all. Metsisel on pesas 4-10kreemkollast pruunide laikudega muna. Kolme nädala pärast kooruvad pojad, kes oma pesa kohe ka maha jätavad. Toitumine. Talvise toidu moodustavad peamiselt männiokkad, kevadel lisanduvad kadakamarjad ning erinevad rohttaimede osad. Suvel on peatoiduks õied, viljad, selgrootud loomad. Sügisel toitub marjadest ja muudest taimedeosadest. Elupaik. Metsis on taigametsadele iseloomulik lind. Eestis on metsis ühtlaselt levinud, saartel on teda vähe. Elupaigaks sobivad kõige enam vanad suured okaspuumetsad. Eelistab niiskemaid metsi. Nagu ka teder, nii muudab ka metsis vastavalt elutsüklile oma elupaika. Kevadisteks mängupaikadeks valib metsis okasmetsi ja rabamännikuid, kus esineb mänguks sobivate okstega mände. Metsis mängib puude okstel, vähem maapinnal. Paaril viimasel aastakümnelon lindude arv siiski jäänud pidama2000-3000 linnu piirile. Pesaelu
sulestik on ookrikirju, rinnal on suurem roostepunane laik. Metsisekukkede kulmudel on punased näsalised nahapadjandid. Metsise jalad on kaetud sulgkarvadega, mis talviti tiheneb. Leviala ja elupaik Metsis on levinud Euraasia metsavööndis ja mägimetsades Hispaaniast ja Prantsusmaast kuni Leena jõgikonnani Siberis. Leviku põhjapiir ulatub teisele poole polaarjoont ja lõunapiir Sloveenia ja Lõuna-Uuralini. Eestis on metsis levinud kogu mandriosas sobivates elupaikades. Metsise põhiliseks elupaigaks on vanad (enam kui 80-aastased) männikud. Eriti sobilikud on talle rabaservades, rabasaartel ja rabade läheduses paiknevad raieküpsed metsad, kuid linde kohtab sageli ka rabades ning mustikametsades. Paljunemine Nii nagu suurem osa kanalistest, on ka metsised polügaamsed see tähendab seda, et nad munevad mune, millest koorub poeg
NÄITEID EESTI LINDUDEST Metsis Naerukajakas Kägu Cuculus canorus Käo muna võõras pesas Suitsupääsuke Musträstas Musträstas Kuldnokk Lehelinnud Metsvint Metsvindi pesa Kuldpeapöialpoiss Põldlõoke Ööbik Rasvatihane Koduvarblane Leevike Hallvares ja künnivares Harakas Sinitihane Sabatihane Tutttihane Pasknäär Hakk Ronk tuttpütt Tuttpüti pesa Must toonekurg Valgetoonekurg siniraag jäälind habekakk merikotkas hiireviu Suurkirjurähn musträhn roherähn linavästrik kiivitaja Kühmnokkluik laululuik
.......................................................................4 Kaitseala eesmärk................................................................................................................... 4 Kaitseala asukoht.................................................................................................................... 4 Elus ja eluta loodus................................................................................................................. 5 Metsis (Tetrao urogallus)....................................................................................................6 Looduslikud ressursid............................................................................................................. 6 Seire........................................................................................................................................ 7 Pärandkultuur.............................................................................
Okasmets Loodusvööndid Asend Okasmets asub nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas. Kliima Mandriline kliima. Jahe ja niiske suvi ning külm talv. Temperatuuri ja sademete kõikumine suur. Mullastik Okasmetsas on leedemullad. Need on keskmise viljakusega, sest sajab rohkem, kui jõuab ära aurta ja üleliigne vesi kannab taimedele vajalikke toitaineid. Taimestik Heletaiga Tumetaiga Tüüpilised puud lehised ja Tüüpilised puud kuused ja männid. nulud. Liivastel ja soistel aladel. Mets on tihe ja varjuküllane. Mets on hõre ning Põõsa-ja rohurinne on valgusküllane ja seal nõrgalt arenenud ning liigivaene. kasvab hulgaliselt Seal kasvavad seened, puhmaid ja samblikke. saprofüüdid ja puhmad (nt. pohlad, mustikad, kanarbikud) Klõps...
