docstxt/13839344264666.txt
1.Kirjelda sisaliku välimust. Mõned sisalikud sarnanevad välimuselt madudega, ka Eesti vaskuss sarnaneb, kuid teadlased on kindlaks teinud, et tegelikult on see jalutu sisaliku liik.Kõrbetes võib kohata suure hirmuäratava pea või kehaga loomi.Nt. kameeleon võib välkkiirelt oma värvust muuta (4 jäset, keha katavad sarvainest soomused, pead ühendab kerega kael, liikub silmalaug kaitseb silma, ninaavad)... 2.Kirjelda rästiku välimust ja võrdle seda sisaliku omaga. V:Rästikul on kolmnurkne pea, kuid suur suu. Suus on tervavad hambad tahapoole. Ülalõua eesmised hambad on mürdihambad, need on suuremad ja varustatud mürgikanaliga. 3.Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. V:Sarvestunud nahk on katteks, kahepaiksete nahk on niiske, 4.Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast ? V: Kahepaiksetel on üks kaelalüli, roomajatel on mitu 5.Milline luuline moodustis on roomajatel siseelundite kaitseks
Roomajate üldiseloomustus Keda nimetatakse roomajateks? Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas umbes 6000 liiki selgroogseid loomi. Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madud...
Sookoll oli armas laiade kõrvade, karvase keha ja hea südamega mehike.Tal oli rabas oma maja. Ta oli hea koll ja tal oli palju sõpru. Sookured, rabakukk, rabakana, rästik ja konn olid tema parimad sõbrad. Neid ta hoidis väga.Tema kõige südamelähedasem asi oli sisaliku saba ja roopill. Roopilli mängis ta igatsusest ja sisaliku saba oli ta kogemata metsas sisalikult ära tõmmanud. Ta ei teadnud, et sisalikule uus saba kasvab ja sellepärast otsustas ta metsa seda sisalikule tagasi minna viima. Metsas juhtus temaga õnnetus, ta jäi puu okste alla kinni ja muutus seal nii kurjaks, et isegi tema sülg muutus mürgiseks. Igale poole kuhu ta sülitas surid taimed ära. Samuti kadus tal ära mälu. Välja pääses ta puude alt siis kui põdraema teda jalaga kogemata lõi
vabadus" (1996), mis koondab esseid ja artikleid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast. Luulekogu: "Inimese teekond" (1972) 3 3. Luulekogu ,,Inimese teekond" ,,Kojuigatsus kauguseigatsus" ,,Mis on mõisa metsa taga" ,,Ei, meie ei tule kunagi tagasi siia randa." ,,Meie juured ei ole lapsepõlves" ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje" Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud, jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad on mõttes öeldud ja kuhugi tallele pandud. Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv saab täita aja ääretud salved. Kuidas muidu üksainus silmapilk
Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Saurused: TRITSEERATOPS Tritseeratopsi nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest treis - kolm, keras - sarv, opsis - välimus ehk lühidalt kolmsarv. Ja sarved olid tal tõepoolest võimsad: kaks suuremat kolju lael, silmade kohal ning üks väiksem ninamikul. Muuseas, isegi nina oli tritseeratopsil allapoole kongus justkui papagoi nokk. Ebaharilikult pikk - ligi kahemeetrine pea moodustas peaaegu kolmandiku sisaliku kere pikkusest. Ühelgi maismaaloomal pole eales varem ega meiegi päevil olnud nii vägevat koljut. Tritseeratopsi pikkus oli kümmekond meetrit, kaal üle kahe tonni. Tritseeratopsi kaitsesid mitte ainult sarved, vaid ka tagant laienev luine kuklaplaat, mis kraena kattis sisaliku kaela ülalt ja külgedelt. STEGOSAURUS Brahhiosauruse sarnane oli veel üks "lohe" - stegosaurus. Stegosauruse pika kaela otsas
Mai-Liis Meriloo 7.a Kiiver-basilisk (Basiliscus Plumifrons) Kiiver-basilisk kuulub sisalikuliste hulka. Ta elutseb Ladina- Ameerikas Belize riigi ümbruse vihmametsades. Tema nimi pärineb kreeka keelsest sõnast basiliskos, mis tähendab ''väike kuningas''. Keskajal kardeti teda, kui koletist, kelle surmava pilgu all hävisid kõik loomad ja taimed. Kiiver-basiliskide ainulaadseks omapäraks on see, et ta suudab ohu korral joosta mööda jõe või järve veepinda kahel jalal. Seda võimaldavad tema kerge kaal, suured jalad ja suur kiirus. Pärast paarimeetrist sööstu peab ta siiski ujuma hakkama. Ta on ka suurepärane ujuja ja võib viibida vee all kuni 30 minutit. Isastel kiiver-basiliskidel on erkrohelised väikesed sinakad laigud piki seljal asetsevat harja. Neil on kolm harja: üks peas, üks seljal ja üks sabal. Emastel on ainult üks hari, peas. ...
