Elu rooside ja okastega palistatud tee Ühiskond on inimese elu takistanud väga suures osas seaduste, kohustuste ja piirangutega . Elus tuleb teha suuri valikuid ning hakkama saada takistustega mida saatus su teele veeretab. Raskused innustavad meid pürgima heaolu ja rahu suunas sellele aitab tohutul hulgal kaasa usk ja lootus täita oma eesmärk. Iga inimene elab oma elu isemoodi vastavalt oma maailmavaadetele. Suures osas mõjutavad inimese elu teda ümbritsevad inimesed ja keskkond . Tuleb osata valida enda ümber inimesi kes oleksid toeks headel kui ka halbadel aegadel. Me kõik oleme siia ilma sündinud väeti ja õrna imikuna. Juba väikesest saadik oleme õppinud tundma head ja kurja, mis õige ja mis vale. Hariduse omandamist alustame juba nooreseas see pikk ja vaevaline tee osutub raskeks, kuid sellest on tulevikus suur kasu. Igaüks omandab endale teadmistepagasi ja just see määrab elus sinu positsiooni. Eriti suur õ...
selgrootutega Liikumine • Liiguvad torujate jalgadega • Aeglased • Liikumiseks surub meritäht vett jalgadesse, jalad pikenevad ja klammerduvad iminapaga põhja või muu pinna külge. Seejärel jalad lühenevad ning tõmbavad looma edasi. • Jalad toidu haaramiseks Meritäht • Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja okastega kompimise abil • Röövloom • Toitub karpidest, tigudest, korallidest, käsnadest, väikestest ussidest ja teistest okasnahksetest. • Võimeline kehaosi taastama https://www.youtube.com/watch?v=Lbg-tQ6FJgQ Merisiilikud • Keraja kehaga • Pikad liikuvad okkad • Liigub oma väikeste jalakestega ja okastega • Samal poolel paikneb ka suu • Toitub peamiselt vetikatest. https://www.youtube.com/watch?v=o0NHrDCC4wc Meripurad
seltsi. Okaspuudel ei ole lehti. Lehtede asemel on neil okkad või soomused. Okaspuudel valmivad seemned käbides. Ma tegin ka küsitluse okaspuude kohta. Teada sain, et küsitluses osales 23 õpilast, 5 töötajat ja 1 töötu. Pärismaisteks puudeks pakuti mändi (15 inimest), kuuske (18 inimest), kadakat (10), jugapuud (5), kodukaktust (1) ja 10 inimest ei teadnud. Järgmisena küsisin, et mida tähendab sõna ´´okaspuu´´. 27 inimest ütlesid, et okaspuu on okastega puu, 1 ütles, et okaspuu on paljasseemnetaim ja 1 ei osanud midagi öelda. Kui küsida kõiki okaspuid oli populaarne vastus mänd ja kuusk (29 inimest), järgmine kadakas(19 inimest), jugapuu ja lehis (8), nulg (4), elupuu, seeder ja lõunamaised puud (2 inimest). (Lisa2). Okaspuulaadsed jagunevad 7-ks sugukonnaks. Esimene on männilised (lad.k Pinaceae), teine on araukaarialised (lad.k Araucariaceae), kolmas on kivijugapuulised (lad.k Podocarpaceae), neljas on küpressilised (lad
taimi. Mõned isendid on sinakamad, teised hõbedasemad jne. Sortidest kasutatakse haljastuses alljärgnevaid: Picea pungens 'Bioalobok '- leitud 1992. Aastal Poolast. Kevadel on noorte võrsete okkad kreemikasvalged, muutudes hiljem sinakashalliks. Võib 30. Aastasena olla kuni 2m kõrge ja kuni 2m lai. 2 Picea pungens ' Iseli Fasitigate'- leitud 1981. Aastal USAst. Kitsassammasja võraga sinakashallide okastega puu. Võib 30 aastasena olla kuni 5m kõrge ja kuni 1,5m lai. Picea pungens ' Glauca Globosa'- leitud 1964. Aastal Suurbritanniast. Kääbuskasvuline laikoonusja või kuhikja kujuga, hallikassiniste okastega puu. Võib 30 aastasena olla kuni 2m kõrge ja kuni 1,5m lai. Picea pungens ' Glauca Pendula'- leitud 1891. Aastal Hollandist. On rippuvate okstega, kõrguskasvuta või nõrga kõrguskasvuga puu. Kasvukõrgus sageli sõltuvuses pookekohast.
Siili okkad võivad ära tulla ka väga suure stressi all olles või haiguse ajal. Kaitse, mis on kõigil siilisortidel, on võime ennast ohu korral kerra tõmmata, mille käigus kõik okkad väljapoole osutuvad. However, selle efektiivsus sõltub okaste arvust, ja kuna mõned kõrbes elavad siilid on arenenud nii, et nad kannaksid vähem raskust, on palju tõenäolisem, et nad üritavad ära joosta või vahepeal isegi sissetungijat rünnata, joostes tema vastu ja üritades teda okastega vigastada, jäädes lõpuks veerema. Erinevatel sortidel on erinev number vaenlasi: kui metsas elavatel siilidel on vähe ohte, peamiselt linnud (eriti öökull) ja tuhkrud, siis väiksemaid liikide, nagu näiteks pikakõrvalist siili, jahivad rebased, hundid ja mangustid. Suhtlemine ja harjumused Kõik siilid on peamiselt öised, kuigi erinevatele liikidele on iseloomulik rohkem või vähem ka päevasel ajal ringi uudistada. Siil magab suure osa
Valisime välja ühe kuuse ja võrdlesime teda teiste ümbritsevate kuuskedega. Kuuse tüve lähedalt oli palju okkaid langenud Oksade võrseid lugedes saime teada, et puu okkad on 6-aastased Vaadeldav puu oli natukene hõredam kui teisd kuused tema ümber Puul puudusid hirmuvõrsed Kuusel puudusid ka erakordseselt lühikesed okkad, millest järeldasime, et puu pole haige Kogusime kuuselt 100 okkast, millest 14olid pruunikad ja 7 neist märgusid, millest järeldasime, et puu on noor ja okastel on üldiselt terve vahakiht Kogusime männilt 50 okkapaari, nendest 4 olid pruunid ja märgusid, järeldus: puu on noor ja tervete okastega
