Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus
16-64 rakust koosnevat embrüot nimetatakse moorulaks ehk kobarlooteks. 128-raku staadiumit nimetatakse blastulaks, sest siis on blastotsööl hästi ilmne. Blastotsööl võimaldab rakkude migratsiooni gastrulatsioonis ja aitab vältida enneaegset ülemise/alumise rakukihi kokkupuudet. Kortikaalsel rotatsioonil (kortikaalne tsütoplasma roteerub sisemise tsütoplasma suhtes 30 kraadi) pannakse paika dorso-ventraalne telg. Halli sirbi piirkonnast algab gastrulatsioon. Kesk-blastula transitsooni (ülemineku) käigus aktiveeritakse embrüo genoom, eri blastomeerides transkribeeritakse eri geene, rakutsüklis taastuvad G1 ja G2 faasid. 3) Kirjelda lõigustumist kanal (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon Kanal on meroblastiline diskoidaalne lõigustumine. Muna sisaldab väga suurel hulgal rebu
Varane embrüogenees Embrüogeneesiks nimetatakse organismi lootelist arengut. Embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või eo moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis võib inimesel nagu kõigil selgroogsetel organismidel eristada kolme perioodi: 1)lõigustumine, kus toimub sügoodi järkjärguline jagunemine hulkrakuliseks looteks, kusjuures loode ise ei suurene; 2) gastrulatsioon, kus kujunevad idulehed ja telgorganid; 3) histo- ja organogenees, kus toimub kudede ja definitiivsete elundite kujunemine. 36 tundi peale munaraku viljastamist hakkab munarakk poolduma. Rakkude jagunemist, mis toimub korduvalt ning mille käigus tekib hulk rakke, nimetatakse lõigustumiseks. Uued rakud,mida nimetatakse blastomeerideks muutuvad jagunedes järjest väiksemaks. Peale implanteerumist emaka limaskesta algab nende kiire kasv. Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula
arvutamine regulaarse tsükli korral). 8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14
tsütoplasma suhte taastamine 5. Mis moodustub lõigustumise tulemusena? Kobarrakk ehk moorula 6. Kus toimub sügoodi lõigustumine inimesel? Munajuha laiemas osas 7. Nimetada embrüo arenguetapid. 1)viljastumine, sügoot 2) lõigustuminemoorula 3) blastulatsioon blastotsüst 4) gastrulatsioon gastrula 5) Histo- ja organogenees 6)sünd, koorumine, seemne küpsemine 8. Kirjeldada blastotsüsti ehitust. Blastotsüstil on kestad õõs- blastotsööl ja blastoterm (see koosneb sisemisest rakkude kihist embrüoplastist ja välimisest rakkude kihist trofoplastist.
III. tuuma/tsütoplasma suhte taastamine. Toimub alates 30 tundi pärast viljastumist -> kolmanda päevani Selle käigus tekib moorula e. kobarloode. Kobarlootest saab blastula e. blastotsüst e. põisloode, mis pesastub emaka limaskestal (7 päeva pärast vilj.). Blastoderm lootekott e. kattekoe rakkude kiht. Blastotsööl lootevedelik e. õõs-täidetud velikuga. Embrüoplast sisemine rakkude mass, millsest areneb inimene. GASTRULATSIOON Gastrula e. kariklood (8ndal päeval) Algavab rakkude diferentseerumine. Ei ole veel loode vaid idulane! Algselt koosneb 2-st rakukihist: Ektoderm e. välimine looteleht Entoderm e. sisemine looteleht Ektodermile tekib ürgjutt, mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Hiljem moodustub mesoderm e. keskmine looteleht. Lootelehtedest kujunevad hiljem elundis ja elundkonnad.
Ontogenees Teiste õpetajate (K. Veskimets, L. Luure, K. Mäekask) slaide koondas ja muutis U. Tokko, Tamme gümnaasium Ontogenees – organismi individuaalne areng viljastumisest surmani Ontogeneesi 5 etappi: • Viljastumine • Lõigustumine (moorula, blastula) • Gastrulatsioon (karikloode) • Kudede ja organite teke (histogenees, organogenees) Need neli etappi kokku on embrüogenees ehk looteline areng • Postembrüogenees – lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse. See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral). Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab (raseduse korral jätkab platsenta) uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeene ja
rasedus). Mne peva prast kinnitavad vormuvas platsentas olevad korioonihatud implantatsioonikoha emaka klge. Nd areneb kujuneva platsenta kljes implantatsioonikoha lhedal vere- ja veresoonte ssteem. Paunake blastotssti sees hakkab produtseerima punaliblesid. Jrgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude. Hiljem areneb sellest nabavt. Seejrel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba. Lootes toimub gastrulatsioon, mille kigus arenevad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepie ja mitmete nrmete vlimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lmfikude ning kopsude, sdame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka prn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk,
selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid
Koorion e.kõld või irdkest: kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: ·kaitse põrutuste eest ·kaitse veekaotuse eest ·vähendab raskujõu mõju ·kaitse temperatuurimuutuste eest ·tagab stabiilse sisekeskkonna ·on joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta e.emakakook Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol. Paltsenta ül: 1ainevahetuslik 2paltsentaarbarjäär 3loote varustamine antikehadega 4toodab hormoone Gastrulatsioon kujuneb karikloode e.gastrula Esmalt kujunevad 2 rakukihti: ektoderm ja entoderm. Hiljem mesoderm. Neid rakukihte nim. Lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode!