KOOL Referaat Debora Vaarandi NIMI KLASS 2013 Sissejuhatus Sissejuhatus...........................................................................................lk1 Debora Vaarandi looming...........................................................................lk2 Teosed.................................................................................................lk3 Luulekogu üldiseloomustus.........................................................................lk4 Ühe luuletuse analüüs.......................................
Roomajad Karina Sepp Üldiselt roomajatest Maailmas 6000 liiki Eestis vaid 5 liiki Enamuses maismaaloomad Jaotuvad seltsidesse Eesti roomajad kuuluvad soomusteliste seltsi. Välimus sisaliku, mao või kilpkonnalaadne nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis lõpeb sabaga. Madudel ei ole jalgu. Elupaik Roomajad on maismaaloomad. Veekeskkond pole oluline. Kõige arvukamad on just soojemates ja kuivemates kohtades kõrbetes ning poolkõrbetes. Liikumine Sisalikud liiguvad nad roomates. Kasutavad jalgade ja saba abi. Kilpkonnadel on tugevad jämedad jalad. Madude liikumine kulgeb keha kõverdavate liigutustega siuglemisena. Hingamine ja vereringe Hingavad kopsudega. Hingamisliigutused toimuvad roietevaheliste lihaste ja kõhulihaste abil. Kolmeosaline süda Kopsu ja kehavereringe. Kõigusoojased loomad. Toitumine Neelavad toidu terven...
Sisukord 1) Debora Vaarandi elulugu lk. 4 2) Debora Vaarandi looming lk. 5 3) Luulekogu üldiseloomustus lk. 6 4) Ühe luuletuse analüüs lk. 9 5) Kasutatud kirjandus lk. 10 Debora Vaarandi elulugu Debora Vaarandi oli luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 1. oktoobril 1916a. Võrus postiametniku tütrena. Varane lapsepõlv möödus Saaremaal Pöides Saikla külas emapoolse vanaisa talus. 1922-1927 elas ta Saaremaal suviti, muidu oma vanemate juures Tallinnas, kus käis ka kaks esimest aastat koolis. 1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle...
võimelised mõnda aega hingama õhuhapnikku. Neile järgnesid kahepaiksete eellased, kes võisid pikemat aega viibida väljaspool veekeskkonda ja võisid vajadusel vette minna. Arenesid esimesed roomajad, kes võisid juba pideval elada maismaal, sest neid kaitses kuivamise eest soomuste kiht. Keskaegkonnas muutusid maismaal valitsevaks roomajad. Selleks ajaks oli kliima muutunud ühtlaselt niiskeks ja soojaks, mis oli sobiv kõigusoojastele roomajatele. Maad asustasid mitmesugused sisaliku laadsed elukad. Seda nimetatakse ka sauruste ajastuks. Kõige suuremad loomad olid dinosaurused.Primitiivsetest roomajatest kujunesid 200 milj. aasta eest välja esimesed imetajad, kes olid väikesed ja sarnanesid hiirega. Välja arenesid ka lindude esimesed eellased. Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusel suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus. Keskaegkonna lõpus surid välja hiidsisalikud. Tänapäeva roomajate esindajad on palju väiksemad.
