bakteri võime konjugeeruda; *toksiinide produktsioon; *pilide nt F(fertility)-pilid produktsioon; *ravimiresistentsus; *resistentsus keemiliste ainete suhtes; *orgaaniliste ainete lõhustamise eest vastutavate ensüümide teke. Tuntumad plasmiidid on R- ja F-plasmiidid (R-või F-faktor). R-plasmiidid põhjustavad resistentsust mitmete medikamentide suhtes. R-faktor on levinud eelkõige G-- bakteritel. Plasmiidid võivad kodeerida resistentsust nii ühe kui ka mitme antibiootikumi suhtes. Konjugatsioon - on geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali, nimetatakse doonoriteks, vastuvõtvad rakud on retsipiendid. *Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F positiiveteks (F+) rakkudeks. F-plasmiidid võtavad osa F-pili moodustumise eest, mille kaudu kantakse geneetiline materjal doonorilt retsipiendile. Tekib nn tsütoplasmaatiline sild
· I tüüpi asendajad on vesinikust elektronegatiiv-semad. Need rühmad polariseerivad endaga seotud asendajaid ja omandavad negatiivse osalaengu. · +I tüüpi ehk elektropositiivsed asendajad on vesinikust väiksema elektronegatiivsusega. Need rühmad polariseeruvad elektronegatiivsete asendajate mõjul ja omandavad positiivse osalaengu. 6) Mis vahe on polaarsel ja mittepolaarsel konjugatsioonil? KONJUGATSIOON ON RESONANTSI ALAMLIIK! Mittepolaarne konjugatsioon on sidemete kordsuse osaline või täielik ühildumine -elektronpaaride ümberjaotamise tulemusena. See põhineb p-elektronide võimel moodustada sidemeid mitme naaber -elektroniga ja jääda osaliselt vabaks. Mittepolaarse konjugatsiooni ilmnemiseks vajalik delokaliseeritud orbitaal moodustub juhul kui omavahel on ühendatud vähemalt kolm paralleelsete p-orbitaalidega aatomit.Tugevat stabiliseerivat toimet avaldab mittepolaarne konjugatsioon aromaatsetes ühendites.
Taastub esialgne olukord 6. Valik. Loodusliku valiku käigus mutandid üldjuhul elimineeritakse - erandiks suunav valik. Kombinatiivne muutlikkus 1. mittehomoloogiline - kombineeritakse erinevaid geneetilisi struktuure. Esineb põhiliselt bakteritel. a) transformatsioon - bakterirakk sureb, laguneb, DNA vabaneb ja haaratakse osaliselt uude bakterirakku. b) transduktsioon - DNA ülekanne bakterilt teisele bakteriviiruste vahendusel (lüsogeenne tsükkel). c) konjugatsioon - plasmiidide (väike kromosoomiväline DNA molekul) ülekanne ühelt bakterilt teisele. Esineb ka päristuumsetel - rändavad geenid, mis võivad liikuda ühelt organismilt teisele või ühe organismi piires. 2. homoloogiline 1) homoloogiline kombinatiivne muutlikkus seal kombineeritakse sarnaseid analoogilisi geneetilisi struktuure * kromosoomide ristsiire meioosi esimeses profaasis * kromosoomide sõltumatu lahknemine I anafaasis * genoomide ühinemine
Metameeria lülilisus. Metameeria võib esineda ka siseorganits. Hermafrodiit-liitsuguline Ebasümmeetrilisus- kui keha lõigata pooleks, siis pooled pole ühesugused. Konjugatsioon-suguline paljunemine Bioindikatsioon-selle abil saab määarata veekogude puhtust Kommensalism on eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline suhe Parasitism-üks organism kasutab teist ära Laguahel-baseerub pudemi olemasolul. Kiskahel-Kiskahela viimase lüli moodustavad tippkiskjad
ega muul viisil. 2 Sisukord Sissejuhatuseks 1 Orgaaniliste ühendite klassifikatsiooni põhialused 5 2 Orgaaniliste ühendite nomenklatuuri põhialused 10 3 Orgaaniliste ühendite konfiguratsioon ja konformatsioon 17 4 Orgaaniliste ühendite isomeeria põhialused 20 5 Konjugatsioon ja aromaatsus 23 6 Inimorganismi metabolismi keskseid reaktsioone 26 7 Heterofunktsionaalsed orgaanilised ühendid 31 8 Heterotsüklilised orgaanilised ühendid 37 9 Lisamaterjalid 41 Soovitatav kirjandus täiendavaks lugemiseks: 1. M. Zilmer, A. Rehemaa, U. Soomets, K. Zilmer
seotud erinevate asendusrühmadega. Sellist tetraeedrilist süsinikku nimetatakse asümmeetriliseks (kiraalseks) tsentriks. Aatomite omavaheline järjestus on mõlemas isomeeris sama, erinev on ainult ruumiline paigutus. Kuna see erinevus ei kao molekuli üksikosade pöörlemisel ümber -sideme, siis on tegu konfiguratsioonilise erinevusega. Saame joonistada 2 ruumilist isomeeri, mis on teineteise suhtes peegelpildid (enantiomeerid). 4. Aromaatsus, resonants, konjugatsioon Aromaatsetel süsivesinikel ehk areenidel on alifaatsetest süsivesinikest teistsugused omadused ja reaktsioonivõime. Tähtsaim aromaatne süsivesinik on benseen. Benseeni puhul leiti, et ta on reaktsioonide suhtes küllaltki stabiilne, eriti liitumisreaktsioonide puhul, erinevalt teistest kaksiksidemeid sisaldavatest ühenditest. Siiski reageerib benseen broomiga aga raud(III)bromiidi kui katalüsaatori juuresolekul, aga produktiks on asendusreaktsiooni produkt.
Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel. See võib aset leida mitmete rakukogumite moodustumisega erinevatel tasanditel (kobarad, ahelad, kahekaupa koos jne). Harvemini võivad osad bakteriliigid paljuneda ka suguliselt (konjugatsioon). Isomorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks võrdse suurusega tütarrakku. Heteromorfne pooldumine pooldumisel tekivad kaks erineva suurusega tütarrakku. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub raku moodustumisest pooldumiseni. Paljunemine leiab aset geomeetrilises progressioonis. Paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temperatuurist jt teguritest. Paljunemist piiravateks faktoriteks keskkonnas on
19. 21. Plasmiid on rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist võimaldavaid geneetilisi elemente. 22. Bakterid paljunevad põhiliselt pooldumisega 23. Generatsiooniaeg aeg, mis kulub ühe bakteriraku pooldumiseks ehk kahekordistumiseks bakteri populatsioonis (samal ajal ühisel territooriumil elavad sama liiki isendid). See võib olla suhteliselt lühike, nt. 20-30 minutit. Keskmiselt on see soodsates tingimustes 1-3 tundi. 24. Konjugatsioon on millegi ühinemine või ühendumine. 25. transformatsiooni all raku geneetilist muutumist, mis johtub vaba, valkude poolt sidumata eksogeense DNA sattumisest väliskeskkonnast läbi rakumembraani rakku, kus see raku enda geneetilise materjaliga liidetakse ning võõrgeeni ekspresseeritakse 26.Transduktsioon- osadel viirused on võime võtta kaasa peremeheraku DNA juppe ja kanda neid edasi teistesse organismidesse.. insuliin+selle tootmine
tunnused. MEIOOS - sugurakkudes toimuv kromosoomide arvu vähenemine 2x. MEIOOS: loomadel ja inimstele toimub meioos sugurakkude küpsemise ajal. Koosneb kahest teineteisele järgnevast jagunemisest. Meioosile eelneb INTERFAAS, mille käigus suureneb raku organellide arv, toimub DNA replikatsioon, tsentrosoomis olevad tsentrioolid kahestuvad. PROFAASIS kromosoomid keerduvad lahti ja tsentrioolide vahele moodustub mitoosikääv. Toimub homoloogiliste kormosoomide paarikaupa liitumine (konjugatsioon), selle käigus vahetavad kromosoomid võrdse suurusega osi ja seda nim ristsiirdeks e krossingoveriks. Esimese jagunemise METAFAASIS on kromosoomipaarid ühendatud kääviniitidega ja asuvad ekvatoriaaltasandil. Esimese jagunemise ANAFAASIS kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid lahknevad ja liiguvad poolustele. Esimese jagunemise TELOFAASIS rakumembraan pöördub sisse, tsütoplasma jaguneb kaheks ja moodustub 2 diploidset rakku (2n=43)
Benseen ei anna elektrofiilseid liitumisreaktsioone ja alkeenidele iseloomulikke oksüdeerimisreaktsioone. Benseeni sp2-hübridisatsioonis süsinikkude p-orbitaalid kattuvad ja mittepolaarse konjugatsiooni tõttu moodustuvad ühtse -elektronsüsteemi. Seepärast on benseeni sidemed võtrdsed ja benseeni (ja teisi aromaatseid ühendeid) saab kujundada järgmiselt: Aromaatsus Aromaatsus on defineeritud Hückeli reegliga: tsüklilisi küllastumata ühendeid kui toimub mittepolaarne konjugatsioon 4n+2 -elektroni osavõtul, nim aromaatseteks. Benseeni mittepolaarset konjugatsiooni võime kujutada järgmiselt: Joonis Hückeli reegel kehtib kõikide tsükliliste küllastumatute süsteemide kohta. Aromaatsed on nt: Naftaleen n=2, elektronide arv 10 Aromaatsed ei ole nt: Tsüklobitadieen n=?, elektronide arv 4 Aromaatsed on ka heterotsüklid, millede p-orbitaalil asuv mittesiduv elektronpaar võib anda
· Elektroonsed efektid molekulis on induktsioon ja resonants/mittepolaarne resonants · Induktsioon elektronegatiivse aatomi moju edasikandumine mooda sigma sidemeid. Sumbub kiiresti. Funktsionaalsete rühmade induktsioon!! Induktsiooni pohjustab aatomite voi funktsionaalsete ruhmade erinev elektronegatiivsus · resonantsmudel kirjeldab p-orbitaalil olevate elektronide omavahelist seotust ja elektronide voimalikke umberpaiknemisi molekulis · resonants - uhe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsusteemis / p-orbitaalide konjugatsioonist (seotusest) pohjustatud elektronide umberpaigutus molekulis. Ainult kaksiksidemetega (steerika probleem) · polaarse resonantsi jaoks on vaja elektronegatiivset elementi. Selle kaigus liigub terve elektronpaar. Polaarse resonantsi tottu tekivad elektronrikkad/vaesed tsentrid · mittepolaarne resonants elektonide paigutus muutub, ei muutu laengujaotus (ei teki laenguid)
Ahas-kitsas Kesv oder Pelk ainuüksi Aime populaarteaduslik Kiikama piiluma Pelutama kartma Aime-aimefilm Kilbar mälumängur Perv kallas Amerikanism Komparatsioon võrdlema Pihkama lekkima ameerikapärane sõna Kompareerima võrdlema Piibeleht maikelluke Ampel rippvalgusti Konjugatsioon sidesõna Pitsa pirukas Anglitsism inglisepärane Konjugeerimine Pitsa-pistis sõna pööramine Poonel poonimismasin Apaatne-loid Korvama heastama Propusk pääsik Arabesk taimorlament Kreebu greip Pseudonüüm varjunimi Arhaism vananenud sõna Kreedo tõeks pidamine Põõsaalune hunt
Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed (külge kleepuvad) proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnistuda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Baktereid klassifitseeritakse viburite asetuse järgi: monotricha − üks vibur raku ühes otsas; amphitricha − üks vibur raku mõlemas otsas;
