MERI Maailmaeri 97% Siseveekogud 3% liustikud 75% põhjavesi 24% ülejäänud 1 Veeringel mingit lähtekohta ei ole, aga võime alustada ookeanidest. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub. Tõusvad õhuvoolud viivad selle auru atmosfääri jahedamatesse kihtidesse, kus ta kondenseerub pilvedeks. Õhuvoolud kannavad pilvi ümber maailma, nendes olevad veepiisakesed põrkavad kokku, ühinevad ning langevad taevast sademetena maha. Osa sademeist langeb lumena ning võib kuhjuda jääkilpidesse või liustikesse, milles külmunud vesi võib säilida tuhandeid aastaid. Soojemas kliimas lumikate kevadeti sageli sulab ning maapinda mööda ära voolav sulavesi võib põhjustada üleujutusi. Osa lumest ja jääst sublimeerub, s.o läheb tahkest olekust vahetult gaasilisse. Enamik sademeist sajab ookeanidesse tagasi, osa aga mandritele ning moodustab raskusjõu toim...
rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid. Bioloogiline mure valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste
*Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimiosakeste e. mineraalide murenemine soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Selle käigus peenestub kivim eri suurusega osadeks kuid keemiline koostis ei muutu. *keemiline murenemine e. porsumine muudab kivimi keemilist koostist ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutud algselt vähe. *lahustunud soolade ära kandumist nimetatakse leostumiseks *nt sellele on eestis karstumine. *ühe alaliigina võib tuua veel bioloogilise murenemise. *murenemise käigus tekib lähtekivim *Pinda, millele muld tekib, nimetatakse lähtekivimiks *mulla tekkeks peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. *taimede kasvuks peab mullas leiduma ka orgaanilisi aineid. *mineraliseerumine ja humifitseerumine on vastastikused protsessid mille käigus orgaaniline aine koguneb. *mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks
LITOSFÄÄR Maa ümbermõõt ekvaatoril 40 076 km Läbimõõt 12 756 km a1- ülemine vahevöö a2- alumine vahevöö b1-välistuum b2- sisetuum (tahke) 6000 ºC NB! Infot on saadud seismilisi laineid uurides ja kasutades modelleerimist SEISMILISED LAINED levivad erinevas keskkonnas,erineva kiirusega jne. MAAKOOR maaväline tahke kivimiline kest paksusega 3 80 km. Esineb kahte tüüpi maakoort mandriline ja mereline Litosfäär on umbes 200 km paksune maaväline kest, mille ülemine osa on maakoor ja alumine osa on atmosfäär. ASTENOSFÄÄR kõrge rõhu all ja kõrge temperatuuriga poolvedel kivi mass, mille peal liiguvad maakoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nimetatakse pinnamoeks ehk RELJEEFIKS: Reljeef koosneb erineva tekkeviisi, kuju ja koostisega pinnavormidest. Liigestatud reljeef mitmekesine või vaheldusrikas. A absoluutne kõrgus S suhteline kõrgus Kaartidel kasutatakse ainult a...
Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti l'mmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. Väljauhtehorisont- heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Füüsikaline murenemine- kivimiosakeste temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. (kõrb, tundra). Keemiline murenemine e porsumine- keemiline koostis muutub, osa lahustuvaid aineid eraldub, väliskuju muutub esialgu vähe. Korrosioon, leostumine, karstumine. Niiskes, palavas kliimas. Alaliik bioloogiline murenemine (nt vetika/samblike kinnituvad kivimi pinnale) Tundra- gleistumine(toimub külmunud mulla ülessulamisel veega küllastunud, igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides), turvastumine (Pideva liigniiskuse kaasnev ainete puudulik lagunemine). Turv/glei muldi leidub ka teistes liigniisketes vööndites. Okasmets- leetmuld(hallikas-valge) Lehtmets- pruunmuld Rohtla- mustmuld Kõrb/poolkõrb- kuivad,heledad mullad
· Muldade kujunemine: 1. murenemine - lähtekivimi lagunemine peenemateks osadeks. lähtekivim-pinnas millele muld tekib. # füüsikaline murenemine ehk rabenemine toimub soojuspaisumise tulemusena. nt: kõrbetes, kõrgetes mägedes. # jää rabenemine toimub vee külmumine ja sulamine vaheldumisi # keemiline murenemine ehk porsumine - kivim laguneb keemiliste protsesside tulemusena (nt happevihmad) nt: lubjakivi lahustumine vees ehk karstumine (vihmametsades eriti) # bioloogiline murenemine - murenemisele aitavad kaasa elusolendid nt: bakterid, samblikd # murenemiskoorik - osa pindmisest kihist, kuhu murenemisprotsessid ulatuvad 2. samblikud 3. samblad (esimesed taimed, mis tulevad) · Mullatekke tegurid 1. kliima 2. reljeef ehk pinnamood 3. lähtekivim (mille peale muld kujuneb) 4. organismid 5. aeg · Muldade lõimis ehk kui suur on savisisaldus mullas.