............................................................................... 4 2.2 Taimestik nõmmemetsas ....................................................................................... 5 2.2.1 Leesikas ............................................................................................... 6 2.3 Loomastik nõmmemetsas ..................................................................................... 7 2.3.1 Metsis.................................................................................................... 8 2.4 Nõmmemetsa tähtsus ja kasutamine ................................................................. 9 3. SALUMETSAD............................................................................................................ 10 3.1 Elutingimused salumetsas ................................................................................... 10 3
AKTSIASELTS WINGA KIIRE Hr. Leho Pärn Peadirektor Keeleinspektsioon Kuuse 7 10896 Tallinn Meie 05.10.2011 16-8/11 nr.136 Kiire kaebekiri keeleinspektsiooni Väga austatud härra Pärn AS Winga nimel ostis sekretär-asjaajaja pr. Metsis elektroonikakauplusest ,, Elektron" käesoleva aasta 28. septembril printer-skänner-koopiamasina, mis oli mõeldud firmasiseseks kasutamiseks. Toote komplekteeritus aga ei vastanud meie ootustele. Kui olime karbi kontoris avanud, siis selgus, et selle seest puudub eestikeelne kasutusjuhend. Meie firmas pole keegi veel sellise tehnikaga tööd teinud ning hetkel on ta täiesti kasutu, kuna kellelgi pole vähimatki aimu, kuidas seda toimima panna
Fourth level Fifth level 16. Jääkoskel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 17 Kanakull 18. Raudkull 19 Hiireviu 20 Lõopistrik 21 Laanepüü 22. Nurmkana (Põldpüü) 23. Teder 24. Metsis 25. Rukkirääk 26.Lauk 27. Sookurg 28. Merisk 29. Kiivitaja 30. Liivatüll Väiketüll 31. Metskurvits e. nepp 32. Tikutaja rohunepp 33. Punajalg-tilder 34. Vihitaja 35. Metstilder 36. Naerukajakas 37. Kalakajakas 38. Hõbekajakas 39. Merikajakas 40. Randtiir jõgitiir 41. Kodutuvi 42. Kaelustuvi 43. Turteltuvi 44. Kägu 45. Värbkakk 46. Kodukakk 47.Händkakk 48. Kõrvukräts kassikakk
b) 2-5 km c) 5-7km d) 7-10 km Mitu pingviini liiki elab Antarktikas? a) 5 b) 10 c) 15 d) 11 Pikima mõõdetud sinivaala kere pikkis on... a) 10m b) 33,6m c) 52,3m d) 60m Antarktika jää- ja lumeväljade tõeline valitseja on... a) Pingviinid b) Jääkaru c) Morsad Tundras valitseb... a) Lähispolaarne kliima b) Parasvöötme kliima c) Ekvatoriaalne kliima d) Troopiline kliima Tõeline okasmetsa lind on... a) Lumepüü b) Metsis c) Lumekakk d) Lunn Mitu liiki hülgeid elab Antarktikas, kes on suurepäraselt kohastunud mereeluks? a) 2 b) 5 c) 15 d) 20
II Kategooria looma- ja taimeliigid Sissejuhatus Võeti vastu 1994 aasta määrusega vabariigi valitsuse poolt. 2004 aastal seda täiendati. II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ning levila aheneb. Teise kategooriasse on arvatud 262 liiki. Mõned liigid on vabariigi valitsuse määrusega paigutatud valedesse rühmadesse .Määruse järgi on sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi 112,sammaltaimi 26 , seeni 27, samblikke 32, selgrootuid loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki. Vähemalt 50% teadaolevatest ja keskkonnaregistrisse kantud teise kategooria looduskaitsealuste liikide elupaikadest võetakse kaitse alla. II Kaitsekategooria taimeliikide alla kuuluvad sõnajalgtaimed (Pteridophyta), näiteks harilik sookold paljasseemnetaim (Gymnospermae), näiteks harilik jugapuu (ainus k...
Linnud - birds Alk aue Raisakotkas vulture Faasan pheasant Rasvatihane great titmouse Hahk eider Ronk raven Haigur heron Rukkirääk corn-crake Haigur heron Rähn woodpecker Hakk daw Siisisaba - silktale Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan...
toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad teise linnuliigi pessa. Linnud elavad metsades, põldudel-niitudel, veekogude ääres. Metsas- merikotkas, kanakull põllud-niidud- kiivitaja, põldlõoke veekogude ääres- sinikael-part, hõbekajakas. Looduskaitse all olevad linnud ; jäälind, kassikakk, koolibrii, merikotkas. Linnud toituvad teistest loomadest, putukatest ja taimedest. teised loomad- kassikakk taimed- teder, kodutuvi putukad- kiivitaja
Laanemets (MustlaNõmme Järvamaal) 5. rühm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinfo Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu Eestis, PõhjaEestis, Lõuna Eestis ning LoodeEesti Laanemets kuulub arumetsade sekka, mis moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60...70 % Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused...
Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal
Mets on taimekooslus mis on kujunenud puude koos kasvamisel.esimed metsad olid kaasikud ja mänikud. 5000 aastat tagasi tammikud. 1500 aastat tagasi kuusikud. Inimene muutis metsakoosseisu ja inimene jättis metsa jaoks alati kehvema maa, mis sobis männile. Metsade pindala on kasvanud. Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa metsarohkeimad maakonnad. Kõige levinumad on mänd, siis kask ja kuusk need moodustavad 9/10 metsadest. Keskonna tingimused metsas: Puud neeldavad enda alla palju päikesekiirgust mis lubab samblikul metsa all paremini kasvada. Temperatuur on nii 24 h kui aastaringselt ühtlasem. Niiskus jaotub metsas ühtlasemalt 24 h ja aastaringi. Linnuliikidest on metsadega seotud u pooled. 60 imetajast 40 elab metsas. Nad toituvad puudest, marjadest ja seal on väga vaheldusrikkad elamisvõimalused. Nõmme-palumets Puurinne- Mänd Põõsarinne- Puhmarinne- Pohl, Kanarbik Rohurinne-Palu härghein Samblarinne- Alpi põdrasamblik, Putukad- männiva...
sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis, sookurg, rabapüü, väike-koovitaja, kolmvarvas-rähn ja paljud teised. Raba kohal on nähtud lendamas ka rabapistrikku. Kaitsealustest taimeliikidest leidub lehitut pisikäppa, soohiilakat, kõdu-koralljuurt, kuradi-sõrmkäppa, künnapuud, harilikku näsiniint, harilikku ungrukolda. 1999. aastal muudeti kaitse-eeskirja, mille järgi looduskaitsealal eristatakse kuusteist sihtkaitse- ja viis piiranguvööndit. Inimesed ei või minna Arvila, Pasti ja
cm, kehakaal isaslinnul 33,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine Eestis on kaljukotka põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vaheldust pakuvad imetajatest veel halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer ning lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist. Pesitsemine Kaljukotkas on paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel. Noored, mitte veel suguküpsed isendid hulguvad ringi laiemalt. Kaljukotkas asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid vähemalt veerandi praegusaegsete pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses
rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades. · Tema lehtedest tehakse teed. · Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg · Rabapüü · Teder · Metsis · Rabapistrik · Punajalg-tilder · Imetajad · Põder · Valgejänes · Hunt · Rebane · Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid. · I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks põder ja jänes. · II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid. TOIDUAHELATE NÄITED
hangivad kasvuks vajalikke lämmastikühendeid. TAIMED TAIMED II ROHURINNE alpi jänesevill pikalehine huulhein ahtalehine põdrakanep luhtkastevars tuppvillpea pikalehine huulhein rabamurakas SAMBLARINNE harilik karusammal rabakarusammal turbasammal harilik palusammal turbasammal LOOMAD LINNUD mudatilder sookurg rabapüü teder metsis rabapistrik punajalgtilder IMETAJAD põder valgejänes hunt rebane mäger LOOMAD II ROOMAJAD rästik arusisalik KAHEPAIKSED rabakonn harivesilik LOOMAD III SELGROOTUD rabatondihobu kiil sääsed parmud ämblikud sipelgad mõned mardikad lehetäi TOIDUAHELAD Tootjateks on taimed. I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks jänes, põder, sääsed.
Mathias Ranna Laagri Kool 6 p. klass Nõmmemets Sissejuhatus Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised. kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmised kihid on väga kuivad. Seetõttu saavad seal kasvada vaid kuivalembesed taimed. Nõmmemetsad ei talu tallamist ning on väga tuleohtlikud. Eestis on nad levinud rannikul luiteliivadel moodustades veidi üle 4 % Eesti metsadest. Nõmmemetsas ulatub pilk kaugele. Nendes metsades on mõnus jalutada või suusatada. 1. Taimestik Puurinne on väga liigivaene koosnedes peamiselt hariliku...
∗ Uurali metsades pesitsevad Siberis elavad loomad (põder, karu, rebane , hunt, ilves jne) ∗ Kesk-Uuralis pesitsevad väiksed imetajad, näiteks rotid,oravad ja tuhkrud. ∗ Lõuna-Uuralis on eksootilisemad ja suuremad loomad, näiteks sisalikud, maod, kahepaiksed ja muud roomajad. ∗ Põhja-Uuralis on loomi vähe, aga kodu leiavad sealt karud, rebased, põdrad, jänesed ja muud imetajad. Loomastik ∗ Uuralis elavad ka mitmed erinevad linnud, nagu kägud, metsis, teder, laanepüü ja mänsak. ∗ Suvel külastavad Uurali ka Ööbik ja Lepalind. ∗ Põhja-Uuralis pesitseb Karvasjalg-viu, Lumekakk ja Lumepüü Uurali tähtsus ∗ Alates 18. sajandist on Venemaa saanud sealt endale erinevaid maavarasid ja mineraale. ∗ Uuralis on palju ravimuda, mida kasutavad spad ja sanatooriumid. ∗ Rikka looduse tõttu mägedes, saab Venemaa endale palju loodusvarasid
Arvutite ja interneti ajalugu Gert Metsis ja Karro Koronen 12.A Ajalugu (arvutuslaud) Esimene tõsisem arvutamise abivahend oli muistne arvutuslaud ehk abakus (leiutatud 3000 aastat ekr Mesopotaamias). Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid rõngaid pulga ühest otsast teise. Esimesena kasutasid arvatavasti arvutuslauda kaupmehed. Arvutuslaud kaotas oma tähtuse Euroopas siis, kui hakkas levima paber ja kirjutamine. Ajalugu Järgmiseks suuremaks sammuks olid mehaanilised,
Hando Runnel Gert Metsis 12.A Elulugu sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus Võrumaalt pärit vanemate peres Ta on eesti luuletaja ja kirjastaja Hando Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, Amblas ja Järva Jaanis, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Elulugu Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse Ilmamaa. 1993. aastal oli ta esimene Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. 5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, kirjanik ja ajaloolane Simo Runnel, programmeerija KlausEduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel. Looming Luule probleeme keskendab k...
