KUNINGBOA Kuningboa pole mürkmadu, ent sellele vaatamata on ta üks Lõuna-Ameerika dzungli hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub. Andmed Suurus Pikkus: 1-6 m. Kaal: 30-50 kg. Värvus: kaitsevärvus, reeglina langenud lehti meenutav pruunikas ja kreemikas muster. Paljunemine Suguküpsus: 2.-3. eluaastal. Poegade arv: Sünnitab 20-60 eluspoega. Eluviis
Mairevolutsioonist umbes aastani 1836. 1826. aasta konstitutsiooniga tuli küll kuueks kuuks kasutusele ka nimi Argentina Vabariik (República Argentina). 1832. aastal sai riigi nimeks Argentina Konföderatsioon (Confederación Argentina, kasutati küll ka veel nimesid República de la Confederación Argentina, Federación Argentina ja Nación Argentina). 1860. aastast on riigi nimeks ametlikult Argentina Vabariik. Argentinas elab palju eripäraseid loomi ja taimi. Loomadest on kõige tuntum kuningboa. Taimedest on levinuim kuke-korallpuu, mis on Argentina rahvuslill. Kuningboast. Kuningboa pole mürkmadu, ent sellele vaatamata on ta üks Lõuna-Ameerika dzungli hirmuäratavamaid loomi. Tegelikkuses on ta palju vähem ohtlik, kui arvatakse. Kuningboa surmab oma saagi kehakeerdudega. See ei tähenda, et ta ohvri peenestab. Ta mässib end hoopis ohvri keha ümber ning iga hingetõmbega tõmbab silmuse üha tugevamini pingule. Lõpuks ei saa kinnipüütud loom enam hingata ning lämbub
3 saaklooma surmamisega kehakeerdudega kägistamise teel. Nende värvus on kõige mitmekesisem, sageli väga kirju, kuid looduslikes tingimustes alati varjevärvus, mis aitab madudel saaklooma välja luurata või siis varitsusjahil. Mõõtmetelt on boalaste hulgas nii hiiglasi kuni 10 m pikkusi, kui ka kääbuseid, kelle pikkus ei ületa poolt meetrit. (Bannikov et al, 1985.) Boade liigid Kuningboa(constrictor constrictor) on 2-3 m pikkuni efektselt värvunud madu. Selja helepruun, punakas või kohvivärvi tagapõhi on kaetud laiade tumepruunide ristvöötidega, mille sees on erekollased laigud, külgedel paiknevad rombjad tumedad laigud, mis on ümbritsetud heledast äärisest ja sees kollase laiguga. Muster boa kehal on niivõrd mitmekesine, et võib kirjeldada ka selle paljusid muid variante. Päikese käes boa soomus
vasturaskusena, olid sageli ka lihtsalt ehteasjad. Linaste ribade alt tulid lpuks nhtavale ka Isise smbol, kaks Osirise smbolit ja rohelisest pldpaost skepter. Nende all olid kaks palmi- ja maokujulist ripatsit. Jrgmise tekstiilikihi all olid pldpaost Thothi kujutis, punasest karneoolist maopea, lasuurkivist Horos, pldpaost Anubis ja samast materjalist paprusskepter. Kige alumise riidekihi all oli kaheksa amuletti: inimpealine tiivuline madu, kuningboa, kahekordne kuningboa ja viis raisakotkast, tpsemalt Nechbeti raisakotkast. Neil surnud vaarao kaelas olnud arvukatel amulettidel oli vaid ks mte: kuningas pidi oma teel surnuteriiki kaitstud olema. Rahvas uskus kindlalt amulettide jusse. 7.2. Muumia paljastamine Kakskmmend ks amuletti tuli nhtavale Tutanhamoni lahkamisel. Kuid veel ei olnud keegi ninud vaarao ngu. Dr. Derry alustas laiba vabastamist ktest ja jalgadest ning harutas siis lahti keha mber olnud sidemed.
Jooksevad kiiresti. N. hallvaraan, komodo varaan. Alamselts MAOLISED - keha pikk, ussilaadne. Jäsemeid pole, puuduvad ka vöötmeluud. Võimelised neelama suuri toidupalasid. Silmalaud liitunud, läbipaistvad. Sgk pimemadulased – väga algelised, silmad mandunud, elutsevad maa sees vageljate loomadena. N. vagelpimemadu. Sgk boalased – tähelepanu äratavad suurusega. Mürgihambad puuduvad. Mässivad end saagi ümber ja pigistavad selle surnuks. N. võrkpüüton, tiigerpüüton, kuningboa, anakonda. Sgk nastiklased – Enamikul mürgihambad puuduvad. N. veenastik, roninastik, nastik. Sgk. mürknastiklased – Enamikus väga mürgised. tegutsevad maapinnal. N. prillkobra, kuningkobra 13 Sgk rästiklased – mürgised maolised. Osa tegutseb maapinnal, osa puu otsas osa veelise eluviisiga. N. rästik, gürsa Sgk lõgismadulased – Mürgised. Saba lõpus sarvrõngastest lõgisti. N
Jooksevad kiiresti. N. hallvaraan, komodo varaan. Alamselts Maolised - keha pikk, ussilaadne. Jäsemeid pole, puuduvad ka vöötmeluud. Võimelised neelama suuri toidupalasid. Silmalaud liitunud, läbipaistvad. Sgk pimemadulased väga algelised, silmad mandunud, elutsevad maa sees vageljate loomadena. N. vagelpimemadu. Sgk boalased tähelepanu äratavad suurusega. Mürgihambad puuduvad. Mässivad end saagi ümber ja pigistavad selle surnuks. N. võrkpüüton, tiigerpüüton, kuningboa, anakonda. Sgk nastiklased Enamikul mürgihambad puuduvad. N. veenastik, roninastik, nastik. Sgk. mürknastiklased Enamikus väga mürgised. tegutsevad maapinnal. N. prillkobra, kuningkobra Sgk rästiklased mürgised maolised. Osa tegutseb maapinnal, osa puu otsas osa veelise eluviisiga. N. rästik, gürsa Sgk lõgismadulased Mürgised. Saba lõpus sarvrõngastest lõgisti. N. teksase lõgismadu. 16.3.8.4. Selts Krokodillilised