BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3
sukroosist D-trehaloosist D-mannoosist D-ksüloosist D-rafinoosist glütseroolist D-ramnoosist salitsiinist Prevotella multiformis (biokeemia) Eskuliini ei hüdrolüüsi Indooli ei tooda Lagundab zelatiini Katalaasi ja ureaasi ei produtseeri G+C sisaldus 51,1-51,3% Prevotella multiformis (taksonoomia) Regnum: Bacteria Phylum: Bacteroidetes Classis: Bacteroidetes Ordo: Bacteroidales Familia: Prevotellaceae Genus: Prevotella Species: Prevotella multiformis Prevotella multiformis (fülogenees) 16S rRNA analüüs genus Prevotella Alguses arvati, et P. Denticola. Prevotella multiformis P.multiformis P.denticola P.bivia P.melaninogenica Eskuliini hüdrolüüs - + - - API 20A:
Kestuvate loomade viimane ühine eellane Keraskärssusside fossiile on leitud juba Kesk- Kambriumi ajast 16 liiki (Läänemeres elab neist 2 liiki) Mõnest mm kuni paarikümne cm pikkuseni Sissetõmmatav ruljas kärss Halicryptus spinulosus ehk harilik silinderkärslane Halicryptus spinulosus von Siebold, 1849 Süstemaatiline kuuluvus Eesti keel Ladina keel Ladina keel Eesti keel Riik Regnum Animalia Loomad Pärishulkraksed Alamriik Superregnum Eumetazoa loomad liigitamata liigitamata Protostomia Esmasuused Klaad Superphylum Ecdysozoa Kestloomad Hõimkond Phylum Priapulida Keraskärssuss Klass Classis Halicryptomorpha
tarkuse ja salapärase mõõga otsingutel. Seda teed olid rändurid läbinud alates keskajast. 700kilomeetrine teekond viis SaintJeanPiedde Portist Santiago de Compostelasse, lihtsamalt öelduna kõrgetest Püreneedest Hispaania läänepoolseimasse provintsi. Reis kestis 90 päeva. Rännakut ei teinud Coelho mitte üksi, vaid koos oma mentori Peetrusega, kes oli RAM ordu rüütel. Palveränduri eesmärk oli just selle sama RAM ordu meistriks saada. RAM kui Regnum, Agnus, Mundi ehk Võim, Jumal, Maailm. Peetruse kohta ei saanud ei rändur ega lugeja just kuigi palju teada ja kohati tekkis lugedes küsimus, kas see ikka oli reaalne isik. Mentor õpetas Paulole 10 RAM harjutust, mis aitasid tegelasel teekonda paremini läbida. Samuti ei oleks palverännak sooritatud, kui neid harjutusi läbi tehtud ei oleks. Näiteks üks neist kandis nime "kiiruse harjutus"
Suure tõeliseks järeltulijaks ning tema riigi ja päranduse pärijaks. Seetõttu on Karl Suur rahvuskangelane mõlema rahva jaoks ning aegade jooksul on kumbki neist püüdnud Karli enda kangelaseks monopoliseerida. Kõrgkeskajal oli Karl rohkem prantsuse poeemide ja proosakangelane, hiliskeskajal, alates 15. sajandist, rõhutasid Karli saksalikkust üha enam aga ka saksa autorid. Frangi riik Frangi riik (ladina Regnum Francorum) oli riik varakeskaegses Euroopas. Suures osas langeb Frangi riigi territoorium kokku tänapäevase Prantsusmaaga (siit pärineb ka Prantusmaa nimetus la France). Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. 751 võttis Karl Martelli poeg Pippin Lühike endale kuningatiitli; tiitlit kinnitas paavst tänuks Pippini abile langobardide vastaste sõjakäikude järel tekkinud Paavstiriigi
missa muusikalised osad I. Kyrie eleison / Issand halasta II. Gloria in excelsisdeo / Au olgu Jumalale kõrges III. Credo im unum Deum / Mina usun ainsasse Jumalasse IV. Sanctus või Benedictus / Püha või Kiidetud olgu V. Agnus dei / Jumala tall ater noster, qui es in coelis, Meie Isa, kes sa oled taevas! sanctificetur Nomen tuum. Pühitsetud olgu sinu nimi! Adveniat regnum tuum. Sinu riik tulgu, Fiat voluntas tua, sinu tahtmine sündigu sicut in coelo et in terra. nagu taevas, nõnda ka maa peal! Panem nostrum quotidianum da nobis hodie, Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev! et dimitte nobis debita nostra Ja anna meile andeks meie võlad, sicut et nos dimittimus debitoribus nostris. nagu meiegi andeks anname oma võlglastele!