b Epp Petrone ajakirjanik, kirjanik, kirjastaja ja blogija. tütred Marta, Anna ja Maria Justin 2005 blogid 2007 petrone print Raamat Toit Maditsiin New York Amiš La famigliaga abiellumine Marta rääkima õppimine 9-11-01 Naljakaid juhtumeied “Look, this is a seal!” näitab Justin lasteraamatust pilte. Marta vahib mõtlikult hülgepilti. Ilmselt käiates peast läbi oma salvestatud informatsiooni: “viimanekord, kui ma tšekkisin, oli siil okastega mügarik ja ümmargune, nüüd on okkad kusagile ära kadunud.” “Ei ole siil!” ütleb ta siis. Me vahime Justiniga üksteisele nõutult otsa. Mis teha? Ära kiusa on Marta lemmik fraase. Eriti naljakas oli kord, kui Justin seisis turvamehena redeli all ja toetas teda hetkeks tagumikust, Marta pööras ringi ja karjus üle väljaku:”Issi! Ära kiusa Marta peput!” Õnneks olid mänguväljakul ameeriklased, kes eesti keelt ei oska, nii et keegi ei osanud Justinit milleski kahtlustama
Eestis 4 okaspuud:mänd kuusk kadakas jugapuu.lehis on ainukeMis langetab talveks lehed, ta suvihaljas. Harilik mänd, meie metsasLevinuim puuliik (1mänd 2kask 3kuusk), vastupidav vähenõudlik puu,Tal on tugev peajuur,mis kehvematel muldadel tungib sügavamale jaSaab sealt toitu. Harilik kuusk palju nõudlikum männist, pole sügavaleTung. Juurt, enamus juured paiknevad pinnalähedases kihis, ta eelistabToitaineterikkaid paiku.kuused taluvad häste varju.Harilik jugapuuTumeroheliste pehmete okastega puu. Nagu kadakad pole tal emasKäbisid. Valminud seemet kandev soomus on punane ja lihakas(Näeb välja nagu mari).jugapuu on mürgine puu.okaspuude tähtsusRikastavad õhku hapnikuga, mõjutavad mulla omadusi, reguleerivadVeereziimi.okaspuude seemned tähtis toit loomadele talvel.inimeseleTähtis tooraine pärast.
Metsa läksin ma... Oli üks suve hommik. Päike paistis ja ma mõtlesin metsa jalutama minna. Mets oli roheline ja ilus. Kuid see polnud ainus mis ma metsas n ägin. Mida võib veel metsas näha? Metsa jõudes nägin kõrgeid puid mis olid lehtede ja okastega kaetud, oli tunda värsket männi lõhna. Puudel istusid oravad ja üle nende lendas üks ilus,suur ja must harakas. Lausa külmavärinad käisid läbi. Kui mul tuli mõte kirjutada metsa ohta paar rida: Metsa läksid sa, mühisevasse metsa, läksid tuulutama, närve puhkama. Metsa läksin ma, metsast tulid välja sa. Teadsin, metsast pead sa välja tulema! Kui äkki nägin sambla sees kasvamas suuri, siniseid mustikaid. Ilma mõtlematta asusin neid kohe sööma
Maajade kiri Maajade kiri oli hieroglüüfkiri, mis sisaldas endas mitusada märki. Osa neist tähistasid silpe, osa aga üksikuid häälikuid. Ohverdamine Ohverdamiseks valitud inimese keha värviti siniseks ning viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsistjalust ja asetasid ta ohvrikivile. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Kultuuri lõpp Maaja kultuuri, kõrgajale tegid lõpu võõramaised sissetungijad, kes purustasid maajade uhked linnad ja allutasid nad endale. Lõplikult hävitasid maajade kultuuri hispaanlased, kes vallutasid Yucatani poolsaare 16. saj. keskel, hispaanlased põletasid ära ka maajade raamatud. Maajade kunst Palenque varemed Linna Tikali varemed Vaata videot Tikali varemete kohta siit! Numbrite süsteem Tänan vaatamast!
sees, ta nägu lõi särama, seda ta oligi tahtnud. Mul on tõsine põhjus arvata et Prints on pärit asteroidilt B 612, mille avastas keegi türgi täheteadlane. Kuid teda usuti alles teisel korral kui tal oli seljas elegantne sabakuub. Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad. Nad arvavad, et oma okastega on nad hirmuäratavad..." Prints käis külas kuningal kellel ei olnud kedagi valitseda, niiet ta hakkas Printsi käsutama. Seejärel läks ta külla Uhkeldajale kes oli täiesti kindel et Prints on tema imetleja, sest Uhkeldajale on kõik inimesed imetlejad. Prints külastas ka joodikut kellel oli häbi et ta jõi.. ..ning ärimeest kes muudkui korrutas et ta on tõsine inimene.. Ta kohtas laternasüütajat kelle planeet oli kõige väiksem, ja georaafi kelle planeet oli kümme korda
kõikidele teadmiste valdkonda. See julgustaks ühiskonda avalikust igapäevaelust rohkem osa võtma ja lahendada kerkinud probleeme koos. ,,Tormid sunnivad tammesid ajama oma juuri sügavamale," lausus kord inglise luuletaja George Herbert. Olen veendunud, et ka Euroopa Liit suudab jõuda üksmeelele ja võtta vastu ühine eelarve, mis oleks piisavalt paindlik, et rahuldada kõikide riikide vajadusi, sest Shakespeare'i sõnadest ,,elu on rooside ja okastega palistatud tee," võib mõista, et ükski otsus pole nii ideaalne, et oleks parim valik igale osavõtjale. Tuleb lihtsalt leida parim sellest, mis antakse.