Vemork Vemork on hüdroelektrijaam väljaspool Rjukani linna, Tinni vallas, Norras. Elektrijaam ehitati Norsk Hydro* firma poolt ja avati 1911. Aastal. Selle peamine eesmärk oli parandada lämmastikku, et toota väetist. Vemork oli esimene tehase ala, kus toodeti massiliselt raskevett, mida moodustati vesinikust Haberi protsessiga. Teise Maailmasõja ajal oli Vemork Norra raskevee sabotaazi ohver, kui Sakslased ehitasid seal oma tuumapommi. Raskeveejaam suleti 1971. aastal ja 1988. aastal avati seal Norra Tööliste Muuseum. Ajalugu 1906. aastal alustas Norsk Hydro* maailma suurima hüdroelektrijaama rajamist. 60 megavatine elektrijaam asus Rjukani kose lähedal ja oli peale 6 aastat ehitamist maailma suurim hüdroelektrijaam. Projekt oli nii suur ja kallis, et seda pidid toetama allikad üle ookeani. Jaam oli Norsk Hydro kuulutaja. 1911. aastal lõppesid ehitustööd. Jaam iseenesest oli ehitatud, et üleval ...
palju kasvab igihaljaid puhmaid (кустарнички)(mustikas, pohl, sinikas jt.). LOOMASTIK • Okasmetsades on levinud järgmised loomad : karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; • LINNUD: tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part Okasmetsa loomad on paksu karvkattega Okasmetsa ökosüsteem INIMTEGEVUS • Ehitus- ja paberpuidu tootmine, • Jahindus (охота), kalapüük • Tselluloosi tootmine( производство) • Maavarade kaevandamine (добыча): nafta ja maagaasi, maakide(руда ) kaevandamine ja vedu • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas ka juurviljakasvatus • Hüdroelektrijaamade ehitamine, sest okasmetsavööndis on palju veerikkaid
suuremaid putukaid; Pesitsemine: rändlinnud, saabub eestisse alates märtsi lõpust. Lahkuvad septembris; Elupaigaks: mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Pesadeks kasutavad vahel suuremate röövlindude vanu pesi; Munetakse 1-2 (väga harva 3) muna, haudevältus 37-41 päeva. KALJUKOTKAS Tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 3-3,5 kg, emaslinnul 4,5-5,5 kg; Toitumine: põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vahel ka halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer, lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist; Pesitsemine: asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid. Pesapuuks enamasti männid, üksikutel juhtudel kuusel või haaval; Munetakse tavaliselt 1-2 muna märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel. KALAKOTKAS Eesti kotkastet väikseim; Tiibade siruulatus 145-160 cm, kaal emaslinnul 2 kg, isaslinnul u 1,5 kg;
Panna lihad, sibul, maitseained ja puljong ahjuvormi. 3. Hautada 150C juures 2-3 tundi. Serveerida ahjukartulite ja pohlasalatiga. Metsseapraad Metssea tagaotsatükk. Marinaad: kange sinep, mesi, metsloomafond, metsloomamaitseaine, papaiin. Valmistamine: 1. Segada kokku marinaad ja valada lihale. Lasta maitsestuda paar tundi. 2. Küpsetada ahjus 230C juures 15 minutit, alandada150C-ni ja küpseta u 3 tundi. Serveerida kartulite ja seenesalatiga. METSLINNUD Pohladega hautatud metsis Metsis, või, sibul, pohlad, sool. Valmistamine: 1. Keeta puljong: linnu kael, jalad, tiivad. 2. Lind tükeldada, pruunistada võis, tõsta välja ning võis pruunistada sibul. Liha panna tagasi, lisada puljong ning hautada tund. 15 min enne valmimist lisada sool, pohlad, puljongiga segatud jahu. Metsisepraad Metsis, või, pekk, sool Valmistamine: 1. Eemaldada sisikond, toppida täis kuuse- või kadakaokstega, riputada 2 nädalaks jahedasse (8 C). 2
