Sissejuhatus Meriliiliad ehk krinoidid kuuluvad okasnahksete (Echinodermata) hõimkonda, varsokasnahksete (Crinozoa) alamhõimkonda. Neid arvatakse esinevat Kesk-Kambriumis, kindlaid esindajaid on teada Ordoviitsiumist. Meriliiliad on taime meenutava kujuga loomad- sellest ka nimetus meriliiliad [1, 2]. Töös uuritavad lubjakivil olevad meriliiliate fosiilid on pärit Kalana karjäärist. Eksemplaride oletatavaks vanuseks on 435-440 miljonit aastat. Arvatavasti on tegemist üheainsa liigiga seni kirjeldamata perekonnast, mille nimetame siinkohal Kalanacrinus’eks. Siiani ei ole Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnas detailselt mõõdetud Kalanast leitud meriliiliate kivistisi, küll aga on leiud märgistatud ja sorteeritud Viirika Mastiku poolt. Detailne liigikirjeldus aitab
Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all või paljastuvad vaid väga suure mõõnaajal. Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid Kirjud kalad Korallid Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimelised organismide rühm. Meriliiliad Meriliiliad ehk krinoidid on okasnahksete hõimkonda varsokasnahksete alamhõimkonda kuuluvate mereloomade klass. Haid Hailaadsed ehk haid on kõhrkalade klassi varilõpuste alamklassi kuuluv ülemselts. Loomade liigid 400 liiki koralle 1500 liiki kalu 4000 liiki merekrabisid ja meretigusid
Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad 542 Kambrium hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloomad, taimedest vetikad 488 Ordoviitsium selgrootute loomade kiire areng, käsijalgsed, korallid, sammalloomad, meriliiliad, vetikad asustasid maismaad, esimesed selgrootud lõuatud kalad 443 Silur palju uusi selgrootute loomade liike, esimesed korallrifid, selgrootud mereloomad nt peajalgsed, karpvähilised, meriliiliad, maismaad asustasid soontaimed, algkaladel arenesid lõuad 416 Devon maad asustasid kahepaiksed, kaladest kõhrkalad ja luukalad, vihtuimsetest kaladest arenesid kahepaiksed, esimesed koldade, osjade ja sõnajalgade fossiilid, eostaimed, hulkjalgsed putukad
Veekogu asukoht Koralli meri asub Austraalia Kirde rannikul Veekogu andmed Mere soolsus on 30 Suurim sügavus 9165 m Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad
Esimesed okasnahksed on teada juba Kambriumist ja ka tänapäeval on nad laialt levinud kõikides ookeanides. Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). Neil on eriline lubitoes, mis koosneb kaltsiidist plaadikestest ja lülidest, mille arv eri gruppidel on erinev. Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks, moodustades merepõhja setete olulise osa, nn karbiliiva. Okasnahksed jaotatakse: · meriliiliad (Crinozoa) · homalosoad (Homalozoa) · meritähed (Asterozoa) · meripungad (Blastoidea) · merisiilikud (Echinozoa) Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus. Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. Meritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised. Arvatakse, et meritähtede eellane oli
vahel kuni sadade kilomeetrite kaugusel söömiskohast väljutasid. Samuti transportisid nad seemneid, mis nende sulgede külge kidade või okaste abil kinni jäid. Oletatakse, et merelindude jalgade küljes jõudis saartele hulgaliselt selgrootuid ja kalamarja. Nende taimede seemned, mis olid suutelised kaua vees hulpima, näiteks kookospalmide ja mangroovpuude omad, ujusid saartele merehoovuste poolt tagant tõugatuna. Kirevad ja värvilised vetikad, meriliiliad ja käsnalised. Konkreetseid taimi on tegelikult üsna vähe, sest korallriff iseenesest koosnebki nö loomadest. Mõni käsnaline on näitkeks kala jaoks söök ehk taim. Siiski leidub taimi nagu: põdrasarv, ajukorall, veenuslehvik. Mitmed korallmere kalad meenutavad välimuselt taimi või teesklevad, et nad on korallid või merepõhi. Kalade eriline värvus on mõeldud ennekõike kaitseks teiste röövkalade eest.