Nad sigivad vette Kehasisene viljastumine erinevused Areng toimub moondega Nad sigivad maismaale Areng toimub moondeta 7. Mille poolest erineb vaskuss meie teistest roomajatest? Vaskuss on jalgadeta sisalik. 8. Uuri CD-d Eesti selgroogsed või sama materjali internetis aadressil www.sunsite.ee/loomad. Too välja meie kahe sisaliku - kivisisaliku ja arusisaliku - erinevused ja sarnasused! Kivisisalik Arusisalik Arvukus Eestis Haruldane. Arvukus on sage,üks tavalisemaid sisalikke Eestis. Elupaigad Eestis Eestis asub põhjapiiril, Eestis esineb kõikjal.. saartelt pole leitud
Kes jääbki kuulama nende koha, On kadunud mees.(2.lk 33) Kiitus Ajale, mis mulle antud! Kiitus ja hosianna! Kiitus teile, mu sihvakad sekundid, Kes te tulete, peod mu poole, Ja nõuate: anna!(3. lk 74) Ei ole möödunud või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib , mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu.(1. lk 186 ) Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, Kuigi me seda ei näe. Iga mõte , mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, Võib kunagi otsa saada, Aga naeratus jääb. Rõõm , mida sa kinni püüda ei teadnud, Jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad On mõttes öeldud Ja kuhugi tallele pandud. Kuidas muidu meie lühikeste päevade arv
Page 10 Merevaigumuuseum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Page 11 Kõige raskem merevaigutükk kaalub 3kg Seal on ka haruldane merevaigutükk, mille sees on sisaliku fossiil. 13. sajandini korjati merevaiku rannakallastelt. Hiljem õpiti merevaiku merepõhjast võrkudega otsima. Page 12 Merevaigutee Esimene kuni kolmas sajand käis Rooma Impeeriumiga suur merevaiguvahetus, mis pani aluse nn Merevaiguteele. Merevaigul oli Kreekas ja Rooma Impeeriumis suur väärtus, seda nimetati Põhjamaade kullaks.
ROOMAJAD ÜLDISELOOMUSTUS Kõigusoojased Soojalembesed Elavad enamasti maismaal Liiguvad kõhuga vastu maapinda toetudes Sigivad maismaal Järglased arenevad munas Mürkmadudel on mürgihambad Maailmas üle 8 000 liigi roomajaid ja Eestis 5 MITMEKESISUS R O O M A JA D S O O M U S E L IS E D K IL P K O N N A L IS E D K R O K O D IL L IL IS E D s is a lik u d ja m a o d k r o k o d ill, g a a v ia l, a llig a a t o r , k a im a n EESTIS ELAVAD ROOMAJAD RÄSTIK KIVISISALIK NASTIK VASKUSS ARUSISALIK VÄLISEHITUS Erinevate roomajate välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne Kõigi roomajate nahk on kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. K...
paigad, kus oleme viibinud. Iga õpetaja koolis ei tarvitsenud üldse meile konkreetselt mingit ainet õpetada, võibolla ei kõnelenud ta minuga kordagi, kuid just temas, tema hoiakus, naeratuses või riietuses oli midagi, mis kujundab mind. Arvatavasti on läinud mõnigi ema öeldud lause tol ütlemise hetkel minust lihtsalt mööda ning ma isegi ei süvenenud sellesse. Kuid ilmselt see meenub mulle kunagi, kui aeg või siis mina ise selleks küpsed oleme. Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. Elutee jooksul moodustame me erinevaid kooslusi, erinevaid kooselu vorme. Nii nagu meid mõjutab ümbritsev, mõjutame seda ümbritsevat ka meie ise, vahel rohkem, vahel vähem sellega kokku kasvades. ,,Nii me kasvame virnrohu kombel / kinni hakates siit ja sealt." (K. Ristikivi). Looduses nimetatakse seda sümbioosiks, halvimal juhul parasitismiks. Ka seda viimast esineb
Toitumine Siniraag sööb peamiselt keskmise suurusega ja suuremaid putukaid, eriti mardikalisi (põrniklased ja siklased). Meie oludes tabab ta aga ilmselt kõige sagedamini suuri ritsikaid. Valdavate saakobjektide jaotus tundub olevat sõltuvuses putukate kättesaadavusest eri aastaaegadel: kevadise lendlusaktiivsuse aegu tabab siniraag rohkem suuri mardikaid, juulis-augustis poegade toitmise ajal valdavalt ritsikaid. Vahel saab ta kätte ka sisaliku, mõne väiksema konna või isegi hiire. Saaki varitseb siniraag hea vaatega kõrgel istumispaigal elektriliinil või -postil, puuoksal jne. , kust ta saaki märgates maapinnale sööstab. Lendavaid putukaid haarab ka õhust. Suve lõpul võib maiustada ka puuviljadega. Merge Martinson Levila Linnu levila hõlmab vaid Euroopa ja Aasia, aga talvituma lendab siniraag Aafrikasse.
äratuntav oma sisalikule omase peakuju poolest, samuti värvi/läike ja suuruse poolest. Erinevalt roomajatest on vaskussil ka silmalaug, väga lähedalt vaatamisel on vaskussil näha ka kõrvad. Levik. Vaskussid on kõige levinumad Euroopa sisalikud, neid ei esine ainult põhjapolaarjoone taga, Iirimaal ja Lõuna-Hispaanias. Elavad ka Aasias. Eluiga. Vaskuss elab vabas looduses üle 20 aastaseks, mis teeb vaskussist ühe kõige pikema elueaga sisaliku. Vanim vangistuses elanud vaskuss elas 54 aastat vanaks. Eluviis. Vaskusse avalikult päikest võtmas väga tihti ei näe. Nad eelistavad end kivide või mahalangenud puutüvede alla peita, kui kusagil vedeleb mõni kilekott või plekkpurk, siis ka selle all. Aedades meeldib neil peesitada kompostihunnikus. Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta
Eesti sisalikud ARUSISALIK Arusisalik on 3 Eestis elavast sisaliku liigist kõige tavalisem. Täiskasvanud loomake on 10-16 cm pikkune, kel seljal ja külgedel tumedad triibud. Arusisalikku võime kohata nii koduõuel kui kaugel soos puurondil või kivil käikese käes. Talveks poeb ta maa-alusesse urgu talveunne. Kevadel, tihti veel enne, kui lumi viimseni sulanud, ilmuvad talvituspaikadest esimesena välja isasisalikud. Neile järgnevad emasloomad ja viimaks noored. Enamik roomajaliike saab järglasi munedes, arusisalik on üks väheseid, kes poegib
luuletused. · Ilmus u 240 eestikeelset raamatut, Pagulaskirjandus · 1944. aastal lahkus Eestist Läände u 70 000 eestlast · G. Suits, M. Under, A. Adson, H. Visnapuu, A. Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi · G. Helbemäe, K. Lepik, I. Laaban, B. Kangro, A. Viirlaid jt Karl Ristikivi (1912 1977) 1944 põgenes Soome, sealt edasi Rootsi. · ,,Tuli ja raud" (1938) · ,,Õige mehe koda" (1940) · ,,Rohtaed" (1942) · Hingede öö"(1953) jt · VT luuletust ,,Ka sisaliku tee kivil jätab jälje..." Eestis ilmunud kirjandus · Kirjastused riigistati · Kontakt välismaaga peaaegu puudus · Raamatute hind oli odav ja tiraazid suurenesid · NN sotsialistlik realism teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud · August Jakobson, Juhan Smuul · Represseerimised · 1945 hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar 1950ndad · 1953 suri Stalin · 1954 1956 - küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse · 1956
kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Nende keha on vasekarva, selle järgi ka nimetus. Mõndadel isenditel on kehal ka sinakad laigud. Elupaigaks eelistavad nad niiskeid avatud kõrge rohuga elupaiku, nagu näiteks heinamaad ja metsalagendikud. Kõige rohkem võib vaskuss looduses elada 20 aastaseks, mis teeb temast kõige pikema eluaeaga sisaliku. Vangistuses on ta koguni elanud 54 aastat. Päikese käes neid eriti ei näe, pigem kuskil varjus. Oma tegemisi teevad nad peamiselt peale loojangut ja ka peale vihma päevasel ajal. Vaskussil on võime, nagu ka teistel sisalikel, end vaenlase eest päästes saba maha jätta. Kuna vaskuss on küllaltki aeglane, püüab ta selliseid loomi tagu tigusid, vihmauss, nälkjaid jne. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/NATNAT2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Nastik
enne olnud ja kui ta ei jõua ise sinna, jõuab sinna keegi teine. Kõik on kõigega seotud, kõik on kusagil alles: iga jalatäis maad on kellegi jälg, iga peotäis mulda on kellegi käsi, mis pudenenud kellegi käest. Karl Ristikivi ainuke luulekogu "Inimese teekond" on eesti luule üks kaunimaid ja terviklikumaid kogusid. Luuletuskogu lihtne pealkiri avardub ristikivilikuks võrdpildiks kirjaniku enese ja ta kangelaste saatuse kohta. "Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe" . Karl Ristikivi suri 19. juulil 1977.a. Stockholmis. Ta on kirjutanud:" Kui mul on õnnestunud oma raamatutega anda lugejale natuke julgust nende raamatute traagilise sisu kiuste, oleksin õnnelik".