õigusaktidega keelatud. KES TOHIB? · Jahipidamisõigus on füüsilise isiku õigus jahti pidada, kui tal on jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ning ta on tasunud jahipidamisõiguse tasu. · (2) Jahipidamisõiguse eest makstakse tasu kord aastas keskkonnatasude seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. KUIDAS SAADA JAHIPIDAMISÕIGUST? · Vali enda elukohajärgne sobiv jahitunnistuse taotleja koolitus infosüsteemist Metsis. · Kuula ettenähtud koolitus täies mahus. · Soorita edukalt 4 eksamit. Kaks teooriaeksamit (kooli ja riiklik teooriaeksam) ja kaks laskmiseksamit (kooli ja riiklik laskeeksam) · Saad jahitunnistuse. · Tee elukohajärgsesse politseiprefektuuri taotlus relvakandmise loa saamiseks jahitunnituse alusel. · Soorita relvaeksam. · Saad relvakandmise loa · Otsi endale jahindusklubi, kuhu pääsed liikmeks. JURIIDILISEL ISIKUL ON ÕIGUS... · ... saada jahipiirkonna
Eesti loomastik A variant 1. Iseloomusta eesti roomajatefauna olukord liikide seisundi, ohustatuse ja arvukuse seisukohast 2. Nim. Vähemalt 2 imetajat, kellel esineb latentne periood munaraku arengus ning selgita mis see on 3. Milline oli läänemere esimene soolase veega periood ja mis selle kliimaperioodi jooksul elustikus muutus. 4. Koerlased süstemaatiline kuuluvus, liigid eestis ja nende ühised bioloogilised ja ökoloogilised tunnused (sigimine, toitumine, elupaigavalik) 5. Atlantiline kliimaperiood kliimaperioodi peamised isel. Jooned ning fauna muutused sel perioodil. 6. Nim. 2 eesti elustiku uurimiseks kasutusel olnud meetodit, selgita mõlema põhimõtet ja nim. 1 olulisem teadlane. 7. Nim. 2 ornitofaunilist kompleksi ning nim linnuliike, kes sinna kuuluvad 8. Vali mõni eestisse introdutseeritud imetajaliik ning arutle liigibioloogia ja ökoloogia põhitahk...
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
Linnud Linnud on esimesed elusolendid, kes saabusid Eesti alale. Üle Eesti kulgeb oluline lindude rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel LääneEesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule, sinikaelparte, valgepõsklaglesid ja rabahanesid. Linde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas. Lindude elupaigad on mitmekesised: puistulinnud metsis, laanepüü, kakud, rähnid, kägu; veekogudel ja nende kallastel elavad kurvitsalised, partlased; avamaastikul pesitsejad kiivitaja, koovitajad, rukkirääk, lõokesed; inimasulas ja mujal kodutuvi, kuldnokk jne. Linnud väga olulised nii Eesti maastike kui kogu ümbritseva keskkonna mitmekesistajad. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmete aineringete tasanditel etendavad linnud
Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid
Meenikunno looduskaitseala Asub Põlvamaal Veriora, Lasva ja Orava vallas Pindala 3028 ha Loodi 1981. aastal Meenikunno soo, Nohipalu Must- ja Valgjärve, Nohipalu mõhnastiku ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks Nohipalu Mustjärve näol on tegemist ühe pruuniveelisema ja Nohipalu Valgjärve näol ühe selgeveelisema Eesti järvega Kaitse all on 8 veekogu. Kaitstav loomastik: hallõgija, sarvikpütt, teder, metsis, väikepistrik, sookurg, laululuik, kalakotkas, väikekoovitaja, suurkoovitaja, põder, pruunkaru, ilves, hunt jt Meenikunno raba Paikneb Võhandu jõe valglas Raba pindala on 1448 hektarit Meenikunno raba on tekkinud liivakõrgendike haardes olnud järve kinnikasvamisel ja kaldaalade rabastumisel Turbakihi maksimaalseks paksuseks on 7 m, keskmine paksus on 2,6 m Raba ja laugaste vesi on tugevalt happeline (pH 3-4) Ilumetsa meteoriidikraatrid
pidulaud on kaetud. Sel ajal on taigas väga palju linde, kes on siia pesitsema tulnud. Ka põhjapõdrad rändavad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talvel on siingi vaikne nagu tundras üksikud loomad on endale kasvatanud paksu kasuka ja paljud on talveunne suikunud. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okaspuud ei karda talvekülma, tulevad toime lühikese suve ja vähese niiskusega. Kõige levinumad okaspuud on männid, kuused ja lehised. Okaspuudel on tekkinud kohastumus lumega hakkama saamiseks: neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud. Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okasmetsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt.
