vihmametsad kliimavööde pruunmullad jaaguar, anakonda, orhidee, liaan, ( ferralliit- šimpans, tukaan, tapiir, heveapuu, mullad ) tarantel, aara, rododendron orangutang, leemur, piraaja http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/loodusvoondid_tabel_larstrunin.htm
( ferralliit- tapiir, tarantel, aara, rododendron vee erosioon, looma- ja mullad ) orangutang, leemur, piraaja taimeliikide hävimine
mullad ) tapiir, tarantel, aara, rododendron alepõllundus erosioon, looma- ja orangutang, leemur, taimeliikide piraaja hävimine
Venetsueelas on 1346 liiki linde Populaarsemad:flamingod, haigurid,iibised,õlilinnud,papagoid Flamingo Valge kraega jakobiin Kakaduu Tuukan Nümfi kakaduu Valge kakaduu Veeloomad,roomajad ja kahepaiksed Väga palju on erinevaid liike madusid,kalu,krokodille Kollane püüton Boa Piraaja Anakonda Mureen Kaiman Majandus Riigi suurim majandusharu on naftatööstus Naftamaardlad paiknevad Maracaibo järve ja Venetsueela lahe all. Nafta ja naftatooted moodustavad 80% riigi ekspordituludest.Samuti eksporditakse ka boksiiti,alumiiniumi,terast ja põllumajandussaadusi. Imporditakse tooraineid,masinad ja trantspordivahendid,tööstuskaubad,ehitusmaterjalid SKT(2008) ulatub 315,6 miljardi euroni
simpans, tukaan, tapiir, viljelusega, mullad tarantel, aara, orangutang, on huumus ja leemur, piraaja toitaine vaesed. Langetatakse metsa, et uut
Liaanid on puude tüvedel siuglevad kuni 300m pikkused puitunud tüvega taimed- must pipar, vanill Epifüüdid ehk pealistaimed, kinnituvad puude tüvele, okstele, lehtedele, ilma neid kahjustamata, toituvad õhus ja sademetevees olevatest ainetest, samblad, orhideed,väiksemad puud ja põõsad. Kägipuu hävitab suureks saades puu. 5. Loomastik: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, metssead, inimahvid, gorillad, konnad, laisikud, puuma, anakonda, leopard, piraaja 6. Inimtegevus: Hõreda asutusega. Alepõllundus, mets raiutakse maha ja ära põletatakse, kasvatadakse omatarbeks- bataat, saagopalm, maniokk, jamssi, tarot. Omatarbeks peetakse sigu ja linde. Istandused suurel aladel. Põletamisel puitu satub õhku süsihappegaasi. Kasvatadakse: õli- ja kookospalmi, banaane ananasse, kohvi- ja kakaopuud. Kasutadakse lehti ravimiteks. Vihmametsade rüüstamine: Vihmametsad on oluline koht fotosünteesis. Vihmametsade
maailma suurima jõe, Amazonase jõe ümber. Amazonase jõgi on maailma veerohkeim jõgi, pikkus u. 6400 km. Alguse saab Arequipa piirkonnast, Peruust; möödub teel Iquitosest, siis läbib Kolumbia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Amazonase jõestik on kalarohke: siin elab kalu üle tuhande liigi, sealhulgas ka kuni 3 meetrit pikk ning 200 kilo kaaluv arapaima (ehk kohaliku nimega paiche), kuulsamatest aga barrakuda ning piraaja. Huvitav fakt on ka see, et jõgi voolas kunagi oma praegusele suunale vastupidises suunas, Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini. Amazonase vesikond hõlmab ca. 40% Lõuna-Ameerika mandrist (7milj. km²). Viiendik maailma magevee varudest ning 30% kõikidest elusloomadest ning -taimedest asub just siin. Vihmametsade iseärasus ongi erakordne liigirohkus. Loomad elavad peamiselt puude otsas,
