Pühajärve Põhikool MUDATIGU Referaat Joel Sülde 8.klass Otepää,2008
• Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA LINAVÄSTRIK KIIVITAJA SUURKOOVITAJA HALLHAIGUR TILDER KALAKAJAKAS KÜHMNOKK-LUIK NAERUKAJAKAS
Eestis elavate limuste suurused Eessõna: Antud teema kohta ei teadnud me eriti midagi, peale selle mis oli õpikus kirjas, et ük maailma suurimaid karpe on Rõõneskarp, mis võib olla kuni 1m pikk. Teod: Mudatigu - koja kõrgus kuni 6 cm ja laius on 2-3 cm Ematigu - koja kõrgus kuni 5 cm ja Karbid Järvekarbid- suurus kuni 20 cm Jõekarbid -suurus kuni 10 cm Rändkarbid- suurus kuni 3 cm Väikestest karpidest leidub Eestis keraskarpi ja herneskarpi, nende pikkus küündib kuni 15 mm-ni. Peajalgsed Eestis peajalgs eid ei ela.Nad elavad soolastes ning soojades vetes.
Teod Arvukad kojaga ja kojata teod kuuluvad tigude ehk kõhtjalgsete klassi. Kuigi me tunneme tigusid kui aiakahjureid, elab enamik 72 000 teadaolevast teoliigist meredes ja ookeanides. Paljud neist on lihasööjad ning osa halvab saaki tugevatoimelise mürgiga. Koos kalmaaride, kaheksajalgade ja karpidega moodustavad nad limuste hõimkonna. Eesti magevetes on enamlevinud mudateod, labateod, emateod ja punnteod. Veekogude tavaline asukas on mudatigu ehk mudakukk. Kojasuudmest väljaroninud mudatigu liigub mööda põhja edasilihaselise jala abil. Peas asuvad tal tundlad ja kombitsad. Nende puudutamisel tõmbab mudatigu end välkkiirelt kotta. Teod hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Mudateod toituvad veetaimedest, mida nad peenestavad kõvade hambakestega kaetud keele abil. Ka oma munad kinnitavad teod veetaimedele. Kuigi mudateod elavad vees, kasutavad nad hingamiseks õhuhapnikku
Tigu Karp Peajalgne Elupaik maismaal (kiritigu, viinamäetigu); vesi Meri vees (mudatigu, sarvtigu, magevee (järve-, keras-, ränd- ja jõekarp) labatigu) mere (laevaoherdi, s. auster, rõõneskarp, kammkarp, sö. rannakarp, südakarp) Liikumine laia tallaga, talla lihaseid kokku lihaselise jalaga, lükkab ja kaevab raketi pm., vee reaktiivjõudu tõmmates. kasutades, paiskavad lehtri kaudu vett, mis aitab ...
Teod- Kõhtjalgsed limused Alina T. 8. Klass. Väike tutvumine Tutvumist alustaksin hea meelega kiriteost. Kiritugu võib leida koduaiast või linnapargist. Kõige silmapaistvam on tema keha kaitsev õhuke, lubiainega tugevdatud kuunusjas koda. Koda moodustub teo keha ümbritseva erilise nahakarru ehk mantli eritistest. Koja alumises osas on avaus ehk koja suue. Sellest sirutub välja lihaseline jalg ja kombitsatega pea. Tigu liigub tallaga vastu taime toetudes talla lihaseid kokku tõmmates väga aeglaselt. Teo liikumis teed võib näha tänu tema limase rajal, sest talla limanäärmed eritavad liikumist soodustavat lima. Sellise jala asetuse ja liikumisviisi järgi nimetatakse neid loomi ka kõhtjalgseteks Teol on kaks paari kombitsaid Teo tähtsamateks meelteks on kompimis- ja maitsmismeel. Nad kombivad peamiselt kombitsatega ja jala tallaga. Teise kombits...