42. www.nordost.ru. 2007. 43. www.rian.ru. 2007. 44. new.russian.net.ru. 2007. 45. www.kommersant.ru. 2007. 46. www.pravdabeslana.ru. 2007. 47. www.memo.ru. 2007. 48. new.russian.net.ru. 2007. 49. www.dengi-info.com. 2007. 50. « » .Ru 17 2007 51. . . 52. -- 15 2005 53. : « , ». 24-30 2008, 43(441), - « » 54. «» 55. « ,," » // Gazeta.Ru, 28 2007 56. [6] 57. ombudsman.gov.ru. 2007. 58. ombudsman.gov.ru. 2007. 59. regnum.ru. 2007. 60. kursk.strana.ru. 2007. 61. www.ng.ru. 2007. 62. 2000.novayagazeta.ru. . 2007. 63. 2000.novayagazeta.ru. . 2007. 64. 2000.novayagazeta.ru. . 2007. 65. 2000.novayagazeta.ru. . 2007. 66. 2000.novayagazeta.ru. . 2007. 67. www.inopressa.ru. 2007. 68. www.az-design.ru. 2007. 69. www.inopressa.ru. 2007. 70. . 71. « », . Lenta.ru 10.06.2005. 72. « » -- 8- -- 6 . 73. [7] 74. pda.lenta.ru. 2007. 75. . -- // The Wall Street Journal, 22 2008
aastast andis Karl korralduse: ,,Kõik peavad kasutama ühesuguseid ja õigeid mõõte ning ühesuguseid ja õigeid kaale, nii linnades kui ka kloostrites ja maal, nii ostmisel kui ka müümisel." Karolingide kuningate õukond kasvas välja frangi-germaani härrasmajadest. Neilt sai ta oma funktsiooni ning arendas seda edasi vastavalt kuninga ja riigi vajadustele. Õukonna ja riigi struktuur sulasid ühte, nad olid üks nagu õukond ja riik, nagu palatium ja regnum. Õukonna eesotsas seisis kuningas.ent kuningas ei olnud eesmärk omaette. Temast kõrgemal seisis ,,kõikvõimsa Jumala tahe". Seepärast nimetasid end kuningad Karlist alates ,,kuningateks Jumala armust". Selles tuleb aga näha mitte haigaslikku eneseupitamist, vaid alandlikkuse ja oma valitsejastaatuse õiguspärasust kinnitavat vormelit. Jumal oli vältimatu eeltingimus, et kuningas võiks olla riigi eesotsas. Tema kõrval seisis kuninganna ja seejärel kuninglikud lapsed, kes olid
defineerimine loogiliste kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND -- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae
kategooriate abil. Saadud süsteem on klassifikatsioon. Nomenklatuur on klassifikatsiooni(süsteemi) üksustele kindlate reeglite alusel nimede andmine. Kõik need reeglid taimede puhul võtab kokku RAHVUSVAHELINE BOTAANILISE NOMENKLATUURI KOODEKS. Koodeksit peetakse alates 1867.a. ja parandatakse/täiendatakse botaanika kongresside ajal. Igal liigil on perekonnanimi ja liigi epiteet. RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae
lääniõigused ja kohustused. Ta lasi kõigil om aläänimeestel kokku tulla ja talle truudust vanduda. Tekkis tugev kuninglik kohtupidamine.Õigusühtsuse tagas kuningas Williami kohtuülimus. Kuningas langetas lõpliku otsuse – kindlustas oma ameti riigi kõrgeima kohtunikuna. Tekkis riigi uus ühtne õigus.Kanooniline õigus sai normannide poolt esileküündiva koha inglise õiguses. Normannide inglise kuningriigi põhikord kinnitati Williami poja Henry I kroonimiseadusega. 4.Regnum teutonicum Ida-Frangis algas Saksi Heinrich I keisriksvalimisega suur tõus, mis jätkus ka tema poja Otto I Suure ajal, kes jätkas oma isa jõulist valitsemisstiili. Regnum Teutonicum- Ida-Frangi riigi keisrivõim. Idariigis oli palju hõime, kus igaüks pidas visalt kinni oma eripärast ja hõimude võim oli tähtsam riigi valitsemisest. Tänu poliitilisele keisrivõimule ei varisenud riik kokku.
