Sissejuhatus Meriliiliad ehk krinoidid kuuluvad okasnahksete (Echinodermata) hõimkonda, varsokasnahksete (Crinozoa) alamhõimkonda. Neid arvatakse esinevat Kesk-Kambriumis, kindlaid esindajaid on teada Ordoviitsiumist. Meriliiliad on taime meenutava kujuga loomad- sellest ka nimetus meriliiliad [1, 2]. Töös uuritavad lubjakivil olevad meriliiliate fosiilid on pärit Kalana karjäärist. Eksemplaride oletatavaks vanuseks on 435-440 miljonit aastat. Arvatavasti on tegemist üheainsa liigiga seni kirjeldamata perekonnast, mille nimetame siinkohal Kalanacrinus’eks. Siiani ei ole Tartu Ülikooli Geoloogia osakonnas detailselt mõõdetud Kalanast leitud meriliiliate kivistisi, küll aga on leiud märgistatud ja sorteeritud Viirika Mastiku poolt. Detailne liigikirjeldus aitab
Korallimeri Karl Johan Leichter 2012 VPG Asukoht Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Saartevaheline meri edelas Austraalia loodes Uus-Ginea kirdes Saalomoni saared idas Vanuatu kagus Uus-Kaledoonid Läänes on Torrese väinaga ühenduses Arafura merega Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all või paljastuvad vaid väga suure mõõnaajal. Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid Kirjud kalad Korallid Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeli...
Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad 542 Kambrium hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloomad, taimedest vetikad 488 Ordoviitsium selgrootute loomade kiire areng, käsijalgsed, korallid, sammalloomad, meriliiliad, vetikad asustasid maismaad, esimesed selgrootud lõuatud kalad 443 Silur palju uusi selgrootute loomade liike, esimesed korallrifid, selgrootud mereloomad nt peajalgsed, karpvähilised, meriliiliad, maismaad asustasid soontaimed, algkaladel arenesid lõuad 416 Devon maad asustasid kahepaiksed, kaladest kõhrkalad ja luukalad, vihtuimsetest kaladest arenesid kahepaiksed, esimesed koldade, osjade ja sõnajalgade fossiilid, eostaimed, hulkjalgsed putukad
Veekogu asukoht Koralli meri asub Austraalia Kirde rannikul Veekogu andmed Mere soolsus on 30 Suurim sügavus 9165 m Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad
Esimesed okasnahksed on teada juba Kambriumist ja ka tänapäeval on nad laialt levinud kõikides ookeanides. Okasnahksete pikkus on mõni mm kuni 5 meetrit (väljasurnuil 10 m). Neil on eriline lubitoes, mis koosneb kaltsiidist plaadikestest ja lülidest, mille arv eri gruppidel on erinev. Pärast looma surma laguneb lubitoes kergesti üksikosadeks, moodustades merepõhja setete olulise osa, nn karbiliiva. Okasnahksed jaotatakse: · meriliiliad (Crinozoa) · homalosoad (Homalozoa) · meritähed (Asterozoa) · meripungad (Blastoidea) · merisiilikud (Echinozoa) Kõiki okasnahkseid ühendab radiaalsümmeetriline ehitus. Meritähed ehk asteroiidid (Asteroidea) on okasnahksete hõimkonda kuuluvad tähte (enamasti viieharulist) meenutavad organismid. Meritähtede keha on dorsoventraalselt lamendunud ja ehitusplaanilt on nad radiaalsümmeetrilised, enamasti viiekiirelised. Arvatakse, et meritähtede eellane oli
vahel kuni sadade kilomeetrite kaugusel söömiskohast väljutasid. Samuti transportisid nad seemneid, mis nende sulgede külge kidade või okaste abil kinni jäid. Oletatakse, et merelindude jalgade küljes jõudis saartele hulgaliselt selgrootuid ja kalamarja. Nende taimede seemned, mis olid suutelised kaua vees hulpima, näiteks kookospalmide ja mangroovpuude omad, ujusid saartele merehoovuste poolt tagant tõugatuna. Kirevad ja värvilised vetikad, meriliiliad ja käsnalised. Konkreetseid taimi on tegelikult üsna vähe, sest korallriff iseenesest koosnebki nö loomadest. Mõni käsnaline on näitkeks kala jaoks söök ehk taim. Siiski leidub taimi nagu: põdrasarv, ajukorall, veenuslehvik. Mitmed korallmere kalad meenutavad välimuselt taimi või teesklevad, et nad on korallid või merepõhi. Kalade eriline värvus on mõeldud ennekõike kaitseks teiste röövkalade eest.
