Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bioloogia eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on püriit ?
  • Paljunemise eostele on iseloomulikud .... (mis asi/element vms) ?
  • Paljunemise, 2 seigseened, viimane- vibur ?
 
Säutsu twitteris
1. Taimeraku erilised osad:  plastiidid (kloro, kromo, leuko , amülo), vakuool , rakukest ?. 
Plastiidide  funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete 
süntees (nende seas on  rasvhapped  ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride 
ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest 
(varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. 
* kloroplastid  – fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille 
annab neile klorofüll. 
*kromoplastid – pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranžpunaseid 
värvaineid, mis võivad anda  juurtele , õitele või viljadele kollase, oranži või punase värvuse. 
Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. 
*leukoplastid – monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne 
on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad asuvad rohkesti  juurtes , risoomides ja 
mugulates  
*amüloplastiidid – tärklise säilitamine 
*elaioplastiidid – rasvade säilitamine 
*proteinoplastiidid –  proteiini  säilitamine ja modifitseerimine  
Vakuool on taimede rakkude ning  magevees  ja osal merevees elunevate üherakulise 
organismide organoid, mis täidab seedeorgani ülesandeid. See on seotud osmootse rõhu 
reguleerimise ja eritusega. Vakuool kujutab endast membraaniga ümbritsetud põiekest, mis 
perioodiliselt ilmub tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Tekkimise ajal haaratakse 
väliskeskkonnast toitaineid, mis vakuooli  rändamise ajal raku sees imenduvad läbi 
membraani. Teises suunas, vakuooli sisse toimetatakse organismi elutegevuse jääkaineid. 
Lõpuks tühjeneb vakuool väliskeskkonda. Vakuoolid on eriti omased taimerakkudele. 
Bakterites võivad vakuoolid sisaldada  gaasi 
Rakukest on rakumembraanist väljapool olev kest. Rakukest esineb taimerakkudel ja 
seenerakkudel, loomarakkudel aga enamasti puudub. Rakukest annab rakule tugevuse ja 
kindla kuju. 
Rakukesta materjaliks on enamasti  tsellulooshemitselluloos  või kitiin. 
2. Punavetikad , näidis liik. 
Rhodophyta. Liike umbes 400. Nad on levinud troopilistes ja subtroopilistes, harvem 
parasvöötme meredes, ainult vähesed elavad magevees ja mullas. Nende  tallus on 
paljurakulistest harunevatest niitidest koosnev puhma kujuline, harvem plaatjas või lehtjas, 
kuni 2m pikk. Nagu pruunvetikatelgi, esineb eristumine kudede taolisteks rakkude 
kogumiteks. Kasv on hajutatud (spetsialiseerunud kasvuvöötmeid ei ole) või tipmine  
(kasvuvöötmed asuvad  talluse harude tippudes). Kõige primitiivsematel liikidel on tallus 
üherakuline või koloonialine. Elutsüklis puuduvad liikumisvõimelised vormid. Punavetikatel 
on väga mitmesugune värvus, mis on tngitud pigmentide – klorofülli, karotinoidide
fükoerütriini, fükotsüaani esinemisest erinevates hulgalistest vahekordades. Kromatofoorid on 
enamasti plaatjad, ilma pürenoidideta. Varuaineks on eriline florideetärklis. Pektiinainetest ja 
tselluloosist koosnevad rakukestad koos vahelamellidega limastuvad vahel nii tugevasti, et 
kogu tallus muutub sültjaks. Sellepärast kasutatakse neid agari toorainena. Mõnedel liikidel 
on rakukest inkrusteeritud lubjaga, mis muudab talluse kivikõvaks. Sellised liigid võtavad osa 
korallriffide  moodustamisest. 
Suguline paljunemine on oogaamia. Paljunemise emaselundit nimetatakse karpogoonika. See 
on üherakuline, temas alumist, laienenud osa, milles paikneb munarakk , nimetatakse mõhuks 
ja ülemist peenikest, torukujulist osa – trihhogüüniks. Anteriidid esinevad rühmadena, 
kusjuures igaühes tekib üks liikumivõimetu gameet, mida nimetatakse spermaatsiumiks. 