maailmas mägedes puude piirist kõrgemal. Alpiinses tundras on vegedatsiooni perioodi pikkuseks keskmiselt 180 päeva ning öötemperatuurid on alati alla 0 °C. Alpiinsetes tundrates on võrreldes arktilisega mullas parem veereziim ning taimede jaoks seega stabiilsemad tingimused. Taimedest on levinumad rohtsed puhmastaimed, kääbuspuud ja väikeste lehtedega põõsastikud. Aplpiinse tundra tüüpiline fauna: · Herbivoorid: koopaorav, põder, mägilambad ja kitsed. · Linnud: teder, metsis, · Putukad: liblikas, rohutirts, mardikalised · Kahepaiksete ja roomajate jaoks liiga külm. Tunrale on iseloomulikud madalad temperatuurid, madal bioloogiline mitmekesisus, lihtsa struktuuriga vegedatsioon, piiratud vee äravool, lühike sigimis ja vegedatsiooni periood, enamus energiast ja ainest on selles maakera piirkonnas surnud orgaanilises aines. Pideva fauna immigratisooni ja emigratsiooni tõttu on populatsioonide arvukused/tihedused väga kõikuvad. BOREAALSED
Rada on 23km pikk, millest Muraka looduskaitsealale jääb 3,6km. Seal on võimalik ka telkida ja lõket teha, kuid ainult selleks ettenähtud kohtadesse. [] Muraka looduskaitse eeskirja 2007. aasta määruse järgi on kaitseala peamine eesmärk kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada Eesti ühte suuremat loodusmaastikukompleksi Muraka soostiku ja põliseid loodusmetsi, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Seal on ära toodud kaitsealuste liikide nimetused nagu näiteks kassikakk, metsis, savipütt, laanepüü, sookurg, öösorr, värbkakk jne. Lisaks on toodud ka kaitsealused elupaigatüübid: näiteks vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, jõed ja ojad, lamminiidud, rabad jne. Lisaks ka erinevaid kaitse all olevaid looma ja taimeliike nagu lendorav, kuldking, väike-punalamekask, soohiilakas jt. [] Täpseks kaitseala asukohaks on Ida- Viru maakonnas Iisaku vallas Alliku, Sälliku ja Taga-
väljendunud. Kinnitust on leidnud mitmed hüperaktiivsust tekitavad või soodustavad tegurid. Teaduslikes uuringutes pole leitud kindlat kinnitust oletusele, et hüperaktiivsetel lastel esineb alati mingi ajukahjustus. Mõnede uuringute tulemused tõestavad, sünnitraumaga või sünniaegsest hapnikupuudusest tingitud ajukahjustustega lastel esineb hüperaktiivsust eakaaslastega võrreldes sagedamini. (Roomeldi, Haldre, Susi, Metsis, Kõrgesaar 2003:13) Ainult 5%-l hüperaktiivsetest lastest on leitud raske närvisüsteemi kahjustus. Seega, põhjusi, miks lapsed on hüperaktiivsed on mitu ja täit tõde polegi selles osas olemas. (Roomeldi jt 2003:11). Vähemalt keskmise raskusega hüperaktiivsusega laps ei suuda tavapärastele käitumisreeglitele alluda. Samuti on tavakoolis kehtivad reeglid hüperaktiivse lapse jaoks enamasti sobimatud. Paljud lapseeas esinevad psüühikahäired võivad hüperaktiivsusega sarnaneda
mis võimaldavad tal turbast paremini lämmastikuühendeid omandada. Sookaili taime juured elavad sümbioosis seentega. · Parasitism: Kase koldrooste ja sookask. Soodsal roosteaastal sööb ta juba augustis paljud sookase lehed elujõuetuks ja seetõttu need kolletuvad järk-järgult. · Kisklus: Sookurg ja rabakonn. Rabakonn ja rohutirts. Hunt ja valgejänes. Tederi poeg ja sääsed. Metsis ja sääsk. · Konkurents: Uruhiir ja leethiir. Hunt ja rebane. Hariluk karusammal ja raba karusammal. Rästik ja nastik. Ahven ja haug. Taimtoidulisus: Teder sööb kaseurbasid. Rabapüü sööb talvel peamiselt kaseurbasid. Valgejänes sööb paju-, kase-, haavaoksad ja -võrsed ning koor. Mäger toitub ka raipest; marjadest, seentest, juurtest. Karihiir toitub rabades noortest taimevõsudest,
Osa imetajaliike on ka lennuvõimeised. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Linnud Linde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas. Lindude elupaigad on mitmekesised: puistulinnud metsis, laanepüü, kakud, rähnid, kägu; veekogudel ja nende kallastel elavad kurvitsalised, partlased; avamaastikul pesitsejad kiivitaja, koovitajad, rukkirääk , lõokesed; inimasulas ja mujal kodutuvi, kuldnokk jne. Linnud on väga olulised nii Eesti maastike kui kogu ümbritseva keskkonna mitmekesistajad. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu ja metsamajandusele otsest kasu.