Pandivere kõrgustik Asend Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Pandivere kõrgustik asub Teine tase Kõrg-Eestis, peamiselt Lääne- Kolmas tase Neljas tase Virumaal, piirnedes põhjast Viies tase Viru lavamaaga, läänest Kõrvemaaga, lõunast Kesk- Eesti tasandikuga ning idast Alutaguse madalikuga. Pilt 1 Eesti kaart Tekkelugu, Aluspõhi Pandivere kõrgustik on kulutuskõrgustik, mis sai oma ilme viimase jääaja mandrijää kulutava toime tõttu. Kõrgustiku aluspõhja moodustab peamiselt lubjakivi mille peal on küllalt paks moreenhoris...
· Keemiline murenemise käigus toimub keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega. · Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. · Eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades. · Keemilise murenemise käigus toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne. Leostumise näiteks karstumine nt lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid, esineb ka Eestis. Keemilised reaktsioonid · Lahustumine lahustuvad mineraalid kaovad · Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to) so liitumine hapnikuga (+O2 ) · Hüdratatsioon vee liitumine mineraali koostisse · Hüdrolüüs soola lagunemine vesikesk-konnas happeks ja aluseks Mullateke kõval kivimil Lähtekivim hakkab välisjõudude mõjul murenema.
15. Mis on juga/kosk/kärestik/kaskaad? Too näited. Astang, kust vesi vabalt alla kukub (Keila juga)/ suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab (Narva kosk)/kitsaim koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab (Salajõe kärestik)/mitmes joast koosnev mitmeastmeline juga (Treppoja kaskaad). 16. Iseloomusta kõigi 3 vesikonna jõgesid. Too näide. Soome laht koosneb Põhja-Eesti jõgedest, omane on see, et jõgedel on joad. Nad voolavad lubjakivide avamusaladel. Tekib karstumine (Keila jõgi) Väinamere ja liivi lahe vesikonda kuuluvad Lääne-Eesti jõed. Nad on viirsavisse uuristunud madalad jõeorud (Pärnu jõgi). Peipsi järve vesikonda kuuluvad Lõuna-Eesti jõed. Saavad alguse kõrgustikelt, see pärast ka suure languga. Need jõed on Devoni liivakividesse uuristatud sügavad ürgorud (Emajõgi). 17. Iseloomusta järvede paiknemist Eestis. Ebaühtlane, enam on neid liigestatud pinnamoega aladel. Paiguti on neid Lääne-Eesti rannikul
3.Litosfäär 3.1 Maa siseehitus Maa koosneb siseehituselt tuumast, vahevööst ja maakoorest. Tuum- ~6000km läbimõõt, 2 kihti: välimine-ja sisemine tuum. Suur rõhk Vahevöö- ~2900 km. Moodustub üles sulanud kivimassist, palju erinevaid keemilisi elemente, pidevas liikumises. Paneb liikuma Maa pöörlemine. Ülemine osa 100-200km. Astenosfäär paneb otseselt maakoore liikuma, koosneb basaltsetest kivimitest. Maakoor- tahke, moodustub kivimitest, paksus 5-80km <-varieeruv. Maailma mere põhjas olev maakoor õhuke. Litosfäär hõlmab maakoore ja vahevöö ülemise osa e.astenosfääri ning mõjutab maapinnal toimuvaid liikumisi. Maa litosfääri liikumisi nim. Laamtektoonilisteks ja selle teooria käis välja A.Wegener. Peamised elemendid hapnik ja räni. Litosfääri koostis: · elemendiline koostis- hapnik, räni, raud, alumiinium · kristallid ja mineraalid- elementidest ühendid, ülekaalus silikaad...
