Mulla kujunemise lugu Mulla kujunemine algas siis kui maismaal hakkas arenema elu, kui hakkas toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Mulla tekkeks on vaja mitme teguri koosmõju. Muld hakkab tekkima seal, kus sobivale aluspinnale saavad elama asuda taimed ja mikroorganismid. Sellised kohad on kivimite pind, mere alt vabanevad alad, vanad karjäärid ja ehitusplatsid. Samal ajal mõjutavad mullateket keskkonnategurid ja inimtegevus. Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, mis määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima tõttu laguneb lähtekivim ajapikku järjest väiksemateks osakesteks ja siit saame teise mulla tekketeguri kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või ...
Tehnogeensed-inimtekkelisd, pammiplahvatused,barjääride kokkulangemine. Muld-selleks nim maakoore pindmist kobedat kihti, mida teimed, loomad ja mikro organismid aktiivselt kasutavad. Muld tekib elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastatikussel toimel ning organismid ja nende jäänuste laguproduktid muudavad seda pidevalt. Tähtis on murenemine, rebenemine, porsumine. Huumushorisont-tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase eelimisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvilises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõigesuurem ja bioakt kõige kõrgem. Väljauhte horisont-laskuvad, need viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvad ained allpool asuvatesse horisontitesse, värvuselt valkjas. Sisseuhte horisont-horisondis kuhjuvad saviosakesed, huumus ja mitmed keemilised ühendid, tumeda värvusega ja tihenenud. Lähtekivim- koosneb setetest, aluskivim-tard,sete ja moondekivimist. Turbahorisont-tekib enamasti soodes
Horisont seob vett, vähendab auramist, reageerib soojusreziimi ja mokrobioloogilist tegevust. A-Huumushorisont Tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvilises horisondis on kogumullaprofiili ulatuses huumuse sisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõrgeim. E-Väljauhtehorisont Kujuneb selgelt välja okasmetsades O- horisondi all, laskuvad veed viivad siit
kõduhorisondi moodustumine, kamardumine, turvastumine), leostumine, leetumine, gleistumine, lessiveerumine ja savistumine [1 lk 27]. 1.2 Mulla huumusprofiili kujunemine Mullatekkeprotsess lagab kõrgemate ja alamate taimede asumisega selleks sobivale pinnasele. Samaga algab orgaanilise aine ladestumine ja ümberpaigutumine pinnase verikaalprofiili so. Mulla huumusprofiilikujunemine. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mistahes horisondis vi mullas kujuneb orgaanilise aine ladestumise ja kadude vahest. Kui ladestumine on suurem kui kaod, siis orgaanilise aine sisaldus pidevalt või tatud etappidel suureneb ja vastupidi. Looduslkel kõlvikutel ladestub orgaaniline aine mulda samas kasvanud taimede surnud osadena. Olenevalt taimekooslusest on selle kogus, botaainile ja keemiline koostis erinev. Sellel asjaolul on oluline tähtsus mulla orgaanilise aine koguse ja koostise ning edasi mulla kui terviku kujunemisele.
rikas 2 horisonti. Toor- 6horisonti. Kõdu- 3 horisonti. Tüse 3 horisonti. Mullad on 4 horisonti. Taimede huumuslik horisondi horisont(okkavaris huumushorisont (üle naatriumi rikkad. juured on läbiuhte paksus alla 10 cm happeline, aluselisi 1m) horisondis katioone vähe 1.Tundra gleimullad 1.Leedmullad 1. Mustmullad Sooldunud kõrbemullad, 1.Troopika punamullad 2.Turvastunud aluselised ehk kollamullad gleimullad 2.Ferralsed happelised 1.Gleistumine- happniku 1.Leetumine 1.Kamardumine 1.Läbi kuivamine 1
A-Cg; A-Cg-R; A-B-Cg huumushorisondile järgnevates horisontides roostevärvi täpikeste ja väiksemate sinakashallide laikude esinemine A-Bg-Cg huumushorisondile järgnevates horisontides AT-CG; AT-BG-CG T-BG-CG A-B-C B tavaliselt BC- või C-st raskema lõimisega Gleistumistunnused kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, A-Bg-Cg rasketel A-le järgnevas horisondis BG kollakaspruun kuni kollakashall, sisaldab väikeseid gleilaike; G- AT-BG-CG või CG-kollakashall, rohkesti gleilaike ja roostetäppe T-BG-CG; T-G-CG B tavaliselt BC- või C-st raskema lõimisega; El kollakashall kuni A-E-B-C pruunikakollane Gleistumistunnused kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, A-Eg-Bg-Cg rasketel A-le järgnevas horisondis AT-E-BG-CG T-G-CG A-B-E-B-C
