Elevant Elevante on kolme liiki: India elevant, Ameerika elevant ja mammut, mis on juba väljasurnud liik. Elevandid võivad olla kuni 7,5meetrit pikad, püstiseistes 3,64 meetrit kõrged ja kaaluda kuni 7,5 tonni. Loomadel on väga hõreda karvkihiga nahk, mitmeti talitlev lont ja võhad ehk suured lõikehambad. Karv on elevandil mustjas-hall. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega. Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult. Emaselevant saab korraga ainult ühe poja
näiteks, et india elevandid kuuletuvad ka lastele ning laps võib seista rahulikult kartmata elevandi kõrval? Teadsite? Ei teadnud? No vot! India elevantide kohta leidub aga ka palju muud huvitavat. Head lugemist.... või kuulamist! VÄLIMUS India elevant (Elephas maximus indicus) on 5-10 meetrit pikk. Ta on kõhnem, kuid pikem kui teised aasia elevandid. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ning lühemad kihvad. Samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ning nahk pole nii kare. Loomulikult on india elevandil väiksem ka mass: isasloom ei kaalu kunagi üle 5000 kg-i. Nagu ikka elevantidel, on ka india elevandil lont, mis on võimeline tõstma kuni 5tonniseid puutüvesid. Lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Kihvad on olemas vaid isasloomal. INDIA ELEVANT KODULOOMANA India elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel
INDIA ELEVANT India elevant on 5-10 m pikk. India elevant on sarnane aafrika elevandiga, kuid tal on väiksemad silmad ja lühemad kihvad, samuti on tal väiksemad kõrvad, peenem lont ning nahk pole nii kare ja loomulikult on India elevandil väiksem mass: isasloom ei kaalu kunagi üle 5000 kilogrammi. Nagu ikka elevantidel on ka India elevantide lont mis on võimeline tõstma kuni 5-tonniseid puutüvesid. Lont on neil ka toidu ja vee hankimiseks. Kihvad on olemas vaid isasloomal. India elevante on kodustatud juba tuhandeid aastaid ning kasutatud raskete koormate kandmiseks, suurte sahkade vedamiseks, palkide tõstmiseks ja ka etendustel. India elevant Elevandid on arukad loomad, nad õpivad kiiresti lihtsaid käske täitma ja jätavad õpitu meelde. Lõuna-Aasias toovad elevandid palke välja paigust, kuhu metsaveomasinad ligi ei pääse
Ma tegin lühikese kokkuvõtte elevandi elust. Toon välja võrdlusi India ja Aafrika elevandist kumb on suurem või näiteks kummal on ümaramad kõrvad. Kirjutan veel lähemalt elevandi võhkadest, mis on elevandi kaitse relvad ning need on tohutult suured, võhad võivad kasvada kuni 3 meetrit. Elevandist üldiselt Mõlemad elevandi liigid aafrika ja india on kergesti äratuntavad tänu oma tohutule suurusele ja ebatavalisele londile. Elevandi lont on tegelikult pikk ja painduv nina. Lisaks hingamisele kasutavad elevandid seda veel mitmel teisel otstarbel, nagu näiteks dusi võtmiseks, puudelt lehtede haaramisel ja elevandipoja ohu juures eemale müksamiseks. Elevandid on taimetoidulised loomad, kellel on vähe hambaid. Need hambad on aga suured, lamedad ning paiknevad lõuapärade tagaosas. Nad söövad kõiksuguseid taimi ning mõnikord murravad suisa puid maha, et nende otsast mahlaseid lehti kätte saada. Tegemist on
eellased on asustanud peaaegu kõiki kontinente (v.a. Austraalia ja Antarktis). Need olid erineva suurusega loomad: hobusesuurusest kuni 5m kõrguse lõunaelevandini. Elevandid elasid peamiselt metsades, savannides ja jõeorgudes. Kliima jahenemisel kohastus üks liik, mammut, isegi tundra karmide tingimustega. Nüüdisajaks on neist säilinud ainult kaks liiki, kes kuuluvad küll ühte sugukonda, kuid kumbki omaette perekonda. Elevantide kehaehituses on eriline nende lont, millele pole loomariigis analoogi. See on ninaga kokkukasvanud ülahuul. Lont on hämmastava liikuvuse ja suure jõuga. Londi otsas paiknev haardemehhanism võimaldab maast tõsta pisimaidki esemeid. Lont on elevandile tähtsam kui inimesele käsi. Selle abil ta hingab, hangib toitu, kaitseb end, väljendab oma tundeid, vabaneb parasiitidest ja suhtleb. Londita jäänud elevant on määratud näljasurmale. (Ta püüab siis rohtu süüa põlvili, kuid kaua ta nii elada ei saa).