Vetikad Väljasuremine 70% lülijalgsetest Ordoviitsium Ordoviitsium 488 443 mln a.t. Soe kliima Mereelustiku mitmekesistumine Lubjakivi ja põlevkivi settimine Ordoviitsium Iseloomulikud: Käsijalgsed Korallid Sammalloomad Peajalgsed (-11m) Meriliiliad Vetikad maismaale Selgroogsete eellased Lõuatud kalad Ordoviitsium Ordoviitsium Lõpuosas suur massväljasuremine Merest 100 perekonda Üle poole sammal- ja käsijalgsetest loomadest Silur 443 416 mln a.t. Silur Elustik sarnane Ordoviitsiumi omaga Korallriffide moodustumine Primitiivsed eostaimed maismaal + lülijalgsed
Kiskjad Toituvad taimekõdust Eestis pole Jalgu 9 paari Esinevad mürginäärmed Ohu korral kerra Eestis pole 41 Harilik kivihark 7 TAKSONOOMIA Deuterostomia teissuused PH xenoturbellida PH ürgkeelikloomad hemichordata CL neelhingsed CL sulgpeased PH okasnahksed echinodermata CL meriliiliad crinoidea CL meritähed asteroidea CL madutähed ophiuroidea CL merisiilikud echinoidea CL meripurad holothuroidea PH keelikloomad chordates SubPH Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud SubPH Süstikkalad cephalochordata SubPH koljused craniata CL pihklased myxini CL silmud petromyzontida CL kõhrkalad chondrichthyes
Toimunud on evolutsioon. Evolutsiooni toimumine on fakt- seda kinnitavad paljud erinevad tõendid. Paleosoikum ehk Vanaaegkond Vara-Paleosoikum koosneb kahest ajastust - Kambriumist ja Ordoviitsiumist. Esimesed fossiilid hulkraksetest eluvormidest on umbes 600-miljoni aasta vanused. Kambriumieelsed loomad olid pehmekehalised: millimallikad, meriliiliad, ussid jt. Seetõttu on eelkambriumist suhteliselt vähe kivistisi. Kambriumi ajastu algas 540 miljonit aastat tagasi ja lõppes 500 miljonit aastat tagasi. Kambriumi ajastu alguses ilmusid toesega (skeletiga) hulkraksed loomad. Kambriumi iseloomulikuks jooneks on merelisus. Ajastu kestel ilmusid trilobiidid (merelised lülijalgsed), arheotsüaadid, brahhiopoodid (käsijalgsed), käsnad, molluskid, okasnahksed jt.
Ordoviitsium Ajastu keskellisandusid soojaveelised korallid, stromatopoorid, ning merisiilikud, on leitud ka esimeste selgroogsete (lõuatute) kivistisi. Silur(443,7-416) Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist Selgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid lõuatuid ja kõhrkalu Madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed, ostrakoodid ja meriliiliad Ekvatoriaalses piirkonnas moodustusid ulatuslikud rifid. Siluri ajastul põrkasid kokku Laurentia (Põhja-Ameerika) ja Baltika (Põhja-Euroopa) manner. Lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Devon(416-359,2) Devoni ajastul toimus aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt Tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed Hilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide
Kliima stabiliseerus Siluris, lõunapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud põhjustades olulise meretaseme tõusu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima päikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid. Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiniikuid kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel liigestamisel juhtkivististena. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist.
tekkinud Vara-Paleosoikumis. Massilisele väljasuremisele Ordoviitsiumi ajastu lõpus järgnes paljude oluliselt vähenenud organismide taasteke. Trilobiidid olid ainsaks grupiks, kes ei suutnud oma eelnevat arvukust taastada. Hästi taastusid aga käsijalgsed, karbid ja teod. Karbid hõivasid ka uue ökoloogilise nisi - magevee. Vanimaid teadaolevad mageveelised karbid on teada New Yorgi Hilis-Devonist. Sel ajal mitmekesistusid kiiresti meriliiliad ja sammalloomad. Ilmusid ka uued kiskjate liigid ja esimesed kalad, kelle suurus lähenes haide omale. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Näiteks taimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis- Devonis suuri metsi. Ka vanimad teadaolevad putukad pärinevad Vara-Devonist ning Devoni ajastu lõpul ronisid esimesed selgroogsed loomad maismaale. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega
kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber algas 435 milj. paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid silur kestis 40 milj.a. a. eest reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad -
filtreerimine- toidu hankimine vett sõeludes käsnad, karbid avatud vereringe- vahepeal voolab veri ka veresoontest väljaspool- teod, putukad bilateraalsümmeetria- keha saab nn pooleks teha nii, et jääb vasak ja parem pool, rohkem arenenud organismidel- imetajad, inimene radiaalsümmeetria- ükskõik kust pooleks teha pooled on kattuvad- esineb vähem arenenud organismidel 31.Okasnahksete iseloomustus. o Hõimkonnas: meritähed, madutähed, merisiilikud, meripurd, meriliiliad o Vormilt mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti-, kera-, või südamekujulise kehaga) o Selgrootud- neid toetab eriline lubitoes o Hiljusesüsteem- vedelikuga täidetud õhukeseseinalistest kanalitest koosnev veesoonestik) o Hiljusesüsteem toimib nii hingamiselundina kui ka ringeelundkonnana. o Liikumiseks arvukad torutaolised, iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. o Naha all endoskelett o Hõljumist toituvad meriliiliad, madutähed ja meripurad
Aga kui palju ma nendest tegelikult tean? Nende eluviisist, toitumisest ja paljunemisest? Suut mitte midagi, sellepärast kogusin meritähe kohta materjali ja õpin neid paremini tundma. Meritäht on okasnahkne. Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised. Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi.(5) Okasnahksed on mereloomade hõimkond, kuhu kuuluvad merisiilikud, meritähed, meriliiliad, madutähed ja meripurad. Okasnahksete keha on sümmeetriline. Kehaosad on paigutatud kas viiekaupa või mingi viiele kordse arvu kaupa, nii nagu asetsevad meritähe viis kiirt või merisiiliku viis sektsiooni. Pehmeid kehaosi kaitseb tugev skelett, mis moodustub keha sees. Kehas paikneb suurt tähtsust omav veega täidetud kanalite süsteem. Kanalid on omavahel ühendatud ja talitlevad vereringesüsteemina, mis kannab laiali seeditud toitu ja hapnikku
LOOMABIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ NR.2 KÜSIMUSED VM, LK, LV, ER Täida lüngad või märgi õige vastus kastikeses ristiga. Õigeid vastuseid võib olla rohkem kui 1. 1. Limuste hõimkonda kuuluvad järgmised klassid: 1) Cl. Gastropoda Teod (Kõhtjalgsed) 2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: ...
Hõimkond: Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) 13. Hõimkond: Jõhvussid (Nematomorpha) SUBDIVISO: Deuterostomia teissuused 14. Hõimkond: Käsijalgsed (Brachiopoda) 15. Hõimkond: Okasnahksed (Echinodermata) 15.1. Klass: Meritähed (Asteroidea) 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea) 15.3. Klass: Merisiilikud (Echinoidea) 15.4. Klass: Meripurad (Holothuroidea) 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea) 16. Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) 16.1. Alamhõimkond: Urochordata (mantelloomad) 16.2. Alamhõimkond: Cephalochordata (süstikkalad) 16.3. Alamhõimkond: Craniata (koljused) 16.3.1. Klass: Myxini (pihklased) 16.3.2. Klass: Cephalaspidomorphi (silmud) 16.3.3. Klass: Chondrichthyes (kõhrkalad) 16.3.4
Paleobalti meri asus sel ajal ekvaatorilähedases piirkonnas ja selles moodustusid soojaveelistes tingimustes korallrifid, mille säilmed biohermide näol ulatuvad Lääne-Eestit üle Muhu ja Saaremaa Gotlandi saareni Rootsis (I.Arold, 1987) Loomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti stromatopoore, tabulaate ja rugoose, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. Tüüpilised loomarühmad olid käsijalgsed (brahhiopoodid), ostrakoodid ja meriliiliad. Trilobiite, peajalgseid ja sammalloomi oli vähem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud ürgvähid eurüpteriidid ja süvameresetteis leiduvad graptoliidid. Graptoliite ning mikrokivistisi konodonte ja kitiniikuid kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel liigestamisel juhtkivististena. Siluri taimestiku moodustasid peamiselt merevetikad, taimede üleminek maismaale oli väga vaevaline. Esimesed algelised soontaimed on leitud Hilis-Silurist.
Parimateks ujujateks võis tol ajal pidada pika koonilise kojaga peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub. Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud. Tähtsal kohal olid veel sammalloomad, korallid, teod ja mikroskoopilised karpvähilised. Erilist tähelepanu äratasid tolleaegsed röövloomad - ürgskorpionid (nende kivistisi on leitud ka Saaremaalt).Nad kasvasid kuni kolme meetri pikkuseks ja kujutasid tõsist ohtu kohalikele mereelanikele. Arvatakse, et nad suutsid ka teatud aja ilma veeta elada, mistõttu
Eesti ala terrigeenne läbilõige Skandinaavia, Läänemere, Baltimaad, Kirde- 8. Mis on suidumine? arengus väljasuremised jne 1. Kuidas moodustuvad Poola, ja kogu Ida-Euroopa lauskmaa kuni terrigeensed setendid, miks? Uurali ja Kaukasuse mäestikuni. Geoloogilise ehituse noorima osa moodustab On teatud geoloogilises läbilõikes ühe sette v Tekivad, kui füüsikalisel murenemisel kantakse kvaternaarne pinnakate, mille kujunemise kivimikihi ‚välja kiildumine’ ehk kihi lateraalselt liiva/ kruusa/ saviosakesi basseinidesse, kus peamised mõjurid olid mandrijäätumine ja sujuv õhemaks muutumine kuni kadumiseni nad settivad (Nt kruus, liiv, savi). Aja möödudes sellega kaasnevad protsessid ning hiljem ka nad muunduvad eri kivi...