1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temp, vee, õhu ja elusorganismide toimel 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Peeneks murenenud pindmised kivimeid nim lähtekivimiteks 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Eesti murenemiskooriku paksus on väga õhuke 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline ja Keemiline murenemine 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Temperatuuri mõjul, vee külmumine 6. Kirjelda füüs. murenemist. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks korrosioon(tuuleihe), mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 7. Kirjelda keem. murenemist. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näite...
Moreenküngas ümar moreen liustiku kuhje Oos piklik kruus, veeristik liustikujõe kuhje Mõhn ümar kruus, liiv, savi jääjärve kuhje 9. Vooluvee tekkelised sälkorg (sängorg), moldorg, lammorg, kaldavall, soot, terrass. Meretekkelised rannabarrid, maasääred, rannavallid. 10. Karstumine põhja- ja pinnavee sõõvitav tegevus. 11. Tuiskliivahanged, rannaluited, mandriluited. 12. Meteoriiditekkelised: lohud. Elutekkelised sootasandikud(rohu- ja samblamättad, älved ja laukad), kuhilpesad, loomarajad,linnamäed, põlevkivikarjäärid, tuhaplatood ja aherainemäed ehk terrikoonid. LISA · Pinnamood ehl reljeef on maakoore pealispinna kuju, mis koosneb erinevatest pinnavormidest.
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (te...
keemilisi protsesse, sademeid on aga eelduseks lahuse tekkele. Hästi lahustuvateks mineraalideks on naatriumi, kaaliumi ja kaltsiumi soolad (NaCl keedusool, CaSO 4 kips kui ka CaCO3), halvasti lahustuvad kvartsi (SiO 2), raua ning alumiiniumi ühendid. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise tekkekohast nimetatakse leostumiseks, mille tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Lahustuvus kiireneb, kui omavahel reageerivad vastandliku reaktsiooniga keemilised ühendid, näiteks aluselised lubjakivid ja dolomiidid ning happelised sademed. Ühe keemilise murenemise alaliigina võib eristada ka bioloogilist murenemist, mis kaasneb elusorganismide vetikate ja samblike asumisega kivimipinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Mida suuremad on taimed seda rohkem
veevahetusega keskkonda. Milline geoloogiline protsess mõjutab tänapäeval eesti rannikut kõige rohkem? Läänemere areng Kuidas mõjutab pinnamood vooluveekogusid? Mõjutab palju, nt kui vooluveekogu algab kõrgustikust on tema lang tunduvalt suurem, kui tasasel maapinnal voolaval jõel. Kõige vähem jõgesid on Pandivere kürgustikus ja Lääne-Eesti saarestikus, sest seal on maapind lubjakivist ja toimub karstumine enne, kui juavad tekkida püsivad veekogud. Millistel Eesti jõgedel esineb kevadeti suuri üleujutusi ja mis on selle põhjuseks? Narva jõgi, Pärnu jõgi, Lääne-Eesti jõed (kasari ja pärnu ja tema lisajõed), navesti ja halliste jõed. seda põhjustab enamasti halliste jõe vastuvoolu suubumine navestisse ja ka see, et need ei läbi oma teekonnal suuri järvi, mis hajutaksid veehulka. Mille poolest erinevad Soome lahe jões teistest eesti jõgedest?
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine...
kõikumised 2. Keemiline murenemine - e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist nim. korrosiooniks. Toimub palavas kliimas, sest kõrge temp. soodustab keemilisi protsesse, samas on vajalikud ka sademed. Lahustunud soolade ärakandumist lahustunud kohast nimetatakse leostumiseks. Selle näiteks on karstumine. 3. Bioloogiline murenemine algab lihtsatest elusorganismide, nt vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Biokeemiline(ainevahetuse jäägid, juureeritised) mõju. Murenemisest haaratud kivimilist pinda, millele muld hakkab tekkima nim lähtekivimiks. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas mineraalaineteks, nt süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks.
soojuspaisumise ja kokkutõmbumise tagajärjel. Füüsikalise murenemise käigus murdub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraalide struktuur ei muutu. Keemiline murenemine e. porsumine- muutub kivimite keemiline koostis ning osa lahustunud aineid eraldub, kuid kivimite väliskuju muutud vähesel määral. korrusioon- kivimi pindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. leostumine- lahustunud soolade ärakandumine ,lahustunud kohast. karstumine Eestis toimuv protsess kus..... Bioloogiline murenemine- algab elusorganismide nt. samblike kinnitumised kivimi pinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (seotud nende ainevahetusega). Mulla teke Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullas lihtsamateks mineraalideks Humifitseerumine- mullas toimuv orgaaniliste jäänuste muundumise protsess, muutumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks ühenditeks nn. huumuseks.
Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel ühe hektari haritava maakohta on lubatud panna...
Tekib : 1. kivimite lahustumine e korrosioon 2. erosioon kantakse ära lahustumatud kivimiosakesed, soodustatakse lahustumise jätkumist. Tekib lasuvate kihtide vajumine langatusvormide teke (sufosioonilised pinnavormid) Eestis on langatusvorme ordoviitsiumi ja siluri avamusalal (piiratud alal ka Kagu-Eestis) Intensiivse veevahetusega aladel. Pandivere kõrgustikul ja Harju Lavamaal õhukese pinnakattega aladel. Kõige intensiivsem oli karstumine pärast siluri mere taandumist. Enne jääaega oli karstumine kõige soodsam siis, kui Eesti ala oli praegusest merepinnast enam kui 100m kõrgemal. Karrid lubjakvide ja dolomiitide pinnal 0,5-2 cm läbimõõduga kuni 5 cm sügavused korrapäratu kujuga lõhed, augud, vaokesed (eriti iseloomulikud Vilsandil ja Vaika saartel) Avalõhed leidub loodudel tektooniliste lõhede karstumine laius 1m, sügavus mitu m, pikkus mitukümmend meetrit (Kostivere karstialal)
igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide kujunemine. 23. Mis on palsasoo? Palsasoo on Põhja-Ameerikas ja Skandinaavias levinud sootüüp, mille pinda liigestavad jääst tuumaga kühmud ehk palsad. Palsade kõrgus on kuni paar meetrit ja läbimõõt kuni mõnikümmend meetrit. 24. Mis on solifluktsioon? aeglaselt toimuv nõlvaprotsess, mille käigus nõlva materjal porina allapoole valgub ja seguneb Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine on kivimite keemiline lahustumine ja liikuva põhjavee mehhaaniline kulutamine Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset 2. Võrdle mõisteid ,,stalaktiit", ,,stalakmiit" ja ,,stalaknaat". Stalaktiid on koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid Stalagmiid on koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivid Stalaknaadid on tilkekivi sambad 3
Füüsikalise murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Keemilise murenemise ehk porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus nimetatakse korrosiooniks. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Eestis levib karstumine. Bioloogiline murenemine on oluline mullatekke protsessis. See algab lihtsate elusorganismide kinnitumisega kivimi pinnale. Aluspinna albeedo Aluspinna albeedo on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Albeedo iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Suve ja talvemussoon
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ...................................................................................................... 4 3. HARJU LAVAMAA........................
PEDOSFÄÄR 4.1. Murenemine. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on pidevas protsess, mis toimub kõikjal, nii kõrgmäestikes kui ka tasastel aladel. Mullateaduses nimetatakse peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid lähtekivimiks, ses sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikaline murenemine ehk rebestumine ja keemiline murenemine ehk porsumine. Mõnikord eriti mullateaduses, eristatakse ka bioloogilist murenemist. Osakeste peensusastme tõusuga loob füüsikaline murenemine eeldused keemiliseks ja bioloogiliseks murenemiseks, mis vajavad suuremat reaktsioonipinda. Füüsikaline murenemine ehk rebenemine toimub kivimiosakeste- mineraalide- temperatuur...