VÄHE SADEMEID GLEISTUMINE AURUMINE SADEMED ÜLETAB ÜLETAVAD SADEMEID AURUMIST MULLAPROTSESSID ... KUJUNDAVAD JA MUUDAVAD MULDA. SÕLTUB KÕIGE ENAM SADEMETE JA AURUMISE VAHEKORRAST, TAIMKATTEST I. KAMARDUMINE TOITAINETE KOGUNEMINE MULLA ÜLEMISES HORISONDIS. KUJUNEVAD TUMEDA PAKSU HUUMUSHORISONDIGA MAAILMA VILJAKAIMAD MUSTMULLAD A. SADEMED JA AURUMINE TASAKAALUS TASAKAALUSTATUD VEEREZIIM, VESI EI KANNA TOITAINEID SÜGAVALE. MULDI VÕIB OHUSTADA PÕUASEL SUVEL SOOLDUMINE, KEVADEL TUULEEROSIOON, SÜGISEL VEE- EROSIOON. TÜÜPILINE ROHTLATES B. ROHTTAIMED KÕRRELISED ANNAVAD KIIRELT LAGUNEVA ORGAANILISE AINE MASSI,
1. muld- maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse(kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. pedosfäär- biosfääri osa, mis hõlmab muldkatte- maakoore pindmise osa, kus mikroobid, taimed ja seened tekitavad ja muundavad orgaanilist ainet. lähtekivim- murenenud kivimi või pudeda pinnakatte ülaosa, millest ja millele on tekkinud muld. mullaprofiil - mullahorisontide püstläbilõige maapinnast; selle tüsedus kõigub enamasti mõnekümnest sentimeetrist kahe meetrini. mullahorisont- eri tüseduse, värvuse, struktuuri, tiheduse ja koostisega kiht mullaprofiilis. 2. JUTUSTA mulla koostisest. - Mullas on esindatud aine oleku kõik kolm faasi : tahke (orgaaniline ja mineraalne osa) , vedel (mullavesi) ja gaasiline (mullaõhk). Üldiselt võetuna moodustavad mulla ruumalast 45% mineraalne aine, 5% orgaaniline, 25% vesi ja 25% õhk. Mulla tahkes osas on ülekaalus mineraalosa, mis pärineb lähtekivimist. Mulla orgaaniline osa koosn...
(aktiivne elustik) Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise (oksüdeerumise) käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks Voolamine (e. muthafukkiin solifluktsioon, if anyone cares) püdela?? Vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Krüoturbatsioon mulla segamine külmumise teel Polügonaalpinnas külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas.
Mineralisatsoonil vabaneb energia,laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.Humifitseerumine-taimsete ja loomsete ainevahetussaaduste ja jäänuste biokeemiline muundumine keeruliseks orgaanilis-mineraalseks komleksühendiks huumuseks.Mullahorisont-mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse,läbimõõdu,tiheduse ja struktuuriga mullakiht.Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks.Voolamine-on püdela vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Nii tekivad solifluktsiooniterrassid, tavaliselt madalad kumeraservalised astmed kõrgusega 2-5m.Krüoturbatsioon-on mulla segamine külmumise teel. Vesine muld hakkab külmuma alt ja pinnalt ning lähtekivim surutakse kahe tahke keha vahelt maapinnale
Auramise ülekaaluga veereziim- lahustunud soolad liiguvad mullavees maapinna lähedae. Gleihorisont- kõrge põhjaveesisalduse tõttu jaolt märg. Turvas- orgaaaniliselt rikas aine. Sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivadel, kõige vähem sulavad üles aga turvasmullad. Gleistumine- pidevalt liigniiskuses ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, milles toimub hapendumine. Turvastuminne- lagunemata taimejäänuste rohke kuhjamine mulla pindmises horisondis veerohkeskeskkonnas. Leetumine- org. ainete kogunemisel tekkivate hapete mõjul kantakse mullas olevad ühendid veetoimel ära. mulla viljakus langeb. Kamardumine- huumuse kognemine. OKASMETSA MULLAD: ¤ läbiuhteline veereziim ¤ sademed ületavad auramist. ¤ püsiv kõduhorisont ¤ sügavusteson väljauhte horisont, liigsajud. ROHTLATE MULLAD: ¤ viljakad mustmullad ¤ Tänu kõrgele biloogilisele aktiivsusele toimub intensiivne mullastumine. KÕRBETE MULLAD ¤ kuiv ja poolkuiv kliima
1.Mõisted: Muld-maapinna pude kiht, mille peamine tunnus on viljakus. Mulla viljakus-mulla võime varustada taime toitainete, vee ja õhuga. Murenemine-kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp., vee, õhu ja organismide toimel, pindmises osas. Murenemiskoorik-maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Korrosioon-kivipindade uuristumist ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Leostumine-lahustunud soolade ära kandmine lahustumise kohast. 2.Mulla tähtsus, mullakoostis Muld on ühenduslüli elusa ja eluta looduse vahel, taimede kinnitus koht ja kasvukoht, looduslikfilter, elupaik organismidele, inimestele vilja kasvatamiseks. Mineraalained, orgaanilised ained, vesi ja õhk. 3.Kirjelda: Füüsikaline, keemiline, bioloogiline murenemine. Füüsikaline ehk rebenemine- kõrbes, temp. kõikumisel, tuul, vesi, jää, soodustab kuiv ja suurte temperatuuride kõikumistega kliima. Keemiline ehk porsumine- vihmametsad, niiske ja soe kliima....
Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. 6 5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Klg- Gleistunud leetjas muld Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg.Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. 2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga
Lõimiselt on need mullad erged liivsavid, lähtekivimiks moreen. Lisaks on leetjad mullad väga produktiivsed ja sobivad kõigile põllukultuuridele. 6 5. Muldade iseloomustus 1.GLEISTUNUD LEETJAS MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga A-horisondile järgnevas horisondis. Metsakõdu puudub või esineb 1-3 cm tüseduse kihina. Klg- Gleistunud leetjas muld Kihisemine 60(50)-100 cm. Profiil: A-El(g)-Bmtg-Cg.Looduslike maade ülemistes horisontides nõrgalt happeline reaktsioon, pH tõuseb oluliselt sügavuse suunas. Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. 2.GLEISTUNUD LEOSTUNUD MULD :Ajutiselt (nõrgalt) liigniisked mullad. Gleistumistunnused esinevad kerge ja keskmise lõimisega muldadel alumistes, rasketel aga
kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas tem, vee, õhu ja elusorganismide toimel., porsumine- keemiline murenemine, rabenemine- füüsikaline murenemine , murenemiskoorik-maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine, lähtekivim- pindmised peenemaks murenenud kivimid, aluskivim, gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerokes keskkonnas, leetumine-happeliseskesk. Toitained liiguvad vceega sügavamatesse kihtidesse, leostumine-lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast , kamardumine-huumuse kogunemine mulda, sooldumine, ferralisatsioon-raua ja alumiiniumi kogunemine mulda kliima veereziim horisondid mullaprotsessid viljakus Tundravöönd Lähisartiline,sade Igikelts Gleimuld, Gleistumine, Väeviljakas,
Mullahoriston Iseloomustus O- metsakõdu Tekib metsa all ja koosneb erineva lagunemisastemega puuvarisest ning taimedest kui maapinnale lisandub igal aastal uut orgaanilist ainet. Horiston seob vett, vähendab auramist, reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust. A-huumus Tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvuselises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumusesis. Kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõrgeim. E-väljauhte Kujuneb selgelt välja okasmetsa O horisondi all, laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvaid aineid allpool asuvatesse horisontidesse. Värvuselt valkjas. B-sisseuhte Horisondis kujuvad saviosakesed, huumus-ja mitmed keem.üh. võrreldes E-horisondi ja lähtekivimiga on horisont tumeda värvusega ja tihenenud. 4
PEDOSFÄÄR Mullaprofiil mulla vertikaalne läbilõige, mis näitab mulla horisonte Mullahorisondid mullatekke käigus kujunevad üksteise peal lasuvad mullakihid. · A huumushorisont - A-horisont ehk huumushorisont on enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont. Selles horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. Esineb ka palju organisme. A-horisont moodustabki viljakandva maa. · B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont) - B-horisont ehk sisseuhtehorisont on mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained. · C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud.
1.4. Muldade omadused Terve maa-ala on üles haritud põllumaa. Reljeef on tasane ning põllu kuju sobib põllumaaks, kuna on paraja laiuse ja pikkuse suhtega ning pole väga veidra kujuga. Gleistunud leetjas muld (KIg) – Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El) (Mullateadus 2012). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC – horisondis ehk 5 sügavusvahemikus 60-90 cm. Gleistunud leetjate muldade lisatunnuseks on profiili alumise osa gleistumine (Cg- või BCg – horisont). Ajutise liigniiskuse tõttu on nende profiilis sageli ka Btg – horisont. Nad on kujunenud tugevasti karbonaatsel lähtekivimil ajutiselt kõrgele tõusvast põhjaveest või seiskuvast pinnaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse mõjul. Naadi kasvukohatüüp (Muldade väliuurimine 2013).
mass. Musta Augu ehitus Mustad augud koosnevad põhiliselt kahest osast. Sündmuste horisont ja singulaarsus. Kui mingisugune keha hakkab liikuma musta augu poole tänu selle metsikule gravitatsioonile, siis esimesena läbib see sündmuste horisondi. Sündmuste horisont on ala, suhteliselt kindlate piiridega, milles on singulaarsuse gravitatsiooniline effekt nii suur, et sealt ei saa enam mitte miski, isegi valgus tagasi pöörata. Kuna sündmuste horisondis on kõikide kehade kiirus väga lähedane valguse kiirusele, lakkavad selles alas füüsikaseadused. Näiteks, kuna kiirus on nii suur, siis kõrvalt jälgijale tundub, et kõik kehad liikudes singulaarsuse poole hakkavad aeglustuma. Kõrvalt vaatajale kulub kehade singulaarsusesse jõudmiseks lõputu aeg. Seda protsessi kutsutakse gravitatsiooniliseks aja paisumiseks. Küll aga, kui liikuda ise musta auku, ei tundu aeg aeglustuvat, vaid hoopis väljas olev aeg tunduv kiirenevat.