pealt võimalik mRNA täpseid koodoneid tuletada Antikoodon tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare 6. Võttes aluseks DNA järjestuse 3’-ATGCAGTAG-5’, milline on komplementaartne mRNA järjestus ja tRNA antikoodonjärjestus? (TACGTCATC) mRNA järjestus: AUGCAGUAG tRNA antikoodonjärjestus: UACGUCAUC 7. Geneetiline rekombinatsioon – konjugatsioon, transformatsioon, transduktsioon Geneetiline rekombinatsioon Ilmneb, kui organism omandab ja ekspresserib geene, mis pärineb teistest organismist Konjugatsioon Plasmiidi või kromosomaalse fragmendi ülekanne doonorrakust retsipientrakku läbi otsese sideme Gram-negatiivsel doonorrakul on fertiilsusplasmiid e. F-plasmiid, mis võimaldab sünteesida konjugatsiooni e. Sekspili Retsipient on samasse liiki või perekonda kuuluv rakk, millel puudub F- plasmiid
Meioos Meioos ehk sugurakkude valmimine. Toimub ainult munasarjades ja seemnesarjades. Erineb mitoosist järgmiste tunnuste poolest: 1) 4 faasi asemel on 8 faasi, mis kannavad samu nimetusi (I profaas, II profaas, I metafaas jne). 2) Mitoosil tekivad 2 rakku, kuid meioosil tekivad 4 rakku, milles on alati poole rohkem kromosoome kui lähterakus. 3) Ainult meioosis toimub I profaasis kromosoomide vahel konjugatsioon ehk ristsiire. 4) Meioos on ajas selektiivne ehk talle sobib teatud aeg. 5) Mitoosil tekivad alati võrväärsed rakud. a) spermatogenees b) ovogenees tekib üks elujõuline sugurakk ja kolm taandarenenud munarakku, mida nimetatakse juhtkehadeks. Esimese jagunemise käigus lahkuvad poolustele mitte kromatiidid, vaid terved kromosoomid. II anafaasis toimub mitoosi kordus ehk poolustele lahkuvad kromatiidid. Teises profaasis ei toimu DNA kahekordistumist. Suguelundid
Välismembraanis rohkelt proteiine: Integraalproteiinid – välismembraani terviklikkus, Ainete transport, poriinid – hüdrofilsete suhkrute, ioonide mitteselektiivne difusioon rakku Transportproteiinid (ainespetsiiflised), Translokatsiooni proteiinid – suured hüdrofiilsed molekulid (B12, Fe-kelaadid), Välismembraani proteiinretseptorid – bakteriofaagidele, sex-pilide retseptorid. 3. Bakterigeneetka. Geneetlise informatsiooni horisontaalne ülekanne: transformatsioon, transduktsioon, konjugatsioon. Bakterirakus sisalduvat pärilikku informatsiooni kandvat DNA-d nimet. genoomiks. Genoom- koosneb üksikust ringjast komosoomist, mille moodustab DNA kaksikspiraal (2000-3000 geeni), paikneb tsütoplasmas, hädavajalik bakteri elutegevuseks, pole tuuma ega tuumamembraani. Ekstrakromosomaalne DNA – Plasmiidid: DNA rõngasmolekulid, pole elutähts bakterile, määravad bakteriraku omadusi. Bakteri kromosoom on üldjuhul tsirkulaarne.
Kihnu ülesandeks on kaitsata mikroobe kuivamise ja teiste kahjulike mõjude (bakteriotsiinide, bakteriofaagide, fagotsütoosi) eest. Limakiht aitab osadel mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili (ehk karvakesed ehk fimbriad) esinevad gramnegatiivsetel bakteritel. Nad on lühikesed karvataolised struktuurid, nende tipus on adhesiivsed proteiinid, mis aitavad ühel bakterirakul kinnituda teise külge. Peale selle on olemas ka spetsiaalsed (F-pilid), mille kaudu toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad raku kestale tänu pilidele. Viburid on pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad raku seinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on need üheks oluliseks tunnuseks. Baktereid klassifitseeritakse viburite asetuse järgi: 1)monotricha - üks vibur raku ühes otsas; 2)amphitricha - üks vibur raku mõlemas otsas 3)lopotricha - viburikimp raku ühes või mõlemas otsas; 4)peritricha - viburid ühtlaselt ümber raku keha 5) atricha - viburid puuduvad.
Mis takistavad bakterite erinevaid protsesse Laia toimespektriga antibiootikum- mõjuvad paljudele bakteritele Kitsa- mõjuvad kindlatele bakteritele Viirustele ei mõju 14. Miks tekivad antibiootikumiresistentsed bakterid? Vastus: Inimesed ksutavad neid liiga palju, mõnikord aga ei võeta neid nii kaua kui arst on käskinud. MRSA 15. Mis põhjustab bakterite kiiret evolutsiooni? (4) Vastus: Omastavad keskkonnast DNA-d Transduktsioon - geenide ülekanne viiruste abil Konjugatsioon 16. Biotehnoloogia? Geenitehnoloogia? GMO? Transgeenne organism? Geeninokaudiga organism? Vastus: Biotehnoloogia- bioloogilistel protsessidel põhinev tehnoloogia, et toota inimesele vajalikke ühendeid või muuta organismide pärilikkust Geenitehnoloogia- tegeleb DNA-lõikude eraldamise, töötlemise ja siirdamisega GMO- geneetiliselt muundatud organism Transgeenne organism- ühte organismi viiakse teise liigi geene
Lihtsama struktuuriga rohevetikad on niitjad, täiuslikematel on plaatjas tallus. Mändvetiktaimed – Rohevetikate hõimkond, mille hulka kuuluvad lähimad embrüofüütides sugulased. Umbes 300 liiki teatakse. Suurem osa elab magevees, mõed riimvees. Ei sisalda embrüofüüte, on see parafüleetiline rühm. Ikkesvetiktaimed – Klass rohevetikaid. Nad on ühetuumalised vetikad, mille arenemistsükklis puuduvad viburitega paljunemisstaadiumid ja esineb omapärane suguline paljunemine - Konjugatsioon. 500 liiki magevees. Kõrgemad taimed. Soontaimed. Soontaimed on kõrgemad taimed, kuhu kuuluvad koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed. Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Teistel, soonteta taimedel juhtkimbud puuduvad. Juhtsooned on puidukiude ja niinekiude sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada.