Aafrika elevant Loxodonta africana Markus Kiili Välimus · Suured kõrvad mille abil ta end jahutab · Suur lont · Jalgade all paikneb vetruv mass, mille abil ta võib isegi hääletult liikuda · Pikenenud lõikehambad · 3 meetrit pikk Elupaik · Aafrika · Savannid · Metsad · Sood · Poolkõrbed · Mõnikord hoiab ka puude varju Toitumine · Päevas sööb ta 200- 250 kg taimi ja joob umbes 130 liitrit vett · Ta sööb lehti, rohtu, igast erinevaid õisi, vilju, juuri, oksi ja puukoort · Elevantidele meeldib
Keha Keha epidermise kihti katab kutiikula. Kutiikulat e kesta perioodiliselt vahetatakse Bilateraalsümmeetriline Segmenteerumata Ringikujulised ja pikad sirged lihased katavad kogu keha. ->Lihaste kokkutõmme aktiveerib kehas vedelikuringe. -> Aitab liikuda. Kehaõõnsus on tsöloomilaadne e vedelikuga täidetud kehaõõnsus Keha peal 30-100 rõngakest Kaetud köbrukestega Halb liikumisvõime Lont Neel või on sisse tõmmatud Tundub nagu oleks üles paistetanud. Sissetõmmatav Kasutatakse edasiliikumiseks. Londil on kleepuva liimainega toru, mida kasutab saagi püüdmiseks. Selja projektsioonid avalduvad londil Saba Seest õõnes Respiratoorne organ Kemoretseptor Söömine ja seedimine Predaator Toitub bakteritest ja pehmekehalistest selgrootutest. Mõni liik sööb hõljumit.
Inglise keel Tervitamine ja head aega ütlemine Tervitamine: Head aega ütlemine: hi - tere bye - head aega hello - tere goodbye - head aega good morning - tere hommikust goodnight - head ööd good aftrenoon - tere päevast see you! - nägemiseni! good evening - tere õhtust see you soon! - näeme varsti! see you later! - näeme hiljem! have a nice day! - head päeva! have you good weekend! - head nädalavahetust! Värvid white - valge purple - lilla yellow - kollane grey - hall orange - oranz black - must pink - roosa red - punane brown - pruun green - roheline blue - sinine Kuidas sul läheb? How are you? - Kuidas sul läheb His - poiss I am fine, thank you. - Mul läheb hästi, tänan. Her. - tüdruk His name is Peter. - Tema nimi on Pete...