Profiili kõige alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või lausaline gleihorisont. Tugevat gleistumist näitab sinakas- või rohekashallikad laigud, mille taustal võib olla ka roostepruune ja kollakaid laike kui tomub veereziimi vaheldumine. Profiili ehitus: Profiilis esineb tugevalt gleistunud saviakumulatiivne horisont (BwG või BwtG). Kuna mullad on kujunenud karbonaatsel lähtematerjalil, siis nende keemine on BwG- või BwtG- horisondis (enamasti 30-60 cm sügavusel). Leostumist näitab pindmiste kihtide vaesumine vabadest karbonaatidest ning seetõttu puudub seal ka keemine. Looduslikel aladel on mulla pindmine kiht nõrgalt happeline, põldudel tihti neutraalse reaktsiooniga. Madalsoomullad Tunnused: Rohketoitelised vee mõjul kujunenud alaliselt liigniisked turvasmullad. Pealmiseks kihiks on üle 30 cm paksuse kihiga turbahorisont. Need mullad on väga toiteelemendirikkad.
Tōhoku maavärina iseloom oli soodne väga tugeva tsunami tekkimiseks. Nagu 2004. aasta India ookeani maavärin, koosnes see hulgast tõugetest, mis toimusid kümmekonna minuti jooksul ning mille epitsentrid paiknesid enam-vähem ühes 400-500 kilomeetri pikkuses reas piki murranguvööndit. Osa tekkinud lainest oli suunatud otse Jaapani poole. Hiidlained, mis purustasid kõik oma teel piki enam kui 200 kilomeetrist rannikuriba, tabasid Tōhoku piirkonda üksnes paarkümmend minutit pärast maavärina peamisi tõukeid. Maale paiskuva veemassi paksus oli mitmetes paikades kuni kümme meetrit. Nõnda määratletud veekihi paksus on pinnalainete kõrguse analoog. Tsunami puhul ei ole sageli võimalik kasutada tavalisi pinnalaineid või tõusu-mõõnalaineid iseloomustavaid suurusi. Mitmeid tsunami omadusi, eriti selle kõige ohtlikumate aspektide kujunemist, saab siiski teatavates piirides iseloomustada lineaarse laineteooria abil (vt Tarmo Soomere artiklit „Märats...
gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad, 8 glei-savimullad, 10 raba- ja siirdesoomullad, 12 mitmesugused erodeeritud, erosiooniohtlike, deluviaal-, glei- ja soomuldade kompleksid künklikus maastikus (liiv-, saviliiv- ja liivsavimullad) Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis. Nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Martna vallas on gleiliiv-, savi-, liiv-, savi-, liivsavi- ja mitmekihilise lõimisega mullad aga seda ainult osaliselt. Vähesel määral on ka rähk-liivsavimullad ehk rähksed rendsiinad, leidub ka leede- ja leetunud liivmuldasid. Kõige suurema osa Martna vallast võtavad enda alla glei- savimullad
Väga sidus horisont, ning see horisont hakkas muutuma juba palju tihedamaks. CG1 horisont oli vähem poorsem ning sellest horisondist hakkas kivisuse aste silmnähtavalt suurenema. Üleminek oli järsk ning pH oli 6,4. Näha oli roostetäppe. CG2 – 54-85+/31+ : Kolmas ja viimane horisont oli väga niiske ja tunduvalt raskem, kui ülejäänud horisondid. CG2 siduvus ja kleepuvus olid väga suured. Näha oli palju roostetäppe ning alumises horisondi osas oli väga märg savi. Selles horisondis oli näha suuri paekivi tükke, mis raskendasid edasi kaevamist. 10 6.2 Metsa sügavkaeve Metsas teostatud sügavkaeve määrati väga õhukeseks, halvasti lagunenud, madalsoomullaks (M’1). Madalsoomuldade peamised tunnused on rohketoitelise vee mõjulkujunenud alaliselt liigniisked turvasmullad. Nende pealmine kiht on vähemalt 30cm paks turbahorisont. Nad on kujunenud elementide rikka, liigniiskust tekitava toitva vee abil
Mulla profiil: Sügavkaeve nr 4 Asukoht: Maakasutus: Võsastunud põllumaa. Taimkate: Lehtpuud. Reljeef: Tasane Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-57 ls1 Bw 58-75 sl 5,6 C 76-... kr, l Kihisemine: Alataes 75 cm. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: C horisondis koreseline. Struktuursus: Hea. Mulla nimetus: Leostunud muld Ko. Kasutussobivus: Väga hea huumushorisondi tõttu sobib põllumaaks. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: Ko Lõimis: v°_3sl40/v_3ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 30 cm Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Andmed langesid kokku mulla nimetuse osas. Ei langenud kokku huumushorisondi tüseduse osas. Mulla profiil: Sügavkaeve nr 5 Asukoht: X 6475953; Y 655702 Maakasutus: Metsamaa.