- eeltuumsed e prokarüoodid - neil puudub tuum. Tuumapiirkonda, kus paiknevad DNA ja valgud nim nukleoidiks. Suurus: · Nad on väga väikesed mõni µm. · Kõige väikseim on mükoplasma. Kuju alusel eristatakse: · Kokid e kerabakterid · Kepikesed e pulkbakterid · Spirillid e kruvibakterid · Spiroheedid e keeritsbakterid · Niitjad bakterid · Jätketega bakterid A batsill, E spirill, B,C,D - kokid Konjugatsioon - Bakterite paljunemine algab konjugatsiooniga Bakteriraku pooldumine: · Rakk pikeneb. · Toimub ainete bio-süntees, DNA ja plasmiidide replikatsioon. · Rakukest ja plasma-membraan sopistuvad sisse. · Moodustub rakuvahe-sein. · Tekib kaks tütarrakku Koloonia bakterite populatsioon, mis moodustub tardsöötmel ühe raku järglaskonna. Bakterite tähtsus looduses: · Bakterid on looduses orgaanilise aine lagundajad e destruendid.
ja kokobatsillid · Spiraalsed bakterid e spirillid: enamasti varustatud viburiga, komakujulised või kaardus · Keeritsbakterid e spiroheedid: kruvikujulised, vedru moodi, üksikud · Punguvad ja jätketega bakterid: pole vaheseinu · Niitjad bakterid: kordades pikemad kui laius · Paljunemine: bakterid paljunevad pooldudes(heades tingimustes 20-30min järel) · Bakteri generatsioonii aeg = bakteri koloonia kahekordistumine · Võib toimuda enne pooldumist konjugatsioon- bakterid koonduvad ja vahetavad geneetilist informatsiooni. Bakterid vahetavad osaliselt oma DNAd · Lülieoste e koniidide abil aktinomütseedid · Pungumine ei ole võrdne jagunemine(alguses väiksem) · Halbade keskkonnatingimuste üleelamiseks võivad moodustada spoore. Endospoorid tekivad sisse. · Sõnajalad paljunevad spooridega, bakterid ja algloomad üleelamiseks. · Kasutamine: kasutatakse juba väga ammusest ajast ja kasutati enne kui teati(piimhappebakterid-
ribosoomid, vibur, DNA, plasmiid, piilid (toidule kinnitumiseks ja koloonia moodustumiseks – geneetilise informatsiooni vahetamine) kapsel, kest, membraan Elavad alati koloonias Bakterite konjugatsioon varu DNA jagamine (bakterite seksimine) Bakterite energia aeroobsed bakterid – aeroobne hingamine anaeroobsed bakterid – (teisi anaeroobseid organisme ei ole) Bakteriaalsed haigused Tuberkuloos õhkpiisknakkus kopsud ja nende lümfisõlmed peiteperiood 2-12 nädalat äge verine köha profülaktika: ruumide tuulutamine, vahetusjalanõud, riiklik vaktsineerimiskava Veel hingamisteede haigusi
26.meioos- raku tuuma 2 järjestikku jagunemist gameto- või sporogeneesis, mille käigus DNA replitseerub vaid 1 kord ning kromosoomide arv moodustuvates tütarrakkudes väheneb (redutseerub) 2x. Reduktsioon on meioosi I jagunemine Ekvatsioon on meioosi II jagunemine Sporogenees taimedel toimub meioosiga, spooride moodustumine 27. kiasmid-kromatiidiniitide vahelise ristühendused. Seal toimub krossingover Konjugatsioon-ühinemine, ühendumine. Protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil Sünaptoneemne kompleks- valguline struktuur mis moodustub paardunud kromosoomiosade vahele. Bivalendid- Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paarid 28.Paljunemise viisid: Suguline paljunemine toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. tekib 2 suguraku liitumisel. Taimede puhul on 2 erinevat faasi: gametofüüt (lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus)
26.meioos- raku tuuma 2 järjestikku jagunemist gameto- või sporogeneesis, mille käigus DNA replitseerub vaid 1 kord ning kromosoomide arv moodustuvates tütarrakkudes väheneb (redutseerub) 2x. Reduktsioon on meioosi I jagunemine Ekvatsioon on meioosi II jagunemine Sporogenees taimedel toimub meioosiga, spooride moodustumine 27. kiasmid-kromatiidiniitide vahelise ristühendused. Seal toimub krossingover Konjugatsioon-ühinemine, ühendumine. Protsess algab kromosoomide otstest, mis lähenevad üksteisele tuumamembraanil Sünaptoneemne kompleks- valguline struktuur mis moodustub paardunud kromosoomiosade vahele. Bivalendid- Konjugeerunud homoloogiliste kromosoomide paarid 28.Paljunemise viisid: Suguline paljunemine toimub levimisalgete tekkel muu hulgas ka sugurakkude ühinemine. tekib 2 suguraku liitumisel. Taimede puhul on 2 erinevat faasi: gametofüüt (lootekott õie sees ja tolmutera tolmutorus)
- keeritsbakterid e spiroheedid, kruvi kujuga - punguvad ja jätketega bakterid sarnanevad seentele, võivad tekkida ka viljakehad - niitjad bakterid, väga pikad Paljunemine. * paljunevad pooldudes, toimub DNA replikatsioon * aega, mis kulub bakterikoloonia kahekordistumiseks, nimetatakse generatsiooniajaks * niitbakterid paljunevad tükikestega * konjugatsioon enne pooldumist võivad bakterirakud vahetada geneetilist informatsiooni, kleepuvad kokku * sporulatsioon e spoori teke kehvade tingimuste ületamiseks Bakterite ainevahetus. * omastavad toitu remootselt kogu kehaga, energia salvestatakse ATP-na * makromolekule omastada ei suuda, bakter eraldab välikeskkonda ensüüme, mis neid lagundavad * energia ja süsiniku allikana kasutamist nim. toitumiseks * energiallikad ATP sünteesiks:
Torukeste ja põiekeste süsteem tsütoplasmas, kus leidub ensüüme, mis töötlevad vesilahustuvateks ravimeid ja mitmesuguseid, ka kehaomaseid aineid, et need erituksid kiiremini rakust ja kogu organismist. Endoplasmaatiline retiikulum osaleb samuti süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Biotransformatsioon I faasi reaktsioonid on lõhustavad: toimub ravimite oksüdatsioon, reduktsioon või hüdrolüüs, st. funktsionaalse grupi muutus. II faasi reaktsioonid on sünteesivad: konjugatsioon aminohapete, süsivesikute, orgaaniliste ja anorgaaniliste hapetega. Biotransformatsiooni teed Mittespetsiifilised ensüümid: tsütokroom P-450 (CYP-450) süsteem on nn. valvesüsteem, mis tabab ja kahjutustab esimesena paljusid ksenobiootikume. Inimesel on neid ensüüme 50, looduses teada umbes 1000. Spetsiifilised ensüümid on näiteks koliini esteraas, monoamiini oksüdaas (MAO), alkoholi dehüdrogenaas jt. CYP-450 ensüümid