Aruküla koobastik on tuntud rikkaliku devoni ajastust pärinevate kalade leiukohana. Huviväärsed on ka Helme koopad ja Koorküla koobas. Looduslikud koopad on enamikul juhtudel põhjavete kulutuse ja lahustuse avaldusvormideks. [http://www.envir.ee/loodus / 2page.html] (16.03.08) Karstivormid Eestis on need seotud aluspõhjaliste karbonaatsete kivimite avamusaladega. Kuna põhjavete mõjul toimub aluspõhja kivimites lahustumisprotsess - karstumine, siis tekkinud õõnsusi tuntaksegi karstivormidena. Näiteks Kostivere ja Uhaku karstiala. Joad ... kaunistavad Põhja-Eesti jõgesid. Tuntumad on Jägala (8m), Narva (6,5 m) ja Keila juga (6,1 m), mis pakuvad eriti nauditavat vaatepilti kevadise suurvee ajal. Kaitse alla on võetud ka väiksemaid jugasid: Treppoja Kloogal (joa-astmestiku kõrgus 6 m), Joaveski juga Loobu jõel ning Langevoja ja Tõrvajõe juga. Rändrahnud
Koosneb peamiselt liivadest 12. Mis on mõhn? Mõhnad on ümarad, ovaalse/pikliku põhiplaaniga kuni seljakukulaadsed künkad (positiivsed pinnavormid), mis on kujunenud liustikulõhedes, liustikupealsetes süvendites, irdjääväljadel jt lohkudes kujunenud veekogudes. Koosnevad peamiselt liivast, kruusast. Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine (karstification) on kivimite keemiline lahustumine ja mehhaaniline kulutamine liikuva pinna- ja põhjavee toimel. Karstiks nimetatakse karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veerežiimi. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, piisavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. 2. Võrdle mõisteid „stalaktiit“, „stalagmiit“ ja „stalaknaat“.
-Keemilise murenemise e. porsumise käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, aga väliskuju muutub vähe. Korrosioon kivimpindade uuristumine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus. Keemiline murenemine toimub palavas kliimas, sest soojus kiirendab keemilisi protsesse, ja niiskes kliimas, et moodustuksid lahused. Hästi lahustuvad mineraalid on Na, Ca ja K soolad. Leostumine lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast, Eestis nt. karstumine. Keemiline murenemine toimub hüdratatsiooni, hüdrolüüsi ja oksüdeerumise käigus. -Bioloogiline murenemine algab vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. *Lähtekivim kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast. Sellesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Et muld saaks hakata arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. Keemiline murenemine vabastab vajalikud toiteelemendid, mida kasutavad taimed ja
Terass kujuneb, kui mere või järve, milesse jõgi suubub, veetaseme madaldumisel jõe põhjauuristus tugeveneb ja jõeorg lõikub sügavamale. 6)Kus esineb Eesti rannaluiteid? Kus mandriluiteid? Luited tekivad lahtise liiva kuhjumisel tuule tõttu. Rannaluiteid esineb Narva-Jõesuus ja mandriluiteid Võrtsjärve ääres. 6)Kuidas tekivad sood? 1) Põhjaveetaseme tõus 2) Veekogude kinnikasvamine 6)Miks esineb karstivorme kõige rohkem Harju lavamaal ja Pandivere kõrgustikul? Sest seal on karstumine kõige intensiivsem. Õhukese, vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Pandivere kõrgustiku keskosas on ala, kus pole jõgesid, sest vihma- ja lumesulamisveed imbuvad piki lubjakivides olevaid lõhesid maa sisse ning tulevad taas maapinnale kõrgustiku jalamis paljude veerohkete allikatena. 7)Milliseid andmeid saab lugeda kliimadiagrammilt? Kuude keskmisi temperatuure, sademetehulka, nende amplituude, kõrgeim/madalaim temperatuur/sademetehulk, aasta keskmine.
rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid. Bioloogiline mure valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalideks. Humifitseerumine mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste
Suurtes koobastes võib osa põhjavett ära aurata ja selles lahustunud ained jäävad maha, kuhjudes tilkekiviks. Kui koopalaest tilkuv vesi aurab, kasvab mahajäänud ainetest midagi jääpurika taolist. Karstiomased pinnavormid on karrid, karstilohud, karstilehtrid, umborud, avalõhed, karstikaevud. Karstialadel on pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid. Karstivesi väljub maapinnale rohkete karstiallikatena. Karstumine muudab maapinda ja takistab maa kasutamist. Sellepärast tuleb karstiga arvestada ehituste planeerimisel, sest see võib kutsuda esile maapinna sissevarisemisi. Karsti levik Eestis on suuresti seotud tektooniliste lõhedega, mida mööda toimub vee liikumine kivimimassiivis vertikaalsuunas. Eesti suurimad karstialad asuvad Kostiveres, Katal, Kivimetsas ja Uhakul. Maailma suurim karstikoobas asub Põhja-Ameerikas Kentucky osariigis
01 g/l, mis on sadu kordi väiksem, kui täheldatav. Peale selle tungib põlevkivienergeetika ja tööstuse tekitatud pindmine reostus ka sügavamatesse maapõuekihtidesse rikkudes nendes sisalduvat senini joogikõlblikku põhjavett. Reostuse levikut võivad soodustada lõhkamistööde tagajärjel veepidemetesse tekkinud vöi seal laienenud praod, samuti kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning sahtid. Põlevkivikaevandamise tagajärjel tekkiv tehnogeenne karstumine võib märgatavalt muuta põhjavee käitumist ja kvaliteeti ning põhjustada selle kaudu märkimisväärseid keskkonnamuutusi - mõjutada inimeste elukvaliteeti suurel osal Eesti territooriumist. Kogu Ida-Virumaa põhjaveevarustust komplitseerib sügavate põhjaveekihtide liigekspluateerimine, mille tõttu võib puurkaevudesse tungida soolane merevesi. Sellises olukorras võib osutuda möödapääsmatuks põlevkivitööstuse piirkonna ühisveevarustuse
01 g/l, mis on sadu kordi väiksem, kui täheldatav. Peale selle tungib põlevkivienergeetika ja -tööstuse tekitatud pindmine reostus ka sügavamatesse maapõuekihtidesse rikkudes nendes sisalduvat senini joogikõlblikku põhjavett. Reostuse levikut võivad soodustada lõhkamistööde tagajärjel veepidemetesse tekkinud vöi seal laienenud praod, samuti kaevanduspiirkonda rajatud arvukad tehnilised ja uurimispuuraugud ning sahtid. Põlevkivikaevandamise tagajärjel tekkiv tehnogeenne karstumine võib märgatavalt muuta põhjavee käitumist ja kvaliteeti ning põhjustada selle kaudu märkimisväärseid keskkonnamuutusi - mõjutada inimeste elukvaliteeti suurel osal Eesti territooriumist. Põlevkiviressursi uued kasutustehnoloogiad Ebaefektiivne põlevkivitööstus põhineb põlevkivi põletamisele ning elektri tootmisele ja retortimisele madalakvaliteetseks põlevkiviõliks. Nagu korduvalt öeldud, sellel pole perspektiivi
impeeriumi või riigivõimu territoriaalsete pretensioonide ja piiride õigustamine. 13. Maastike areng ja aegruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi). 1. Preglatsiaalne periood. Svekofenni kurrutus, Mere pealetungide, Suurem tähtsus on preglatsiaalsetel setetel seal, kus pinnakate on õhuke või puudub üldse. 2. Glatsiaalne periood. Järgnesid pikaajalised kulutusprotsessid (erosioon, deflatsioon, karstumine jne.) Devoni ajastu lõpust Kvaternaarini, Kvaternaarsed mandrijäätumised, 3. Postglatsiaalne periood. Läänemere nõos asuvate veekogude arenguga. Inimtegevus, maakerke kiirus, 14. Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium. Abiootilises staadiumis määravad geoloogilised protsessid abrasioon, akumulatsioon, erosioon , deflatsioon jm. Biootilises staadiumis on oluline osa elusloodusel taimkate, loomastik, mikroorganismid.
lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Kivimipindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus nimetatakse korrosiooniks. Keemiline murenemine toimub intensiivselt palavas kliimas (kõrge temperatuur kiirendab keemilisi protsesse), kuid vajalik on ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast nimetatakse leostumiseks. Selle tüüpiliseks näiteks on ka Eestis levinud karstumine. Keemiline murenemine toimub ka hüdrolüüsi (veekeskkonnas) ja oksüdeerimise teel. Bioloogiline murenemine on eriti oluline mullatekke protsessis. See algab lihtsate elusorganismide, näiteks vetikate ja samblike kinnitumisega kivimi pinnale. Nende mõju on eelkõige biokeemiline (ainevahetuse jääkained ja juureeritised). Hästi arenenud juurekavaga taimede puhul lisandub ka mehaaniline murenemine, juurte kasvava läbimõõdu tõttu. Mulla teke.