lääniõigused ja kohustused. Ta lasi kõigil om aläänimeestel kokku tulla ja talle truudust vanduda. Tekkis tugev kuninglik kohtupidamine.Õigusühtsuse tagas kuningas Williami kohtuülimus. Kuningas langetas lõpliku otsuse – kindlustas oma ameti riigi kõrgeima kohtunikuna. Tekkis riigi uus ühtne õigus.Kanooniline õigus sai normannide poolt esileküündiva koha inglise õiguses. Normannide inglise kuningriigi põhikord kinnitati Williami poja Henry I kroonimiseadusega. 4.Regnum teutonicum Ida-Frangis algas Saksi Heinrich I keisriksvalimisega suur tõus, mis jätkus ka tema poja Otto I Suure ajal, kes jätkas oma isa jõulist valitsemisstiili. Regnum Teutonicum- Ida-Frangi riigi keisrivõim. Idariigis oli palju hõime, kus igaüks pidas visalt kinni oma eripärast ja hõimude võim oli tähtsam riigi valitsemisest. Tänu poliitilisele keisrivõimule ei varisenud riik kokku. Otto Suure poliitilise edu põhjust nähakse kiriku
võiduga ja aastal 453 hunnide juht Attila hukkus ja nende võim lagunes. LääneRooma pidi hakkama arvestama germaani hõimudega ja andma neile järjest rohkem õigusi ja see viis nii kaugele, et barbarite väejuhid hakkasid isegi keisrivõimu kontrollima. Barbar on võõramaalane. Aastal 476 tähistatakse LääneRooma riigi lagunemist ja püsima jäi ainult Bütsants. Millise suure riigi aladele tekkis Frangi riik, nimeta selle territooriumi 4 arenguetappi. Frangi riik (Regnum Francorum ladina keeles) tekkis lagunenud Lääne-Rooma aladele, tänapäeva Prantsusmaa kohale. Selle piirkonna arengut võib jagata neljaks: 1. iseseisva keltide Gallia aeg, mis kestis 1. sajandi keskpaigani eKr ja mille lõpetas Caesari vallutus 2. Gallia Rooma provintside ehk 1. sajandi teisest poolest eKr 3. sajandini pKr kestunud Rooma-Gallia aeg, mille lõpetas frankide vallutus 3. Merovingide Gallia aeg, mis kestis 5.-8. sajandini 4
Heterotroofsed ei suuda ise toitaineid toota, kasutavad autotroofide poolt toodetud toitaineid. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid ja vakuoolid. Loomarakul need puuduvad. Prosenhüümsed rakud pikad, kitsad torukujulised (N: juhtkoed). Parenhüümsed rakud kandilised. Kude - ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nimetatakse kudedeks. Alg- ja püsikoed. Vt.konspektis RIIK REGNUM alamriik subregnum HÕIMKOND-- taimed PHYLUM, DIVISIO --phyta alamhõimkond subdiviso --phytina KLASS CLASS --opsida alamklass subclass --idea SELTS -- laadsed ORDO --ales SUGUKOND -- lised FAMILIA -- aceae alamsugukond subfamilia --oideae
paljude põlvkondade jooksul. 12. Klassifitseerimine Taksonoomia on organismide ühendamine rühmadesse ühiste tunnuste alusel. Organismid paigutatakse süsteemi, milles väiksemad taksonoomilised kategooriad ehk taksonoomilised üksused ehk taksonid ühendatakse järjest suuremateks. Põhilisi astmeid, nn. taksoneid on 7. Kõige suurem üksus on riik. Peale põhikategooriate kasutatakse sageli veel lisakategooriaid. Riik Regnum Hõimkond Phylum Klass Classis Selts Ordo Sugukond Familia Perekond Genus Liik Species Süstemaatika ühikuks on liik. Liik on omavahel sarnaste, ühise päritoluga, omavahel vabalt ristuvate ja viljakaid järglasi andvate isendite kogum. 13. Zooloogiline nomenklatuur Karl Linné (18 saj.), kelle üheks põhiteeneks oli binaarse nomenklatuuri loomine. Binaarne nomenklatuur