end maa sisse kaevanud) · Heledavärviline karvkate, et ümbruse suhtes võimalikult nähtamatuks jääda. · Väike keha, pikk saba · Suveuni · Pole higinäärmeid, kuid on soolanäärmed. Iseloomulikke loomi · Karakal · Kaevurkilpkonn · Skorpion · Kõrbekivitäks · Väikekõrbehiir · Kõrbeiguaan Taimede kohastumusi · Peamiselt kasvavad põõsad ja poolpõõsad, mis on igihaljad või heitlehised. · Lehed on väikesed või asendunud okastega. · Sügavale ulatuv ja tugevasti hargnev juurestik · Taimed varuvad niiskel ajal vett vartesse, lehtedesse või viljadesse ning kasutavad seda hiljem põuaperioodil. Neid taimi nim. sukulentideks. Iseloomulikke taimi · Viigikaktus · Aaloe · Velviitsia · Kaameliastel · Tääkliilia · Hall kevadik Mullastik · Väga vähe huumust ning muld on seetõttu ühtlaselt helehall. · Seal, kus päikesekiirgus on suurem ja
taevasse ta pärast surma sattus. Maajad uskusid, et jumalad tarvitavad toiduks inimveres leiduvat võluainet ning olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Siniseks värvitud inimkeha viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Ohverdamisrituaal oli väga julm. Ohvrilt lõigati välja süda, ning pritsiti verega jumala kuju. Sellele järgnes veelgi rängem talitlus. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Vaatamata oma julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämusele olid maajad väga tark rahvas. Nende kalender oli täpsem kui tolleaegsetel eurooplastel, maaja matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid
Kõrbes õhm kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kõrbevöönd peamiselt 20ndate ja 30ndate vahemikus. Sahara Põhja Aafrikas, Araabia poolsaare ja Austraalia kõrbed asuavd pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond, kuna laskuv õhk muutub aina soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks. Kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, osalt igihaljad osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ja tihit asenduvad okastega. Plajudel väga sügavale ulatuv taimestik ning tugevasti hargnev mis võimaldab vett kätte saada. Osa taimi koguvad niiskel ajal vett oma juurtesse, vartesse, viljadesse või lehtedesse ning kasutavad seda põueperioodi ajal. Neid, näiteks aaloe ja kaktused nimetatakse sukulentideks. Enamik lühieataimed, teised elavad ebasoodse kuivaperioodi üle maa-alustes sälitusorganites. Mullad sisaldavad vähe huumust ja on setõttu helehallid
Samas on elu kui ekslemine labürindis. Ning pahatihti võib see tekitada hoopis tüdimuse elus. Chateaubriandi ,,Réne" elu sarnanebki justkui labürindiga: see on keerukas, salapärane ning mõistatuslik. Réne elu on kui labürint, mis tegelikult õnneliku lõppu ei leiagi. Amélie lahkub peagi tema juurest- nunnakloostrisse. Réne õnneaeg on läbi. Ta põgeneb. Seekord Ameerikasse, kus ta oma kurva elutee ka lõpetab. W.Shakespeare on öelnud, et elu on kui rooside ja okastega palistatud tee. Arvan, et ka eneseleidmisega on nii. Ühel hetkel näib tunduvat, et oleme ennast leidnud, teisel hetkel see tunne kaob ja muutub keeruliseks end jälle uuesti leida. Tekib nördimus ning soov justkui enda eest põgeneda. Paljud inimesed ei üritagi, kuid on ka neid, kes hakkavad ennast otsima alles elu lõpul. Sündmused on inimese eneseleidmise aluseks. Olgu need siis halvad või head- alati on midagi sellist, mida annab täiuslikumaks teha
Ilma igasuguse keerutamiseta küsis ta minult: ,,Kui lammas sööb põõsaid, siis sööb ta ka lilli?" ,,Lammas sööb kõike, mis ette juhtub." ,,Isegi lilli, millel on okkad?" ,,Jah, isegi lilli, millel on okkad." ,,Aga milleks need okkad siis on?" ,,Okastest pole mingit kasu, see on lilledest lihtsalt õelus." ,,Oh!" Aga väikese vaheaja järel sõnas ta mulle mingi jonniga: ,,Ma ei usu sind! Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad. Nad arvavad, et okastega on nad hirmuäratavamad... Või sina arvad, et lilled..." ,,Ah, ei, ei! Ma ei arva mitte midagi! Ütlesin, mis parasjagu pähe tuli. Mul on siin praegu tõsised asjad käsil!" Ta vaatas mulle hämmastunult otsa. ,,Tõsised asjad!" Ta nägi mind, nagu ma olin, haamer käes, sõrmed õlist mustad, kummardumas mingi asja kohale, mis paistis talle väga inetu. ,,Sa kõneled nagu suured inimesed!" See tegi mulle natuke häbi. Tema aga jätkas halastamatult: ,,Sa ei tee üldse vahet... ajad kõik segi
KREEKA Sinu Nimi 0. klass Elukool Juhendaja: Sinu vanaema Põhiandmed Pealinn on Ateena. Riigikeeleks kreeka keel. Rahvaarv 11 325 900 inimest. Pindala 131,967 km². Parlamentaarne vabariik. Iseseisev alates 25. märts 1821. Rahaühik euro. Euroopa Liidu liikmesriik alates 1992. Lipp vapp Asukoht Asub KaguEuroopas Balkani poolsaarel, Euroopa ja Aasia vahel. Joonia ning Egeuse mere ääres. 37º58´N 23º43´E laiuskraadidel. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgi. Geoloogiline ehitus Kõrged mäed, mis koosnevad peamiselt liivakivist. Tekkisid 13 miljonit aastat tagasi. Rannajoon moodustab palju suuremaid ja väiksemaid lahtesid. 10 miljonit aastat tagasi rebenes Kreeta saar maa küljest lahti. Santorini saar on vulkaanilise tekkega. ...
hästi palju arvutada. Ühel päeval võttis Sirli kooli kaasa kalkulaatori ja õpetaja võttis selle temalt ära . Kirjutas päevikusse märkuse ja käskis isal laupäeval kooli tulla . Kooli olid tulnud ka teiste laste isad.Õpetaja oli väga kuri ja ähvardas kõikide laste isasid .Seepärast sidusid isad õpetaja kinni ja saatsid Aafrikasse. Ühel päeval luges isa lehest imelikku uudist ,et linna lähedal on tohutu majasuurune elukas , kelle keha on kaetud okastega. Siim arvas ,et kui paneb köögi aknalauale küünla põlema ,et siis meelitab selle suure looma enda maja hoovi. Siis aga läks köögikardin põlema ja Sirli ja Siim kutsusid kojamehe appi, kes tuli oma merega ja kustutas tulekahju ära. Härra Lammas aga nägi , kuidas kojamees kõndis koridoris meri sabas ja laskis kojamehe hullumajja saata. Sirli ja Siim päästsid kojamehe hullumajast ära ja kojamees läks jõkke elama ja ütles ,et temast saab tõeline näkk.