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
alale maha jäi. MULLAHORISONDID... aja jooksul kujunenud mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja om horisondid A- huumushorisont E- väljauhtehorisont e leetehorisont B- sisseuhtehorisont C- lähtekivim Muld kuj mitmete mullas toimuvate protsesside koosmõju tulemusel Mulla protsessid: - leetumine * halb - Kamardumine *hea - gleistumine *halb - soostumine- turvastumine* hea - sooldumine - leostumine- karstumine * hea MULLA VILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVIMIST PÕHJ TEGURID 1.EROSIOON e uuristus- tuule ja ajutise vooluvee poolt põhj kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne - veeerosioon: sõltub sademete hulgast, taimkatte puudumisest, maapinna kallakusest - tuuleerosioon: selle tulemusena tekivad uhtorud, tolmutornid. Eriti intensiivselt rohtla aladel. Rohtla kaitseks istutatakse metsakaitseribasid , nõlvadel haritakse risti , välditakse raskete masinatega harimist. 2
Sorteerimata liustikusete Mis on otsamoreen? piklik vallitaoline liustikutekkeline positiivne pinnavorm Mis on voor? madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mis on oos? pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist Mis on sandur? pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis Mõhn? liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. Vesi peab olema happeline, et kivimid lahustuksid vees. Võrdle mõisteid ,,stalaktiit", ,,stalakmiit" ja ,,stalaknaat" Stalaktiit on koopa laes rippuv tilkekivi., Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti
10. Mis on oos? pikad, kitsad ja suhteliselt kõrged vallilaadsed positiivsed pinnavormid (vallseljakud). 11. Mis on sandur? Sandur on kihilistest liivadest ja kruusadest koosnev kaldpindne lainjas tasandik. 12. Mis on mõhn? Mõhnad on liustiku sulamisvee setetest koosnevad ümara või ovaalse põhijoonega künkad. Eksogeensed pinnavormid: vee-, tuule-, igikeltsa- jne tekkelised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? Karstumine (karstification) on kivimite keemiline lahustumine ja mehhaaniline kulutamine liikuva pinna- ja põhjavee toimel. 2. Võrdle mõisteid „stalaktiit“, „stalakmiit“ ja „stalaknaat“. Stalaktiidid on koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid. Stalagmiidid on koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivid. Stalaknaadid on tilkekivi sambad. 3. Mille poolest erinevad karstivormid ja sufosioonilised pinnavormid?
14. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Maakoore kerkimine. Viimane mandrijää surus maakoore kokku ja pärast jää taandumist hakkas maa vaikselt oma endist vormi taastama. Erinevates paikades tõuseb maakoor erinevalt, Tallinnas nt. 2,4 mm aastass 15. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Jääaja taandumisega. Karstumine on vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena mood spetsiifilised pinnavormid. Karstikoobaste tekke eelduseks eestis on lahustuvaid karbonaatkivimeid katvad kobedamad kvaternaarsed setted, pikimad Iida urked, kõrgemad Kata koopad, sügavamad Kata ja Pudivere koopad. Kurisu Hiiumaal ja Saaremaal. Karr, Raplamaal, Vilsandi ja Vaika kaljusaartel.
Sellest oleneb omakorda muldade kujunemis tingimused ning taimkatte iseloom. Aladel, kus pinnakate on väga õhuke võtavad aluspõhja kivimid otseselt osa muldade tekkest ja taimkatte kujunemisest. Mere pealetungide ajal kujunesid vastavalt veekogude tingimustele ja kohalikule ainesele setendid, mida tänapäeval tunneme Eesti pealiskorra kivimitena (savi,liivakivi, lubjakivi, mergli, dolomiit). 2. Glatsiaalne periood. pikaajalised mandrijää kulutusprotsessid (erosioon,deflatsioon, karstumine jne.) kujunesvälja nn. vana reljeef. Laamade liikumine-vastavalt asendi muutusele, muutus Päikeselt saadav kiirgusenergia, teisenes kliima ja kujunesid uued maastikud oma elustikuga ning toimusid vastavalt paleogeograafilistele tingimustele iseloomulikud geoloogilised protsessid. 3.Postglatsiaalne periood. Kvaternaarsed mandrijäätumised, kui liustikujää ja selle sulamisveed ühelt poolt kulutasid aluspinda ning teiselt poolt kuhjasid kulutusel peenestatud kivimid teistesse kohtadesse ja
Eestis on ikka mäed ja EKSAMIL ka nii kirjutada!!!!!!!! Pandivere kõrgustik · Jalam u 80 m kõrgusel · Lubjakividest aluspõhja katab moreen vaid 2-5 m paksuselt · Tegelikult on tegemist suure aluspõhjaga kühmuga kõige iseloomulikum, lubjakivist hiigelsuur kühm · Küllaltki tasane · Valdavalt lainjas, oosiahelikke ja mõhnastikke · Kõrgustiku keskosas Porku-Vao ürgorg negatiivne pinnavorm · Karstumine, kõrgustiku kesosas u 1000 m2 veekogud puuduvad · Mõhnastikud Pandivere põhjaosas Sakala kõrgustik · Jalam 65 m kõrgusel · Pinnamoes domineerivad Devoni liivakividesse ulatuvad ürgorud: Tänassilma-Viljandi- Raudna, Auksi-Võistre-Karula, Ärma, Õisu-Rimmu, Kõpu, Loodi-Sinialliku, Halliste. Kõrgustevahed võivad olla ca 30 m. · Väikevoored ja oosid künklikum on Holstre, Hummuli, Tuhalaane ja Kärstna ümbrus.