Lisaks hirvedele liiguvad toiduotsinguil tundrast lõunapoolsematele aladele ka põhjapõdrad. Erinevate loomaliikide esindajaid: Taimtoidulised imetajad: põder, orav, jänes, vapiti, kobras, lemming, uruhiir. Loomtoidulised imetajad: hunt, ilves, rebane, karu, nugis, kärp, naarits. Linnud: metsis, laanepüü, vint, kassikakk, vöötkakk. Okasmetsavööndis elavad inimesed Inimesi elab okasmetsade vööndis võrdlemisi vähe ja sellepärast on ka loodus paremini säilinud kui lõunapoolsemal lehtmetsade alal. Kuigi okasmetsade vööndis saab tegeleda ka põlluharimisega, ei ole see lühikese suve ja väheviljakate muldade tõttu eriti tulus. Suuremad asulad ja linnad on tekkinud peamiselt jõgede äärde ja rannikualadele.
tema ainuke kindel kasvukoht Eestis. Mujal Baltimaadel teda pole. Taimeriigist on leitud kokku kasvamas 23 liiki käpalisi. 1.7 Loomastik Metsa- ja soomassiivid ning hõre inimasustus pakuvad eluvõimaluse liigirikkale ja omapärasele loomastikule. Isendid, mille elupaiku kaitstakse on: rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp. Maastikurajoon on pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning ka metsis, sookurg ja teder. Linnuliigid, mille isendite elupaiku Põhja-Kõrvemaa linnualal kaitstakse on: kaljukotkas (looduskaitse I kaitsekategooria liik), sõtkas, laululuik, järvekaur, nõmmelõoke, rüüt, teder, metsis, mudatilder, heletilder ja sinikael-part. Põhja-Kõrvemaa on ka näiteks kivisisaliku (II kaitsekategooria) ning suurkiskjate elupaigaks. Tavalisemate loomaliikide kõrval elavad siin karud, ilvesed. Ka Euroopa naarits ei ole veel täiesti kadunud. 2
osadest. Pigi on tõrva töötlemise jääk. · Männiõli saadakse männiokastest ja võrsetest. Okkajahu e. vitamiinijahu ja pastat kasutatakse loomasöödana. · Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noortest kasvudest tehakse tõmmiseid köha ja bronhiidi raviks ning lisatakse vannivette, et tuleks rahulik uni. · Mänd on looduses toiduks paljudele loomadele. Männiokkaid söövad putukavastsed ja metsis, koorealust osa aga kooreüraskid. Männiseemneid söövad käbilind, rähnid, oravad jt loomad. · Kaladele on toiduks veepinnale langev õietolm. Männiga koos kasvavad erinevad seened, inimesed kasutavad toiduks männiriisikat ja männipuravikku. Talvel söövad noori mände põdrad ja kahjustavad sellega puid. · Männivaigust on tekkinud ka merevaik, millest tehakse ehteid ning kasutatakse ka meditsiinis.
Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Eestis tuntuimad loomad ja linnud. Eesti metsades ehk okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part. Inimtegevuse ohud metsas. Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Eriti väheseks on jäänud leht- ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad raskesti ligipääsetavates kohtades. Tänapäeval saadakse metsast puitu, mida kasutatakse kütteks, ehituseks ja tarbeesemeiks. Metsast saab ka toitu nagu näiteks ulukeid (liha), pähkleid, seeni, marju, mett jm.