peamiselt väikeste peregruppidena . Isasloomad liituvad karjaga siis kui emasloom on suguliselt vastuvõtlik . Muudel aegadel elavad emas ja isasloom üksteisest täiesti eraldi. Noored poisselevandid kogunevad samuti väikesteks gruppideks . Isastel India elevantidel on kord aastas sugulise erutuse periood , mille käigus nad võivad muutuda eriti ohtlikuks ja agressiivseks . ( Loomad , lk 221 , David Burnei ) Elevandi siseehitus : Elevandil on kõige erilisem kehaosa lont , ülamoka ja nina painduv pikendus , mis koosneb tuhandeist lihaspaaridest . See on kasutusel ,, viienda jäsemena ,, rohu kitkumiseks , okste allapainutamiseks et süüa saada , palkide tõstmiseks ning vee või tolmu pritsimiseks putukate või kuuma päikese eest . Teiseks silmapaistvamaks kehaosad on elevandil võhad ( ülemised lõikehambad ) mis on enamikul isaselevantidel suured , paksud ja kõverad . Emastel on väiksemad , peenikesemad ja sirgemad
.. *** Ära kunagi arva, et oled liiga vana õppimisex. *** Vältige neid, kes püüavad teis kõigutada usku saavutada elus midagi silmapaistvat. *** Elu kestab ainult hetke, kuid sellest hetkest piisab, et korda saata igavesi asju. *** Elu on pagana äge! Kui kellelgi ripub ilmaasjata lont longus, jäägu see siis tema probleemix. *** Tegu ei ole tõelise üxindusega, kui ollaxe ametis iseendaga... *** Teiste elu näib alati parem, kui see tegelikkuses on... *** Pole olemas sellist probleemi, mida üx korralik ime lahendada ei suudax. *** Mida ei osata, suudeta ega taheta teha armastusega, seda pole võimalik teha sundimise,
(Loxodonta africana). Sellest ainult pisut väiksem on india elevant (Elephas maximus). Kolmandat, kõige väiksemate isenditega liiki Loxodonta cyclotis peeti varem aafrika elevandi metsas elavaks alamliigiks, aga DNA analüüs näitas, et see on eraldi liik. Tänapäeva elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Kõige suurem elevant oli pliotseenis elanud 5 m kõrgune lõunaelevant [1]. Loomadel on mitmeti talitlev lont, võhad ja väga hõreda karvkihiga nahk. Ainult mammuti keha oli kaetud pika ja suhteliselt tiheda punakaspruuni karvastikuga. Elevandid põlvnevad miotseenis ja pliotseenis elanud perekonnast Primelephas, mille nimi tähendabki esimest elevanti. Need loomad olid tänapäevastest elevantidest väiksemad ja neil oli neli võhka, kummaski lõualuus kaks. Ülejäänud elevandiperekonnad tekkisid 46 miljonit aastat tagasi. Arvatakse, et elevantide eellane oli pooleldi veeloom
EVOLUTSIOONI TÕENDID- P a l e o n t o l o o g i a (fosiilid) V õ r d l e v a n a t o o m i a 1)Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed. 2)Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma esialgse ülesande kaotanud elundid, taandarenenud, mis pärinevad meie eellastelt. 3)Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid. Näiteks linnu ja liblika tiib; astlad viirpuul ja roosil; elevandi lont ja ahvi käsi. E m b r ü o n a a l s e a r e n g u v õ r d l u s 1)Ernst Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. M o l e k u l a a r b i o l o o g i a 1)DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel 2)Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus 3)Pseudogeenid on organismides “vanad” geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla
Elevantide kõrvad? suured kõrvad on õhukesed, tuuleõhk pääseb mõlemalt poolt ligi. Kõrvades on palju veresooni. Kehast kõrvadesse jõudnud veri jahtub tuule käes ja elevant ei kuumene üle. Kõige palavamal päevaajal siirduvad nad mõne puu varju ja lehvitavad seal aeglaselt oma latakaid kõrvu. Kuidas joob Elevandid imevad lonti vett ja pritsivad seda sealt suhu. Lont, mille abil ta londiga? hangib toitu ja vee, haistab, kaitseb end, väljendab oma emotsioone, vabaneb parasiitidest ja supleb. Vajaduse korral kasutatakse lonti relvana. LÕVI Miks isalõvil on Isalõvi on kergesti emasloomast eristuv tema uhke laka poolest. pikk lakk? Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Kuidas kakleb?
vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. Kirjeldus • Tundlad ei ole üldiselt eriti sulgjad, isegi isastel. • Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi mõnel rühmal on kuulmiselundilaadsed organid peas. • Rindkere, kõht ja tiivad on tihedalt kaetud soomustega. • Mõnel surulaseliigil on lont taandarenenud kuid enamusel on see väga pikk ning kasutatakse nektari imemiseks taimedelt. • Enamus surulasi tegutseb pimedas või õhtuhämaruses kuid mõned lendavad ka päevasel ajal. • Nii emased kui isased on sarnase elueaga 10- 30 päeva. • Enne lendamist, enamus liike väristavad oma lennulihaseid nende soojendamiseks ning lennu ajal kehatemperatuur võib tõusta 40 kraadini. • Mõnedel liikidel on sugudevaheline erinevus vägagi märgatav
Pärnu "Viisnurk" alustas mööblitsehhis suusatootmist ja on nüüdseks jõudnud maailma juhtivaks suusatootjaks andes veerandi kogutoodangust. Ka võistlussuusa kvaliteet on tipptasemel. VaataVISU kodulehele Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid omas ajas päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Koovit "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!". Aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Korra tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Alul ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran", nüüd on juba traktori baasil rajamasinad
Mõne aasta pärast oli Tiidu nii rikkaks saanud, et otsustas kodumaale tagasi minna. Võttis oma kirstud rahaga ja purjetas kodumaale. Kahe päeva pärast raksatas laeva põhi vastu kaljut ja laev läks põhja. Tiidu ujus kodumaa kaldale. Ta kõndis metsa ja leidis sealt ühe õunapuu. Ta sõi osa õunu ära ja nii palju, kui mahtus pani põue. Järgmisel hommikul nägi ta vee peegeldusest ennast. Ja ta ei tundnud ennast ära, sest nina asemele oli kasvanud üks suur lont. Ta ehmatas sellest nägemusest ja ta nägi pähklipuud ja kuna ta kõht oli tühi läks ta pähkleid sööma. Ja nägi oma vee peegelpildist kuidas ta suur nina uuesti tavaliseks hakkas muutuma. Ja ta sai aru, et need õunad teevad nina suureks ja pähklid uuesti korralikuks tagasi. Ta toppis pähklitest tasku täis ja hakkas tuldud teed mööda uuesti tagasi minema. Varsti ta väsis ära ja jäi magama ning nägi unes vanat meest, kes teda varem mitu korda õpetanud on
mehhanism - hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. [1] Kirjeldus Tundlad ei ole üldiselt eriti sulgjad, isegi isastel.Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi mõnel rühmal on kuulmiselundilaadsed organid peas. Rindkere, kõht ja tiivad on tihedalt kaetud soomustega. Mõnel surulaseliigil on lont taandarenenud kuid enamusel on see väga pikk ning kasutatakse nektari imemiseks taimedelt. Enamus surulasi tegutseb pimedas või õhtuhämaruses kuid mõned lendavad ka päevasel ajal. Nii emased kui isased on sarnase elueaga 10- 30 päeva. Enne lendamist, enamus liike väristavad oma lennulihaseid nende soojendamiseks ning lennu ajal kehatemperatuur võib tõusta 40 kraadini. Mõnedel liikidel on sugudevaheline erinevus vägagi märgatav. Näiteks , Aafrika liikidel
· Võrdlev anatoomia - Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed. - Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma esialgse ülesande kaotanud elundid, taandarenenud, mis pärinevad meie eellastelt. - Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid. Näiteks linnu ja liblika tiib; astlad viirpuul ja roosil; elevandi lont ja ahvi käsi. · Embrüonaalse arengu võrdlus - Ernst Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. · Molekulaarbioloogia - DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel - Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus - Pseudogeenid on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei
· Võrdlev anatoomia - Homoloogilised elundid- sarnase päritoluga elundid ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed. - Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma esialgse ülesande kaotanud elundid, taandarenenud, mis pärinevad meie eellastelt. - Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid. Näiteks linnu ja liblika tiib; astlad viirpuul ja roosil; elevandi lont ja ahvi käsi. · Embrüonaalse arengu võrdlus - Ernst Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. · Molekulaarbioloogia - DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel - Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus - Pseudogeenid on organismides "vanad" geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei
suuõõne-mao süsteem, lõuad, limanäsad Kuigi küüsikloomadel on tuletatud tunnuseid nagu limanäsad ning maismaaline eluviis, on nad siiski väga sarnased mõningate kambiumi eluvormidega, mida on pakutud lülijalgsete esivanemaiks. (Eriksson, Budd, 2000) Kõige rohkem vaidlusi tekitav lülijalgsete pea piirkond on ülahuul labrum. See on olemas kõigil tänapäeval säilinud lülijalgsetel, välja arvatud meriämblikud, kellel on selle asemel lont. Kuna selle struktuur on paariline ja selle rudimentides avalduvad mitmete jätkete geenid, on avaldatud arvamust, et tegu on hoopis kokkukasvanud jäsemetega ja et hoolimata selle tagapoolsest asukohast on see tegelikult eespoolne struktuur. 6 Küüsikloomade pea närvijaotuse uurimine soovitab, et küüsikloomade tundlad ei pruugi
laudis laudisele parred partele tugistus tugistusele 5 Koormus vibreerimisest horisontaalpinnale HORISONTAALKOORMUSED 1 Tuulekoormus 2 Koormus vibreerimisest 3 Koormused betoonisegu väljalaadimisest renn, torustik, lont kopp mahuga 0,2-0,8 m3 kopp mahuga >0,8 m3 4 Värske betoonisegu külgsurve – P H γxH P = γx H P = γ x (0,27H + 0,78) k1 x k2 valemi kasutuspiirkond tihendamisel: SISE-vibraatoriga VÄLIS- vibraatoriga SISE- vibraatoriga VÄLIS- vibraatoriga H ≤ R, H ≤ 2R1, H > R, H > 2R1,
mitmest isasest. Viimased valvavad ja märgistavad pidevalt praidi maa-ala lõhnamärkidega ning toovad kuuldavale hirmuäratavaid möirgeid. Elevant 5 Elevant on maismaa suurim imetaja. Tal on kaks võimsat võhka, paar hiiglasuuri kõrvu, et ennast kuumal ajal jahutada ja kiskjaid hirmutada, umbes 2 meetrit pikk lont, mida ta kasutab nagu kätt mitmeteks toiminguteks. Joomiseks tõmbab elevant londiga vett suhu. Londi abil võtab ta kuumadel tundidel dussi või pritsib end üle liiva ja poriga, et nahka parasiitidest vabastada. Lonti kasutab ta ka kõrgetelt puuokstelt lehtede rebimiseks. Emasloomad elavad karjas koos 8-12-aastaste poegadega. Täiskasvanud isased moodustavad omaette väiksema karja. Emaste karja eesotsas on kõige vanem emasloom
Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Suusatootmist alustas ka mööblitsehh "Viisnurk" Pärnus. Võistlussuusa kvaliteet oli tipptasemel. Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid oma aja kohta päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Kooviti "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!", aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Ühel korral tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Algselt ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran". Nüüd on juba traktori baasil rajamasinad
2) Lisa igasse lahtrisse mõni näide loomariigist: Pikad kõrvad Pikk kael Pikk saba Pikad jalad Pikad küünised Pruun karv Hall karv Valge karv Oran karv Kollane värv Suured sarved Suur kaal Suur nina Suur kael Suured kihvad Küür seljas Okkad seljas Soomused seljal Tiivad, lennunahad Triibud seljal Kärss Lont Nisad Lakk Kukkur Kabjad Sõrad Loivad Koivad Uimed *Leia loom, kellele sobiks 2 nimetatud omadust. Millised. * Leia loom, kellele sobiks 3 nimetatud omadust. Millised. LOODUSÕPETUS 2 klass Õpilase nimi:................................ Teema: Inimene Kuupäev:....................................