1.Rahvastik ja poliitiline kaart Põhja ja Lõuna kujunemine: Põhjas domineeris hilisindustriaalne tootmisviis, Lõunas aga sõltuvindustrialiseerimine ja traditsioonilised tootmisviisid. Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhjus seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaalmaad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Aren...
Kulutuskõrgendikud Välimus sõltub aluspõhja kujust, kus kõrgemas punktid asuvad aluspinna kõrgemates kohtades. Väliskujult on tasased lavajad kõrgustikud. Kuhjelised kõrgustikud Väliskuju ei sõltu aluspõhja reljeefist. Iseloomulik künklik reljeef, paksud setted, suured kõrgused ning selged nõlvad. Pandivere hiiglaslik kühm. Lainjas moreentasandik millelt kõrgub oosiahelikke, mõhnastikke ja kõrgendikke. Iseloomulik on karstumine. Sakala madalam, vaheldusrikkam. Ürgorud. Domineerivad devoni liivakividesse ulatuvatest ürgorguest liigestud lainjad ja väikevoortega moreentasandikud. Haanja suur ja keskkünlik reljeef. Otepää Moreenkünkad ja moreenkattega mõhnad. Karula Küngastevöönd Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristab astang. Eestis Harju lavamaa, Viru lavamaa ja Ugandi ehk KaguEesti lavamaa.
PÕHIKOOLI GEOGRAAFIA MATERJA L 9.KL GEOLOOGIA 1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. 2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. 3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. 4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. 5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. 6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks. Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimit...
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
piklikud künkad Veelised: liikuva põhjavee toimel murenevad peamiselt karbonaatkivimid. Nt. lubjakivi, mis koosneb kaltsiidist (kaltsiumkarbonaat), aga ka näiteks kips (hüdraatunud kaltsiumsulfaat) põhjavesi, mis on pärit atmosfäärist, on happeline, sest vees on lahustunud atmosfääris leiduvat süsinikdioksiidi, mis moodustab süsihappe. Süsihape aga lahustab kaltsiiti ja seega ka näiteks lubjakivi. Tekib karst karstumine – kivimite keemiline lahustumine ja liikuva põhjavee mehaaniline kulutamine karst – karstumise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleks ning selle tagajärjel kujunenud veerežiim karstinähtused: karrid, karstilehtrid, kurisud, karstijäänukid (-seened), orud, avalõhed, šahtid, koopad, tunnelised, maa-alused järved ja jõed, stalaktiidid, stalagmiidid
Suurtes kogustes tahked sademed. Reljeefi kujundavad lumelaviinid ja liustikud. Esineb külmarabenemine ja igikelts. Polaarne kliima lähispolaarsed alad. Soodsad tingimused igikeltsa tekkeks ja säilimiseks. Spetsiifiline looduslik protsess solifluktsioon. Humiidne kliima niiske kliima. Auramisest jääb vett üle, mis eemaldub pinnaveena jõed. Iseloomulik erosiooniprotsess. Esineb intensiivne porsumine ka karstumine. Ariidne kliima sademete hulk väike. Iseloomulik rabenemine. Oluliseks reljeefi kujundavaks teguriks tuul. 7. Rabenemine ja porsumine. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine.Porsumine on neist kahest kaugelt domineerivam kivimeid murendav tegur. Porsumine tuleneb sellest, et murenevaid kivimeid moodustavad mineraalid ei ole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