paljunema ning lindudel on palju süüa. Sel ajal on taigas palju linde. Ka põhjapõdrad liiguvad vastavalt aastaajale kas põhja- või lõunasuunas. Talves on tundras vaikne nagu tundraski, sest vaid üksikud loomad on kasvatanud endale paksu kasuka ja paljud on talveunne jäänud. Levinumad taimetoidulised loomad on: oravad, uruhiired, põhjapõdrad, jänesed ja koprad. tuntumad kiskjad on : hunt, ilves, rebane, karu, naarits, nugis ja kärp. Peamised linnud on: metsis, laanepüü, kassikakk, vint ja vöötkakk. Soobel(pildil) on suhteliselt pika ja Kassikakk on levinuim röövlind. Ümara kehaga nagu ka nirk ja kärp, Sest see aitab paremini soojust hoida. . . Inimtegevus Inimesi elab okasmetsades üpris vähe, sellepärast on ka loodus paremini säilinud. Peamised inimasulad on koondunud jõgede äärde. Metsavööndi põhiliseks loodustagavaraks on puit. Puutööstused on enamasti tehtud
Kuusesikk Männiöölane Harilik Sitasitikas maipõrnikas Musträhn Käbilind Suur-kirjurähn Leevike Rasvatihane Metsvint Lehelind Sinitihane Punarind Sabatihane Ööbik Pasknäär Hallrästas Metsis Kägu Händkakk Orav Rebane Hunt Mäger Kährik Metssiga Mäger Metsnugis Pruunkaru Valgejänes Ilves Kaelushiir Mets-karihiir Leethiir Põder Metskits Hirv
ja on suunatud tema kasvukeskkonna kujundamisele. Hüperaktiivne laps vajab tunnustust, oluliste inimeste lähedust, mõistmist ning palju armastust ja tähelepanu. On oluline, et nii õpetajad kui ka lapsevanemad tunnustaksid üksteise pingutusi ja on üksteisele alati olemas. Kasutatud kirjandus: 1. Nõmme, A. (2005) Hüpi lasteaias. Soovitusi toimetulekuks hüperaktiivse lapsega. AS Atlex 2005 2. Susi, A., Roomeld, M., Haldre, L., Metsis, L.,Kõrgesaar, R.,(2003). Hüperaktiivne laps. Abiks lastevanematele ja pedagoogidele. Tartu Ülikooli Kirjastus 3. Leino, M. (2009) Kui koolis on halb. AS Ajakirjade Kirjastus 4. Nõmme, A. (2009) Iga laps tuleb oma õnnega. AS Altex 5. Jegorova, I., Veisson, M. (2009) Hüperaktiivne laps. Rmt. Veisson, M.; Vesiko,M. 6. AS Eesti Lastefond. Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) http://www.ath
Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Loomad Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg.
rändetee. Seetõttu võib sügisel ja kevadel Lääne-Eesti rannikul ja saartel kohata palju läbirändavaid aule (mitu miljonit isendit), sinikael-parte, valgepõsk-laglesid ja rabahanesid (üle 100 tuhande). Ka värvulisi rändab meie aladelt hulgaliselt läbi, kuid nende rännet on raskem märgata. Linde võib Eestis kohata kõikjal: nii asulates kui ka inimtühjades rabades, nii lagedal mererannikul kui ka tihedas põlismetsas. Lindude elupaigad on mitmekesised: puistulinnud – metsis, laanepüü, kakud, rähnid, kägu; veekogudel ja nende kallastel elavad – kurvitsalised, partlased; avamaastikul pesitsejad – kiivitaja, koovitajad, rukkirääk, lõokesed; inimasulas ja mujal – kodutuvi, kuldnokk jne. väga olulised nii Eesti maastike kui kogu ümbritseva keskkonna mitmekesistajad. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu- ja metsamajandusele otsest kasu
pruunikas pesajuur (Neottia nidus-arvis) ning III kaitsekategooriasse kuuluv roomav öövilge (Goodyera repens). Austria roidputk kasvab suhteliselt hästi Pikassaarel ja Pähklisaarel. [2,3] Kerttu Luik YASB-51 072877 9 SISUKORD KOKKUVÕTE Põlvamaal asuv Meenikunno maastikukaitseala on üks ilusaimaid paiku Eestis, kus elavad mitmed kaitsealla kuuluvad liigid. Näiteks kalakotkas (Pandion haliaetus), metsis (Tetrao urogallus), vesilobeelia (Labelia dortmanna), rohekas käokeel (Plathanthera chlorantha). Samuti asuvad seal kaks teineteisele vastandlikku järve: Mustjärv ja Valgejärv. Meenikunno maastikukaitseala on ka puhkajatele meeldiv külastuskoht.Valisin selle koha kuna olen ka ise seal mitu korda käinud. Kerttu Luik YASB-51 072877 10 SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS 1. Helleström, K., Saks, M., Volmer, K., jt. ( 2005)
oodatakse. Tulemusjuhtimise edukaks rakendamiseks on vaja paika seada väike arv keskseid näitajaid, millest peaks lähtuma suuna seadmisel põhitegevustes. Raha ja eesmärgid peavad käima koos, põhiline on ikka see, kui palju kellelegi raha antakse see määrab suurema osa elluviimisest. 7 Kasutatud kirjandus Eensalu, M-L. Kadakas, K. Kaurson, S. Kibar, H. Krieger, M. Kütt, M. Maripuu, K- T. Meier, K. Metsis, I. Naelapea, A. Orula, U. Pauts, J. Ratnik, L. Raudsepp,L. Saska, E. Tepp, M. Tiiman, T. Veide, T. 2012. Tallinn. Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinna Raamatutrükikoda Miller, P. (2003). Workplace learning by action learning: a practical example. Journal of Workplace Learning. 1, 14 -23. Ellinger, A. Bostrom, R. (1999). Managerial coaching behaviours in learning organizations. The Journal of Management Development. 18, 752 771. Armstrong, M. 2006. London
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