ls2/ls3 ls3 Rohumaa sk Põllumaa sk Metsa sk Joonis 8. Muldade lõimislik koostis 5. Muldade morfoloogia 5.1 Uuritud mullad 5.1.1 Rohumaa sügavkaeve Rohumaal tehtud kaeves on gleistunud leetjas muld (KIg). Profiil: A-E-Btg-Cg. E hele horisont. Keemine algab 60-70 st cm-st. Gleistumine põhjustatud ülaveest A. Kas ajutiselt või nõrgalt liigniisked. A: Esimeses horisondis hästi palju juuri 10-15 cm ulatuses.Pikkaajaline rohumaa. Lõimis on kerge liivsavi (ls1). Universaalindikaatori järgi Ph 5,8. Ussikäike esineb vähe. Värvus tume hall. Tüsedus 20-25 cm. E: Lõimis saviliiv (sl). Universaalindikaatori järgi Ph 6,5. Värvuselt heledam kui esimene horisont: kollakashall. Juuri vähe ja õhukesed. Ei ole tihenenud. Tüsedusega 25-40 cm. Üleminek järgmisele horisondile suhteliselt järsk. Btg: Värvus kollakas. Tüsedusega 40-70 cm
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on kasutada praktikas erialatundides omandatud teadmisi. Nendeks erialatundideks on metsatüpoloogia, mullateadus, alustaimestik ja metsapuuliigid. Töö seisneb kahe erineva puistu kirjeldamises ja kasvukohatüübi määramises. Üks kirjeldus koostati arumetsa ja teine soometsa kohta. Arumetsa proovitükk asub Harjumaal, Vasalemma vallas, x kinnistul. Katastritunnus 86801:001:xxxx ja kaeve koordinaadid N: x E: x on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub peaaegu tasasel alal. Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn- Riisipere raudtee ja Vasalemma paekivimaardla vahele. Soometsa proovitükk asub Harjumaal, Keila vallas, riigimetsas. Katastritunnus 29501:001:0261, kvartali nr CE260, eraldis 16 ja kaeve koordinaadid N: 6567441 E: 519372 on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub tasasel madalal a...
Kamar-leetmuldade profiili ühiseks tunnuseks on A huumusehorisondi esinemine. Metsades algab see A0-horisondiga, mille moodustamisel on osalenud nii metsavaris kui ka alustaimestik. Looduslikel rohumaadel ja hõredates metsades koosneb A horisont peamiselt rohttaimede mitmesugustes lagunemisjärgus olevast substraadist. See horisont on orgaanilise aine kuhjumise horisont. Orgaaniline aine esineb põhiliselt huumusena. Huumus on põhimiselt seotud mineraalosaga. Selles horisondis toimub mulla lagunemine, uute ühendite moodustumine ning väljauhtumine (leetumine, mõningal määral ka gleistumine).Baf amorfse raua akumulatsioonihorisont - A ja Egl vahele tekkinud, kristalliseerumata rauaühendite akumulatsioonihorisont; värvuselt määrdunud kollakas roostepruun (kahkjas), oluliselt tihenemata. Mulla Elg horisont e näivleetunud horisont on tihedamasse aluskihti sügavalt
karbonaatsus (keemine kõrgemal kui 30 cm), suur kivisus ja lühike mullaprofiil. Osa nendest muldadest võib kevadeti ja sügiseti lühiaegselt liigniiskuse all kannatada ning sademetevaesel perioodil põuakartlik olla. (Mullateadus 2012) Leetjas muld – KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, mille profiilis esineb selgelt väljakujunenud lessiveerunud horisont (El). Keemine esineb nende profiilis enamasti Bt- või BC- horisondis ehk sügavusvahemikus 60-90 cm. Eluviaalsest horisondist on savi- ja tolmuosakesed osaliselt ümber paigutatud järgnevasse tekstuursesse sisseuhtehorisonti. (Mullateadus 2012) Leostunud muld – Ko Leostunud mullad on kujunenud tugevasti karbonaatsetel (rähksel) lähtekivimil ja nende pindmine osa on vähemalt 30 cm tüseduselt vabadest karbonaatidest leostunud. Keemine algab neil muldadel kas Bw- või BC- horisondist, tavaliselt 30-60 cm sügavusel. Leostunud
2.1. Millist tiiiipi murenemine on iilekaalus kdrbetes? Kdrbetes on iilekaalus füüsikaline murenemine. 2p Pdhjendus: Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe,mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 2.2. otsustage, kas vflide on t6ene v6i viiiir. pdhjendage oma otsust. I Tdene/vcicir vihmametsas on iilekaalus keemiline murenemine. keemiline, sest sademeid on väga palju ja seal on niiske ja soe. Pdhjendus: Kuna .. keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid 1p sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil.Karstumine on tüüpiline o...