Enamik punavetikaid on kahekojalised. Spermaatsiumid väljuvad anteriididest ja kantakse 
veevooluga trihhogüünidele. Trihhogüüni kest limastub, spermaatsium tungib karpogooni ja 
liitub munarakuga. Sügoot jaguneb kohe, puhkeperioodita, ja areneb diploidseks harunevaks 
niitjaks talluseks. Nende niitide otstel tekivad karpospoorid. Viljastumine mõjutab ka 
karpogooni naabruses asetsevaid vegetatiivseid rakke. Need jagunevad samuti intensiivsemalt 
ja moodustavad karpospoore ümbritseva keraja tsütokarbi. 
Sugutu  paljunemise puhul tekivad tallusel sporangiumid, mis sisaldavad üht monospoori või 
nelja tetraspoori. 
Monospoorsete liikide elutsükkel möödub haploidses faasis, diploidne on ainult sügoot. 
Tetraspoorsetel liikidel toimub gameto- ja sporofüüdi vaheldumine , kuigi need väliselt 
teineteisest ei erine. Enne tetraspooride moodustumist toimub meioos. Haploidne tetraspoor 
areneb gametangiumidega gametofüüdiks, diploidne karpospoor – tetrasporangiumidega 
sporofüüdiks. 
Paljud punavetikad on tooraineks agari ja joodi tootmisel, neid tarvitatakse loomasöödaks ja 
toiduks.  
Liike: lambavetikas, iiri sammal ,  
3. Pruunvetikad, näidis liik. !!! 
Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides , peamiselt rannaäärses 
madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa . Talluse iseloomulik 
värvus – oliivirohelisest tumepruunini – tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, 
karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. 
Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni, 
mille pikkus ulatub vahel 30-50 meetrini. Madalamal arenguastmel olevate liikide tallus on 
niitjas , koosneb ühest rakkude  reast . Kõrgemalt arenenud liikidel jagunevad rakud mitmes 
tasandis ja on osaliselt eristunud, moodustades rakkude komplekse, mis sarnanevad 
assimilatsiooni-, säilitus-, tugi- ja juhtkudedega. Selline eristumine on tingitud talluse 
liigestumisest osadeks , mis täidavad erinevaid ülesandeid:risoidideks, teljeks ja fülloidideks. 
Pruunvetikate rakud on ühe  tuumaga . Kromatofoorid on enamasti kettakujulised, neid on 
rakus palju. Varuained ladstuvad laminariini (polüsahhariid), manniidi (suhkuralkohol) ja 
õlide kujul. Pektiinainetest ja tselluloosist koosnevad rakukestad limastuvad kergesti. Tallus 
kasvab tipmiselt või interkalaarselt. Eluea pikkus ulatub mitme aastani. 
Vegetetiivne paljunemine toimub talluse tükkide abil. Sugutu paljunemine toimub arvukate 
kahe viburiga zoospooride abil, mis tekivad üherakulistes, harvem paljurakulistes 
zoosporangiumides, või tetrasporangiumides tekkivate tetraspooride abil. 
Suguline paljunemine iso-, hetero - või oogaamiaga. Iso- ja heterogameedid tekivad 
paljurakulistes gametangiumides, oogoonid ja anteriidid on üherakulised. Kõigil 
pruunvetikatel peale seltsi Fucales esineb elutsüklis hästiväljendunud faaside   vaheldus
Meioos toimub zoo- või tetrasporangiumides. Zoo- või tetraspooridest areneb gametofüüt (n), 
mis võib olla ühe- või kahesuguline. Sügoot areneb ilma puhkeperioodita sporofüüdiks (2n). 
Erinevatel perekondadel on faaside vaheldus eriilmeline : ühtedel ei erine sporofüüt ja 
gametofüüt väliselt, teistel on sporofüüt suurem ja pikaealisem kui gametofüüt. 
Pruunvetikad moodusatavad hiigelsuure fütomassiga veealuseid niitusid. Nad omavad üha 
suurenevat tähtsust sööda-, toidu- ja ravimitaimedena ning tehnilise toorainena. 