lõigud -- transpositsioon on protsess, mille käigus liikuvad DNA fragmendid sisenevad peremehe genoomi järjestusse DNA muutlikkus! 9. Bakteri genoomi iseloomustus? - vt punkt 7 10. Geeniülekande viisid bakteritel (3) ja nende lühike iseloomustus? - Geneetilise info ülekandeks bakterite vahel on 3 võimalust: Transformatsioon doonori DNA satub retsipienti väliskeskkonnast. Transduktsioon bakteri DNA kandub ühest rakust teise faagide abil. Konjugatsioon bakteri DNA vahetu ülekanne doonorist retsipienti, mis eeldab otsest kontakti. Nii RNA kui valkude süntees toimub samas keskkonnas -- tsütoplasmas, see vähendab geeniregulatsiooni võimalusi, kuid kiirendab protsesse 11. Plasmiidi mõiste, iseloomustus, tähtsus bakterites ja klassifikatsioon? -Lisaks kromosoomile sisaldavad tsütoplasmas plasmiide ehk ekstrakromosoomseid rõngasmolekule, mis vajalikud kohanemisvõime ehk adapteerumise suurendamiseks. - Mõisted 7:
kovalentses sidemes. Iooniline side laeng on täielikult ainult ühel elemendil ja sideme tekitab vaid erinevate laengute tõmbumine. Ioonilisuse mahtu ehk laengu jaotust molekulis kui tervikus mõõdab dipoolmoment. Mju=ed, kus e on laengu suurus ja d on ernimeliste laengukeskmete vahekaugus. Induktsioon elektronegatiivse aatomi mõju edasikandumine mööda sigma sidemeid. Resonants ühe ja sama aine konjugatsioon pii elektronsüsteemis. Mittepolaarne resonants kõik p-orbitaalid on ühel tasandil kõrvuti, kattuvad osaliselt ja moodustavad uutmoodi pii-elektronsüsteemi. Ühend on püsivam. Polaarne resonants areeni pii-elektronsüsteemi polaarne konjugatsioon funktsionaalrühma pii sidemete ja sp2 hübridisatsioonis olevate elementidega. Isomeeria nähtus, kus sala molekulaarvalemi ja molekulmassiga molekul esineb aatomite
(nt F-pilid) produktsioon; ravimiresistentsus; resistentsus keemiliste ainete suhtes; orgaaniliste ainete lõhustamise eest vastutavate ensüümide teke. Tuntumad plasmiidid on R- ja F-plasmiidid (R-või F-faktor). R- plasmiidid põhjustavad resistentsust mitmete medikamentide suhtes. R- faktor on levinud eelkõige G- bakteritel. Plasmiid võib kodeerida resistentsust nii ühe kui ka mitme antibiootikumi suhtes. 22. Konjugatsioon kui üks geneetilise ülekande viis bakteritel Konjugatsioon - on geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali nimetatakse doonoriteks, seda vastuvõtvad rakud on retsipiendid. Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F+ rakkudeks. F-plasmiidid võtavad osa F-pili moodustumise eest, mille kaudu kantakse geneetiline materjal
II profaasis kaovad tuumakate ja tuumakesed ning moodustub käävisüsteem. II metafaasis koonduvad kromosoomid raku keskossa. II anafaasis lahknevad eri poolustele kromatiidid, kusjuures ka kromatiidid lahknevad juhuslikult ja sõltumatult, mis annab oma panuse geneetiliselt erineva alleelse koosseisuga sugurakkude tekkimisele. II telofaasis tekivad tuumakatted ja järgneb tsütokinees. Meioosi lõpuks on tekkinud neli haploidset tütarrakku. 27.Sünaptoneemne kompleks,konjugatsioon, kiasmid,bi- ja polüvalendid. ??? Krossingoveri (crossing over) all mõeldakse sündmusi, mis viivad geneetilisele rekombineerumisele aheldunud markerite vahel nii pro- kui ka eukarüoodi rakus. Formaalselt võttes on see homoloogsete kromosoomide vastavate alade (segmentide) retsiprookne vahetus sümmeetrilise murru ja ristipidise taasühinemise tagajärjel. Eukarüoodis võib krossingover olla meiootiline ja mitootiline. Meiootiline krossingover
metalli aatomites olevaid d-elektrone on võimalik ergastada ühelt elektronergastuse nivoolt teisele. Erinevad lisandid mõjutavad tugevalt metalliioone sisaldava lahuse värvust. Sellisteks lisanditeks on erinevad anioonid ja ligandid. Näiteks vasksulfaadi lahja lahus on helesinine. Sellele ammoniaaki lisades tumeneb lahuse värvus ja neeldumismaksimumi lainepikkus muutub (max). Orgaanilised ühendid, milles eelistatult esineb tugev konjugatsioon (nt. DNA, RNA, valgud), neelavad valgust elektromagnetkiirguse spektri UV või nähtavas alas. Kui tegu on vees lahustuva ainega, kasutatakse analüüsides lahustina vett. Orgaanilistes solventides lahustuvate ainete jaoks kasutatakse etanooli. (Orgaanilised lahustid võivad omada spektris iseloomulikku neelduvust UV alas. Seetõttu ei ole kõik lahustid sobivad UV/Vis spektroskoopia jaoks. Näiteks etanool neelab nõrgalt kõigi lainepikkuste juures.) Lahusti polaarsus ja pH võivad
maksimaalne. 20. Mittehomoloogiline komb muutlikkus bakteritel- kombineeruvad erinevad gen struktuurid: -Transformatsioon- bakter sureb, laguneb, DNA lõike omastavad teised bakterid- tavalisse võivad tõvestavad sattuda. -Transduktsioon- uute geenide ülekanne bakterile toimub viiruse vahendusel- võib üle kanda tõvestavaid omadusi määravaid geene. -Konjugatsioon- Plasmiidi ülekanne ühelt bakterilt teisele- nt. resistentsus. 21. Genoomide ühinemine viljastumisel- veg paljunemisel puudub, eoselisel esineb piiratult, partenogeneesil piiratult, iseviljastumisel kõigil kolmel, ristviljastumisel on maksimaalne. Kombinatiivne muutlikus annab põhiosa muutlikkusest. 22. Tunnused e. modifikatsioonid- mittepärilik modifikatsiooniline muutlikkus- organismi tunnuste kujunemine ja muutumine eluae jooksul.