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga. Eesti kristalne aluskord jaguneb Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti vööndiks. Vööndid on teinete...
Ürgaegkond: algelised eluvormid; Aguaegkond: kõva skeletiga selgrootud, vend: ajastu lõpus ilmusid kõik selgrootute hõimkonnad; vanaaegkond e paleosoikum: kambriumis: mereselgrootuist ülekaalus trilobiidid, lukuta käsijalgsed, arheotsüaadid ja meduusid, ilmusid selgroogsete eellased; ordoviitsium: trilobiidid, käsi- ja peajalgsed, sammalloomad, ilmusid korallid, merisiilikud, graptoliidid ja esimesed selgroogsed; silur: rohkesti mereselgrootuid: käsijalgsed, korallid, trilobiidid, meriliiliad, ostrakoodid, ürgvähid, graptoliidid, algelised kalalaadsed, kellest aegkonna lõpuks arenesid kalad; devon: valdavateks loomadeks kalad: rüükalad, kivi- ja vihtuimsed, kopskalad, esimesed haid; ilmusid kahepaiksed; karbon: ilmuvad roomajad, kiirelt arenevad kahepaiksed ja putukad; perm: kahepaigsete kõrgaeg, kiirelt arenevad luukalad; keskaegkond e mesosoikum: triias: kiirelt arenevad roomajad, ilmuvad belemniidid ja imetajad:
lubiokised paksus ja limanäärmeterikkas nahas. Suud ümbritsevad väljasopistatavad jätked. Need on vajalikud toidu hankimiseks. Enamasti on meripurad detriiditoidulised, harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm.), mis aga küllalt kiiresti regenereeruvad n trepang, merikurk, jalutu meripura, merikanake KLASS MERILIILIAD Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas. Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu. Sügoodist areneb ujuv vastne.
ühel pool suu, teisel pool vastas pärak või kinnitumis vars.Enamus elavad vabalt. Kehaseina sidekoe rakkudevaheline aine on võimeline hetkega kõvaks muutuma ja siis jälle pehmeks.lubiskelett kehaseina sees. Okkad võivad ulatuda üle kogu keha pinna. Hiljusesüsteem ainulaadne. Meeleelundid kehas hajutatud, sooltoru looklev, suu keha all, pärak ülaküljel,erituselundeid pole, sugunäärmed keha keskel, väline viljastumine, erinevad vastsevormid. Väga regeneratiivsed. 6 klassi: meriliiliad, meritähed, madutähed, ketastähed, merisiilikud, meripurad. 72. Ambulakraalsüsteem alusnahas paiknev mesodermaalse tekkega lubiokistest toes. Eesti keeles kannab see nime hiljusesoonestik, so hingamiselundina (jm) talitlev kanalistik. Koosneb ringkanalist, selle harudest, ning keha suumisel küljel, hiljusevagudes, hulgast hiljusejalakestest, igaühe juures väike kupal ehk ampull. See süsteem on hüdrauliline liikumisvahend, kui iga jalake on kleepuv iminapp
Hüdrobioloogia konspekt Organismid ja ökosüsteem Veehabitaat on elupaik vesikeskkonnas, mis hõlmab terve spektri vee osasid, maailmamerest kuni estuaarideni (jõe suue, mis on mereveega segunenud). Veel kuuluvad vee osade hulka suured järved (ka soolased järved, nt Kaspia meri), väikesed järved, sood ja rabad, mis asuvad tavaliselt teiste veekogude läheduses, ja jõed, mis voolavad ühes suunas. Kahes suunas voolavad jõed on Emajõgi ja Nasta jõgi. *** Mangroov on hingamisjuurtega, igihaljaste puude tihnik troopiliste estuaaride ja merede rannikul. Nimi tuleneb iseloomulike puude mangroovipuude nimest. Need kuuluvad peamiselt perekondadesse avitsennia, manglipuu, sonneraatsia ja Ceriops. Mangroovid on mudased ning soolased soised metsad. Soolasus tuleneb sellest, et tõusu ajal ujutatakse mangroov merevee poolt üle. Mangroovipuudele on iseloomulikud õhujuured ehk pneumatofoorid, millega hangitakse mõõna ajal õhust hapnikku. Mangroovides ka...
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