jalad on lühikesed. Hambaid on 20 ja keha katavad kollakasvalged musta või pruuni tipuga okkad. Neid võib igal loomal olla kuni 30 tuhat. Kõhupoolel ning peas on okkaid üldiselt vähe, peamiselt kasvavad nad seljas. Urson tegutseb ringi peamiselt öösiti ning on aktiivne aasta ringi. Tema tegutsemispaiku on lihtne leida oakujuliste väljaheidete, näritud puukoore ning jälgede järgi niiskel pinnal. Karvavahetuse ajal kukuvad okkad ise kergelt välja. Turvalisuse tagab ta oma okastega, ähvardades nendega vaenlast, ise nad vaenlast ei ründa. Mõned vaenlased on tal näiteks ilves ja puuma. Suvel sööb urson rohttaimi, sügistel ja talvel aga koorib ta puid, süües koorealuseid mahlakaid ning tärkise- ja suhkrurikkaid kihte. Ta ei eelista ühtegi puud kindlalt, kõlbavad näiteks männid vahtrad ja künnapuud. Jooksuaeg saabub sügisel või sügistalvel. Isased hulguvad mööda metsa ja toovad kuuldavale kõrgeid helisid
kartlikult päikese poole ühe toreda pisikese ja üsna süütu idukese. Kui on tegemist reidse või roosi iduga, siis võib lasta tal kasvada nii nagu ta ise tahab. Kui tegemist on umbrohuga, siis tuleb taim otsekohe välja kitkuda. Väikese Printsi elu saladus: ta armastab lille, mis kasvas ta planeedil, tema jaoks oli see lill elu. Väike Prints kartis, et lammas sööb tema roosi ära. Lilled on õrnad. Nad on lihtsameelsed. Nad kaitsevad ennast nagu oskavad. Nad arvavad, et okastega on nad hirmuäratavada. Väikese Printsi meelest oli ,,tõsine asi" lammaste ja lillede sõda. Lilli ei tohi kunag kuulata, sest nad räägivad õnnetukstegevaid asju. Tekitavad meis kahetsust. Inimeste üle otsustatakse nagu lillede üle, sest halva/ülbe inimesega ei suhelda ega suhtuta nii nagu toredasse inimesesse. Asteroididel, mida Väike Prints külas, elasid kuningas, uhkeldaja, joodik, ärimees, laternasüütaja, vanahärra, kes tohutu pakse raamatuid kirjutas.
lisandiks külmale lihale. Õhukesi viile võib lisada boolile ja teistele jookidele. Säilita 4-8°C juures. Ladina keeles: Averrhoa carambola Inglise keeles: Star fruit, Karambola Soome k. 'tähtihedelmä' Litsimarjad Näeb küpsena välja nagu punane pehme okastega muna. Meeldivalt magushapu. Viljaliha on zeleetaoline, milles on kuni 24% kuivainet, peamiselt suhkrut. Seemet ja kesta ei sööda. Külmhoidlates säilivad kuni kolm kuud. Küpsed litsid on väga aromaatsed. Puuvili on eriti armastatud Hiinas. Litsi sobib salatitesse ja kokteilidesse. Samuti sobib neid niisama kohvi kõrvale näksida. Päikesekuivatatud litsit kutsutakse inglise keeles litsipähkliks (Lychee nut) ning see erineb värskest litsist oluliselt. Väliskest on
Taimed Kanarbik. Lehis. Mänd Nulg Erinevaid samblaid. Mustikas. Pohl Taimed Jugapu u Kadakas Tsuuga Sekvoi a Seedermän d o Tumetaiga on “tumedate” Taimestik okastega, mets on tihe ja varjuküllane. o Tihedad võrad kaitsevad • Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood. metsa madalamaid rindeid • Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja külma, tuule ja aurumise eest. kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad Vähese valguse tõttu on põõsa-
Tal on sadu elektronretseptor rakke noka sees, mis võtavad vastu elektrilisi signaale veest, jahtides saaki. Nokkloomad munevad mune. Mune hauduvad emased erilistes munemispesades. Kui muna koorub, väike nokkloomake saab piima ema piimanäärmetes, mis asuvad mööda imetaja kõhtu. Sipelgasiil Sipelgasiili võib leida igalt poolt Austraaliast. Nad on väikesed, ümmargused loomad suurte küünistega kaetud jalgadega, pika koonusega ja ta karvastik on kaetud teravate ning painduvate okastega. Nende söök koosneb peamiselt termiitidest, mille pärast tuleb ka nende rahvapärane nimetus, kui sipelgasiil. Sipelgasiil muneb samuti mune. Üks muna on munetud emase sipelgasiili kukrusse ning haudub 10ne päeva pärast. Väike sipelgasiil elab niikaua oma ema kukrus, kuni talle kasvavad okkad seljale. Sipelgasiili okkad seljal, on peamiselt kaitsemehhanism. Kui ohustatud, sipelgasiil kas rullub iseenda palliks kaetud okastega või kaevab iseendale augu, kus ainult tema okkad on väljas.
HEKID Teele Sukk · Hekkideks nimetatakse tihedalt kasvavate ning maapinnani ulatuvate okstega põõsaste ja puude rida. · Hekke nimetatakse ka põõsastaradeks. · Hästi hooldatud hekk on aiale tõeliseks ehteks. · Hekk raamib aeda ja loob ruumimulje, pakub kaitset tuulte ning võõraste pilkude eest. Hekiga piiratud aed kannatab vähem öökülmade all. · Hekid sobivad piirdetarana või tehistara kattena. · Hekid jaotatakse kahte rühma: · pügatud hekid · vabakujulised hekid. · Pügatud hekk on kõige tugevam piire, kuid nõuab päris palju tööd. · Eeliseks on aga see, et selline hekk ei võta palju ruumi, on vastupidav ja hea alternatiiv puidust tarale. Pügatud hekk Vabakujuline hekk kasvab kiiresti ja pakub juba lühikese aja järel rohelust ning kaitset. · Paljud vabakujulistes hekkides kasvavd põõsad õitsevad rikkalikult ja hekk on kergesti hooldatav, kuna seda pole vaja pidevalt lõigata. · Hooldustööde ajal lõigatakse va...
