kivist). Registreerimine: seismojaamades, seismograafidega. Tugevuse mõõtmiseks: (1)Mercalli skaala: purustused jagatud 12 klassi (I XII) (palju puudusi). Maavärina intensiivsus väheneb sedavõrd, mida kaugemale liigume epitsentrist; kahjustuste hinnangud subjektiivsed. (2)Richteri skaala
o. maasisese ainese ümberpaiknemisel). Maa sisemuses asuva plastilise ainese ümberpaiknemine mõjutab ka haprate deformatsiooni sfääri (litosfääri) tükeldamist, seda erinevateks plokkideks. Maavärina kese epitsenter koht, kus maavärin on kõige tugevam. Fookus maavärina kolle ehk hüpotsenter koht, kus maavärin tekib. Seismised lained elastsete deformatsioonide laineline levik maapinnas. Sumbuvad sügavuse suurenemisega. (*)ruumi ehk kehalained (P ja S) levivad nagu helilained õhus (*)pinnalained levivad epitsentrist eemale piki maapinda (veelained vette visatud kivist). Registreerimine: seismojaamades, seismograafidega. Tugevuse mõõtmiseks: (1)Mercalli skaala: purustused jagatud 12 klassi (I XII) (palju puudusi). Maavärina intensiivsus väheneb sedavõrd, mida kaugemale liigume epitsentrist; kahjustuste hinnangud subjektiivsed. (2)Richteri skaala võnke tugevuse
ehk hüpotsentriks. Vahetut maavärina kohta maapinnal, seal kus ta on kõige tugevam nimetatakse maavärinakeskmeks e. Epitsentriks Ligikaudu 90% maavärinatest toimub sügavusel alla 100 km Seismilised lained, nende tüübid ja levikukiirused Seismiline laine on elastsete deformatsioonide laineline levimine maapinnas. Seismiliste lainete allikast (maavärina fookusest, koldest e. hüpotsentrist) levivad sfäärilise frondina eemale kaht erinevat tüüpi lained: 1) ruumi e. kehalained s.o. lained mis levivad Maakere sees sfäärilise frondina nagu helilained õhus 2) pinnalained mis levivad maavärina epitsentrist (maavärina kolde kohal asuv punkt maapinnal) eemale piki maapinda nagu veelained liiguvad eemale vettevisatud kivist. Eristatakse kaht tüüpi pinnalaineid 1) Reiyleigh lained 2) Love lained Reiyleigh lained tähistavad vertikaalplaanis osakeste ellipsoidaalselt veerevat liikumist. Sarnaselt
laamade piirid. Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle (fookus). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Maavärinad levivad seismiliste lainetena. Eristatakse keha- ja pinnalaineid Kehalained levivad maapinnas kerapinnalaadsete frontidena. Pinnalained levivad piki maapinda epitsentrist eemale nagu virveringid vees. Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Richteri ja Mercalli skaala võrdlus: Näitaja Richteri skaala Mercalli skaala Mida mõõdetakse
- Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked,mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Neid esineb peamiselt laamade äärealadel ja ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. a)maavärina kolle-kivimite rebestumise alguskoht ehk maavärina murrangulõhe b)epitsenter-koht maapinnal otse kolde kohal. c)seismilised lained-kivimikeskkonna elastsed deformatsioonid -kehalained,mis levivad maapõues kerapinnalaadsete frontidena -pikilained,mis levivad piki maapinna epitsentrist eemale. - Maavärinate tugevuse mõõtmine: 1.Richteri skaala-sellega mõõdetakse maavärina võngete tugevust,mõõtühikuks magnituud,skaalaks on 0- 8,9 magnituudi,mõõteriistaks seismograaf. 2.Mercalli skaala-sellega mõõdetakse purustusi vaatluse põhjal,mõõtühikuks pall ja skaalaks 0-12 palli.
laineid. Laineid registreerib seismograaf, mis mõõdab maapinna võnkumisi ja salvestab neid. Tulemusena moodustub graafik ehk seismogramm, mis väljendab võnkumisamplituudi sõltuvust ajast. Seismogrammi abil saab määrata maavärina magnituudi. Mõõdetakse pallidega , kus iga pall on 10x suurema amplituudiga eelmisest (5 magnetuudine/palline maavärin on 10 suurem, kui 4 mag.) Seismilisi laineid on kahte tüüpi: keha- ja pinnalained. Kehalained, mis ulatuvad Maa sisesfääridesse, jaotatakse kaheks P (piki-), ja S-(risti-) laineteks. o P-laine (inglise primary) ehk pikilaine on seismiline laine, mis levib nii tahkes, vedelas kui ka gaasilises keskkonnas. Maa sisemuses levivad P-lained on seismilised lained ja võivad tekkida maavärinate tagajärjel. Õhus levivad pikilained on helilained. P-laine puhul liiguvad kehaosakesed paralleelselt laine levikusuunaga. Kui laine läbib keha, siis
annaabi.ee 