Limused · Teod · Karbid · Peajalgsed · Kõikidel limustel on MANTEL TEOD Keha katab õhuke, lubiainega kaetud koda Nahakurd e MANTEL(eritisest moodustub koda) Koja alumises osas avaus ehk koja suue Lihaseline jalg + kombitsatega pea Kõhtjalgsed Tähtsaimad meeled: · Kompimismeel ja maittsmismeel kombitsad ja jalatakd silmad(valgus+vari) · Seedeelundkond SPETSIAALNE KODA pea alapoolel suuava=torujas neel=kitiinhambakesed ehk HÕÕRLA=mAgu=sooltoru=pärak · Erituselund neer(südame kõrval) · Hingamiselundid lõpused/kops, · Vereringe avatud + voolab veresoontes/elundivahelistes õõnsustes = veresoo...
Lameussid Rõngusssid Ümarussid Teod Karbid Peajalgsed Näide Imiussid, Vihmauss, Liimuksolge Kiritigu, Rannakärp,jär Sepia, paelussid: kaan, sarvtigu,. vekarp, Kalmaae, maksakaan, mudsatuplane, Mudatigu, lamekarp, kaheksajalg nookpaeluss hulkharjasuss viinamäetigu südakarp, , laiuss, ,seatigu ebapärlikarp nudipaeluss Välisehitus Lame keha, Vöö, Mõlemast otsast Koda, Lubiainest Kombitsad keha kaitseb nahklihamõik, teritunud, nahakurd, laheosaline iminappadega,
· Pantser on liigispetsiifiline. Rohevetikad: · Leidub üherakulisi viburitega ja viburiteta, koloniaalseid, hulkrakseid, niitjaid. · Suurus mõnest mikromeetrist, mõnekümne sentimeetrini. Zooplankton: · Järvevees elab palju palja silmaga nähtamatuid, väga tillukesi loomi ,kes moodustavad kokku hõljumi e zooplanktoni. · Vesikirbulised (1mm pikkune) · Aerjalgsed · Keriloomad Kaldapiirkonna selgrootud: 1. Mudatigu (lymnaea stagnalis)- veedab oma elu vees. · Tema koda meenutab keerdus torni. Ta suudab hingata ainult õhuhapnikku ja peab selleks ajuti tõusma veepinnale hingama. Seda teeb ta koda alaspidi veepinnal rippudes. · Mudatigu toitub veetaimedest. · Eesti suurim mageveetigu- koja kõrgus 45-60mm, laius 20-30mm · Mudatigu on hermafrodiit- mõlemasooline · Paaritumisel seemendavad partnerid teineteist vastastikku.
Enamik tigudest toitub taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Teod töötlevad ümber suure osa taimsest massist. Teod ise on toiduks paljudele loomaliikidele, kui ka inimestele. Teod aitavad kaasa parasiitusside levikule. Nt. nakkuse maksa-kakssuulase, mis võib kaasa tuua kogu karja hukkumise. Osa tigudest elab vees, osa maismaal. Suurimad Eestis elavad kojaga teod on viinamäeteod. Eesti magevetes elavad teod on nt. mudatigu, sarvtigu, labatigu. 5. Iseloomusta järvekarbi suurust, toitumist, vereringet, hingamist ja närvisüsteemi. Järvekarpide suurus sõltub toitumisest ja vanusest, enamasti 5-15 cm. Nad saavad toitu vee filtrimise kaudu. Veest sõelutakse välja pisiorganismid (ainuraksed ja vähikesed). Vereringe on neil avatud, süda asub selgmisel poolel. Närvisüsteem on lihtne, koosneb närviväädist. Meeltest on arenenumad maitsmis- ja kompimismeel. Tal ei ole silmi. Nad hingavad
Ancylus fluviatilis Ancylus Planorbidae Basommatophora Gastropoda Mollusca Animalia Paks jõekarp Jõekarp Jõekarpplased Karbid Limused Loomad Unio crassus Unio Unionidae Bivalvia Mollusca Animalia Harilik mudatigu; mudakukk Mudatigu Mudatigulased Tüüsilmalised Teod Limused Loomad Lymnaea stagnalis Lymnaea Lymnaeidae Basommatophora Gastropoda Mollusca Animalia LÜLIJALGSED Hulkjalgsed Harilik kivihark Kivihark Sadajalgsed Putukad Lülijalgsed Loomad Lithobius forficatus Lithobiidae Lithobiomorpha Chilopoda Insecta Arthropoda Animalia
· Ohustavad: o looduslike liikide areaali ja arvukust o senist koosluste struktuuri ja tasakaalu o aine- ja energiaringeid toiduahelates · Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi · Läänemeri on invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega, kuna ta on geoloogiliselt noor, väheste liikidega ja tugevalt mõjutatud inimtegevusest. Mõned liigid: Hiina villkäppkrabi, tõruvähk, Uus-Meremaa mudatigu, Põhja-Atlandi hulkharjasuss, liiva uurikskarp, tavaline ehk muutlik rändkarp, Ameerika kammloom. NB! Ruumi- ja toidukonkurents kohalike ning tulnukliikide vahel · Tulnukliikidest mõjutavad kõige enam Läänemere kirdeosa põhjakoosluste arengut rändkarp, Dreissena polymorpha, ning hulkharjasuss, Marenzelleria viridis 3 · Sissetoodud hulkharjasuss mõjutas negatiivselt kohalikku hulkharjasussi Hediste
Asudes vaatlema tigude pehmeid kehaosi, tuleb eelkõige märkida suuremal või vähemal määral eristunud pead, kus paiknevad suu, silmad ja kombitsad, ning kõhupoolel massiivset lihaselist laia tallaga jalga. Vahetult koja all asetseb mantel, mis ümbritseb sisusekotti ja mille eesmine paksenenud serv ripub vabalt looma kere peal ja katab oma all moodustuva mantliõõne. Eesti magevetes on enamlevinud mudateod, labateod, emateod ja punnteod. Veekogude tavaline asukas on mudatigu ehk mudakukk. Kojasuudmest väljaroninud mudatigu liigub mööda põhja edasi lihaselise jala abil. Peas asuvad tal tundlad ja kombitsad. Nende puudutamisel tõmbab mudatigu end välkkiirelt kotta. Teod hoiavad tugevate lihastega oma koda suletuna, kaitstes end nõnda vaenlaste ja kuivamise eest. Teod hangivad toitu mitmesugusel viisil osa sööb ,,karjamaadel'' kas vee all või
15. Kõige pikem lagunemisprotsess on: a) piimapakil b) õllepurgil c) paberil d) apelsini koorel 16. Kompostimiseks sobib: a) tuhk b) toidujäätmed c) plastmass d) klaas 17. Eestis on tähtsal kohal: a) looniidud b) nõmmemetsad c) rannaniidud d) oligotroofilised järved 18. Keskmiselt saab ühest täissuurusest puust ... paberit: a)1 kg b) 10 kg c) 70 kg d) 700 kg 19. Mänd on valguse suhtes: a) vähenõudlik b) nõudlik c) varjutalulik d) ülimalt nõudlik 20. Stenohaliinne liik on: a) mudatigu b) balti lamekarp c) põisadru d) pilliroog II: Täida lüngad! 1. Surnud orgaanilise aine lagundajad on ..................... . 2. Ökosüsteem koosneb ..................... ja ...................... . 3. Iga toiduahel algab .................... ehk .................... . 4. Laia areaaliga liigid on näiteks .................... ja .................... . 5. .................... ehk eluslooduse mitmekesisus on kui loodusrikkus, mida tuleb säilitada. 6