Hierarhilisus. · Killustumus: riigivõimu funktsioone (kohus, maksud) teostasid piirkonnas vasallid. · Konglomeraatriigid: riigid koosnesid eri õiguskordade ja poliitiliste süsteemidega osistest. · Dualism: kehtis vastastikuste õiguste ja kohustuste süsteem. Võim oli jagunenud valitsejate ja seisuslike esinduskogude vahel. Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik = valitseja. Kuningas oligi riik. Kuninga rahakott = riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crimes against the Queen") 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik" Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem
Selle loenguosa käsitlus tugineb süstemaatilisele alusele, mis võimaldab anda parema ülevaate selgrootutest loomadest kui mis iganes teine käsitlusviis. Valiku sellise käsitluse kasuks otsustas ka see, et aine kuulajad ei ole läbinud üldiselt nõutavaid eeldusaineid nagu zooloogia alused, ülevaade loomariigist vms. Järgnevalt on esitatud süsteemi põhiühikud, mis on vajalikud taustsüsteemi kujundamiseks: Tähtsamad süstemaatika ühikud REGNUM (R.) - riik SUBREGNUM (Subr.) - alamriik PHYLUM (Ph.) - hõimkond SUBPHYLUM (Subph.) - alamhõimkond CLASSIS (Cl.) - klass SUBCLASSIS (subcl.) - alamklass ORDO (O.) - selts SUBORDO (Subo.) - alamselts FAMILIA (F.) - sugukond SUBFAMILIA (Subf.) - alamsugukond GENUS (G.) - perekond SPECIES (Sp.) - liik Kes on selgrootud? Aja jooksul on nimetuse seisukohad muutunud
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid.
(partenogenees), nt lehetäide puhul; günogenees- kui muna- ja seemnerakk ühinevad, kuid tuumade ühinemist ei toimu (hõbekoger). Liikumine selle jaoks on peamiselt lihastest ja toesest koosnevad elundid, aga mõnel väiksemal ka näiteks ripsmed; viburloomad viburite abil, kalad uimedega, hüdrad vaksates jne. Ärrituvus seda kannavad meeleelundid, närvid ja aju 4. Loomariigi süsteemi ühikud (taksonid), nende hierarhia, näited igalt tasemelt Riik (regnum, kingdom, ) Hõimkond (phylum, ) Klass (classis, class, ) Selts (ordo, order, ) Sugukond (familia, family, ) Perekond (genus, ) Liik (species, ) [Vajaduse korral ka: alamliik (subspecies, ); ülem- perekond (supergenus, ) jne.] 5. Loomade teaduslike nimede moodustamine liigi, perekonna, sugukonna ja kõrgemate rühmade tasemel. Seltsil lõpp -lised, tead. k. vaba Sugukonnal lõpp -lased, -dae Alamsugukonnal -lased, -nae Perekonnal nimisõna ainsuses
saj. eKr): “riik on kogum inimesi, kes on liitunud õigluse kogukonna/ühiskonnaterviku võimust tagamiseks ning ühise hüve edendamiseks” Personaalne riik Humanistid: Riigi säilimine on hädavajalik, sest garanteerib inimese säilimise. Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: Enese ohverdamine riigi nimel Kuningriikides (monarchy, regnum) riik=valitseja. Kuninga Niccolo Machiavelli (1469-1527) rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte “riigile”. Firenze diplomaat ja humanistlik mõtleja Vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. 1513 “Il principe” (Valitseja) Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte “riigile”
päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks. Sarnasusastme määramisel on kõige olulisemateks näitajateks paljunemisorganite morfoloogia, asetus ja paljunemistsükli kestus. Elusorganismide korrastamisel sugulussuhete järgi on põhiühikuks liik, kuhu kuuluvad kõik välis- ja sisetunnustelt sarnased isendid. Taksonoomilised üksused e. taksonid Riik (regnum) Hõimkond (divisio e. phylum) Klass (classis) Selts (ordo) Sugukond (familia) Alamsugukond (tribus) Perekond (genus) Liik (species) (lühend sp.) Alamliik (subspecies) (ssp. või subsp.) Teisend (varietas) (var.)