Ülesanded: Kaitse põrutuse eest kaitse veekaotuse eest vähendab raskusjõu mõju kaitse temperatuurimuutuste eest tagab stabiilse sisekeskkonna on joogi- ja urineerimiskeskkond Platsenta ehk emakakook (kujuneb välja kuu vanusel embrüol) ülesanded: → ainevahetuslik → platsentaarbarjäär → loote varustamine antikehadega → toodab hormoone Gastrulatsioon kujuneb karikloode ehk gastrula ektoderm (seedenäärme looteleht) → seedenäärmed: maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre → hingamisteede epiteel ja kopsud entoderm (välimine looteleht) → kesknärvisüsteem ja meeleelundid → epidermis: marrasnahk mesoderm (keskmine looteleht) → skelett → lihased → sidekoed → kuse- ja suguelundkond → ringelundkond Rakkude diferentseerumine
Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temperatuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi- ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2. Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega 4. Toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm. Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad. Gastrula ei ole veel loode. See on embrüo idulane. Rakkude diferentseerumine Kuigi loomorganismis on 100-250 rakutüüpi on kõik rakud genotüübilt identsed v.a. küpsed sugurakud. Seejärel kudede teke ehk histogenees. Lõpuks toimub organogenees tekivad organid.
iv. Kaitse temperaruurimuutuse eest v. Tagab stabiilse sisekeskkonna vi. On joogi ja urineerimiskeskkond g. Platsenta ehk emakakook: Platsenta kujuneb välja kuu vanusel embrüol i. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetuslik 2. Platsentaarbarjäär 3. Loote varustamine antikehadega. 4. Toodab hormoone h. GASTRULATSIOON i. Kujuneb karikloode ehk gastrula ii. Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entroderm 3. Postembrüogenees – lootejärgne areng Kasvamine Organismi mõõtmete pöördumatu suurenemine 1. Piiratud kasv – organism kasvab elu lõpuni (taimed) 2. Piiratud kasv – organis saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) 3. Perioodiline kasv – kasv toimud etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) Areng
Lootevee ülesanded kaitse põrutuste eest kaitse veekaotuse eest Platsenta vähendab raskusjõu mõju ainevahetuslik kaitse temeratuurimuutuste eest platsentaarbarjäär tagab stabiilse sisekeskkonna loote varustamine antikehadega joogi ja urineerimiskeskkond toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Lootelehed Sisemine e. entoderm Keskmine e. mesoderm Välimine e. entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja Skelett Kesknärvisüsteem ja maonäärmed, kõhunääre, Lihased meeleelundid
Umbes 6-7 päeva pärast tekib blastotsüst, kus on näha eri funktsioonidega rakke (embrüoblast, rakumembraan) Tekivad 3 lootekesta: 1) väline e koorion 2) vesikest e amnion 3) allontois (- jääkained) blastotsüst liigub emakasse tekib platsenta (koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvamisel) Platsenta ülesanneteks on: 1) varustada loodet toitainete ja hapnikuga 2) hormoonide tootmine, mis takistavad uute munarakkude küpsemist e meioosi gastrulatsioon (organismi tähtsaim protsess): 1) organite ja kudede alged paigutatakse õigele kohale 2) toimub kõigi rakkude programmeerimine antud koe rakkudeks Kudede ja organite teke toimub järk-järgult, seda nimetatakse embrüonaalseks induktsiooniks. Tekivad 3 lootelehte: 1) Ektoterm, millest areneb välja närvisüsteem, meeleelundid ja epiteelkude 2) Mesoterm, millest tekib tugi- ja liikumiselundkond, vereringe, eritus- ja suguorganid
uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret
Spermi sisenemine paneb paika embrüo dorsaalse-ventraalse telje (spermi sisenemise koht –ventraalne, 180° vastaspool dorsaalne) Peale viljastumist kortikaalne tsütoplasma roteerub 30° sisemise tsütoplasma suhtes, moodustub nö. halli sirbi piirkond Dorsaalsed vegetatiivse pooluse rakud (Nieuwkoop`i keskus) blastulas indutseerivad „organisaator“ piirkonna (Spemann-Mangoldi organisaator), kust läbi blastopoori (ürgsuu) algatatakse gastrulatsioon I lõigustumisvagu läbib halli sirbi piirkonda. 48. Blastotsüsti koorumine Blastotsüsti jõudmisel emakasse toimub viljastumiskestast (zona pellucida) vabanemine e „koorumine“ ja kinnitumine (implantatsioon) selleks kohandatud emaka limaskesta epiteelile e endomeetriumile. Endomeetrium (emaka epiteel) püüab koorunud blastotsüsti ECM-sse (suhkrud, kollageen, laminiin, fibronektiin, kadheriinid, hüaluroonhape jt.)