D. kalavarude suunatud ja jätkusuutlik kasutamine E. lõheliste reguleeritud kasutamine kalakasvatuslikes rajatistes F. piiramatu kasutamine Eesti Vabariigis G. kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamine vastavalt EL nõuetele 3. Kalapüügiseaduse objektideks on alljärgnevas loetelus : A. jõesilm H. jõekarp B. rabakonn I . säga C. viidikas J. mudatigu D. rannakarp K. valge vesiroos E. saarmas L. jõevähk F. põhjaõngel konksustatud vihmauss M. agarik G. tõugjas 4. Kalapüügiseaduse kohaselt tekib omandiõigus kalale A. kalade vastsete koorumisel B. hõivamisel C. kalade hukkumisel hapnikupuuduses seoses talvise ummuksisse jäämisega D. kaupluses või kalapunktis seoses ostu-müügi tehinguga 5
Kontrolltöö - Selgrootud Limused Tunnuseks on nende keha ümbritseb eriline nahakurd ehk mantel. Limused jagunevad: 1) Teod (kiritigu); 2) Karbid (järvekarp); 3) Peajalgsed (hiidkalmaar). Teod Kiritigu - Keha katab õhuke lubiainest koda, mis moodustub mantli eritisest. Kojast ulatuvad välja lihaseline jalg ja kahe kombitsa paariga pea. Liiguvad aeglaselt talla abil, liikumist soodustab limanäärmetest erituv lima. Kompimiseks on jalad all ja kombitsad. Teise kombitsapaari tipus on silmad, mis eristavad valgust ja varju. Seedeelundkond algab suuavaga, millel järgneb neel, selle eesosas on hõõrel, mille moodustavad rohked kitiinhambakesed. Hõõrla abil peenestatakse toit (taimede lehed, küpsed viljad). Sellele järgneb pugu, magu ja u-kujuline sooltoru, mis lõpeb koja eesserva läheduses pärakuga. Seedimisel osaleb ka suhteliselt suur maks oma seedenõredega. Erituselundiks on neer. Närvisüsteem koosneb peatängust, jala- ja keretängust ni...
Kuna Järvere suplusrand asub minu kodukohale väga lähedal, tean ma natuke ka selle olukorrast. Taimedest kasvab seal üsna rohkesti pilliroogu ja kõrkjaid. Nende kasvurohkuse pärast jääb supelranna osa iga aastaga väiksemaks. Kevadeti on kohalik rahvas püüdnud neid küll välja kiskuda ja maha niita, kuid erilisi tulemusi pole saavutatud. Vetikatest leidub järves rohevetikaid. Kaladest elab seal üsna palju särgi, ahvenaid, haugi ning natuke ka latikaid. Järvepõhjas olen näinud mudatigu, ematigu, ka labatigu, järve- ning rannakarpe. Ranna lähedal on mõned suplejad kohanud ka rästikuid. Rand on siin liivane. Randa on püütud suurendada liiva juurdetoomisega. Järve äärde visatakse ka üsna palju prahti maha, kuigi sinna on prügikast üles pandud ja seda tühjendatakse üsna tihti. Ma olen mitu korda näinud, kuidas randa, otse vee äärde, autodega sõidetakse ja kuidas mootorpaatidega suplusrannast järvele minnakse, kuigi paadisild on kohe ranna lähedal
klassi 12, tigude klassi 5 ja väheharjasusside klassi 3. Lahe muude osade põhjaloomastikus esindatud selgrootute klassidest puuduvad siin hüdraloomad, hulkharjasussid, karbid ja sammalloomad. Tavaline vesikakand on ala põhiloomastiku üks juhtliike. Muudest putukatest on alal üldlevinud ehmestiivaliste vastsed. Tigude hulgas on juhtvormiks harilik keeristigu. Võrdlemisi tavaline ja arvukas on piklik punntigu ja rändtigu, vesiking ja mudatigu on alal haruldased ja vähearvukad (Kumari, 1985). Karikloomadest on kõige tavalisem meririst Haberman, 1970). Matsalu vesikond on kalarikas. Siin elutsevad haug, latikas, särg, säinas, koha, ahven, angerjas ja teised (Miilmets, 1981). Matsalu lahes võib kohata ka meritinti ja vimba (Haberman, 1970). Rannaniidud Rannaniidud moodustavad Matsalu lahe ja Väinamere ääres pideva vööndi, katkedes ainult luha kohal (Miilmets, 1981).
Kuna Järvere suplusrand asub minu kodukohale väga lähedal, tean ma natuke ka selle olukorrast. Taimedest kasvab seal üsna rohkesti pilliroogu ja kõrkjaid. Nende kasvurohkuse pärast jääb supelranna osa iga aastaga väiksemaks. Kevadeti on kohalik rahvas püüdnud neid küll välja kiskuda ja maha niita, kuid erilisi tulemusi pole saavutatud. Vetikatest leidub järves rohevetikaid. Kaladest elab seal üsna palju särgi, ahvenaid, haugi ning natuke ka latikaid. Järvepõhjas olen näinud mudatigu, ematigu, ka labatigu, järve- ning rannakarpe. Ranna lähedal on mõned suplejad kohanud ka rästikuid. Rand on siin liivane. Randa on püütud suurendada liiva juurdetoomisega. Järve äärde visatakse ka üsna palju prahti maha, kuigi sinna on prügikast üles pandud ja seda tühjendatakse üsna tihti. Ma olen mitu korda näinud, kuidas randa, otse vee äärde, autodega sõidetakse ja kuidas mootorpaatidega suplusrannast järvele minnakse, kuigi paadisild on kohe ranna lähedal
KLASS LASNJALGSED: Torujad. Mantel kasvab täiesti toruks kokku. Ringeelundkond Mereloomad. KLASS: TEOD e kõhtjalgsed : Assümmetriline keha. Tavaliselt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleelundeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi- keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod – põllunälkjas ja suur seatigu KLASS PEAJALGSED: Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. Alamklass: Laevukeselised (Kambriteks jaotunud väline koda) Ülemselts: Kümnehaarmelised (10 kombitsat. Seepia, kalmaar.)
7.4. Klass Lasnjalgsed (Scaphopoda) Torujad. mõlemast Mantel kasvab täiesti toruks kokku. Ringeelundkond Mereloomad. 7.5. Klass teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) Assümmetriline keha. Tavalsielt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleeluyndeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad. Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid. Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi-keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod on nälkjad, tee- ja seateod. 7.6. Klass Peajalgsed (Cephalopoda) Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. 7.6.1 Alamklass Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts Laevukeselised (Nautilida)
soolesisust. Korduva nakatumise korral võivad nad soole ummistada. Kätepesu ja pesta toorelt söödavaid puu-ja juurvilju, et mitte nakatuda. 26.Tigude ja karpide kehaehituse võrdlus. Näiteid Eestis elavatest liikidest. Tigudel on enamasti spiraalselt keerdunud kofa, laia tallaga jalg ning pea; nälkjad on kojata teod. Karpidel on kahe poolmega koda ja sellest välja sirutav jalg, pead neil pole. Eestis elavad Viinamäetigu, Sarv tigu, Väike labatigu, Mudatigu jpt. Ja karpidest elavad Läänemeres söödav rannakarp, söödav südakarp, liiva-uurikkarp ja balti- lamekarp. 27. Lülijalgsete kolm rühma. Nende üldine iseloomustus ja võrdlus. Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülillised kehajätked ning kitiinainest välisskelett (kitiinkest). Lüliliste jäsemete järgi ongi see loomarühm nime saand. Lülijalgsed on vägahästi kohastunud elutingimustega Maal ning neid võib
Perek = lapsuliblikas Liik = Lapsuliblikas (Gonepteryx rhamni) hea kui tead mõnd ladinakeelset nime saad plusspunkte .. PS: Mardikad ei ole klass !! Mardikalised on selts !! Roomajad on küll klass, kuid rästik on siiski selgroogne neil on seljakeelik, mis juba viitab sellele, et neil on selgroog ! Klass liik Putukad Haavalumik; Lapsulibikas; Soo-tondihobu; Suur süsijooksik; Jaanimaridikas, Vapsik, Põdrakärbes. Kõhtjalgsed ehk teod- Harilik kiritigu; Mudatigu Karbid Järvekarp; Jõekarp. 28. Sündmuste ajalisse järjekorda panek! Eksamiküss! Viiruste võimalik esmane teke, esimeste kõige lihtsamate rakkude teke, hingavate organismide teke, esimeste ürgsete imetajate teke, üheiduleheliste taimede teke, hippopotanaamuste väljasuremine, rohevetikate teke, neandertaallaste laialdane esinemine maakeral, sinivetikate teke, mammutite väljasuremine, kahepaiksete (selgroogsete klass) teke 3. viiruste võimalik esmane teke 1
Hüdrobioloogia- vee-enanikke uuriv teadus (sellesse võivad kuuluda ka veekogud ise koos oma tekkeloo ja tüpoloogiaga). Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide le...
Esindajad: jõe ematigu Viviparus viviparus , järve ematigu V. contectus , lombi keeristigu Bithynia leachi. Alamklass: Tagalõpusesed Heterobranchia Kui esinevad lõpused, siis paiknevad need südamest tagapool. Osal liikidest on lõpuste asemel kops. Lõpustega liigid elavad meredes. Kopsteod elavad maismaal või mageveekogudes. Ülemselts: Kopsteod Pulmonata Kopsuga hingavad teod. Selts: Tüüsilmalised Basommatophora Elavad vees. Silmad asuvad teise kombitsapaari alusel. Esindajad: suur mudatigu Lymnaea stagnalis, väike sootigu Galba truncatula , harilik sarvtigu Coretus corneus, väike labatigu Planorbis planorbis, jõe napptigu Ancylus fluviatilis. Selts: Tippsilmalised Stylommatophora Elavad maismaal. Silmad asuvad teise kombitsapaari tipus. Esindajad: viinamäetigu Helix pomatia, suur merevaiktigu Succinea putris, põllunälkjas Agrolimax agrestis, tavaline kiritigu Arianta arbustorum, salu vööttigu Cepaea nemoralis. Klass: Karbid Bivalvia(Lamellibranchia)
magevees ematigu (jõe, järve ematigu), keeristigu (harilik-, lombi-), sulgtigu (koonusjas-, ketasjas-), vesiking, Erinevad õmbluse sügavuselt, kaane erinevus. Kopsteod kohastunud elule maismaal ja magevees. Lõpused kadunud,mantel talitleb kopsudena, hingates õhku, koja suue kaaneta. Mõnel koda mandunud (nälkjad). Taimesööjad, mõned röövloomad, mõlemasoolised, paarituvad, koevad, areng otsene. N: Eesti magevees harilik mudatigu e. mudakukk (väike ja suur sootigu, piklik ja munajas ja kõrvukas punntigu), väike labatigu, sarvtigu, põistigu (keerits vasakul), napptigu(järve-ebanapp, jõe-napptigu). Eesti maismaal viinamäetigu, kiritigu, kirju ketastigu, põllunälkjas. 36. Eestis 60 liiki. Läänemeres elavaid riimveevorme:Macoma baltica, Cerastoderma lamarcki, Mya arenaria, Mytilus edulis. Suured mageveekarbid: perek.Jõekarp, järvekarp,
kogudes. Võivad jala abil settes kaevuda, vabalt lamada, büssuseniitide abil kinnituda, auke puurida. Näide: Kaunkarbid (Ensis spp.). 35. Tigude (Gastropoda) kaks põhirühma Eesti vetes, nende ehituse peamised erinevused, näiteid Alamklass kopsteod (Pulmonata) Ehitus: Lõpused kadunud; mantel talitleb paljudel kopsuna, hingates õhku. Koja suue enamasti kaaneta. Mõnel rühmal on koda mandunud (nälkjad). Näited: harilik mudatigu (Lymnaea stagnalis), väike labatigu (Planorbis planorbis), sarvtigu (Planorbarius corneus), põistigu (Physa fontinalis), napptigu (Ancylus fluviatilis). Alamklass eeslõpuselised (Prosobranchia) Ehitus: Mantliõõs koos paaritu lõpusega ja pärakuga avaneb keha eesosas. Koja ava sulgub kaanega. Näited: ematigu (Viviparus), keeristigu (Bithynia), sulgtigu (Valvata), vesiking (Theodoxus); ka tulnukliik Potamopyrgus antipodarum meres ja Saaremaa Karujärves. 36
--- 44 Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