HEMINGWAY 1899-1961 Sündis Chicagos, emal eeldused saada lauljaks kuid loobub karjäärist perekonna nimel. 1928 lõpetas H. Isa elu enesetapuga. 1917 lõpetas keskkooli ning asus tööle ajalehe Staar tänavauudiste reporteriks 1918 astub ameerika Punasesse Risti , transpordikorpuseliikmena saadeti Itaalia- Austria rindele- sai raskesti haavata 1919 naaseb ameerikasse kodulinna 1920 läks tööle Torontosse aga töötab ka Chicago lehtede juures 1921 saadetakse ajalehekorrespondendina Euroopasse ning 30ndate aastateni põhiline peatuspaik Pariis. euroopaperioodil avaldatakse tema esimesed jutud , tutvub paljude kultuuritegelastega , korrespondendina osaleb tähtsatel poliitilistel üritustel -> euroopa perioodilt saab alguse tutvus Scott Ficherald ( teise kirjanikuga) 1925- tekib suur Hispaaniavaimustus , ostis elamise , külastab seda tihti , tema harrastused on kalapüük & jahiretked 1934- reisib esimest korda Ida-Aafrikasse suurulukeid küttima II ...
aastal lahkus Eestist Läände umbes 70 000 eestlast; ○ nende hulgas G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, A. Mälk, K. Ristikivi, G.Helbemäe, K.Lepik, I.Laaban, B.Kangri, A. Viirald jt. Karl Ristikivi: ● 1944. aastal õgenes Some, sealt edasi Rootsi; ● Teosed: ○ “Tuli ja raud” (1938); ○ “Õige mehe koda” (1940); ○ “Rohtaed” (1942); ○ “Hingede öö” (1953); ○ “Ka sisaliku tee kivil jätab jälje” Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Eestis ilmunud kirjandus: ● Kirjastused riigistati; ● Kontakt välismaaga peaaegu puudus; ● Raamatute hind oli odav ja tiraažid suurenesid; ● Nn sotsialistlik realism. teosed pidid olema ideelised, tüüpilised, rahvalikud; ● Kirjanikud:
seda nn. suurem territoorium, seda rohkem emased teda tahavad, ehk siis ta on teistest rohkem võimelisem pesa looma. Laulu teiseks ülesandeks on teiste lindude hoiatamine kellegi territooriumile sissetungimise eest ning olulise informatsiooni edastamine. 60. Miks merilõvide emased on nõus olema haaremis? Et saada parimate geenidega/tugevamaid järglasi (tugevaimalt/parimalt isaselt). ***Kas isaste ämblike ja jaanalindude pulmakäitumine on sarnaste eesmärkidega? ***Männi ja sisaliku ontogeneesi sarnasused: ***Päevalille ja pääsukese ontogeneesi sarnasused: Organismide paljunemine 102-113 1. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Tooge välja 2 erinevuste paari.Suguline-uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisel, järglased geneetiliselt erinevad/Mittesuguline-uus organism pärineb alati ühest vanemast, järglased geneetiliselt samad. 2. Tooge 2 konkreetset näidet mittesugulise paljunemise kohta loomadel. Käsnade pungumine, hüdra pungumine. 3
Ta ajab laiali kaela ümbritseva krae, et suurem näida ning vaenlasi minema peletada. Kui see kallalekippujat ei heiduta, sisalik ründab ja hammustab. MOOLOK elab Austraalia kõrbetes ning tema sipelgajahimehe eluviis sarnaneb kärniguaani omaga. Moolokid hangivad niiskust õhust. Udu kondenseerub nende seljarüül ning kogunenud veetilgad voolavad mööda erilisi kanaleid sisaliku suhu. Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile KÄRNIGUAAN ehk SARVIKIGUAAN elab PõhjaAmeerika kõrbetes ja sööb sipelgaid. Tema hele värvus sulab ümbritseva kõrbega ühte ning looma on raske märgata.Ka suruvad nad end tihedalt vastu maad, et vari neid juhuslikult ei reedaks.Teine oluline kaitsevahend on ogaline nahk