Lüganuse Keskkool Sport ja vigastused Uurimistöö Koostaja:Reyo Vitmer 11.klass Juhendaja direktor: Tõnu Lont Lüganuse 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS Liikumine on tervise seisukohast väga tähtis. Iga päev võib näha inimesi metsa all, pargiteel või staadionil sportimas. Kahjuks toob sporditegemine kaasa ka vigastusi, nii peab treenija ennast ravima ja olema treeningutest eemal. Töö teemaks on ,,Sport ja vigastused". Uurimus on läbi viidud Lüganuse Keskkooli gümnaasiumiõpilaste ja kahe korvpallimeeskonna hulgas, sest sageli tekivad treenides traumad
132. Elu on nagu WC-paber. Mõnikord pühib hästi, teinekord aga halvasti. 133. Elu on kui voogav siid... Minu oma paistab aga sageli takuse riide moodi. 134. Kes tahab mune saada, peab õppima kaagutamist taluma. 135. Paljud kõnnivad läbi elu mõeldes, et pole kunagi midagi suurt saavutanud. Ja õigus neil ju ongi. 136. Parimaid asju saab elus tasuta, miks aga paremuselt järgmised nii kallid on? 137. Elu on pagana äge! Kui kellelgi ripub ilmaasjata lont longus, jäägu see siis tema probleemiks. 138. Elu vilgutab tuledega ning kihutab mööda. 139. Uus elu ei passi vanade raamide vahele. 140. Elu on kui jalgrattasõit. Sa ei kuku enne, kui lõpetad väntamise. 141. Olen elu kohta kaks sõna selgeks saanud: see jätkub! 142. Elu on peolaud. Ära ometi nälgi selle ääres. 143. Elutee pole alati asfalteeritud. 144. Miks elu on alati seal, kus mind pole? 145. Elu on kui teatrietendus
Tihe läikiv karv. Küünistega tugevad lühikesed esikäpad ja paksu nahaga nina. Kaevavad ja elavad urgudes. N. kuldmutt. Suurem osa tenrekitest näeb välja nagu karihiire ja siili kombinatsioon N. tenrek S. KÜÜNISKABJALISEDVäikesed merisigu meenutavad loomad Aafrikas ja Kesk-Aasias. N. kalju-, mägi-, ronidamaanid. S. LONDILISED Aafrika ja India elevant. Suurimad maismaaloomad, tüse keha, rasked sambataolised jalad. Varbad lühikesed ja lõpevad kapjadega. Lont. N. aafrika elevant, india elevant S. MERIVEISELISEDVee-eluviisiga suured, silinderja kehaga, loibadeks muundunud eesjäsemetaga ja rõhtsa sabauimega loomad. Tagajäsemed puuduvad. Varvastel on lamedad kabjalaadsed küünised. Elutsevad meredes ja magevetes. N. lamantiin, dugong S. NAPIHAMBULISED Sgk armadillid ehk vöölased - sarnanevad välimuselt soomusloomadega. Nende keha ülemist poolt kaitsevad tugevad sarvplaadid. Sgk sipelgaõgijad – hambad puuduvad
aluspesus keset linna. (Woody Allen) *Elu ei muuda inimesi, see võtab neilt maskid. (Suzanne Necher) *Elu pole selleks, et hädaldada ja nutta, vaid selleks et võidelda ja võita. *Miski pole elus kindel. See on ainus kindel asi mida ma tean. *Peida see nähtavasse kohta ja keegi ei leia seda. *Elus on ühed, kes võidavad ja teised, kes kaotavad, kui tunned, et sa oled kaotamas, proovi teha kõik, et vastane viiki paluks. ( C. Browne) *Elu on pagana äge! Kui kellelgi ripub lont ilmaasjata longus,jäägu see tema probleemiks. *Parem tõeline viha kui teeseldud sõprus ! *Hoia sõprust sest see ei ole niit mida saab sõlmida ! *Jäägu päevad mis ei unune jäägu sõprus mis ei purune !! *Sõber on see kes näeb sinus head ja halba kuid siiski peab sinust lugu . *Halb sõber on kui süsi , kord määrib kord põletab . *Sõprus võib lõppeda armastusega aga armastus mitte kunagi sõprusega ! *See kes otsib veata sõpra ei leia seda kunagi .