Vetikad Väljasuremine 70% lülijalgsetest Ordoviitsium Ordoviitsium 488 443 mln a.t. Soe kliima Mereelustiku mitmekesistumine Lubjakivi ja põlevkivi settimine Ordoviitsium Iseloomulikud: Käsijalgsed Korallid Sammalloomad Peajalgsed (-11m) Meriliiliad Vetikad maismaale Selgroogsete eellased Lõuatud kalad Ordoviitsium Ordoviitsium Lõpuosas suur massväljasuremine Merest 100 perekonda Üle poole sammal- ja käsijalgsetest loomadest Silur 443 416 mln a.t. Silur Elustik sarnane Ordoviitsiumi omaga Korallriffide moodustumine Primitiivsed eostaimed maismaal + lülijalgsed
Kiskjad Toituvad taimekõdust Eestis pole Jalgu 9 paari Esinevad mürginäärmed Ohu korral kerra Eestis pole 41 Harilik kivihark 7 TAKSONOOMIA Deuterostomia teissuused PH xenoturbellida PH ürgkeelikloomad hemichordata CL neelhingsed CL sulgpeased PH okasnahksed echinodermata CL meriliiliad crinoidea CL meritähed asteroidea CL madutähed ophiuroidea CL merisiilikud echinoidea CL meripurad holothuroidea PH keelikloomad chordates SubPH Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud SubPH Süstikkalad cephalochordata SubPH koljused craniata CL pihklased myxini CL silmud petromyzontida
Toimunud on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt- seda kinnitavad paljud erinevad tõendid. Paleosoikum ehk Vanaaegkond Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad, meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised lülijalgsed), arheotsüaadid, brahhiopoodid (käsijalgsed), käsnad, molluskid, okasnahksed jt.
Ordoviitsium Ajastu keskellisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Silur(443,7-416) Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu Madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed, ostrakoodid ja meriliiliad Ekvatoriaalses piirkonnas moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Devon(416-359,2) Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide
Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiniikuid kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel liigestamisel juhtkivististena. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist.
See sümbioos tekkis väga vara, eukarüootide evolutisoonilise arengu alguses. Kloroplastid on eukarüootidel hilisemat päritolu, mis tulid teatud sugupuudesse sisse mitmest erinevast allikast.[1] Kambriumieelne periood Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600 miljoni aasta vanused. Nende fossiile on leitud Austraaliast, Adelaide'i lähedalt. Neid nimetatakse Edicaria faunaks. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised, nagu millimallikad, meriliiliad, ussid jt, seetõttu on eelkambriumist teada suhteliselt vähe kivistisi, sest pehme kehaga organismide fossiliseerumisvõimalused on väga väiksed. [2] Vara-Paleosoikum Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Kambriumi elustiku ehk biota iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel
kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber algas 435 milj. paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid silur kestis 40 milj.a. a. eest reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad -
avatud vereringe- vahepeal voolab veri ka veresoontest väljaspool- teod, putukad bilateraalsümmeetria- keha saab nn pooleks teha nii, et jääb vasak ja parem pool, rohkem arenenud organismidel- imetajad, inimene radiaalsümmeetria- ükskõik kust pooleks teha pooled on kattuvad- esineb vähem arenenud organismidel 31.Okasnahksete iseloomustus. o Hõimkonnas: meritähed, madutähed, merisiilikud, meripurd, meriliiliad o Vormilt mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti-, kera-, või südamekujulise kehaga) o Selgrootud- neid toetab eriline lubitoes o Hiljusesüsteem- vedelikuga täidetud õhukeseseinalistest kanalitest koosnev veesoonestik) o Hiljusesüsteem toimib nii hingamiselundina kui ka ringeelundkonnana. o Liikumiseks arvukad torutaolised, iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. o Naha all endoskelett o Hõljumist toituvad meriliiliad, madutähed ja meripurad
Aga kui palju ma nendest tegelikult tean? Nende eluviisist, toitumisest ja paljunemisest? Suut mitte midagi, sellepärast kogusin meritähe kohta materjali ja õpin neid paremini tundma. Meritäht on okasnahkne. Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised. Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi.(5) Okasnahksed on mereloomade hõimkond, kuhu kuuluvad merisiilikud, meritähed, meriliiliad, madutähed ja meripurad. Okasnahksete keha on sümmeetriline. Kehaosad on paigutatud kas viiekaupa või mingi viiele kordse arvu kaupa, nii nagu asetsevad meritähe viis kiirt või merisiiliku viis sektsiooni. Pehmeid kehaosi kaitseb tugev skelett, mis moodustub keha sees. Kehas paikneb suurt tähtsust omav veega täidetud kanalite süsteem. Kanalid on omavahel ühendatud ja talitlevad vereringesüsteemina, mis kannab laiali seeditud toitu ja hapnikku