Kihisemise puudumise korral on pH kogu mullaprofiilis neutraalne. A-Huumushorisont- mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või aijutiselt liigniisketes tingimustes. Huumusainete akumulatsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks. El(g)- Väljauhtehorisont, gleistumis tunnustega. (g)-gleistumistunnustega horisont-tähist kasutatakse indeksina põhihorisondi tähise juures.Tähistab horisondis esinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ja roostetäppe. Bt(g)- tekstuurne sisseuhtehorisont gelistumis tunnustega. C(g)- Mulla lähtekivim gleistumistunnustega. Kog- Gleistunud leostunud muld. Kihisemine30-60(70)cm sügavusel. Prof iil: A-Bw(g)-C(g,). Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahkefaasi mahust.
urumine on väike. Tundravööndis on mullateke väga aeglane. Gleistumine Pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid orgaanilise aine mikroobse hapendumise käigus redutseeruvad ning moodustavad mulla alaossa hallikassinise ja tihenenud mineraalhorisondi. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. 2) Okasmetsade mullad. Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise, toimib läbiuhteline veereziim. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sulamisvete ja vihmasadude mõjul uhutakse aluselised katioonid (Ca, Mg, K) mullast välja. Okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Okkavaris
Egiptuse kunst Kõik teavad, et Egiptus on püramiidide - kivimägede, mis seisavad, nagu tormi üle elanud maamärgid ajaloo kaugeleulatuvas horisondis - maa. Ükskõik, kui kauged ja saladuslikud nad välja näevad, nad jutustavad meile paljutki oma loost. Nad räägivad meile maast, mis oli nii põhjalikult organiseeritud, et oli võimatu neid suuri künkaid ühe kuninga valitsemisajal valmis saada; ja nad räägivad meile kuningaist, kes olid nii rikkad ja võimsad, et nad võisid sundida tuhandeid ja tuhandeid töölisi või orje nende eest rügama aastast aastasse,
Samuti esineb rähka, rähksuse aste on nõrk. Struktuuri poolest on tegu jämepähkelja mullaga. Muld on katsudes niiske. Juuri on keskmiselt, kuid juurestatus on nõrk. Üleminek väljauhtehorisondilt sisseuhtehorisondile on järsk ja regulaarne. Tekstuurne sisseuhtehorisont (Bt) algab 62 cm ja kestab kuni 78 cm-ni. Bt on värvunud valkjaspruuniks. Mulla struktuur on keskmiselt pähkeljas, lõimis on saviliiv ja pH 6,6. Juured on keskmise suurusega, aga juurestatus on väga nõrk. Horisondis on rähksuse aste keskmine ning alates 76 cm-st esineb keemine. Lähtekivimi (C) puhul on tegu karbonaatse punakaspruuni moreeniga. Horisont hõlmab 78- 100 cm suurust pinda. Mulla lõimis on keskmine liivsavi ja reaktsioon 6,6. Struktuur on keskmine pähkeljas. Juured on suurusjärgus jämedad kuni keskmised, samas on juurestatus väga nõrk. 13
Lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. Aluskivim kivim, mis on lähtekivimi all. Gleistumine mullatekkeprotsess, mis toimub liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes. Sellisele mullale on iseloomulikud sinakad või rohekad rauaühendite (glei) laigud, roosteplekid või pidev gleihorisont. Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke (>10 cm) kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab tekib leet- ehk väljauhtehorisont. Leostumine vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast. Kamardumine mullatekkeprotsess , mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne
Sügavkaeve nr. 1 23.05.2011 Aadress: Tartu maakond, Ülenurme vald, Õssu küla, Uusaed Maakasutus: kultuurrohumaa. Taimestiku moodustavad ristik+karjamaa raihein kõrreliste ja liblikaliste segu. Maastiku relieef on nõrgalt laines tasandik. Mikrorelieefil on auk keskmiselt kõrgusel. Sügavkaeve kordinaadid: 58° 21' 56.16" N ; 26° 39' 57.28" E , 66 m. merepinnast Mulla profiil A-horisont Väljauhte horisont Sisseuhte horisont Lähtekivim A horisondis Ph 5,6 Happelisem vajaks lupjamist C horisont Ph 6,5 A 0-30 (35) E 30-50 (55) B 55-80 C 80-... Parasniiske muld I koresuse aste, veeriskivid pinnapeal Huumuse sisaldus 2-2,5% (2-5mm struktuursus oleks hea) Väga tugeva struktuurse mullaga ei ole tegu. Kokku keeramisel muld murdub ära. A Ls1 kerge liivsavi E Sl B Ls2 (Ls1) C Ls2 Punakas puun moreen (Karbonaadi vaba) Maa ameti lehelt andmeid:
REFERAAT Heisenberg Kool Klass Nimi Aasta Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kvantmehhaanika algus.............................................................................................................. 4 Algusaastad................................................................................................................................. 5 Vanematest..................................................................................................................................5 Haridustee................................................................................................................................... 5 Abielu...............................................................................................................................
