rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii kodarluu radius välimine koljupõhimik basis cranii externa käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis
rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria Küünarluu ulna koljupõhimik basis cranii kodarluu radius välimine koljupõhimik basis cranii externa käe luud ossa manus kõva suulagi palatum durum randmeluud ossa carpi tagasõõrmed e. koaanid choanae kämblaluud ossa metacarpalia suur kuklamulk for. occipitale magnum sõrmede lülid phalanges digitorum manus sisemine koljupõhimik basis cranii interna suuõõs cavum oris küünarnukk olecranon ninaõõs cavum nasi õlanukk acromion silmakoobas orbita Vaagnavöötme luud: lordoos lordosis
Sülje ülesanded: -suuõõne puhastamine (“pesulahus”) -kuiva toidu niisutamine (limaskesta kaitse!) -peenestatud toidu kokkukleepimine neelamiseks -süsivesikute lõhustamine -mikroorganismide hävitamine Neel (pharynx) Neel on ca 12 cm pikk, naaberelunditega koheva adventitsiaalkesta abil seotud õõneselund lülisamba kaelaosa ees, algab otse koljupõhimiku alt ja ulatub VI kaelalülini. Neelu osad: a)Ninaosa – ninaõõne taga, õhutee, ühendusavad: eesseinas koaanid e. tagasõõrmed ja külgseinas kuulmetõrved (keskkõrva ventileerimiseks). b)Suuosa – suuõõne taga, ühendus suuõõnega kurgukitsuse kaudu, õhu – ja toiduteede ristmik. c)Kõriosa – kõri taga, ühendus kõriõõnega kõrijuurdekäigu kaudu, toidutee. Neelu seina ehitus: Neelu limaskest: tavalised kihid, ninaosas ripsepiteel (nagu ikka hingamisteedes), mujal lameepiteel. Neelu laes ja kuulmetõrvede avade ümber on lümfifolliikulite kogumikud – mandlid (vt. neelurõngas!).
1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel. *Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 2."Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone." *TÕENE 3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? *Süstemaatiline anatoomia 4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? a) apikaalne → tipmine, tipulähedane, b) kraniaalne → peapoolne, c) kaudaalne → sabapoolne, d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev, e) plantaarne → taldmine, f) dorsaalne → selgmine, g) fibulaarne → pindluumine 5.Mida tähendab järgmises la...
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
merihärg, nolgus, meripühvel, merivarblane 16.3.4.4.10. Selts lestalised Põhjaeluviislilised, lamendunud ja ebasümmetrilise kehaga. Sgk lestlased silmad paremal küljel N. lest, hiidlest Sgk romblased silmad vasakul küljel N. kammeljas 16.3.4.4.11. Selts kerakalalised N. kerakala, siilikkala, kuukala 16.3.5. Klass: kopskalad (Dipnoi) Hingavad nii lõpuste kui kopsudega, sisemised ninaavad ehk koaanid, lihaselised loibjad paarilised uimed. N. neotseratodus, protopterus, lepidosiiren 16.3.6. Klass: vihtuimsed (Crossopterygii) Ainus liik latimeeria, merekala, hingab lõpustega, rinnauimede toes meenutab vihta, röövkala 16.3.7. Klass Kahepaiksed (Amphibia) Olulised muutused: uimed muutusid varvasjäsemeteks, lõpusehingamine asendus kopsuhingamisega. Sarnasused kaladega: "külmaverelised", südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik,
Anatoomia ( ladina keeles - anatomia, kreeka keeles - anatome) on õpetus organismi ehitusest ja erinevate ehituslike üksuste omavahelistest suhetest. Füsioloogia (ladina keeles - physiologia, kreeka keeles - physis - loodus, logos - õpetus) on õpetus organismide elulistest talitlustest. Vistseraalne pleura - leste, mis ümbritseb kopse Parietaalne pleura - leste ,mis katab rinnaõõne seina Vistseraalne perikard - leste,mis katab südant Parietaalne perikard - leste, mis on vastu rinnaõõne seina Õpetus luudest osteoloogia Õpetus luude ühendustest sündesmoloogia Luud - kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Luu ämendunud otsaosa e.epifüüs ja silindriline keskosa e.diafüüs. Luuümbris e.periost kiuline sidekoeline ümbris, mis katab värskeid luid. Osteoblastid luud tekitavad rakud. Osteotsüütid luurakud. Endost õhuke, õrn sidekoeline kest, mis on toruluude diafüüside...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