muutub pidevalt ning tal on kõrvarõngas). Ega Morgan eriti ei kurvasta ka, et tema nii populaarne pole. Kuid ühel sügisel muutub tema elu igati. Mängu tuleb üks väga kena tüdruk. Morgan ja tema parim sõber läbi aegade, kelleks on Robin, käivad koos trennis ning pealtnäha täiesti tavalise treeningu ajal silmavad nad trennis uut liiget. See on tüdruk nimega Laura Robin. Morgan üritab temaga kohe esimeses trennis tutvust teha, kuid noor tüdruk on nagu siil, kes oma okastega poisile kallale tormab. Seega saab Morgan temalt ainult mõned ükskõiksed sõnad ja ei muud midagi. Kuid esimesel koolipäeval tabab 16 aastast Morganit üllatus. Tema kõrvale on istunud too Laura ja eks see muudab neid ka lähedastemaks. Lisaks sellele palub Spartacus Morganil ühe ümbriku mingitele kahtlastele sellidele ära viia, sest tal endal ei ole väidetavalt aega. Poiss on muidugi nõus enda venda aitama, kuid pargis tabab teda üllatus
Siil harjub inimesega, külastades õuele pandud toitu ja prügipaiku. 8 Mõnes riigis on rajatud nn. "siilihaiglaid" (hedgehog hospitals), kus kosutatakse vigastatult või haigena leitud siile. Ohud ja vaenlased Siilidel on mõned omapärased vaenlased, sest siilid on kaitstud peaaegu tervet keha katvate okastega. Ohu korral tõmbab siil kerra nii, et ka katmata nägu ja kõhualune jäävad okastega varjatuks. Kassikakk võib neelata siili koos okastega. Nugis võib kraapida siili talvel magamiskohast välja ja ära süüa. Siilidest saavad jagu mäger ning mõned suuremad päevased ja öised röövlinnud. Täiskasvanud rebane ei saa siiliokastest üldjuhul jagu. Alfred Brehm väitis, et rebane pissib siilile peale, ning siil kerib ennast lahti ja kaitsetusse kõhualusesse tungivad kiskjahambad. Vanad raamatud on väidetavalt täis lugusid, kuida koer veeretab käpaga siili okaskera
Suured inimesed armastavad numbreid , sest neil puudub avatud mõttemaailm. 6aastat möödas, kui prints lambaga minema läks. Väike prints ei andnud KUNAGI seletusi. 5. Iga päev mõtiskledes sai ta teada rohkem printsist ja tema planeedist. 3 päeval ahvileivapuude söömisest. Printsi planeedil kasvas palju umbrohtu ja neid tuli välja kitkuda lasta. 6. Printsi meelelahutuseks olid päikeseloojangud mida ta nägi millal tahtis kuni 43 korda päevas. 7. Printsil oli lill okastega, kes oli kaitsetu ja ta vajas lambale suukorvi. Ta oli õnnelik lillega. 8. Printsi planeedil oligi üksainus lemmiklill, mis oli edev, kuid ilus. Ta ajas printsi oma jutuga tiigritest nutma ja palus tuulevarju. Prints oli kurb et kuulas lille kurba ja mõttetut juttu 9. Prints lahkus planeedilt tahtes leida midagi paremat maailmas.Pühkis oma ainukesi tulemägesid, vulkaani, umbrohtu.Lill vabandas oma tegude eest, kuid oli hilja printsi jaoks. 10. Prints külastas asteroide
KÕRB: Kliimavööde: troopiline Asukoht: pöörijoonte piirkond, külmade hooviste naabruses, kuivades siseosades. Kliima: kuum, kuiv, sajab väga harva, suur temp. Kõikumine, aurumine on suurem kui sademete hulk, kuivad ja kuumad tuuled, liivatormid. Riigid: Austraalia, Namiibia, Argentiina, Saudi-araabia, Egiptus, Alzeeria, Liibüa. Kõrbete liigid: kivikõrb, liivakõrb, savikõrb, soolakõrb, lössikõrb. Mullad: Hallmuld Taimed: Põõsad ja poolpõõsad, väiksed lehed, tihti asendunud okastega, lühiealised, lihakad lehed ja varred niiskuse hoidmiseks. Tüüpilised taimed: saksauul, tääkliilia, kaameliastel, mugulnurmikas, velviitsia, aaloe, suuresarveline piimalill, viigikaktus, hall kevadik. Kultuurtaimed: turkestani magun Loomad: öine eluviis, väike keha, pikk saba(küür) ladestuvad rasvad, varjevärvus, suveuni, väike veevajadus, higinäärmete asemel soolanäärmed, soomuseline kehakate. Tüüpilised loomad: skorpion, karakal, kaevurkilpkonn, sarvik-lõgismagu, karakal,
SAASTATUD ÕHK ON OHTLIK! Saastatud õhku toodavad tehased, autod, inimesed jne. Õhusaaste on loomulikult kahjulik kõigile inimestele. Eriti ohtlik on see aga astmaatikutele, vanureile, lastele, suhkruhaigetele ja hingamis- või südamehaiguste käes kannatajatele. Autotranspordist tulenev õhusaaste põhjustab igal aastal sadade inimeste surma. Ruumide õhk võib olla linnaõhust isegi kuni 10 korda kehvemas seisus. Õhu saastatus töö- ja eluruumides on üks viiest ohtlikumast inimese tervist kahjustavast tegurist. Paraku veedab enamik inimesi 90 protsenti oma päevast just siseruumides, mitte õues. Tõsine probleem on ka toaõhu suhteliselt väike niiskus, eriti talvekuudel. Just sellest on sageli tingitud külma aja tervisehädad: nohu, allergia ning astmahood. Ruumide õhk on saastatud ehitusmaterjalide, seina- ja põrandakatete, koduelektroonika ning mööbli tõttu, millest lendub õhku mitmeid inimesele kahjulikke mürgiseid kemik...
Meil on kogemused, mis võivad olla nii head kui ka halvemad, aga need õpetavad meid ja neid on vaja. Samuti vajame ka ilusat lapsepõlve, mälestusi, vanemaid, kodu ja sõpru. Kõik inimesed tahavad olla õnnelikud. Mõned teevad selleks rohkem, mõned vähem. Oma peaaegu kahekümne nelja eluaasta kogemustest olen nii mõndagi õppinud ning tean, et üksnes eluraskused õpetavad meid elu hüvesid hindama. Shakespeare ütles kord, et elu on rooside ja okastega palistatud tee. Jah tõesti, nii see on. Meie elus on palju ilusat, kuid tihti tuleb ette ka raskusi. Mäletan aega, kus sain 17 ja pidin olude sunnil kodust lahkuma. Tihti juhtus, et olin päevi söömata ja magamata, ekslesin Euroopa suurlinnades, otsides tööd ja kohta, mida koduks kutsuda. Just tänu noile hetkedele oskan hinnata oma praegust olukorda, kus mul on kõik olemas. Mäletan ka neid hetki, kus mul väga hästi läks tänu neile oskan parema poole pürgida.