kasutab kiiri · liikumisel tsentraalketas substraadist tunduvalt kõrgemal · madrepoorplaat kõhtmisel küljel · söövad laguainet või surnud loomi, ainult mõned on röövloomad · ruumikas sool, kasutavad kiiri toidu suhu toppimiseks · mao jätked kiirtesse ei ulatu, pärak puudub, seedimata toidujäänused väljutatakse läbi suu 174 . Madutähed elavad kõikides ookeanides 175. Millised okasnahksed meenutavad rohkem lilli kui loomi? Cl. Crinoidea Meriliiliad; 176. Millist osa merisiiliku kehast süüakse? Süüakse merisiiliku munasarju nn. Merisiiliku mari 177. Milline merisiiliku liik on inimesele tõeliselt ohtlik? Diadema setosa pikaokkaline diadeemsiilik 178. Milline okasnahkne elab Läänemere lääneosas? Verev meritäht Birgit 179. Meripurad on inimese toiduks 180. Kuidas nimetatakse jõesilmu vastset? Liivasonglane 181. Sõõrsuudest peetakse delikatessiks euroopa jõesilmu 182
Hõimkond: Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) 13. Hõimkond: Jõhvussid (Nematomorpha) SUBDIVISO: Deuterostomia teissuused 14. Hõimkond: Käsijalgsed (Brachiopoda) 15. Hõimkond: Okasnahksed (Echinodermata) 15.1. Klass: Meritähed (Asteroidea) 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea) 15.3. Klass: Merisiilikud (Echinoidea) 15.4. Klass: Meripurad (Holothuroidea) 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea) 16. Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) 16.1. Alamhõimkond: Urochordata (mantelloomad) 16.2. Alamhõimkond: Cephalochordata (süstikkalad) 16.3. Alamhõimkond: Craniata (koljused) 16.3.1. Klass: Myxini (pihklased) 16.3.2. Klass: Cephalaspidomorphi (silmud) 16.3.3. Klass: Chondrichthyes (kõhrkalad) 16.3.4
Paleobalti meri asus sel ajal ekvaatorilähedases piirkonnas ja selles moodustusid soojaveelistes tingimustes korallrifid, mille säilmed biohermide näol ulatuvad Lääne-Eestit üle Muhu ja Saaremaa Gotlandi saareni Rootsis (I.Arold, 1987) Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiniikuid kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel liigestamisel juhtkivististena. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist.
Parimateks ujujateks võis tol ajal pidada pika koonilise kojaga peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub. Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele mereelanikele. Arvatakse, et nad suutsid ka teatud aja ilma veeta elada, mistõttu
on moodustunud praktiliselt kõik dolokivid, sest seda mõjutavad? -Keila lade: Kahula, Vasalemma, Blidene ja (trilobiidid, skorpion); molluskid (karbid, teod, looduses ei esine tingimusi, kus dolomiit saaks natuke Variku ja Plunge Mb kihistud peajalgsed); okasnahksed (meritäht, meriliiliad) Lõimis – koostisosade terasuurus. Voolusängi -Oandu lade: Vasalemma, Rägavere, Hirmuse, veekogust otse evaporiidina kristalliseeruda. põhjas liiguvad kaasa ainult kõige jämedamad Variku ja Mosseni kihistud Kukruse eas tekkis Eesti põlevkivi kihistu.
Ajastu lõpuks jõudis Baltika 15-20 lõunalaiuskraadile. Maismaa moodustas sel ajal vaid 5-10% planeedi pinnast. Mandrite asend Hilis-Ordoviitsiumi algul umbes 460 Ma (www.scotese.com). Elustik Ordoviitsiumi merede elustik oli väga mitmekesine. Ilmusid sammalloomad, korallid, kihtpoorsed käsnad ehk stromatopoorid, kitiinse kojaga graptoliidid, nautiloidid. Suurenes ka merepõhja elustiku osatähtsus lubikojaga käsijalgsed ehk brahhiopoodid, okasnahksed (meriliiliad, merikerad). Jätkus lülijalgsete trilobiitide õitseng ja esimeste selgroogsete areng. Maismaal esinesid primitiivsed samblataolised taimed ürgraikad. Ladestu kivimid Ordoviitsium jaguneb Vara-, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumiks. Vara-Ordoviitsiumi ajastik kestis 16 miljonit aastat. Alguses settisid Eesti alal jahedas merevees liivad ja savid. Selle aegseid setteid näeb Põhja-Eesti rannikul. Tolleaegsed savid on kildalised ja pruunid. Neid nimetatakse graptoliitargilliidiks ehk
Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum: kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad; keskaegkond e mesosoikum: triias: kiirelt arenevad roomajad, ilmuvad belemniidid ja imetajad:
lubiokised paksus ja limanäärmeterikkas nahas. Suud ümbritsevad väljasopistatavad jätked. Need on vajalikud toidu hankimiseks. Enamasti on meripurad detriiditoidulised, harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad n trepang, merikurk, jalutu meripura, merikanake KLASS MERILIILIAD Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas. Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu. Sügoodist areneb ujuv vastne.