Plasmiidse DNA kodeeritav info tagab kiire kohastumisvõime erineates keskkonna tingimustes. Looduslikud tüved sisaldavad rohkem plasmiide, kuid laborikultuuris kaotavad plasmiidid, pole keskkonna selektiivset survet. Plasmiidi poolt kodeeritavad funktsioonid: AB. Resistentsus, virulentsus faktorid, bakteriotsiinid, biodegradatsiooni plasmiid mullabakteritel. 17. Geneetilise info ülekanne bakteritel (transformatsioon, konjugatsioon ja transduktsioon) Transformatsioon- doonori DNA molekul satub retsipetrakku väliskeskkonnast, vajalik rakkude kompetentsus, spetsiifilised DNA järjestused, võimalik ka kunstlik transformatsioon (keemilised ja elektriporatsiooni kompetendid) Kunstlikul transformatsioonil muudetakse rakukestad keemiliselt DNA-d läbilaskvaks. Värsked rakud jääl töötlus CaCl2 või RbCl mõnel juhul lisatakse ka DMSO (E.coli eri tüved)
mis, ümbritseb tihedalt rakku, koosneb 95% veest ja polüsahhariididest. Ülesanne kaitsta mikroobe kuivamise, bakteriviiruste jne eest. Linaskiht aitab ka mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad rakukestale tänu pilidele. Viburid pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on nad üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Viburite kuju on silinderjas või lindikujulime, harvem spiraalikujulised ja erandina ümaratel bakteritel. Paiknevad otstes või umber rakukeha. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus
mis, ümbritseb tihedalt rakku, koosneb 95% veest ja polüsahhariididest. Ülesanne kaitsta mikroobe kuivamise, bakteriviiruste jne eest. Linaskiht aitab ka mikroobidel kinnituda organismi rakkudele. Pili ehk karvakesed lühikesed karvalaadsed struktuurid, otstes on ... proteiinid, mis aitavad kinnituda teiste bakterite rakukesta rakuretseptorile. On olemas ka spetsiaalsed F-pilid, mille järgi toimub konjugatsioon. Ka bakteriofaagid kinnituvad rakukestale tänu pilidele. Viburid pikad spiraalsed proteiinid, mis kinnituvad rakuseinale. Bakterite fenotüübilisel klassifitseerimisel on nad üheks oluliseks tunnuseks. Viburites esineb proteiin flagelliin, mis moodustab silindrilisi struktuure. Viburite kuju on silinderjas või lindikujulime, harvem spiraalikujulised ja erandina ümaratel bakteritel. Paiknevad otstes või umber rakukeha. Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus
Tavaliselt see juhtub kasvu perioodis. Eristatakse loodusliku ja kunstliku transformatsiooni. Looduslik toimub ise (pole vaja eeltöötlemist). Kunstliku transformatsiooni puhul kasutatakse soojusesokki või elektroporatsiooni. Soojusoki käigus (42C) sisenevad plasmiidid bakteriraku mebraani pooride kaudu. Elektroporatsiooni käigus rakendatakse elektrivoolu, mis teeb poorid bakteriraku membraani sees, mille kaudu sisenevad plasmiidi sisse. Teiseks võimaluseks on konjugatsioon. Bakterite vaheliste konjugatsiooni tulemusena võib plasmiid üle kanduda teisse rakusse. 11. Mis on fagemiid? Millised eelised on antud vektoritel? Fagemiid on plasmiid, mis sisaldab f1 filomentse faagi regiooni, mis sisaldab replikatsiooni alguspunkte. Fagemiid Plasmiid M13 1.Filamentse faagi 1.toodab palju 1. ringikujuline DNA ahel kujuna või plasmiidina; rekombinantset DNAd 2
organismist teise. Bakteri geneetika ja bakteriofaagid Bakterid on lihtne paljunemine ja pärilik materjal läheb järgmisele põlvkonnale lihtsa paljunemise teel. Muutus pärilikkus materjalis on mutatsiooni tulemus, mis avaldub kohe tänu haploidsele garnituurile. Teatud juhtudel, toimub aga ka geneetilise materjali vahetus bakterite vahel. Ülekanne on alati ühesuunaline ning ei ole kunagi täielikku diploidset staadiumi 1. Konjugatsioon 2. Transformatsioon 3. Transduktsioon Neil on suhteliselt lihtne paljunemine. Iga muutus pärilikus materjalis avaldub kohe tunnusena. Kuigi nad paljunevad kiiresti pooldumise teel, siis teatud juhtudel toimub bakterirakkude vahel geneetilise materjali vahetus ehk päriliku materjali edastamine teisele bakterile. Plasmiidid 1. Autonoomselt replitseeruvad ekstrakromosomaalsed elemendid (1 200 kb) 2. Võivad integreeruda kromosoomi, siis nimetatakse episoomiks. 3
* Sünaptonemaalne kompleks Sünaptonemaalne kompleks sügoteenis moodustuv valguline struktuur. Sünaptonemaalne kompleks laguneb, homoloogid eemalduvad veidi teineteisest, kuid jäävad siiski veel seotuks nendest kohtadest, kus toimus krossingover. * Holliday ühendus (ingl. k. Holliday junction) Holliday ühendus (ingl. Holliday junction) on DNA nelja ahela vaheline liikuv ühendus, mis ilmub, kui toimub kromosoomide konjugatsioon meioosis. Need ahelad võivad võtta palju erinevaid konformatsioone sõltuvalt soolakontsentratsiooni puhverlahusest ja ümbritsevate nukleotiidide järjestustest, mis asuvad ühenduse lähedal. 6. Geenikonversiooni ja ristsiirde erinevus Geenikonversiooni puhul üks DNA annab enda info teisele, vastu ei taha midagi Geenikonversiooni teevad läbi ainult väiksed DNA osad või isegi ainult osa geenist Krossing over kaks DNA-d vahetavad omavahel geneetiist infot. 7