Liike: põisadru,  
4. Meioos inimesel. ( astmed
Igale liigile on iseloomulik kindel kromosoomide arv. Et sugulise paljunemisel 
kromosoomide arv viljastumise tulemusena kahekordistuks, selleks peab nende arv 
sugurakkudes vähenema kaks korda. See toimub sugurakkude arengu käigus. Raku 
jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, 
nimetatakse meioosiks.  
Meioosis kaks korda vähenenud kromosoomistikku nimetatakse haploidseks. Seega on 
organismide sugurakkudes enamasti haploidna  kromosoomistik (tähistus – n). Munaraku 
viljastumisel ühinevad kahe suguraku kromosoomid ja taastub liigile omane kahekordne ehk 
diploidne kromosoomistik (tähistus – 2n). Näiteks on inimesel kõigis keharakkudes ehk 
somaatilistes rakkudes diploidne kromosoomistik 2n=46 ja sugurakkudes ehk gameetides 
haploidne kromosoomistik n=23.  
Meioos kaasneb sugurakkude küpsemisega ning eoste moodustumisega. Protsess koosneb 
kahest järjestikulisest jagunemisest, mille tulemusena tekib neli tütarrakku. Sarnaselt 
mitoosiga eristatakse meioosi mõlemas jagunemises nelja faasi.  
Meioosile eelnev interfaas sarnaneb mitoosi omaga: toimub DNA kahekordistumine, 
suureneb rakuorganieelide arv ja sünteesitakse makroergilisi ühendeid. Tsentrosoomi 
koostisse kuuluvad tsentrioolid kahestuvad ja sellega on meioosieelses tsentrosoomis kaks 
paari tsentrioole.  
Kõigi nimetatud protsesside poolest sarnaneb meioosi esimese jagunemise  profaas mitoosi 
algusega. Põhiline erinevus seisneb aga selles, et meioosi  profaasis  liibuvad homoloogilised  
kromosoomid paarikaupa ja vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Sellist nähtust 
nimetatakse kromosoomide ristsiirdeks. Viimasega kaasneb geenivahetus, mis on üheks 
päriliku  muutlikuse  allikaks.  
Võrreldes mitoosi esimese faasiga vältab meioosi esimene jagunemise profaas tunduvalt 
kauem – see võib mõnikord kesta päevi või isegi aastaid. Viimane on iseloomulik paljude 
imetajate munarakkudele.  
Metafaasiks ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest veel täielikult eraldunud ka 
liiguvad paarikaupa ekvaatoritasandile. Nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid.  
Anafaasis – kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid lahknevad poolustele
Faas algab homoloogiliste  kromosoomide eraldumisega teineteisest ekvaatoritasandil ja jõuab 
lõpule nende jõudmisega poolustele.  
Telofaas  – nöördub  rakumembraan sisse, koos sellega kahestub ka tsütoplasma ja tsütokineesi 
tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Tsentroolid kahestuvad jällegi ning seega on 
tsentrosoomi koostises kaks paari tsentrioole. Erinevalt mitoosist ei keerdu kromosoomid 
täielikult lahti, tuumamembraane enamasti ei teki ja tuumakesi ei moodustu. Esimese 
jagunemise tulemusena on
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bioloogia eksam #1 Bioloogia eksam #2 Bioloogia eksam #3 Bioloogia eksam #4 Bioloogia eksam #5 Bioloogia eksam #6 Bioloogia eksam #7 Bioloogia eksam #8 Bioloogia eksam #9 Bioloogia eksam #10 Bioloogia eksam #11 Bioloogia eksam #12 Bioloogia eksam #13 Bioloogia eksam #14 Bioloogia eksam #15 Bioloogia eksam #16 Bioloogia eksam #17
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaneelirull Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

11
rtf
Bioloogia konspekt
15
pdf
Bioloogia eksamiks
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
15
docx
Bioloogia eksam
17
doc
Üldbioloogia eksami konspekt
22
docx
Bioloogia eksam 2011- vastused
25
docx
BIOLOOGIA EKSAM-8-klass
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun