· Meritähe keha muudavad karedaks lühikesed lubiogad · Kiirte tippudes on neil silmad, silmi on neil sama palju kui on kiiri · Liikumiseks on jalad · Meritäht on röövloom Merisiilik · Merisiilikud on poolkerakujulised · Karbitaolisele toesele kinnituvad lubiogad · Liikumiseks kasutab merisiilik nii jalakesi kui ka okkaid · Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja Meripura · Meripurad on kotikujulised, arvukate nahanäsadega, merepõhjal külili asetsevad okasnahksed · Jalad on nõrgad, liikumiseks kasutavad nad lihaseid ja nahanäsasid · Meripurad toituvad põhjasetetest Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Meripurad http://et.wikipedia.org/wiki/Okasnahksed http://et.wikipedia.org/wiki/Merit%C3%A4hed http://et.wikipedia.org/wiki/Merisiilikud http://jg.tln.edu.ee/bioloogia/8/Okasnahksed.ppt
Okasnahksed Palade PK nimi . Klass 03.05.2012 Okasnahksed Meritähed Merisiilikud Meripurad MERITÄHED · Okasnahksete hõimkond. · Viiekiireline ( enamasti) . · Esineb arvukalt Lääne- ja Põhjamere rannikul. ISELOOMULIKUD OMADUSED · Keskkettaga lame keha. · Suuava paikneb keha alapoolel . · Pärak ülapoolel, veidike külje peal . · Lubiplaatidest koosnev lubiskelett säilitab meretähe kuju ja vormi . · Väikesed tangikujulised haarlad . · Hiljusejalakesed . · Paapulid. TOITUMINE · Püüavad erandatult saaki.
Läbi skeletiavade ulatuvad välja meresiilikute peened pikad jalakesed. Liikumiseks kasutab ta nii jalakesi kui keha alumisel poolel asuvaid okkaid. Toitumine. Ka merisiilikutel asub suu keha alumisel poolel, vastu merepõhja. Toituvad taimedest ja merepõhja vetikatest, mida tükeldavad suurte viieosaliste lõugadega. Paljunemine. Merisiiliku vastsed ujuvad esialgu vabalt. Moonde ajaks laskuvad nad merepõhja. MERIPURAD (OPHIUROIDEA) Välimus. Kotikujulised, arvukate nahanäsadega meripurad asetsevad merepõhjal küljeli. Lubiokkaid neil ei ole. Meripuradel on paks, lihaste- ja limanäärmeterikas nahk. Suuri lubiplaate naha all pole. Liikumine. Meripurad on väheliikuvad loomad, mõni liik võib aastaid toituda samas paigas. Meripurade jalakesed on nõrgad. Nad liiguvad lihaste ja nahanäsakeste abil. Toitumine. Meripurad tuhnivad mudas ja toituvad selles leiduvatest orgaanilisest ainest. Suu ümber paiknevad harulised kombitsad. Nendega ammutavad nad suhu põhjamuda ja liiva
Kummiku servas paiknevad meduusidel täppsilmad. Täppsilmad on tasakaaluelundid, millede abil tunneb loom vee liikumist. Meduus ei pea oma saagile jahti, vaid meelitab toiduobjekte ereda valguse abil lähemale. Nende kehas on rasvataoline aine, mis kiirgab heledat valgust ning selle peale tulevad kokku väikesed organismid, kes langevad röövlooma saagiks. Meripura Meripuradel aga pole okkaid erinevalt merisiilikust või meritähest. Kotikukujulised, tihti arvukate nahanäsadega meripurad asetsevad merepõhjal küljeli. Lubiokkaid neil pole. Välimuselt meenutavad nad kurki. Meripuradel on paks, lihaste- ja limanäärmeterikas nahk, suuri lubiplaate naha all pole. Jalakesed on neil nõrgad, nad liiguvad ka lihaste ja nahanäsakeste abil. meripurad tuhnivad mudas ja toituvad selles leiduvast orgaanilisest ainest. Suu ümber paiknevate haruliste kombitsatega ammutavad nad suhu põhjamuda ja liiva. See meenutab veidi vihmaussi toitumist mullas
Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida- Hiina meres on Kuroshio hoovus, mis on maailmas suuruselt teine soe hoovus. See mõjutab ka Kollast merd. Kollase mere põhjas roomavad kühmulised meripurad ning kaljupragudes on ka merisiilikud. Uuringud näitavad, et piirkonnas kõige olulisem koht rändlindudele on kogu Ida-Aasia, kus on vähemalt 35 erinevat liiki esindavat lindu. 16.juulil 2010 toimus suur naftareostus, kui gaasijuhe plahvatas sadamas Dalian. See tekitas laiaulatusliku tule. Umbes 1500 tonni levis üle merepinna mille pindala oli 430 km. Kalapüük peatati augustini. 800 kalapaati ja 40 spetsialiseeritud laeva olid kohustatud leevendada kahju keskkonnale.
okastega kompimise abil • Röövloom • Toitub karpidest, tigudest, korallidest, käsnadest, väikestest ussidest ja teistest okasnahksetest. • Võimeline kehaosi taastama https://www.youtube.com/watch?v=Lbg-tQ6FJgQ Merisiilikud • Keraja kehaga • Pikad liikuvad okkad • Liigub oma väikeste jalakestega ja okastega • Samal poolel paikneb ka suu • Toitub peamiselt vetikatest. https://www.youtube.com/watch?v=o0NHrDCC4wc Meripurad • Silindriline keha • Paljud meenutavad kurki • Enamuse keha on pehme ja lihaseline • Okkad puuduvad • Keha eesmises osas asuvad kombitsad, millega nad toiduks hõljumit püüavad • Osa liike toitub põhjasetetest. https://www.youtube.com/watch?v=OB7rZGD4rDg Aitäh vaatamast!
11.m 1. Mis on sugulise paljunemise eelduseks rakutasandil? Isas ja emassugurakkude olemasolu 2. Millised organismid paljunevad sugulisel teel? Too erinevaid näiteid. Taimed- Õistaimed nt liiliad (putuktolmleja), karikakrad(putuktolmleja), tamm (tuultolmleja) Loomad (enamik loomi)- neist näiteks imetajad ( kodukass, kehasisene viljastumine) , okasnahksed( meripurad kehaväline viljastumine) 3. Millised erinevad viljastamisviisid toimivad loomariigis? Kirjelda ja too näiteid. 1) Kehasisene viljastamine- munarakk viljastatakse emaslooma kehas. Sellisel viisil on viljastumise tõenäosus suur ning sellest tulenevalt sugurakkude arv väike. Sellisel viisil paljunevad nt. elevandid. 2) Kehaväline viljastamine- munarakk viljastatakse väljaspool keha. Sellisel viisil on sugurakkude arv suur, sest viljastumise tõenäosus on väike
Toidu tähtsus? kasvamiseks ja elus püsimiseks, saadakse sealt energiat ja lähtaineid.Mõisted: Parasiit--teise organismi arvel elav organism.Peremees--organism,kellest parasiit toitub valmikuna.Seedimine--toidu järk-järguline lõhustamine väiksemateks koostisosadeks.Viljastumine--muna ja seemneraku ühinemine,mille tulemusena hakkab arenema järglane. Seedeelundid vihmaussil ja nende ül?Vihmausiil on kaheavaga seedesüsteem.Suust liigub toit söögitorru, sealt pugusse(ül:pehmendab ja talletab toitu).siis makku(ül:toidu segamine,peenestamine ja osaline seedimine). Siis soolde(ül:lõhustab toitu ja imendab toitaineid)ja lõpuks pärak(ül:väljutab seedumatud toiduained).Toitumistüübid ja kes nii toitub? Taimtoidulised(teod,meripurad),loomtoidulised(ainuõõssed,ämblikud,vähid,putukad ja nende vastsed),segatoidulised(prussakad),surnudorganismide jäänused ja väljaheited(vihmauss,lestad). Millega hingavad selgrootud?Kehapinnaga(vihmauss,lameuss,paeluss...
Suurim korallriff- SUUR VALLRAHU Toit väiksed loomad, vetikatelt orgaanisiled ained, kellega sümbioosis. Kuna vetikatel valgust vaja, siis elavad madalas valges vees, ei tohi olla liga kuum vesi ega reostunud, muidu vetikad jak a korallid surevad. Korallriffid- liigirikkad. Ohus, sest naftalekked, väetised, mürgid, tööstusjäägid jne. Ka kliimasoojendemine. Sukeldujad seisavad peal- katki, Suveniirid. Seadused, keelavad murdmise Okasnahksed: merisiilikud, meripurad ja meritähed Mere põhjas, ei ela magedas vees. Läänemeres meritähti ja madutähti, Eestis pole. Enamik meritähti 12-24cm, suuremad peaaegu 1m Liiguvad arvukate iminappadega jalgade abil, millega ka toitu haaravad, aeglased Naha all lubiplaatidest sisetoes(va meripura) Iga kiire otsas täppsilmad Kiireline sümmeetria Lahksugulised, st kaks sugupoolt Muna-vastne-täiskasvanud isend Okasnahksetel koed ja organid , teistest aga väga erinevad. Kehas
Esinevad mürginäärmed Ohu korral kerra Eestis pole 41 Harilik kivihark 7 TAKSONOOMIA Deuterostomia teissuused PH xenoturbellida PH ürgkeelikloomad hemichordata CL neelhingsed CL sulgpeased PH okasnahksed echinodermata CL meriliiliad crinoidea CL meritähed asteroidea CL madutähed ophiuroidea CL merisiilikud echinoidea CL meripurad holothuroidea PH keelikloomad chordates SubPH Tunicata CL merituped CL ripikloomad CL meritünnikud SubPH Süstikkalad cephalochordata SubPH koljused craniata CL pihklased myxini CL silmud petromyzontida CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes
neisse mürki. Neid on nii polüüpe kui ka meduuse. Polüübid on veekogu põhja kinnitatuna ega liigu, meduusid aga hõljuvad vees ringi. Mõned ainuõõssetest on vastseeas polüübid ning täiskasvanu eas meduusid. 10. Millised on tähtsamad ainuõõssete loomade rühmad (4)? Ainuõõssed: Hüdraloomad, karikloomad, meriroosid, korallid 11. Millised on tähtsamad okasnahksete loomade rühmad? Okasnahksed: meritähed, merisiilikud, meripurad 12. Mis iseloomustab okasnahkseid: elupaik, ehitus, toit, liikumine? Okasnahksed elavad mere põhjas kõigis sügavustes. Neil on lubiplaadikestest sisetoes, paljudel on naha peal tüükad. Nad on lahksugulised ning neil on koed ja organid. Kiirelise sümmeetriaga. Okasnahksed on aeglased loomad, kes liiguvad väikeste torujate jalakestega. Nad toituvad hõljumist, aeglaselt liikuvatest loomadest, nt: karpidest, tigudest, korallidest jne... 13
KLASS MERISIILIKUD Keha on kas rohkem või vähem lamedaks surutud kera kujuline. Paiknevad suuga vastu merepõhja. Keha katab nahk. Selle alla jääv jäik lubiplaatidest skelett, millest ulatuvad välja mõnel juhul isegi väga pikad ambulakraaljalad. Igale skeletiplaadikesele kinnitub erilise liigese abil üks suurem ja mitu väiksemat lubioga. Toituvad peamiselt taimedest 7 KLASS MERIPURAD Meenutades jämenenud usse. Kehas puudub lubiskelett. Sellest on järele jäänud vaid lubiokised paksus ja limanäärmeterikkas nahas. Suud ümbritsevad väljasopistatavad jätked. Need on vajalikud toidu hankimiseks. Enamasti on meripurad detriiditoidulised, harvem filtreerijad. Sooltoru on neil pikk ja mahukas ning lõpeb kloaagiga. Ärrituse korral on meripurad suutelised paiskama läbi päraku välja osa oma siustest (sooltoru, parempoolse "kopsu" jm
12. Hõimkond: Ümarussid ehk nematoodid (Nematoda) 13. Hõimkond: Jõhvussid (Nematomorpha) SUBDIVISO: Deuterostomia teissuused 14. Hõimkond: Käsijalgsed (Brachiopoda) 15. Hõimkond: Okasnahksed (Echinodermata) 15.1. Klass: Meritähed (Asteroidea) 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea) 15.3. Klass: Merisiilikud (Echinoidea) 15.4. Klass: Meripurad (Holothuroidea) 15.5. Klass: Meriliiliad (Crinoidea) 16. Hõimkond: Keelikloomad (Chordata) 16.1. Alamhõimkond: Urochordata (mantelloomad) 16.2. Alamhõimkond: Cephalochordata (süstikkalad) 16.3. Alamhõimkond: Craniata (koljused) 16.3.1. Klass: Myxini (pihklased) 16.3.2. Klass: Cephalaspidomorphi (silmud) 16.3.3. Klass: Chondrichthyes (kõhrkalad)