ühel pool suu, teisel pool vastas pärak või kinnitumis vars.Enamus elavad vabalt. Kehaseina sidekoe rakkudevaheline aine on võimeline hetkega kõvaks muutuma ja siis jälle pehmeks.lubiskelett kehaseina sees. Okkad võivad ulatuda üle kogu keha pinna. Hiljusesüsteem ainulaadne. Meeleelundid kehas hajutatud, sooltoru looklev, suu keha all, pärak ülaküljel,erituselundeid pole, sugunäärmed keha keskel, väline viljastumine, erinevad vastsevormid. Väga regeneratiivsed. 6 klassi: meriliiliad, meritähed, madutähed, ketastähed, merisiilikud, meripurad. 72. Ambulakraalsüsteem alusnahas paiknev mesodermaalse tekkega lubiokistest toes. Eesti keeles kannab see nime hiljusesoonestik, so hingamiselundina (jm) talitlev kanalistik. Koosneb ringkanalist, selle harudest, ning keha suumisel küljel, hiljusevagudes, hulgast hiljusejalakestest, igaühe juures väike kupal ehk ampull. See süsteem on hüdrauliline liikumisvahend, kui iga jalake on kleepuv iminapp
kestva väävelsüsiniku tingimustes. Makrofauna – abüssaalis/profundaalis sarnased – rõngussid, molluskid – epifaunas, infaunas või ujuvad organismid. Järvede profundaalis väheharjasussid, rõngasussid, kahetiivaliste larvid, isegi sadu tuhandeid isendeid /m2. paljud makrofauna liigid saavad elada hapnikuvaeses vees. Läänemeres on 25% selliseid piirkondi, kus hapnik puudub täielikult või on minimaalselt. fauna järves. Meriliiliad/kurgid/käsnad setete pinnal. Abüssaalis 1500 m ja sügavamal –suured Gammarused(süvavees on nad hiiglased!) ja amfipoodid – toituvad raipetest, toiduvõrgu tipus (kalu ei pruugi ollagi). Kohastumused: metabolism väga madal =>juurdekasv ja reproduktsiooni kiirus väikesed. Kõrge hüdrostaatilise rõhu, nappide toiduvarude ja madala temperatuuri tingimustes. Rõhutundmatud kuid temperatuuritundlikud – surevad kui temperatuur muutub 6kraadi võrra.
ka selgroogsed. Noil saab blastopoorist pärak, toes areneb keha sees, ja tsöloom areneb lootel kui enterotsööl, ürgsoole paarilistest soppidest. 110. Teissuuste ( Deuterostomia ) ühistunnuseid (peale suu tekke lootel uues kohas). Erinev on ka algsuuste loote lõigustumine, mis tavaliselt on spiraalne (teissuustel radiaalne). Samuti areneb esmassuuste skelett keha pinnal, teisuustel aga keha sees sidekoest. 111. Okasnahksete ( Echinodermata ) põhirühmad. meriliiliad (Crinoidea), madutähed (Ophiuroidea), meritähed (Asteroidea), meripurad (Holothuroidea), merisiilikud (Echinoidea) ja ketastähed (Concentricycloidea). 112. Poolkeelikloomade ( Hemichordata ) ja keelikloomade ( Chordata ) ühistunnuseid. Kõigile on ühine lootearengus blastopoori muutumine suu asemel pärakuks, tsöloomi teke enterotsöölina, skeleti teke keha sees, ja peamise pikutise närviväädi (kui see olemas) paiknemine seljapoolel, seljaajuna. 113
annaabi.ee 
