Puit on väga hinnatud mööbli tegemisel. Andaman Padauk Albizia julibrissin Albizia julibrissin on väike heitlehised puud kasvavad kuni 5-12 m pikad. Koor on tume rohekas, hall ja triibuline vertikaalselt, sest see läheb vanemaks 8 8. Loomastik 8.1 Üsna liigivaene võrreldes savanniga. Enamus loomad on pisiimetajad ja närilised kes elavad maa alustes urgudes. 8.2 Dugong, ohustatud mereimetajatest, tuntud ka kui mere Lehm. Peamiselt toitub mere-heinast ja muudest veetaimestikest. Loom on umbes kolme meetri pikkune ja kaalub umbes 400 kg. Andamani Wood Pigeon on endeemiline lind, mida leidub ainult Andamani ja Nicobar saarel. See lind on suurusest kodutuvist pikema sabaga. Lind elab tiheda lehtpuuliikidega igihaljas metsas. Dugong Andamani Wood Pigeon 9 9. Inimtegevus 9.1
found only in Australia and New Guinea) Marsupials - babies born in embryonic condition and kept firmly attached to a teat in a pouch or nestled behind a protective skin-flap while developing further Placentals - unborn young are nourished by a placenta and born at a more advanced stage, some still naked, blind and unable to walk for a week or two, others able to run on their day of birth Monotremes: Marsupial: Placentals: Echidna Kangaroo Dugong Dingoes The Dingo is Australia's wild dog. It is found in Australia, in all states but Tasmania. The Dingo is a medium sized dog, with a bushy tail, and red to yellow coat. Dingos do not bark, but they do howl. Platypus Echidna · The most distinctive · The echidna, or spiny monotreme is the ant-eater, is another platypus, a river-dwelling monotreme, which has a animal with a bill like a long sticky tongue and a
· Oma kireva värvusega üritavad üksteisest võimalikult palju, et oma territooriumit märgistada Huulkala Ingelkala Konkurents Delfiin ja Suursilm-hobumakrell võistlevad toidu pärast Delfiin Suursilm-hobumakrell Konkurents Käsnad ja korallid võistlevad omavahel ruumi pärast Käsnad Korallid Taimetoidulisus · Dugongid söövad mererohtu Dugong Ökopüramiid Tiigerhai Rai, kaheksajalg, haid Kalad, dudong, meriveised, merikarbid, merikilpkonnad Plankton, vetikad, tsüaanobakterid Afaliini · populatsioon Kuulub delfiinlaste sugukonda · Umbes 300 000 isendit · Populatsioon on stabiilne · Toit: kalad, kalmaarid, koorikloomad · Vaenlased: haid (nt tiigerhai) · Ohud: kalavõrgud,
ecosystems in the South Pacific, including five types of lowland rainforest, 13 types of montane rainforest, five varieties of palm and swamp forest and three different mangrove forests. Two-thirds of the world's species of orchids come from New Guinea. /1/ Birds include 38 species of the bird of paradise, and the megapode and cassowary. Marsupials and mammals include cuscus, tree kangaroos, wallabies, bandicoots, spiny anteaters and, in the coastal waters, the dugong. There are between 170 and 200 species of frog and 450 species of butterfly. /3/ 4 The forests of New Guinea Richer and more diverse in species than their montane counterparts, the lowland forests of southern New Guinea are the home of more than 1,200 species of trees. Lowland rainforests are demanding ecosystems. They need at least 2,500 mm of rainfall per year, and they only show the greatest species diversity on well-drained sites. /2/
N. kalju-, mägi-, ronidamaanid. S. LONDILISED Aafrika ja India elevant. Suurimad maismaaloomad, tüse keha, rasked sambataolised jalad. Varbad lühikesed ja lõpevad kapjadega. Lont. N. aafrika elevant, india elevant S. MERIVEISELISEDVee-eluviisiga suured, silinderja kehaga, loibadeks muundunud eesjäsemetaga ja rõhtsa sabauimega loomad. Tagajäsemed puuduvad. Varvastel on lamedad kabjalaadsed küünised. Elutsevad meredes ja magevetes. N. lamantiin, dugong S. NAPIHAMBULISED Sgk armadillid ehk vöölased - sarnanevad välimuselt soomusloomadega. Nende keha ülemist poolt kaitsevad tugevad sarvplaadid. Sgk sipelgaõgijad – hambad puuduvad. toituvad sipelgatest ja termiitidest. Kaetud karvadega. Kohastumusena toitumisviisiga on neil pikk peenike koon, kleepuv pikk keel ja tugevad küünised, mis on kokku kasvanud ja sissepoole pöördunud. Sgk laisiklased - jäsemed on kohastunud eluks puude otsas. Liiguvad, rippudes küüniste abil puude okstel
New York place names o The Bronx – Jonas Bronck o Brooklyn – Breukelyn o Coney Island – rabbit island 12. Borrowings from Asian languages Indian: Bungalow, curry, coolie, dinghy, dungaree, ghee, gymkhana, lakh, loot, paisa, Raj, samosa, shampoo, tandoori, tom-tom, wallah. Javanese: bantam, batik, gamelan, junk. Malay: amok, bamboo, caddy, camphor, cassowary, cockatoo, dugong, durian, gecko, gingham, gong, kampong/compound, kapok, kris, lory, mangosteen, orang-utan, paddy, pangolin, rattan, sago, sarong. Sanskrit through various languages: ashram, avatar, banya, banyan, beryl, brahmin, carmine, cheetah, chintz, chutney, crimson, juggernaut, jungle, jute, lacquer, mandarin, palanquin, pundit, sapphire, sugar, suttee; more or less direct: ahimsa, asana, ashrama, atman, avatar, bodhisattva, brahmin,
N. kalju-, mägi-, ronidamaanid. 16.3.9.2.2.5. Selts: Londilised (Proboscidea) Suurimad maismaaloomad, tüse keha, rasked sambataolised jalad. Varbad lühikesed ja lõpevad kapjadega. Lont. N. aafrika elevant, india elevant 16.3.9.2.2.6. Selts: Meriveiselised (Sirenia) Vee-eluviisiga suured, silinderja kehaga, loibadeks muundunud eesjäsemetaga ja rõhtsa sabauimega loomad. Tagajäsemed puuduvad. Varvastel on lamedad kabjalaadsed küünised. Elutsevad meredes ja magevetes. N. lamantiin, dugong 16.3.9.2.2.7. Selts: Napihambulised (Xenarthra) Sgk armadillid ehk vöölased - sarnanevad välimuselt soomusloomadega. Nende keha ülemist poolt kaitsevad tugevad sarvplaadid. Sgk sipelgaõgijad hambad puuduvad. toituvad sipelgatest ja termiitidest. Kaetud karvadega. Kohastumusena toitumisviisiga on neil pikk peenike koon, kleepuv pikk keel ja tugevad küünised, mis on kokku kasvanud ja sissepoole pöördunud. Sgk laisiklased - jäsemed on kohastunud eluks puude otsas
annaabi.ee 