Morfoloogia omandamine Protomorfoloogilise perioodi alguseks esimene miniparadigma. Reduplikatsioon Trohheilise kõnetakti eelistus Kinnise järgsilbi hilisem omandamine Produktiivsed vältevaheldusmallid varakult Raskused laadivahelduslikes sõnades Esimesed noomenitüübid auto ja sepp Pragmaatiliselt olulised sõnad ja vormid enne Muuttüübid Muuttüüp on vormimoodustuses ühtmoodi käituvate sõnade rühm. Deklinatsioon on käändsõnade muuttüüp. Konjugatsioon on pöördsõnade muuttüüp. Muuttüübid Muuttüübistiku ülesanded: esitada kõik morfeemide variandid ja nende omavahelised seosed näidata, millisest tüvevariandist milline vorm moodustatakse näidata, millist tunnust missuguse sõna ja missuguse vormi juures kasutatakse koondada ühte tüüpi ühtmoodi muutuvad sõnad ja eraldada eri tüüpidesse erinevalt muutuvad sõnad Muuttüübid Eesti keele muuttüübistiku koostaja
Esinevad nii tsirulaarsed kui lineaarsed plasmiidid. Suurus varjeeruv. Plasmiidide ellüjäämisfunktsioone kodeerivad geenid moodustavad plasmiidide selgroo. Plasmiididel on resistentsus antibiootikumide, UV kiirguse, raskemetallide ja bakeriotsiinide suhtes. Neil on orgaaniliste ainete metabolism. Ellujäämiseks kasutavad nad virulentsust, patogeensust ja sümbioosi. Plasmiide leidub nii eukarüootidel, eubakteritel kui ka arhedel. 22. Konjugatsioon kui üks geneetilise ülekande viis bakteritel Konjugatsioon - on geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali nimetatakse doonoriteks, sed vastuvõtvad rakud on retsipiendid. Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F+ rakkudeks. F-plasmiidid võtavad osa F-pili moodustumis
sclerotiorum klonaalselt paljunevatel tüvedel. Antud juhul põhjustasid kloonide polümorfsuse mittesugulasliku liigi N. carassa mtDNA järjestused 24S rRNA geenist (joonis 2). Võimalik, et intronid (prügi genoomis: endised viirused, plasmiidid jt võõrgeenid) võivad mingis positsioonis uuesti aktiveeruda. Toodud näidetest lähtuvalt võib oletada, et seente mitokondritele on omased samasugused geeniülekande viisid nagu bakteritel - konjugatsioon, transduktsioon ja transformatsioon. Tuuma ja mitokondri kohta võiks veel esitada küsimuse, kumb on kumma ’prügikast’, bakteritaolise käitumisega on mõlemad. Mõeldes seene tuuma DNA järjestuste HGT-st võiks spekuleerida järgmiselt. Seene rakutuum on põhiaja seene elutsüklist haploidne nagu mitokondergi (mõlemad koosnevad ühekordsest DNA kaksikahelast). Seentel asuvad homoloogilised kromosoomid eraldi tuumades, mis kumbki algul eraldi ja enne meioosi
................................................................................. 94 11.2. Rakukesta lagundamisega seotud lüüs....................................................94 11.2.1. Faagide põhjustatud lüüs...................................................................94 11.2.2. Bakterite peptidoglükaani hüdrolaasidega vahendatud suitsiid.........95 11.3. Hingamisahela blokeerimine ja ROS.........................................................97 12. Konjugatsioon................................................................................................. 99 12.1. Konjugatsiooni etapid............................................................................. 100 12.1.1. Plasmiidide klassifikatsioon konjugatsiooni seisukohast..................102 10.1.2. Tüüp IV sekretsioonisüsteem............................................................104 12.1.3. Relaksosoom...................................................................
muutevormide moodustamiseks. Väljendavad eelkõige grammatilisi seoseid. Muutekategooriad koosnevad morfosüntaktilistest tunnustest. Muutevormid - sama sõna erivormid Muutesüsteem – keele tähtsamad morfosüntaktilised kategooriad koos morfosüntaktiliste tunnustega Muuttüüp – alarühmale tüüpilise afiksite kogumi poolt määratud, käändkonnad ja pöördkonnad Deklinatsioon – substantiivide muuttüüp Konjugatsioon – verbi muuttüüp Eesti substantiivide muuteparadigmade aluseks on neliteist käänet. Kohesioon – muuteparadigmade sisemine tihedus Defektiivne muutumine ehk vaegmuutumine – keelevastane vorm, lihtsalt pole olemas. Puudum vorm on paradigma auk.nt mõnel omadussõnal pole võrdlusastet jms. Paradigma tuumvorm – sagedasti kasutatav vorm Markeeritus ja loomulikkus – mis on loomulik, on markeerimata, mis ei ole loomulik on markeeritud
kindlatesse kohtadesse Konjugatsioonisillake ehk F pili ehk sex-pili - F pilid on karvakese-taolised seest õõnes struktuurid, mida DNA saab läbida. 25. Kuidas nimetatakse rakke, millel on F plasmiid? F+ rakud ehk doonorrakud. Neis rakkudes esineb eriline nn transfer DNA replikatsioon // Neid rakke, kellel pole F plasmiidi nim F- rakkudeks ehk retsipientrakkudeks 26. Mille poolest erineb Gram-NEG ja Gram-POS bakterite konjugatsioon? Gram-NEG bakteril liigub geneetiline info ühest bakterirakust teise konjugatsioonisillakese ehk F pili kaudu, aga Gram-POS bakteritel vahendavad konjugatsiooni fimbriate adhesiinid. 27. Kuidas jaotatakse faage? Bakteriofaagid ehk faagid jagunevad nagu muudki viirused: VIRULENTSED ehk lüütilised faagid – nakatades mikroobi põhjustavad selle lüüsi MÕÕDUKAD ehk tempereeritud ehk lüsogeensed faagid – säilivad