A.Perelman nimetas 1961.a. maakoore osi, kus lühikesel teekonnal toimub järsk keemiliste elementide migratsiooni intensiivsuse vähenemine ja selle tagajärjel kuhjumine, geokeemilisteks barjäärideks. Eristatakse makro-, meso- ja mikrobarjääre. Jõesuudmes, kus segunevad mage ja soolane vesi on makrobarjäär. Soo äärealal, kus kogunevad kõrvalaladelt väljaleostunud elemendid on mesobarjäär. Mikrobarjääri näiteks on nõrgkivi, mis on soostunud ja leetunud muldade sisseuhte horisondis tekkinud Fe, Al, Mn, P ja huumuserikas kõvastunud, kuni 1m paksune kiht. Geokeemiline barjäär on fundamentaalne mõiste. Peamine on siin elementide kontsentratsiooni järsk muutus, see on tsoon, kus üks geokeemiline olukord muutub teiseks. Geokeemilistel barjääridel kujunevad paljud maagimaardlad, geokeemilised anomaaliad, mis soodustavad ka keskkonna saastumist. Sõltuvalt aine ülekande viisist eristatakse difusioonilisi ja infiltratsioonilisi barjääre. On
KASPAR ERIK LIND KANALI ANALÜÜS Imeline Teadus vs. Horisont Loosi alusel sain mina ülesandeks analüüsida ning võrrelda ajakirjade ’’Imeline Teadus’’ ning ’’Horisont’’ numbreid. Mina valisin ’’Imelise Teaduse’’ 2014. aasta 10. numbri (Nr 10/2014), mis ilmus 2014. aasta oktoobris ning Horisondi 2014. aasta 5. numbri (Nr 5/2014), mis ilmus 2014. septembris ning hõlmas ka oktoobrit (september – oktoober). Valisin need numbrid viimase nelja numbri asemel, kuna mul puudus ligipääs uuematele numbritele, Tartu Ülikooli raamatukogust ei leidnud ma uuemaid Horisondi numbreid ning hetkel, mil ma raamatukogus uurimas käisin, ei olnud vastavaid numbreid koha peal sirvimiseks olemas (Eeldan, et keegi oli neid juba sel hetkel kasutamas). Seetõttu otsustasin nende numbrite kasuks, millele ma ligi pääsesin. ’’Imelise Teaduse’’ esikaanel on kujutatud Päikest ning eeldavasti füüsikut, kes seda Päikest oma käte vahel hoiab. Pildile lisaks o...
vastupanu keemilistele mõjutustele. Karstunud ja koreda aluspõhja tõttu on põhjavee kaitstus kohati nõrk. Leetjad mullad on rohkem levinud Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. Gleimullad levivad suurte massiividena Lääne-Eestis ja väiksemate aladena üle kogu Eesti, nad on suurima levikuga mullad Eestis. Põhjavesi ulatub siin mulla alumistesse horisontidesse. Ülemises horisondis ei mineraliseeru taimedest mulda jääv orgaaniline aine liigniiskuse tõttu täielikult ja hakkab mulda kogunema. Lääne-Eestis on neile muldadele rajatud palju põldusid, mis korraliku kuivenduse korral on keskmise viljakusega. Põllumajanduses sobivad need mullad kuivendatult eelkõige kultuurrohumaadeks. Gleistunud leetunud liivmullad on huumusilluviaalsed ning kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Eraõiguse instituut Liisi Pajuste II kursus Codex Hammurapi Allika analüüs Võrdlev õigussüsteemide ajalugu Õppejõud: lekt Toomas Anepaio Tallinn 2009 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 1. Allika analüüs lk 4 2. Ajalooline tagapõhi lk 6 3. Allika sisuline analüüs lk 6 4. Allika ajalooline tähtsus lk 8 5. Kokkuvõte lk 9 6. Kasutatud kirjandus lk 10 2 Sissejuhatus: Seadus kui formaalselt reguleeritud käitumisreeglite kogum ei ole kehtinud ajast aega nii nagu meie seda tunneme. Algselt anti seaduseid ja ühiskonda reguleerivaid reegleid üle suuliselt ja valitsesid tavad. Mida aeg edasi ja mida suuremaks kasvas ühiskond, seda enam oli vajadus kirjutatud seaduste järgi. Vanimaks seadustekoguks peetakse Ur-Nammule (valitses 2112- 2095 e.Kr ) pühen...
Mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. -B-saviakumulatiivne horisont (e. sisseuhtehorisont) seal toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna savimineraalides on palju rauda, on see horisont pruun või punakas. -C-lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Selles horisondis mullatekke protsesse veel ei toimu. -D-aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne -E-heleda värvuseda väljauhtehorisont vaesustunud saviosakestest ja toiteelementidest -G-sinakashall gleihorisont tekib, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu välja, sellepärast ei oksüdeeru ka raud hästi ja jääb kahevalentseks. Ilmekamailt kujuneb gleihorisont välja savide puhul.
seob vett vähendab auramist reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust. A huumus horisont Tekib orgaanilise aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti kus see laguneb ja muundub. Tumeda värvilises horisondis on kogu mulla profiili ulatuses huumus sisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõrgeim. Huumus organismide jäänuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete kompleks paikneb huumuse horisondis.
puuvarisest (lehed, okkad, käbid jne) ning taimedest, kui maapinnale lisandub igal aastal uut org. ainet. Horisnot seob vett ja vähendab auramist. Reguleerib soojusreziimi ja mikrobioloogilist tegevust A-huumushorisont Tekib org. aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvulises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumuse sisaldus kõige suurem ja bioloogiline aktiivsus kõrgeim. Huumus - organismide jäämuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainetekompleks Huumushorisont - mulla ülemist osa kuni mõnekümne cm-ni hõlmav huumust sisaldav must või hall kiht.