sisalikud, kahepaiksed ja kalad. PALJUNEMISE TÄHTSUS Mittesugulisel paljunemisel lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi. Ontogenees on organismi areng tema tekkest kuni surmani. Ontogeneesil on 5 faasi: · Viljastumine taastatakse diploidsus ja määratakse sugu · Lõigustumine kiire rakujagunemine, moorula(kobarloode) ja blastula(põisloode) · Gastrulatsioon hulkraksuse taastamine, rakkudevaheliste kontaktide tekitamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine · Kudede ja organite teke · Postembrüogenees I Emrüogenees looteline areng (seeme, loode) II Postembrüogenees lootejärgne areng Täismoone : Muna vastne nukk - valmik Vaegmoone: Muna vastne valmik Postembrüogeees jaguneb: · Juveniilne ehk noorjärk ... · Paljunemisvõimeline järk ...
Mõne päeva pärast kinnitavad vormuvas platsentas olevad korioonihatud implantatsioonikoha emaka külge. Nüüd areneb kujuneva platsenta küljes implantatsioonikoha lähedal vere- ja veresoonte süsteem. Paunake blastotsüsti sees hakkab produtseerima punaliblesid. Järgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude. Hiljem areneb sellest nabaväät. Rakkude diferentseerumine Seejärel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba. Lootes toimub gastrulatsioon, mille käigus arenevad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kõik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepõie ja mitmete näärmete välimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lümfikude ning kopsude, südame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka põrn ja seda kasutatakse vereloomes
areng jaguneb embrüogeneesiks ja postembrüogeneesika EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi • Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk • Koorumine, sünd, seemne generatiivne etapp küpsemine • Vananemine ehk raukumine ehk seniilsus
c. Sugurakkude ühinemisele järgnev kromosoomistike ühinemine sügoodis 6) Sugulisel paljunemisel on kõik samade vanemate järglased erineva pärilikkusega. Ontogenees isendi areng Seda vaatleme vaid suguliselt paljunevate loomade näitel. Jagatakse kaheks: 1) Embrüogenees, lõpeb väljumisega muna või lootekestadest. a. Algab viljastamisega b. Lõigustumine c. Blastulatsioon d. Gastrulatsioon e. Histogenees f. Organogenees 2) Postembrüogenees a. Kasvamine b. Arenemine c. Suguline küpsemine d. Vananemine e. Suremine Lõigustumine Lõigustumisele allub sügoot e. viljastatud munarakk. Lõigustumine on eriline mitootiline rakkude jagunemise viis. Lõigustumise erandiks on see, et mitoosid järgnevad väga kiiresti üksteisele, rakud ei jõua kasvada. Toimub 2 protsessi: 1) Suureneb rakkude arv
Varane areng: lootelehtede kujunemine ja neuraalne induktsioon Lootetehtede derivaadid. Ektoderm:naha epiderm ja tema derivaadid; Suu ja pärasooli epiteliaane sisu; tundliku retseptorid epidermas; näärviline süsteem, silma lääts. Mesoderm: keelik; skeletsüsteem; lihassüsteem; eritussüsteem; tsirkulaarne ja lümfaatne süsteem.Endoderm:seedetrakti epiteliaalne sisu; respüratoorse süsteemi epiteliaane sisu; reproduktiivse süsteemi sisu; maks, tüümus; kõhunääre. Gastrulatsioon on morfogeneesi esimene samm: morfogenees on protsess, mille abil individuaalsed rakud muutuvad kompleksiks, mis genereerivad organite alguseid. Gastrulatsioon genereerib embrüooni kolme pealist kihti, millisest formeeruvad organid. Kuidas epiteliaalsed rakud liiguvad gastrulatsiooni jooksul: on olemas 4 meetodid: invaginatsioon (raku lokaalne sisene liikumine koopast) ; involutsioon (spiraliseerumine, epiteliaasete rakkude sisemine suurenemine blastpori
(Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. Kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub või tekib emakaväline rasedus.) Lootekestad - ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Amnion e. vesikest : Kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. Allantois e. kusekott : Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. Koorion e. kõld või irdkest : Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. 5 Gastrulatsioon -Kujuneb karikloode ehk gastrulaEsmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm (välimine looteleht) Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad ja entoderm (sisemine looteleht) eedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre;hingamisteede epiteel ja kopsud; Hiljem mesoderm Skelett;Lihased;Kõik sidekoetüübid;Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond
· Vanema liikumisvõimalus · Turvalisus · Ei sõltu keskkonnateguritest · Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks lootekestad (tulid trofoblastist) seest väljapoole: 1) vesikest ehk amnion, kaitse sünnini, täitub looteveega 2) kusekott ehk allantois, kasvavad kokku emaka limaskestaga ja kujuneb platsenta 3) kõldkest ehk koorion, -,,- (sama) lootelehed 1) ektoderm (välimine)
Allantois e.kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion e. Kõld või irdkest: Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded: · Kaitse põrutuste eest · Kaitse veekaotuse ees · Vähendab raskusjõu mõju · Kaitse temperatuurimuutuste eest · Tagab stabiilse sisekeskkonna · On joogi ja urineerimiskeskkond Platsenta ülesanded: 1. Ainevahtuslik 2. Loote varustamine antikehadega Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmaslt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm Hiljem mesoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad ÕPIK LK 122 Postembrünaalse arengu etapid: Postemübrüonaalne areng algab väljumisega munakestadest ja emakast Juveliine ehk suguküpsuseelne iga Fertiilne periood ehk suguküpsusjärk-looduses enamike organismide elu sellega piirdubki
Mõne päeva pärast kinnitavad vormuvas platsentas olevad korioonihatud implantatsioonikoha emaka külge. Nüüd areneb kujuneva platsenta küljes implantatsioonikoha lähedal vere- ja veresoonte süsteem. Paunake blastotsüsti sees hakkab produtseerima punaliblesid. Järgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude. Hiljem areneb sellest nabaväät. Rakkude diferentseerumine Seejärel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba. Lootes toimub gastrulatsioon, mille käigus arenevad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kõik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepõie ja mitmete näärmete välimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lümfikude ning kopsude, südame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka põrn ja seda kasutatakse vereloomes
Viljastumine: sugurakkude tuumade liitumine, tekib sügoot. Taastatakse diploidsus, määratakse sugu Kehavälisel viljastumisel kohtuvad sugurakud väliskeskkonnas, kehasisesel viljastumisel emasloomas. Lõigustumine: sügoodi e viljastatud munaraku jagunemine, mitoosi teel. Lõigustumise algul tekib kobarloode ehk moorula, hiljem õõnsusega ja üherakukihiline blastula ehk põisloode. Inimese puhul on põisloode blastotsüst. Gastrulatsioon: kujuneb karikloode ehk gastrula. Karikloote rakud on juba eristatavad ja on eristatavad lootelehed. Välimine looteleht- närvisüsteem, nahk, meeleelundid Keskmine looteleht- luud, lihased, vereringe, sugu Sisemine looteleht- seede- ja hingamiselundkond Kehaväline Kehasisene Sugurakkude kohtumine Väliskeskkonnas Emasloomas
aitavad embrüol emakaseinale kinnituda- lõhustavad emaka kudesid ja poevad emakaseina sisse. Trofoblastist areneb koorion. ICM tekib ka blastotsüsti ajaks. Need on pluripotentsed- võivad areneda kõigiks rakkudeks, v.a. trofoblastideks. Neist saab hiljem: epiblast embrüonaalne epiblast (embr endoderm, ektoderm ja mesoderm) · Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke (moorula järgus jaguneb embrüo kaheks) +vih 5. Gastrulatsioon Kirjelda linnu gastrulatsiooni · Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Primaarne hüpoblast saab alguse rakkude delaminasiooniga epiblastist. Subgerminaalsesse vaheruumi tekivad rakkude kogumikud/ saarekesed. Sekund hüpoblast mood siis, kui Kolleri sirbi piirkonnast hakkavad rakud ettepoole liikuma. Kogu hüpoblast areneb selle tulemusena, et sekund hüpoblast liigub järjest ettepoole,
Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorula kobarloode, blastula põisloode, gastrula kahekihiline karikloode 6.1. Kooselu vormid Neutralism 0/0, Sümbioos ehk mutualism +/+, Kommensialism +/0 asupaigaks või kaitseks, saamata teiselt selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/ 6.2. Loomade käitumine Sünnipärane ehk instinktiivne käitumine on pärilik ja see ei muutu kogemuste lisandumisega. Refleks on
annaabi.ee 