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
131.Põrand on niisama libe kui elugi. 132.Elu on nagu WC-paber. Mõnikord pühib hästi, teinekord aga halvasti. 133.Elu on kui voogav siid... Minu oma paistab aga sageli takuse riide moodi. 134.Kes tahab mune saada, peab õppima kaagutamist taluma. 135.Paljud kõnnivad läbi elu mõeldes, et pole kunagi midagi suurt saavutanud. Ja õigus neil ju ongi. 136.Parimaid asju saab elus tasuta, miks aga paremuselt järgmised nii kallid on? 137.Elu on pagana äge! Kui kellelgi ripub ilmaasjata lont longus, jäägu see siis tema probleemiks. 138.Elu vilgutab tuledega ning kihutab mööda. 139.Uus elu ei passi vanade raamide vahele. 140.Elu on kui jalgrattasõit. Sa ei kuku enne, kui lõpetad väntamise. 141.Olen elu kohta kaks sõna selgeks saanud: see jätkub! 142.Elu on peolaud. Ära ometi nälgi selle ääres. 143.Elutee pole alati asfalteeritud. 144.Miks elu on alati seal, kus mind pole? 145.Elu on kui teatrietendus. Alati ootad, et järgmine vaatus oleks parem. 146
· Elu on nagu WC-paber. Mõnikord pühib hästi, teinekord aga halvasti. · Elu on kui voogav siid... Minu oma paistab aga sageli takuse riide moodi. · Kes tahab mune saada, peab õppima kaagutamist taluma. · Paljud kõnnivad läbi elu mõeldes, et pole kunagi midagi suurt saavutanud. Ja õigus neil ju ongi. · Parimaid asju saab elus tasuta, miks aga paremuselt järgmised nii kallid on? · Elu on pagana äge! Kui kellelgi ripub ilmaasjata lont longus, jäägu see siis tema probleemiks. · Elu vilgutab tuledega ning kihutab mööda. · Uus elu ei passi vanade raamide vahele. · Elu on kui jalgrattasõit. Sa ei kuku enne, kui lõpetad väntamise. · Olen elu kohta kaks sõna selgeks saanud: see jätkub! · Elu on peolaud. Ära ometi nälgi selle ääres. · Elutee pole alati asfalteeritud. · Miks elu on alati seal, kus mind pole?
SEAKASVATUS KÄSITLETUD TEEMAD 1. Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILIS...
kas "paremaks" või "halvemaks". Leidis, et organismidel on jäänuktunnused tekkinud muutuste tõttu (evolutsioon). Mõtleb, et äkki ahvil ja inimesel oli ühine eellane. Samas kui sugukonnad on kõik eraldi loodud. 3. Kuidas erinesid Cuvier'i ja Lamarck'i seisukohad liikide muutumise ja väljasuremise osas? Lamarck väitis, et liigid muutuvad. Elu jooksul kohandub organism keskkonnaga, kus ta elab ja pärandab omandatud tunnused järglastele. Kui elevandil oli lühike lont, ei ulatunud ta nii hästi jooma ja sirutas oma lonti välja nii, et see põlvkondade jooksul veniski pikemaks (arenes organ, mida intensiivselt kasutati). Sama teema kaelkirjakute kaelade ja kõrgete puudega. Kehaosad, mida ei kasutada, kaovad tasapisi. Liigid ei jagune ega sure välja, vaid muutuvad pidevalt. Primitiivseid liike tekib pidevalt juurde. Cuvier ei tunnistanud üldse liikide muutumist, vaid väitis, et Jumal on liigid loonud ning kui need
kaasvestlejast vga madalal arvamusel Parem minevikust ppida, mitte aga selles pherdada Elu on kui jalgrattasit. Sa ei kuku enne, kui lpetad vntamise Parimaks ravimiks joomise vastu on kaine peaga jlgida purjus inimest Vltige neid, kes pavad teis kigutada usku saavutada elus midagi silmapaistvat Elu kestab ainult hetke, kuid sellest hetkest piisab, et korda saata igavesi asju Elu on pagana ge! Kui kellelgi ripub ilmaasjata lont longus, jgu see siis tema probleemiks Tegu ei ole telise ksindusega, kui ollakse ametis iseendaga Pole olemas sellist probleemi, mida ks korralik ime lahendada ei suudaks Mida ei osata, suudeta ega taheta teha armastusega, seda pole vimalik teha sundimise, noomimise ega etteheidetega Mitte kedagi ei saa hvitada keegi teine peale tema iseenda Millegi prast tundub maailm vgagi tihti ebaiglane Sea endale eesmrk ja pdle selle poole. Vhemalt proovi Hakake vimalusi les korjama