o 3) reaktsiooni ülemineku olek, see suunab reaktsiooni FCC tekib küllaltki palju aromaatseid ühedeid. Vt slaidilt täpsemalt 18 Monday 1 October y Keemiliste sidemete lõhkumisel vaheühenditeks on karbokatioonid. o Põhiline alküülkarbeeniumioon. o Alküülkarbooniumioon 3 tsentri ja 2 elektroniga sidemed tekivad o Sigma konjugatsioon. Primaarne karbokatioon on kõige vähem stabiilsem ja tertsiaarne stabiilseim. C-H sidemel hakkab elektrontihedust mõjutama positiivne laeng, elektrontihedus delokaliseerub ja nihkub karbokatiooni peale > stabilisatsioon o Mida rohkem on katiooni tsentris metüülrühmasid, seda rohkem on interaktsiooni ja pilv rohkem delokaliseeritud -> stabiilsem ühend
produktsioon; ravimiresistentsus; resistentsus keemiliste ainete suhtes; orgaaniliste ainete lõhustamise eest vastutavate ensüümide teke. Tuntumad plasmiidid on R- ja F-plasmiidid (R-või F-faktor). R- plasmiidid põhjustavad resistentsust mitmete medikamentide suhtes. R-faktor on levinud eelkõige G- bakteritel. Plasmiid võib kodeerida resistentsust nii ühe kui ka mitme antibiootikumi suhtes. 21. Konjugatsioon kui üks geneetilise ülekande viis bakteritel. Geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali nimetatakse doonoriteks, seda vastuvõtvad rakud on retsipiendid. Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F+ rakkudeks. F-plasmiidid võtavad osa F-pili moodustumise eest, mille kaudu kantakse geneetiline materjal doonorilt retsipiendile
lagunema, osa tema DNAst kandub uude bakterisse ja koos sellega uus bakter omab eelneva bakteri geene. Ja juhul kui need määravad kahjulikke tunnuseid, omandab uus bakter ka need. Nakkushaigustesse surnud (bakternakkus) loomade, inimeste laibad tuleks põletada. 2. Transduktsioon viirus kannab oma DNA bakteri raku genoomi (haploidne kromosoomistik) ja põhjustab sellega muutlikkuse. Faag bakterrakku ründav viirus 3. konjugatsioon plasmiidi ülekanne ühelt bakterilt teisele piili vahendusel. Plasmiid - kromosoomiväline DNA molekul, mis määras ühe ainevahetusraja. Piil valguline toru, mis ulatub bakteri tsütoplasmast välja ... ? :D Vaja on 2 bakterit Homoloogiline muutlikkus bakteritel - kombineeritakse vastastikku sarnaseid geneetilisi struktuure 1. Meioosi esimeses profaasis toimub kromosoomide ristsiire. 2
Võetakse antibiootikume, mille tulemusena surevad valdavas enamuses ära bakterid, kel puudub resistentsus ning need üskikud, kel see on, saavad vohada juhul, kui ravi enneaegselt ära lõpetatakse, iniemse kaitsesüsteem ei suuda neid üksi hävitada. Tulemus: suur hulk resistentseid baktereid. Geenivahetus toimub kas faagide abil plasmiidides sisalduva info kandmine ühest rakust teise (transduktsioon), nt b-laktamaasie sünteesiks, või bakterite liitumisel (konjugatsioon) ja DNA vahetamisel. Loeng 13 Ravimitootmise regulatsioon Eestis annab ravimite tootmise tegevusloa ehk tootmise õiguse Ravimiamet. Tegevusloal on kirjas, milliseid tegevusi konkreetne ettevõte võib teha ning milliseid ravimvorme toota. Tegevuslubade vormistus järgib Euroopa Liidu ühtset formaati. Enne tegevusloa väljaandmist inspekteerivad Ravimiameti inspektorid ettevõtet ning hindavad tingimuste vastavust ravimitootmise nõuetele. Tegevusload antakse reeglina tähtajatuna.
kombinatsiooni ühes genoomis oleva ühe geeni kohta ühe generatsiooni jooksul . § Kuigi kombinatsioone tekib harva, siis kui see juhtub, on bakterid võimelised geene vahetama ka väga suurte erinevuste puhul (madal ristamisbarjäär! - loob võimaluse info vahetuseks erinevate bakterite liikide vahel). § Kombinatiivse muutlikkuse käigu vahetatud geneetiline materjali hulk bakteritel on väike - võrdle imetajaid viljastumisel. Konjugatsioon 1 § Info ülekanne doonorilt retsipiendile toimub plasmiidiga. Vajalik on retsipiendi ja doonori otsene kontakt. Konjugat-sioonivõimelised on F+ faktorit (plasmiidi) omavad rakud. F plasmiid tagab: § plasmiidi autonoomse replikatsiooni; § raku pinnale sex-pilide või adhesiinide sünteesi; § F plasmiidi mobiliseerimise ja ülekande F- rakku; § F plasmiidi võime integreeruda retsipiendi genoom Bakteriofaag Bakteriofaag (bakteri viirus, faag) on infektsioosne agens, mis
11. Millal leiab aset geneetiline muundamine? Mida ei loeta geneetiliseks muundamiseks? Leiab aset * Muundatakse organismi geneetiline materjal ja seejärel viiakse peremeesorganismi. * Valmistatakse geneetiline materjal ja seejärel viiakse organismi. * Saadakse muundatud geneetilise materjali nii et ühendatakse kaks või enam rakku. Ei loeta (kui ei kasutata rekombinant DNA-d/GMO-sid) * kehaväline viljastamine viljastamine * looduslikud nähtused - konjugatsioon, transduktsioon, transformatsioon * indutseeritud polüploidsus ja mutatsioonid 12. Mis on taimede geneetilise muundamise eesmärgiks? Tooge näiteid. Eesmärgiks on antud taimeliigi omaduste parandamine: putukamürgiresistentsus (soja, mais, raps, kartul), herbitsiidiresistentsus (soja, mais, raps, köögiviljad), vastupidavuse suurendamine kahjurite suhtes (mais, kartul), külmaresistentsus, suurenda teatud ainete
annaabi.ee 