Mis liigid mingi ala karude toidu hulka kuuluvad oleneb sellest kas seda liiki selles piirkonnas üldse esineb ning kui arvukas see liik seal on võrreldes teiste toiduliikidega.Vaikseookeani äärsetes piirkondades on peamiseks söödavaiks selgroogseteks erinevad lõheliste liigid, suurtest veekogudest eemal aga imetajad. Eestis on karu toidus selgroogsetest loomadest leitud koduveise, kodusea, metssea, kährikkoera, põdra,metskitse, luukala, sisaliku ja linnu jäänuseid. Selgrootutest loomadest on karu toidus tavalisimad sipelgad, Ameerikas on suhteliselt sagedaseks selgrootuks toiduobjektiks maaöölase vastsed. Eesti karude toidust on leitud üle 20 erineva sipelgaliigi. Juhuslikult või koos teiste toiduobjektidega satuvad karu menüüsse ka mardikad, kahetiivaliste vastsed, nälkjad, liblikate röövikud jms. Taimse toidu võib karu puhul jaotada tinglikult 2ks: taimede rohtsed osad ning energiarikkad taimeosad
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
üle kahe korra parem kui vallalise isase oma, tasub emasel ressursside seisukohast paaruda "abielus" isasega, sest sellisel juhul tuleb ühe emase kohta ressursse ikkagi rohkem kui vallalise isase viletsal territooriumil. Sellist olukorda kirjeldav G. H. Oriansi poolt juba 1960. aastail esitatud polügüünia künnise mudel (joonis 9.6) vastabki oma sisu poolest täielikult ideaalselt vaba jaotuse mudelile. Jooniselt 9.7 selgub tõepoolest, et mida suurem ja tugevam on sisaliku Anolis garmeni isane, seda suuremat territooriumit ta omab ja seda rohkem on tal emaspartnereid. Jooniselt 9.8 näeme, et sama paistab kehtivat ka inimese kohta - mida suurem on Keenias elava Kipsigise rahva mehe põllulapp, seda rohkem on tal naisi. Seega põhineb ressursihõive-polügüünia emaste ideaalselt vabal jaotusel erineva kvaliteediga territooriumide (või ressursside) vahel. Selline mudel on mõistagi looduses aset leidva jäme lihtsustus nagu teoreetilised mudelid tavaliselt ikka
ÜLDBIOLOOGIA Botaanika uurib erinevaid taimi (ehitus, talitus, levik) Zooloogia uurib nii selgrootuid kui ka selgroogseid loomi Mikrobioloogia uurib mikroorganisme Hingamine ,toitumine,koosnevad rakkudest... ELUSOLENDID · Koosnevad rakkudest (ainuraksed/hulkraksed) · Paljunevad (suguline/mittesuguline) · Reageerivad keskkonna muutustele · Toimub ainevahetus (toitumine, hingamine jne/jääkide eritamine) · Kasvavad ja arenevad (otsene/moondega) SÜSTEMAATIKA Liik : kodukass Perekond : kass Sugukond : kaslased Selts : kiskjalised Klass : imetajad Hõimkond : keelikloomad Riik : loomariik Eeltuumne rakk, milles rakutuum ei ole eristunud Päristuumne rakk, milles on eristunud rakutuum Elusloodus jaotub viide suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad RAKUD Taimerakk: loomarakk: TAIMERAKK MÕLEMAL LOOMARAKK Rakukest ...