Nektarist toituvad-liblikad, mesilased. Taimtoidulised-rohutirts, sääsed, mardikad. Parasiidid-peatäi, lutikas, kirp. Lagundajad-raisamardikas, hooghännalised. Meeleelundid: lõhn-tundlad, maitsed-suised, kuulmine-kuulmiselund tagakeha, hingamiselundid-trahheed. Tähtsus-tolmeldamine, toiduks paljudele suurematele loomadele, lagundajad, mesi, vaha, värvained. OKASNAHKSED Nende hulka kuuluvad: merisiilikud, meritähed, meripurad. Meritähed on röövloomad, merisiilikud on taimetoidulised ja meripurad toituvad põhjasetetest. Kõik okasnahksed arenevad moondega, neil on ujuv vastne. Meritähtedel ja merisiilikutel on naha all lubiplaatidest skelett ja nahast ulatuvad välja lubiogad. Meripuradel lubiokkad puuduvad. *Liikumiseks on okasnahksetel arvukad torutaolised iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. *Meresiilikud kasutavad liikumiseks ka okkaid, meripurad aga tugevaid kerelihaseid
Aga kui palju ma nendest tegelikult tean? Nende eluviisist, toitumisest ja paljunemisest? Suut mitte midagi, sellepärast kogusin meritähe kohta materjali ja õpin neid paremini tundma. Meritäht on okasnahkne. Okasnahksed loomad on välimuselt väga mitmekesised. Oma nime on nad saanud kehapinnal olevate ogade järgi.(5) Okasnahksed on mereloomade hõimkond, kuhu kuuluvad merisiilikud, meritähed, meriliiliad, madutähed ja meripurad. Okasnahksete keha on sümmeetriline. Kehaosad on paigutatud kas viiekaupa või mingi viiele kordse arvu kaupa, nii nagu asetsevad meritähe viis kiirt või merisiiliku viis sektsiooni. Pehmeid kehaosi kaitseb tugev skelett, mis moodustub keha sees. Kehas paikneb suurt tähtsust omav veega täidetud kanalite süsteem. Kanalid on omavahel ühendatud ja talitlevad vereringesüsteemina, mis kannab laiali seeditud toitu ja hapnikku
174 . Madutähed elavad kõikides ookeanides 175. Millised okasnahksed meenutavad rohkem lilli kui loomi? Cl. Crinoidea Meriliiliad; 176. Millist osa merisiiliku kehast süüakse? Süüakse merisiiliku munasarju nn. Merisiiliku mari 177. Milline merisiiliku liik on inimesele tõeliselt ohtlik? Diadema setosa pikaokkaline diadeemsiilik 178. Milline okasnahkne elab Läänemere lääneosas? Verev meritäht Birgit 179. Meripurad on inimese toiduks 180. Kuidas nimetatakse jõesilmu vastset? Liivasonglane 181. Sõõrsuudest peetakse delikatessiks euroopa jõesilmu 182. Sõõrsuudest on ohtlikud kalaparasiidid: limapihklane, merisutt 183. Miks peavad haid olema pidevas liikumises, ei seisa kunagi paigal? Puudub neil iseloomulik ujupõis vajaliku sügavuse säilitamiseks peavad olema pidevas liikumises, seisma jäädes vajuksid põhja 184
1.Selgita mõisteid 1.1. biootilised tegurid+ näide Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis johtuvad organismide kooseksisteerimisest.Biootilised tegurid saavad organismi elutegevust soodustada või pidurdada. Näiteks sümbioos, kommensialism, parasitism, kisklus, fütofaagia, konkurents, loomtoidulisus 1.2. 1.2. fotoperiodism+ näide Fotoperiodism ehk fotoperioodiline reaktsioon on taime- ja loomorganismide füsioloogiline (mõnikord ka morfoloogiline) reaktsioon päeva ja öö pikkusele. Näiteks loomade puhul nende kasv ja suurus, harvem ka ebavõrdne sooline jaotus. 1.3. 1.3. ökoloogiline amplituud Ökoloogiline amplituud näitab liigi taluvuspiiride vahekaugust antud teguri suhtes, s.t. miinimumist- teguri mõju vähemast vajalikust määrast kuni maksimumini- teguri suurima mõjuni, mida organism veel talub. Optimum on selline teguri väärtus, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi. 1.4. ökosüsteem+ 3 näidet Ökosüsteem o...