4) Sisseuhtehorisont (B) 5) Lähtekivim (C) 6) Aluskivim (R) 7. Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse: kamardumine - huumus koguneb teatud horisonti maapinna lähedal leostumine - vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast leetumine - mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul turvastumine - lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerikkas keskkonnas gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille tulemusena rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades hallikasinise tihenenud mineraalhorisodi sooldumine - väheste sademete tõttu on mullas palju soolasid ja need lahustuvad põhjavees ferralisatsioon - muld rikastub raudoksiidiga 8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku
1. Mulla mõiste ja mulla komponendid.- Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld hõlmab maakoore pindmist osa sügavuseni, kuhu ulatub elutegevus. Koosneb: mineraalaine, orgaaniline aine, õhk, vesi. 2. Muldi kujundavad faktorid.- ·rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef · aeg · kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär.- Pedosfäär on maakoore pindmine kiht, mis on haaratud mullatekkeprotsessi ja kus saab eristada mulda. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. On kahemõõtmeline. 4. Kristalne aluskord, aluspõ...
eelmise presidendi Dwight D. Eisenhoweri omast. Kolmas peatükk keskendub kahe eelmise aspekti taustal Kuuba kriisi lahendamisele USA seisukohalt. Töös kasutatud allikatest võib esile tõsta teoreetilise poole pealt John Lewis Gaddise „Külma sõda“. Kuuba kriisi üksikasjade poole pealt oli kasulik Robert Dalleki „JFK: John F. Kennedy: katkenud elu“. Lisaks aitasid valmimisele kaasa mitmed publikatsioonid nagu näiteks Kristjan Lutsu Horisondis ilmunud põhjalik artikkel Kuuba kriisist (Kuumad oktoobrikuu päevad 45 aastat tagasi. Horisont 5, 2007). 1 Nõukogude ajalookirjutises nimetatakse seda enamjaolt Kariibi kriisiks. 3 1. Tuumarelvad ja külma sõja algus Külma sõja alguses2 oli Ühendriikidel Nõukogude Liidu vastu kasutada võimas relv – ta oli ainuke riik tol hetkel, kes omas tuumarelva ning see andis ameeriklastele trumbid ka diplomaatias
Mulla mikrofloora hulgaline ja liigiline koostis kõigub suurtes piirides. Seda mõjutavateks teguriteks on mulla keemiline koostis, füüsikalised omadused, pH, veesiduvusvõime, aeratsiooniaste jt. Oluliselt mõjutavad mulla mikroobide sisaldust ja nende aktiivsust ka klimaatilised tingimused, aastaaeg, maaviljelusviisid, taimkate jt. tegurid. Mikroorganismid on jaotunud ebaühtlaselt ka mulla erinevates kihtides, mulla horisondis. Kõige väiksem on nende sisaldus harilikult kõige ülemistes mulla kihtides paksusega mõned millimeetrid. Seal puutuvad nad kokku vahetult päikese kiirguse ja kuivusega. Kõige rikkalikumalt on mikroorganismidega asustatud järgmine mulla kiht paksusega 510 cm. Minnes sügavamale, mikroobide sisaldus mullas väheneb ja sügavusel 2530 cm on see juba 1020 korda väiksem kui kihis sügavusel 12 cm. Sügavuti muutub ka mikrofloora liigiline koostis
täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega Leetumine-käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse ülemistest kihtidest alumistesse, esineb muldades, milles karbonaadid huumushappeid ei neutraliseeri, lahustunud ühendid kantakse mullas liikuva vee toimel mullast ära, mistõttu mullaviljakus langeb Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerikkas keskkonnas, keskkonna hapestudes turvastumine intensiivistub ja taimkate muutub liigivaesemaks, liigniiskes toimuv, soostumine, kuhjub lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine mulla pinnale Gleistumine-hapnikuvaeses liigniiskes keskkonnas lagundavad orgaanilist ainet aenoroobsed mikroorganismid, rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades mulla alaossa hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi
lahustuvateks ühenditeks Et aurumine on nendes orgaanilise aine lagunemisel piirkondades intensiivne ja mulla tekkivate ainete mõjul. läbiuhtumine toimub väga harva 10. TURVASTUMINE – või ei toimu üldse, sisaldavad lagunemata taimejäänuste rohke mullad rohkelt vees lahustuvaid kuhjumine mulla pindmises soolasid. horisondis veerikkas keskkonnas. 13. FERRALISATSIOON – mulla rikastumine rauaoksiididega. 16 14. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: 15. 16. 17. 18. 19. 20
(liivakivid, savid, paas, dolomiit jt.). G gleihorisont alaliselt liigniisketes tingimustes taandumisprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekashall horisont, milles esineb sageli oksüdatsioonil tekkinud roostevärvi laike. g gleistunud horisont kasutatakse indeksina põhihorisondi tähistuse juures. On ajutise liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont (g) gleistumistunnustega horisont Tähistab horisondis erinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ning roostetäppe. 27. Mulla kolloidid, nende jaotus ja tähtsus. 6 Kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 0,001 mm1...10. Kolloidide jaotus tekke alusel: 1) Mineraalsed kolloidid - tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2) Orgaanilised kolloidid - tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3) Orgaanilis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