võtta. 1077 aastal valis opositsioon Saksamaal Heinrichile vastukuninga Rudolf Von Rheinfelden. Sündis sisesõda, kus mõlemad pooled (Rudolf ja Heinrich) lootsin saada paavsti tunnustuse oma kuningavõimule. 1080 aastal langetas Gregorius VII oma valiku Rudolfi kasuks, kelles sai tema vasall. Heinrich IV le ustavad vaimulikud alustasid Rooma silmis ennekuulmatu aktsiooniga, alustades teoloogiliste argumentide abil võitlust gregorianismiga, mille järgi valitseid kristlaskonda nii regnum kui ka sacerdotium. Mõlemad oli kohale asetanud jumal ja mõlemal olid oma erivolitused ja ülesanded ning mõlemad olid ka otsevastutuslikus suhtes jumalaga. Nii ei olnud paavstil õigust vabastada jumala armust valitsevat kuningat ja anda kuningatiitlil mõnele teisele. Heinrich IV käskis Briexnis valida Ravenna peapiiskop Wiberto (hiljem Clemens III) vastupaavstiks. Nende sündmuste ajal suri Rudolf ja kuna tema asemele ei tulnud
tema kõrval oli senat ja rahvakoosolek. Senat tuleb sõnast Senex, mis tähendab vanameest Senat = vanameeste kogu, sellest sõnast tuleb ka sõna seniilne ja seenior. Senat oli sisult Rooma riigi nõukogu kuhu algselt kuulusid suguvõsade vanemad. Rahvakoosolekul osalesid kõik relvakandmisõigusega mehed. Kuningas valiti senati poolt, rahvakoosolek pidi senati valiku heaks kiitma. Kui kuningas suri, siis kuulutati välja vaheaeg inter regnum. Sellel perioodil valitses ajutine kuningas, kes oli senati poolt ametisse seatud, ta ei tohtinud ametis olla rohkem kui 5 päeva interrex. 5 päeva jooksul pidi senat valima uue kuninga. Pärimus räägib, et viimased kuningad püüdsid senatid ignoreerida, aga ainuvõimu nad ei saavutanud. Kuningal oli 3 ülesannet: sõjaväejuht, kõrgeim kohtumõistja, ülempreester. VANA ROOMA ÜHISKONNAS, PEREKOND OLI FAMILIA NING PEREISA NIMETATI
Klassifitseerimisel ühendatakse liigid sarnasusastme ja oletatava ühise päritolu alusel perekondadeks ja need omakorda kõrgema astme taksoniteks. Sarnasusastme määramisel on kõige olulisemateks näitajateks paljunemisorganite morfoloogia, asetus ja paljunemistsükli kestus. Elusorganismide korrastamisel sugulussuhete järgi on põhiühikuks liik, kuhu kuuluvad kõik välis- ja sisetunnustelt sarnased isendid. Taksonoomilised üksused e. taksonid · Riik (regnum) · Hõimkond (divisio e. phylum) · Klass (classis) · Selts (ordo) · Sugukond (familia) · Alamsugukond (tribus) · Perekond (genus) · Liik (species) (lühend sp.) · Alamliik (subspecies) (ssp. või subsp.) · Teisend (varietas) (var.) · Vorm (forma) (f.) · Kultivar (cultivar) (cv.) 75. Areaal. Introduktsioon. Aklimatisatsioon. Areaal on mingi taksoni looduslik esinemisala (territoorium) Maal. Liigi areaal hõlmab liigi
(Eesti `riik', pärit Skandinaavia `rik, rike', mis omakorda ladina tüvest `rex, regis') Riigi moodne tähendus · Keskne omadus: impersonaalsus keskajal oli personaalsus · Impersonaalne kahes mõttes: me eristame riigi võimu 1. valitsejate võimust, riik ei ole sama, mis üksikisiku võim 2. kogukonna/ühiskonnaterviku võimust Personaalne riik · Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik=valitseja. Kuninga rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crime against the Queen"). Kuningas kehastaski riiki kui tervikut. 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik." Üksik kodanik kuuletus kogukonnale.