kuldtulikad, ka viirpuud, tuhkpuud. 1) Mesilase ja kimalane kollased või sinised; teerajad, et mesilasi juhatada; sissepugemine. Lühikese õieputkaga 2) Mardikalise võib olla värvitu, tähtis on lõhn. Õietolmu või mahlakat õiekatet söövad. 3) Liblika pikk õie tee (mida mööda lont sisse), lõhn ei loe. 4) Kahetiivalise avatud õied (sarikalised) või avatud suured torud. 5) Lind-tolmeldaja palju nektarit, tugev õis, lõhn ei loe, värvuselt punane või oranz. 6) Nahkhiireõied palju nektarit, värv ei loe (aga hele) ja tugev lõhn. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine tolmuderade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt. 1) Autogaamia e
koonduvad varrel ühte kohta. Sel juhul nimetame seda õisikut liitsarikaks. Pööris on liitõisik, mille harud on kobarataolised, kuid kobarast tavaliselt ebasümmeetrilisemad. 49. Õite tüübid tolmeldamise järgi: 1) Mesilase ja kimalane kollased või sinised; teerajad, et mesilasi juhatada; sissepugemine. Lühikese õieputkaga 2) Mardikalise võib olla värvitu, tähtis on lõhn. Õietolmu või mahlakat õiekatet söövad. 3) Liblika pikk õie tee (mida mööda lont sisse), lõhn ei loe. 4) Kahetiivalise avatud õied (sarikalised) või avatud suured torud. 5) Lind-tolmeldaja palju nektarit, tugev õis, lõhn ei loe, värvuselt punane või oranz. 6) Nahkhiireõied palju nektarit, värv ei loe (aga hele) ja tugev lõhn. Tolmlemine õietolmu ülekandumine tolmukailt emakasuudmeile. Tolmeldamine tolmuderade ülekanne loomade poolt või tahtlikult inimeste poolt. 1) Autogaamia e. isetolmlemine õietolm pärineb samalt õielt sama taime teiselt
Elu on kui teatrietendus. Alati ootad, et järgmine vaatus oleks parem. 5055. Miks elu on alati seal, kus mind pole? 5056. Elutee pole alati asfalteeritud. 5057. Elu on peolaud. Ära ometi nälgi selle ääres. 5058. Olen elu kohta kaks sõna selgeks saanud: see jätkub! 5059. Elu on kui jalgrattasõit. Sa ei kuku enne, kui lõpetad väntamise. 5060. Uus elu ei passi vanade raamide vahele. 5061. Elu vilgutab tuledega ning kihutab mööda. 5062. Elu on pagana äge! Kui kellelgi ripub ilmaasjata lont longus, jäägu see siis tema probleemiks. 5063. Parimaid asju saab elus tasuta, miks aga paremuselt järgmised nii kallid on? 5064. Paljud kõnnivad läbi elu mõeldes, et pole kunagi midagi suurt saavutanud. Ja õigus neil ju ongi. 5065. Kes tahab mune saada, peab õppima kaagutamist taluma. 5066. Elu on kui voogav siid... Minu oma paistab aga sageli takuse riide moodi. 5067. Põrand on niisama libe kui elugi. 5068. Elu keerab igaühele vempe! 5069
Hei, magister, mille üle te nii mõtlete?» Endasse süvenenud dom Claude ei kuulanud teda. Jälgides ta pilgu suunda, nägi Charmolue, et ta üksisilmi vahib torniakent katvat suurt ämblikuvõrku. Parajasti tormas üks ettevaatamatu kärbes paastukuu päikese poole lennates otse võrku ja takerdus sellesse. Tundes, et võrk kõigub, liigatas hiiglasuur ämblik võrgu keskel ja oli ühe hüppega kärbse kallal, käänas ta oma esimeste haarmetega kahekorra, kuna ta jälk lont kärbse pea kallal hakkas nosima. 1 Kui sa jalgupidi alasti kinniseotuna ripud, kaalud sada naela (lad. k.). 2 Nõid või vaim (lad. k.). 268 «Vaene kärbes!» ütles vaimuliku kohtu kuninglik prokurör ja tõstis käe, et kärbest päästa, ülemdiakon, äkki nagu unest jahmatades, haaras tal käest kramplikult kinni. «Magister Jacques,» hüüdis ta, «ärge astuge saatusele vahele!» Prokurör pöördus hämmastunult ümber. Talle tundus, nagu oleksid ta käest raudpihid kinni võtnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