sugupoolesed. Elavad merepõhjas igas sügavuses. Neil on küll koed ja organid, kui arengu ja ehituse tõttu on nad kõigist teistest erinevad ja moodustavad omaette haru. Liiguvad aeglaselt. Magedas vees elada ei saa. On röövloom, toitudes merepõhja kinnitunud või seal aeglaselt liikuvatest loomadest, nt krabid, käsnad, väikesed ussid. Suu asub keha alapoolel. Võimeline taastama kaotatud kehaosi. Merisiilikud on keraja kehaga, söövad vetikaid, , alapoolel asub suu. Meripurad on silindrilise kehaga, paljud meenutavad kurki, keha on pehme ja lihaseline. Okkaid pole, lubiplaadid väikesed ja ümarad. Toituvad põhjasetetest. Keha eesmises osas suu. Näited: merisiilikud, meritähed ja meripurad Käsnad. Põhitunnused: Selgrootud (erineva keha kuju ja suuruse ja eluviisiga loomad). Väga erineva kehakujuga. Elavad nii vees kui maismaal. Keha sees kõvast ainest osakesed. Kõige algelisemad ja vanemad hulkraksed loomad
o Vormilt mitmekesised (tähe-, lilleõie-, koti-, kera-, või südamekujulise kehaga) o Selgrootud- neid toetab eriline lubitoes o Hiljusesüsteem- vedelikuga täidetud õhukeseseinalistest kanalitest koosnev veesoonestik) o Hiljusesüsteem toimib nii hingamiselundina kui ka ringeelundkonnana. o Liikumiseks arvukad torutaolised, iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. o Naha all endoskelett o Hõljumist toituvad meriliiliad, madutähed ja meripurad o Meritähed on karnivoorsed- püüavad saaki sellele peale viskudes o Suurem osa paljuneb seksuaalsel teel. Tihti lõimetishoole o Regeneratsioonivõimelised 32.Kalade iseloomustus, paljunemine, vanus. Sõõrsuud. o Kalad: o Tänapäeval liigirikkaim selgroogsete rühm o Arenesid sõõrsuudest o Tekkis 3 uut tunnust (võrreldes sõõrsuudega): Lõuad Lüliline selgroog
Merisiilik Enamik merisiilikuid on poolkerakujulised ning meenutavad nõelaapatju. Neil on kokku kasvanud lubiplaatidest toes. Sellele kinnituvad pikad teravad lubiokkad. Merisiilik saab igat okast eraldi liigutada. Läbi skeletiavade ulatuvad välja merisiilikute peened pikad jalakesed. Ta kasutab liikumiseks nii neid kui ka okkaid. Merisiilikud asuvad suuga vastu merepõhja. Suurte viieosalise lõugadega tükeldavad nad taimi ja kraabivad merepõhjast vetikaid. Meripura Meripurad meenutavad välimuselt kurki. Nad elavad merepõhjal. Neil om paks, arvukate näsadega limanäärmeterikas nahk ja pehme lihaseline keha. Lubiokkaid ja naga all suuri lubiplaate neil pole. Nõrgad torujad jalad. Liigub lihaste ning nahanäsakeste abil. Nad toituvad mudast leiduvast orgaanilisest ainest. Suu ümber paiknevate haruliste kombitsatega ammutavad nad suhu põhjamulda ja liiva. Neil on ruumikas sooltoru. Sellel on toitainete