jaoks muutub eneseleidmine väga keeruliseks protsessiks. Justkui J.Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi tulevat. Nimitegelane Josef K. põgeneb hirmu eest ning toimub eneseotsimine läbi teiste inimeste. Protsess areneb, keerleb, seisab- see on teadmata. Kuna protsess on pidev sündmuste teke, siis on ta jäänud Kafka teoses lõpetamata- Josef K. süüdimõistmise tegelik põhjus ei ole teada ka teose lõpuks. W.Shakespeare on öelnud, et elu on kui rooside ja okastega palistatud tee. Arvan, et ka eneseleidmisega on nii. Ühel hetkel näib tunduvat, et oleme ennast leidnud, teisel hetkel see tunne kaob ja muutub keeruliseks end jälle uuesti leida. Paljud inimesed ei üritagi, kuid on ka neid, kes hakkavad ennast otsima alles elu lõpul. Sündmused on inimese eneseleidmise aluseks. Olgu need siis halvad või head- alati on midagi sellist, mida annab täiuslikumaks teha. Halbade tegude tõttu õpivad inimesed enda paremini tundma. Toimub
veitchii, A.balsamea, A.fraserii, Abies holophylla Abies concolor A.koreana, A.sachalinensis, A.arizonica, (meie oludes ainuke jäikade (ainus, millel okkad mõlemalt A.alba (haruldane) okastega nulg) poolt ühtlaselt hallid; okkad pikad nagu männil, kuid 1- kaupa) Okkad:
peapreestrile, kes piserdas südamest pritsiva verega jumala kuju, kellele ohver toodi. Seejärel heideti laip püramiidilt alla ning nüliti. Peapreester tõmbas värskeltnülitud naha endale selga ja alustas rituaalset tantsu. Ohvri keha samal ajal kas põletati või kui ohverdatu oli mehine sõjamees jaotati talitusel osalejate vahel söömiseks. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Ohvrialtaril surmatu andis oma elu kogukonna hea kaokäigu nimel. Pealegi sattus ta kohe parimasse kolmeteistkümnendasse taevasse, kus jumal Itzamna ise hoolitses tema heaolu eest. Vaatamata oma julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämusele (elasid nad ju tegelikult veel kiviajas) olid maajad väga tark rahvas. Nende kalender oli täpsem kui
proovima. Vetetaim kaotas. Kalevipoeg seadis oma sammud hoopis Peipsi poole, et laudasid tuua. Lauad ostetud, siis heitis ta puhkama. Magades varastas sorts tema ülevõimsa mõõga ära. Üe jõe minnes, kukkus mõõk aga vette ja sinna ta jäigi, isegi Kalevipoeg ei saanud teda sealt välja. Läks Kalevipoeg koduteele jälle, kui talle tulid vastu kolm meest, kes hakkasid vägilasele valu andma. Tal oli raske neist jagu saada, kuid siil põõsas aitas teda. Tänutäheks kinkis kangelane talle okastega kasuka. Siis pani aga sorts Kalevipoja sügavasse unne ja keegi ei saanud teda kuskilt kätte ega leidnud üles. Ärgates läks ta uuesti laudade järele, aga tagasiteel ta sattus Endla järve ääres ühte koopasse, kus leemeliigutajad juhatasid ta põrgu teele. Seal päästis ta ära põrgupiigad, kes olid sinna vangistusse jäänud ja tegi Sarvik-taadile uut ja vana. Sarvikul õnnestus aga ellu jääda ning Kalevipoeg lubas veel tagasi tulla, et see asi korralikult ära lõpetada
7 liiki elab Antarktikas ja veel 7 polaarjoone taga Antarktikas. Eluviis: Delfiinid elavad karjana. Elab kuni 30 a. vanaks. Ujumiskiirus: Enamasti 36 km/h, kuid võivad ka ujuda 60 km/h Toit:Toituvad parvkaladest (kilu,heeringas, sardiin jne) Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja. Merisiilik Merisiilikud (Echinoidea) on väikesed okkalised mere-elulised loomad, kes moodustavad okasnahksete hõimkonna.Merisiilikute ümmargune keha on kaetud arvukate okastega, mis mõnikord on mürgised, keha pikkus on 3 10 cm.Nende lubiplaadid on kokku kasvanud ja moodustavad karbitaolise toese. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiogad nagu siili okkad. Merisiilik saab iga okast eraldi liigutada.Läbi skeletiavade ulatuvad välja merisiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka keha alumisel poolel asuvaid okkaid.Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja
Peenekstambitud pipraterad on veega täidetud klaasi põhjas aknalaual. Uurija ei kiirusta: tuleb aega anda ligunemiseks, et mikroskoopilised osakesed lahti tuleksid ja üksteisest eralduksid. Ta ootab kannatlikult ja alles neljandal päeval võtab ta tilga pipraleotist ning paneb selle oma kõige kangema suurendusklaasiga mikroskopiumi fookusse. Mis ta nüüd seal näeb? Ta ei saa kuidagi aru, mis on juhtunud. suurendusklaas näitab midagi hoopis ootamatut. Pole mingeid okastega varustatud osakesi, pole jälgegi sellisest ehitusest, nagu ta lootis leida. Tema ees on elavate, liikuvate, vilgaste olendite maailm, kes sarnanevad kalade või ussidega, ainult, et nad mahuvad ühte tillukesse pipraleotise tilka. Suur õnn - terve senitundmatu maailma avastamine! Leeuwenhoek hakkas oma avastatud elukaid kutsuma leotisloomadeks. 5 Hooke nägi mikroskoobis ainult rakkude kesti. Tema avastatud kambrikestes polnud sisu,
Suured okasmetsad on olulised õhu rikastamisel hapnikuga. 4 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS Juur Paljasseemnetaimedel on enamasti segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest. Juurestiku kuju ja suurus sõltub taime kasvukeskkonnast Vars Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks. Okaspuudel eristatakse pikk- ja lühivõrseid. Pikkvõrsed on kaetud okastega ja nende kasv on piiramatu. Tänu sellele taim kasvabki. Lühivõrsed kinnituvad pikkvõrsetele, nad on lühikesed ja piiratud kasvuga. Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult lühivõrsete tippu. Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude
(F. Schiller) Sõprus valitseb ainult heade inimeste vahel. (Diogenes) Kõige vanem sõprus peab olema kõige armsam- nagu kõige vanem vein. (Cicero) Minu deviisiks on lühikesed kirjad ja pikad sõprused. (Voltaire) Sõprus ütleb vähe meelitusi, kuid annab nõu niipalju, kui ta seda suudab. (H. de Balzac) Keskpärases hinges on kõik keskpärane, niihästi sõprus kui ka kõik muu. (B. Pascal) Nagu armastus, nii on ka sõprus joovastavalt lõhnava õie ja teravate okastega roos. (V. Belinski) Kui puuduvad armastus ja sõprus, on elult võetud kogu tema mõnu. (Cicero) Sõprus pole rikutud südamete jaoks. (Voltaire) Võida enesele sõprus heade tegudega. Selles seisnebki tõelise sõpruse mõte. (Abdul-Faradj) Sõprus on ühiskonna täiuse ülimaks astmeks. (M. Montaigne) Nii harukordne kui tõeline armastus ongi, kuid tõeline sõprus on veelgi harukordsem. (La Rochefoucauld) Mingisugune sõprus pole võimalik ilma vastastikuse lugupidamiseta. (A
Kõrb Kõrbed ja poolkõrbed levivad kuuma ja kuiva troopilise kllimaga aladel ning hõlmavad ligikaudu veerani kogu maismaa pindalast. Õhk on kõrbes väga kuiv, taevas pilvitu ning sademeid langeb harva. Kuigi kõrb võib tunduda elutuna, on see väga huvitavate taime- ja loomaliikide kasvu- ja levikualaks. Kõrbevööndis kasvavad peamiselt põõsad ja poolpõõsad, mis on osalt igihaljad, osalt heitlehised. Nende lehed on väikesed ja tihti asendunud okastega. Kõrbetaimed sisaldavad sageli tugevalõhnalisi eeterlikke õlisid. Mõnedel kõrbetaimedel on pikad juured, et saada kätte sügaval maa sees peidus olevat vett. Teised teevad kõik selleks, et kpguda endasse vett lühikeste vihmaperioodide vältel, kui ümberringi on palju vett. Kõrbetes kasvavad sellised taimed nagu prospoosis, velvitsia, raagpõõsas, käokuld, agaavi ja palju erinevaid kaktuseid. Parasvöötme rohtla
Temperatuur aastaringselt kuum. Ööpäevane temperatuuride amplituud suur (u. 50°C). Lõunapoolkeral sajab septembris ja oktoobris, põhjapoolkeral märtsis, aprillis ja mais. 3. Piirkonnad Aafrika (Sahara, Namib, Kalahari), Aasia (Gobi, Taklimakan, Karakum, Thar, Araabia), Austraalia, Põhja-Ameerika (Sonora). 4. Taimestik peamised taimed on põõsad ja poolpõõsad. Need on osaliselt igihaljad, osaliselt heitlehelised. Lehed tihti asendunud okastega. Taimedel suur, haruline ja sügavale ulatuv juurestik ja lühike eluiga. Põhilised taimed: kaktused, aaloed. 5. Mullastik vähe huumust, helehall. Mulla pinnale ja ülaossa ladestub palju sooli. 6. Loomastik öine eluviis. Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida.
· kliiniline vereanalüüs vereanalüüs, mis näitab vere koostises olevate vormelementide muutusi (näit. leukotsüüdid, erütrotsüüdid, trombotsüüdid jne); · biokeemiline vereanalüüs erinevate organite ainevahetuse tulemusena tekkinud produktide määr, mida saab mõõta (näiteks kreatiniini hulk neeru ainevahetuse korral, bilirubiini hulk maksa ainevahetuse korral jne); · okasõun erütrotsüüt, mis meenutab mikroskoobi all okastega õuna; · helicobakter bylori mao limaskestal elunev bakter, mille olemasolu viitab madalale hügieenitasemele. 5 Hemoglobiin on põhiline punaste vereliblede erütrotsüütide "hingamispigment". See koosneb valgulisest osast globiinist ja rauda sisaldavast heemirühmast, mis varustab rakke hapnikuga. Norm: 100130 ühikut. Hemoglobiini näitajate alanemine osutab aneemia ilmingutele.
Täisvalguses püstised, varjus kahele poole kammitud. *Pung vaiguta(või kergelt vaigused), munajas, soomused näha. *Käbi (10-15) suur, silinderjas. Seemnesoomuste välisosa kergelt karvane. Kattesoomuste (nõelja tipuga) tipuosa käbi aluse poole kõverdunud. 12) Abies nordmanniana kaukaasia nulg [väga haruldane] *Võrse karvane (hõredad, läikivad, lühikesed),oliivrohekaspruun. *Okas pikk, pealt läikiv tumeroheline, okkad enamvähem sama pikad. Peaaegu kõige laiemate okastega nulg *Pung vaiguta, laikoonusjad, teravatipulised. *Käbi(12-16) rohkelt vaigune, kattesoomused väljaulatuvad ja käbi aluse poole kõverdunud. 13) Abies x phanerolepis värdnulg *Võrse kergelt karvane (hõredad, hallid). *Okas harjalt püsti, lühike, tipust laienev, tugev ja jäik. Õhulõhed allküljel ja tipus pealküljel. *Pung vaigune. *Käbi kattesoomused ulatuvad seemnesoomuste tagant välja kogu käbi ulatuses, suunatud käbi tipu suunas (ei ole tagasi kõverdunud).
NÄDALA TEEMA: ,,NAERATA METSALE JA METS NAERATAB SULLE VASTU" LASTE VANUS: 5-6 EESMÄRGID: 1. Laps kuulab teisi ning avalsab oma mõtteid. 2. Laps kuulab muusikat. 3. Laps laulab eeslaulja järgi. 4. Laps liigub vastavalt mängu juhisele. 5. Laps osaleb aktiivselt tegevustes. 6. Laps teab ja tunneb mõningaid metsloomi (vihmauss, põder, siil, konn), puude lehti. 7. Laps teab ja tunneb häälikuid M, E, T, S, I, L. 8. Laps liigutab oma sõrmi ja käsi vastavalt näpumängule. 9. Laps leiab pildilt erinevused. 10. Laps kasutab pastelle. 11. Laps voolib siili. 12. Laps tunneb kastaneid ja tõrusid. 13. Laps tunneb huvi metsas leiduvate seente, marjade, lillede jms üle. ESMASPÄEV TEISIPÄEV KOLMAPÄEV NELJAPÄEV REEDE Laulumäng Näpumäng Laulumäng ,,Seen ja Näpumäng ,,Vihmauss" ...