puudub • luustunud lõpusekaaned• ujupõis on hüdrostaatiliseks aparaadiks• südamel arterisoossibul 9 S. HEERINGALISED: – õhukesed soomused, küljejoon vaid pea piirkonnas heeringas, räim, kilu, lõhi, mereforell, rääbis, meretint S. KARPKALALISED: Mageveekalad, paljudel rasvauim, enamik hambutud (erinevuseks N: piraaja) piraaja, elektriangerjas, karpkala, koger S. HAUGILISED: Uimed pehmed, rööveluviisiga maskinong, harilik haug S. ANGERJALISED: Keha pikk ja madujas. Kõhuimed puuduvad, pehmed uimekiired, sabauim nõrgalt arenenud angerjas, mureen Selts Tuulekalalised: Sihvaka kehaga, luud rohekad. tuulehaug, lendkalad S. TURSALISED: Paljudel mitu seljauime. Sabauim isotserkne. tursk, luts S. OGALIKULISED: Seljauime eest tugevad ogad, ka kõhuuime ees tugev oga. Soomused
· hiilijad angerjas, säga, luts; · gupis tegutsevad kalad ahven. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja. 7. Kalade meeleelundid ja käitumine. Meeled nägemine, kuulmine, tasakaal, haistmine, matsmine, kompimine, vee liikumise tunnetamine ja neid kindlustavad elundid. Elektrielund. Närvisüsteem pea ja seljaaju, närvid. Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist). Peaaju osad: · otsaju haistmisfunktsiooni teenistuses; · vaheaju pineaalelund, kolmas silm, hüpofüüs ehk ajuripats;
SAPROFÜÜT kõdutaim, toitub seente abil lagunevast orgaanilisest ainest HEVEA kautsukipuu BALSAPUU väga kerge puiduga puu KIINAPUU koorest valmistatakse malaariavastast ravimit KOPRA kookospähklite kuivatatud sisu ( tooraine toiduainetetööstusele) BATAAT maguskartul, juuremugulad sisaldavad tärklist MANIOKK troopiline mugulvili KAPIBAARA suurim näriline maailmas MANGROOV madalate puude tihnik troopikamerede randades, lahtedes PIRAAJA röövkala ANAKONDA suurim madu KOOLIBRI maailma väikseim lind MUDAHÜPIK kala, kes suudab ka kuival elada TAIGA okasmets TUMETAIGA valdavalt kuused, merelisema kliimaga aladel HELETAIGA männid, lehised, mandrilisema kliimaga aladel IGIKELTS e. KIRSMAA kestvalt läbikülmunud maa pindmine osa HIIDSEKVOIA e. MAMMUTIPUU maailma suurim puu (Sierra Nevadas P Ameerikas) TUNDRA lähisarktilisele kliimale iseloomulik taimkate ( puhmad, põõsad, samblad...)
3.4.4.1. Selts heeringalised Sgk heeringlased õhukesed soomused, küljejoon vaid pea piirkonnas N. heeringas, räim, kilu Sgk lõhilased kerel küljejoon, rasvauim N: lõhi, jõeforell, rääbis, meresiig, peipsi siig, meretint 16.3.4.4.2. Selts karpkalalised Mageveekalad, paljudel rasvauim, enamik hambutud (erinevuseks N: piraaja) Sgk elektriangerlased N. elektriangerjas Sgk karplased N: karpkala, koger, särg, säinas, viidikas, vimb, linask, latikas Sgk pardkalad N: säga, kohversäga, elektrisäga 16.3.4.4.3. Selts haugilised Uimed pehmed, rööveluviisiga Sgk hauglased N: haug 16.3.4.4.4. Selts angerjalised Keha pikk ja madujas
n. Saakkalad on eelistatult saleda, pehmed kalad tint, haug, viidikas, rääbis. Ogalised kalad o. on raskemini haaratavad, samuti kõrge kehaga kalad. Saakkalade tervena neelamine: p. haugil on saakkala algul risti hambus ning siis neelatakse see pea ees pool alla, q. väiksemate kalade puhul juhuslikus suunas. Koha ja ahven neelavad tihti saba poolt. r. Tükke hammustavad näiteks hai, lufaar ja piraaja. 33. Kalade meeleelundid ja käitumine. a. Kalade aju on inimesega võrreldes väike (0,1-0,2 % kehamassist). b. Peaaju osad: · otsaju haistmisfunktsiooni teenistuses; · vaheaju pineaalelund, kolmas silm, hüpofüüs ehk ajuripats; · keskaju kalade suurim ajuosa, nägemissagarad selgmises osas, siin on ka c. kuulmis-, tasakaalu ja küljejoone ning maitseerutuste registeerimine;
annaabi.ee 