Enamus elavad vabalt. Kehaseina sidekoe rakkudevaheline aine on võimeline hetkega kõvaks muutuma ja siis jälle pehmeks.lubiskelett kehaseina sees. Okkad võivad ulatuda üle kogu keha pinna. Hiljusesüsteem ainulaadne. Meeleelundid kehas hajutatud, sooltoru looklev, suu keha all, pärak ülaküljel,erituselundeid pole, sugunäärmed keha keskel, väline viljastumine, erinevad vastsevormid. Väga regeneratiivsed. 6 klassi: meriliiliad, meritähed, madutähed, ketastähed, merisiilikud, meripurad. 72. Ambulakraalsüsteem alusnahas paiknev mesodermaalse tekkega lubiokistest toes. Eesti keeles kannab see nime hiljusesoonestik, so hingamiselundina (jm) talitlev kanalistik. Koosneb ringkanalist, selle harudest, ning keha suumisel küljel, hiljusevagudes, hulgast hiljusejalakestest, igaühe juures väike kupal ehk ampull. See süsteem on hüdrauliline liikumisvahend, kui iga jalake on kleepuv iminapp. Võib peent toitu koguda ja piki vagusid suhu saata. Ühtlasi hingamis- ja ringeelund
(aboraalsele) küljele võib kinnituda vars, aga tavaliselt asub sääl pärak. Kehaseina sidekoe (epidermise ja lihaskihi vahel) rakkudevahelisel ainel on võime hetkeliselt polümeriseeruda ja kõvaks muutuda, või siis taas väga pehmeks. Lubiskelett tekib kehaseina sees. Klassid: Klass meriliiliad (Crinoidea) Klass meritähed (Asteroidea) Klass madutähed (Ophiuroidea) Klass ketastähed (Concentricycloidea) Klass merisiilikud (Echinoidea) Klass meripurad (Holothuroidea) 72. Okasnahksete (Echinodermata) hiljusesüsteemi (ambulakraalsüsteemi) ehituse põhijooni ja ülesandeid Ainult okasnahkseil on olemas hiljusesüsteem (ambulakraalsüsteem) tsöloomist tekkinud. Koosneb ringkanalist, selle harudest, ning keha suumisel küljel, hiljusevagudes, hulgast hiljusejalakestest, igaühe juures väike kupal ehk ampull. See süsteem on hüdrauliline liikumisvahend, kui iga jalake on kleepuv iminapp. Võib
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
Peatükk: 27. Kuidas selgrootud toituvad? Peatükist saad teada * Mida selgrootud söövad? * Millised on selgrootute toitumisviisid? * Mil viisil selgrootud toitu seedivad? Olulised mõisted * rakusisene seedimine Mida selgrootud söövad? Loomad vajavad kasvamiseks ja elus püsimiseks toitu, millest loom saab energiat ja lähteaineid, et sünteesida organismile vajalikke aineid. Osa selgrootuid on taimtoidulised. Paljud putukad ja nende vastsed söövad mitmesuguseid taimeosi, ka teod ja meripurad toituvad peamiselt taimedest. Osa selgrootuid on aga loomtoidulised, näiteks ainuõõssed, ämblikud, vähid, mitmesugused putukad ja nende vastsed. Paljud ämblikud püüavad võrguga saaki ja surmavad selle mürgiga. Ainuõõssetel on saagi püüdmiseks mürki sisaldavate kõrverakkudega kombitsad, vähkidel aga ohvri haaramiseks ja kinnihoidmiseks sõrad. Mõnede selgrootute toiduks sobivad aga nii taimed kui ka loomad, segatoidulised on näiteks osa putukaid (prussakad).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