PÄRISKONNALISED (konnad, muda-, kärn- ja lehekonnad) KONNAD Konnade nahal pole soomuseid, sulgi ega karvu. Nende nahk on paljas ja limane. Konnad ja vesilikud koevad vette. Kudus on väikesed tumedad munad, millest arenevad kullesed. Kullesed omakorda meenutavad kalu, neil on ujumiseks saba ja hingamiseks lõpused. Soomuseid kullestek ei ole, nende nahk on paljas ja limane. 4. Kl roomajad, nende ühised välistunnused. Sisaliku välisehitus. Roomajad - nad on enamuses maismaaloomad, jaotuvad seltsidesse: • kilpkonnalised • kärsspealised • krokodillilised • soomuselised. Eesti roomajad kuuluvad kõik seltsi soomuselised (sisalikulised, maolised) Roomajate kolju on suhteliselt kitsas Krokodilliliste kolju on pikenenud, üla ja alalõuas asuvad teravad ja äärmiselt tugevad hambad. Sisalikel on nii ala- kui ka ülalõualuus väikesed teravad hambad.
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
Lüürilise kõrgtaseme saavutas Ristikivi oma ainsas luulekogus "Inimese teekond" (1972). Põhitoon on mõtisklev-eleegiline, kujundikasutuses tulevad esile eeskätt piiblisümboolika ja vihjeid antiigile. Ta suri Rootsis 19. juulil 1977. a ning on maetud sealsele Metsakalmistule. 18 Ka sisaliku tee kivil jätab jälje, kuigi me seda ei näe. Iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles. See, mis sa naeratades kinkisid, võib kunagi otsa saada, aga naeratus jääb. Rõõm, mida sa kinni püüda ei teadnud, jääb igavesti ootama. Isegi ütlemata jäänud sõnad on mõttes öeldud ja kuhugi tallele pandud. Kuidas muidu me lühikeste päevade arv saab täita aja ääretud salved. Kuidas muidu üksainus silmapilk võib kivi paigalt veeretada. See, kellele on vähe antud,
Mitmetel kaladel ja roomajatel (mõnedel sisalikel, tuataaradel, enamikul kilpkonnadel ja kõigil krokodillilistel) määratakse sugu peale viljastumist vastavalt temperatuurile. Kilpkonnadel arenevad enamasti isased jahedamates pesades ja emased soojemates. Krokodilliliste isased arenevad keskmiste temperatuuride juures, emased ekstreemsete (madalamate/ kõrgemate) juures. Mõningatel juhtudel võib kromosoomidest sõltuv soo determinatsioon ümber lülituda keskkonnast sõltuvale. Nt sisaliku Bassiana duperrey sugu on määratud sugukromosoomidega (XX/XY-süsteem), kuid madala temperatuuri juures arenevad XX- embrüotest isastele loomadele iseloomuliku fenotüübiga isendid. Kidavaglal sõltub sugu sellest, kuhu vastne paigutub. Kui ookeani põhja, siis saab temast pirakas (10 cm) emane, kui aga vastne satub emase imilondi ligi, siis liigub seda pidi emaslooma sisse ja diferentseerub isaseks (1-3mm). 89. Mis on kromosomaalne soo determinatsioon (oska
m¨ arkides. levast s¨adelusest . ja on kasutatud segamini / ¡ Korrektne m¨ argikuju ning foneetiliselt on neil sa- £8 ¢on , praegu kasuta- ma algh¨aa¨lik. seletab tav on erikuju , kui sisaliku kujutist, samuti h¨a¨aldusosutiks . ka kui P¨aikse ja Kuu ( seletab kui selget . ) m¨ arki. Sisaliku seletus tu- On n¨aiteid kasutami- leb tegelikult kameeleonist , sest t¨ahenduses `silmator- mida on siiski raske m¨argi alg-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