· Neli ohvrit saatvat preestrit haarasid seal tal käsist-jalust ja asetasid ta ohvrikivile · Laip heideti püramiidilt alla ning nüliti · Peapreester tõmbas värskeltnülitud naha endale selga ja alustas rituaalset tantsu · Ohvri keha samal ajal kas põletati või kui ohverdatu oli mehine sõjamees jaotati talitusel osalejate vahel söömiseks · Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus · Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde · Surma ei kardetud, kui sind ohverdati pääsesid kohe kõige kõrgemasse taevasse. · Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne · Maajad kasutasid arvutamisel kahekümnendsüsteemi, mille põhiühikuks oli 1 uinal (inimene), mis jagunes 20 kiniks (10 sõrme+10 varvast) · Esimestena võtsid nad kasutusele arvu nulli · Ainsaks erinevuseks on see, et meie kasutame kümmet numbrit, maajad kasutasid kahtkümmend
majapidamispaberi ja PVA liimiga, et tekiks sujuv üleminek (joonis 9). Hakkasin kunstokkaid okstele liimima kasutades liimipüssi (joonis 10). Kuna liimipüssi kuum liim kõrvetas näppe, võtsin appi traaditangid, et okkaid liimi jahtumiseni paigal hoida. Kasutasin kääre, et pügada puud veidi, kuna suured nähtavad okkad puul ei näinud kaugelt naturaalsed välja. Kunstokkad võtsime omakorda poest ostetud kunst oksalt. Ühe männi jaoks oli arvestatud umbes kahe oksatäie okastega. Kasutasin ära ühe rohelise kunstoksa, murdes sellelt väikseid okkatutte ning liimides need oma puule risti-rästi, et luua täidlust (joonis 11). 20. november Lõpetasin esimese metsamänni lisades mõnda kohta okkaid juurde ning alustasin järgmise puuga. Järgmise puuna tegin rannamänni. Seekord valisin kõveramad oksad. Tasakaalu loomiseks tuli kinnitada trelli ja kruviga teine oks esimese külge (joonis 12). Selles abistas mind juhendaja
Põhja-Aafrikas aga kuuluvad nii värsked kui kuivatatud datlid lisaks magusatele ka paljudesse soolastesse roogadesse. Datlid sobivad kokku ka juustu ja pähklitega. Kuivatatud datleid võib kasutada ka müslisse segamiseks või salatitele pealepuistamiseks. Säilitamine Vilju säilitatakse naturaalselt 0...+2 kraadi juures (1 kuni 2 kuud) või külmutatult 18 kraadi. Durian Kirjeldus Durian on ümmarguse või ovaalse kujuga ning kaetud teravate okastega. Värvilt on see pruunikasroheline, küpsedes muutub veidi kollasemaks. Vili koosneb mitmest sektorist ja võib olla üsna suur ja raske, kuni 9 kg. Viljaliha on helekollane, pehme. Maitse on eriline, meenutades maasikat ja vanilli. Durian pärineb Malaisiast. Ta on tõeline delikatess maades, kus seda kasvatatakse. Kasutamine Kõige parem on duriani süüa värskelt. Serveeri näiteks värkete maasikatega, mis veelgi rõhutab maitset
Pilt 5. Harilik Kuusk HARILIK KADAKAS (Juniperus communis) Rahvasuus kattai, kadajas, kadarik. Kadaka okkad on kolmekaupa männases ja nende eluiga on neli aastat. Kadakas on kahekojaline taim. Kadakas (pilt 6) on eeterlikke õlisid ja suhkruid. Puul on meeldiv aroom ja kasulik toime suitsusaunas. Valades kadakaokstele keevat vett ja tekkivat auru sisse hingata, aitab see köha, nohu ja kopsuhaiguste vastu. Okastest, okstest ja merikäbidest saab valmistada raviomadustega õli. Okastega on tehtud vanniveest ravivett, mis aitab reuma ja liigesehaiguste korral. Kadakamarjad aitavad neeru-, põie-, soole-, ja maohädade korral, ka söögiisu tõstmiseks. Palju huvitavaid raviomadusi on meie meresaarte ja Loode-Eesti ühel tavalisemal puul tingitud temas sisalduvatest eeterlikest õlidest ja suhkrutest. Need annavad puule meeldiva aroomi, suitsusauna kasuliku toime. Tekkiv suits hävitab väga hästi kahjulikke pisikuid.
Tüve koor on hallikas kuni tumehallikaspruun, vanemas eas on korp laiade pikkiribide ja -lõhedega ning tüve diameeter on 0,7-1,5m. Võra on pikkade okstega ja koonusjas, vanemas eas muutub laiuvaks kuni vihmavarjukujuliseks. Võra on kompaksem ja tänu suurtele okastele tumedam kui harilikul mänil. Võrsed on tugevad, hele- kuni oranzpruunid, paljad ja külgvõrseid esineb vähe. Pungad on teravatipulised munajad, nõrgalt vaigused, hallikaspruunid ja võrreldes võrsete ja okastega suhteliselt väiksed (1-1,5cm). Okkad on (4)8-15(18) cm pikad, sirged, jäigad, tumerohelised ja asetsevad tihedalt 2- kaupa. Kilejas okkatupp on püsiv ja 10-15mm pikk. Käbid on sümeetrilise piklikmunaja kujuga, (4)5-8(12)cm pikad 2-4cm läbimõõduga, avanenult 5-7cm; istuvad oksal jäigalt, valmivad teise aasta hilissügiseks, olles siis hele- kuni kollakaspruunid ja nõrgalt läikivad. Apofüüs on keskmise paksusega, selle tipuosa vähe tumedam pruun
Kesk- Aafrikas elaval arlekiinsikul on ühed kõige pikemad tundlad väljasirutatutena ulatuksid need peaaegu üle kogu selle lehekülje. Selliste koletiste jälile saamine vajab kannatust, sest harilikult on nad aktiivsed alles pärast päikeseloojangut. Ent palju lihtsam on märgata sipelagaid, sest enamik neist tegutseb päevaajal. Vihmametsapuud kui eluvormi iseloomustavad järgmised omadused. Tüved on saledad, väheste okastega, võra kõrge ja suhteliselt väike. Koor on õhuke, tihti roheline,korbata. Aastarõngaid ei kujune; puude vanus ei ületa arvatavasti 250 aastat. Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on kujunenud õhukesed lamedad plankjuured ja õhujuured; puud kinnituvad ka liaanide abil. Lehed on enamasti suured, suurus varieerub vastavalt asukohale võras. Kasvukuhikud on kaetud karvade, lima või alglehtedega; pungasoomused puuduvad. Võsude kasv on kiire ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
