Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"seljauim" - 53 õppematerjali

seljauim on haugil keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks.
thumbnail
1
doc

Kalade puhastamine

Kuidas fileerida ahvenat? Praadimiseks on soovitatav kala fileerida. Ahvena jääb tänu nahaalusele rasvale praadides mahlasem. Ahvena soomus on küllalt kiusakas, mistõttu on soovitatav riivida seda veevannis: siis on soomused pehmemad ja nad ei lenda ka laiali. Lihtsaim fileerimisviis on lõigata kalalt uimed ja seljauim vastukarva, teha kaela taha risti-sisselõige ja lõigata filee piki selgroogu lahti. Ole ettevaatlik, et sa seejuures veresooni ei vigastaks: fileepooled peaksid jääma nii puhtad, et neid poleks vaja pesta ja piisaks majapidamispaberiga tupsutamisest. Seejärel pane fileepool lõikelauale, fikseeri sabast kas kahvli või sõrmedega ja tõmba fileerimisnoaga nahk maha. Supi keetmiseks piisab, kui lõikad ära uimed, avad kas kääride või...

Kokandus
42 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Delfiinid

Tiinus: 10-12, mõõkdelfiinid 16 kuud Poegi tiinuse kohta: 1, väga harva 2 Vastsündinu kaal: 6 - 120 kg Eluiga: 6 ­ 40 aastat Säilimise staatus: mõned liigid on stabiilsete populatsioonidega, paljud aga ohustatud küttimise tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval. 5 SUGUKOND: DELFIINLASED Delfiinlased on üsna väiksed (1 ­ 10 m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega merevaalalised. Suuremal osal delfiinlastest on olemas seljauim , mis asetseb keha keskpaiga lähedalt. Sabauime tageserv on sügava sälguga. Kiirul paikneva hingamisava hoburauakujulise pilu otsad on pööratud ettepoole. Kurgualusel pole vagusid. Hambad tavaliselt rohkearvulised, ülemised alumistega vaheliti. Kolju asümmeetriline. ELUPAIK Delfiinid elavad karjakaupa. Neile meeldib mängida mööduvate laevade juures. Ujuvad meres hoogsalt ja kergelt, kuulutades selleks minimalselt energiat ide aalselt voolujoonelise kuju ja...

Bioloogia
22 allalaadimist
thumbnail
7
doc

7. klassi bioloogia

Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru pärak. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni. ninaava lõpusekaas küljejoon suu silm küljeuim seljauim sabauim kõhuuim pärakuuim Kalade vereringe Kala süda on kaheosaline. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest eemale. Veenid toovad verd südamesuunas. Arteriaalneveri hapnikurikas veri venoosne veri süsihappegaasi rikas veri Kalade sigimine ja areng emaskala isaskala...

Bioloogia
196 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Vaalad

Süda kaalub tal üle poole tonni, südame veresoonte läbimõõt on umbes 30cm, aordid on nagu vihmaveetorud. Kopsud mahutavad kuni 14 m3 õhku, see on väikese toa maht. Keele mass on 4 tonni, sellele mahub vabalt seisma elevant või sõiduauto. Sinivaala keha on sihvakas, pea madal ja lame, laia suuõõnega. Ninamikust poole kehapikkuseni on 55-68 nahakurdu. Loivad on ahtad, need talitavad sügavustüüridena ja põõretel. Seljauim on väike, asub kaugel taga. Sinivaala saba on horisontaalsete labadega. Uimepooled lamedad ja jäigad nagu autokumm. Saba lükkab keha vees edasi nagu laeva propeller. Vaal tõstab ja langetab saba suurte lihastega, mis kinnituvad selgroo üla-ja alapoolel. Uimelihased moodustavad vaala kehast kolandiku. Sinivaala värvus on tumehall, helesinise varjundiga, kirjatud helehallide laikude ja marmormustriga. Sinivaala hingamine...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Antarktika

Isased võitlevad üksteisega, et saada oma haaremisse rohkem emaseid. Viimastel aastakümnetel on küttimise tõttu nende loomade arv ohtlikult vähenenud. Mõõkvaalad Mõõkvaal, tuntud ka kui mõõkdelfiin on kõige suurem delfiiniliik. Ta on ümara peaga ja must-valge mustriga. Täiskasvanud isasloom võib kasvada kuni 10 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 10 tonni. Suur seljauim võib isase mõõkvaala puhul ulatuda 2 meetrini. Suurema osa kehast moodustavad lihased, mis teevad tast maailma kiireima mereimetaja. Tema sööstude kiirus võib ulatuda kuni 56 km/h. Mõõkvaal elavab 5 ­ 10nest loomast koosnevas parves. Ta toitub kaladest, kalmaaridest ja isegi vaaladest, kes on tast kuni kümme korda suuremad. Nt: küürvaal. Ta on tuntud ka nimega mõrtsukavaal, kuid inimesi ta ei söö. Looduslikke vaenlasi tal pole. Nad on pikaealised - emased võivad elada kuni 90...

Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Toiduained

Liha värvus võib olla roosakaspunane või valge. Sugukonda kuuluvad lõhe (võib kaaluda kuni 40 kg), kaug-ida lõhelased ­ keta, gorbuusa, nerka jt., meriforell, vikerforell, merisiig, peipsi siig, rääbis jt. Kasutatakse soolatult, suitsutatult, pooltoodete ja konservide valmistamiseks. Kaug-ida lõhelastelt saadakse punast kalamarja. Tintlased on väikesed kalad. Neil on nagu lõhelastelgi üks seljauim ja sabauime lähedal rasvauim. Tintlased on meritint, peipsi tint ja moiva (Atlandi ookeani põhjaosas). Tintlasi suitsutatakse, peipsi tinti ka kuivatatakse. Karplaste sugukonda kuuluvatel kaladel on kõrge, külgedelt kokkusurutud keha. Selja keskosas üks seljauim. Nahk on kaetud paksu soomusega (soomkalad), neil on hästi nähtav küljejoon. Liha on üldiselt keskmise rasvasusega (8%), kuid sisaldab palju väikesi luid. Enamik karplasi on mageveekalad. Karplased on latikas, karpkala, vobla,...

Toitumisõpetus
139 allalaadimist
thumbnail
2
wps

Latikas - referaat

) Rahvapäraseid nimesid Latik, preeks, preks, prõks, lasn, lahn Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikas on silmatorkavalt kõrge ja külgedelt tugevasti lamendunud kehaga, noorte kalade keha on tunduvalt madalam, kui suurematel. Seljauim paikneb selja keskel on kitsas ja kõrge, kõik uimed on hallid. Suuremate kalade selg on rohekaspruun, küljed pronksikarva, noored valkjashallid või hõbedased. Ta on suur ja pikaealine. Täiskasvanud latika pikkus 20...30 cm, maksimaalselt 50 cm. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas -...

Toitumisõpetus
28 allalaadimist
thumbnail
2
sxw

Kalade looduskaitse eestis

Harjus pesitseb jõe põhja lähedal, tehes kiireid sööste veepinnale, et seal püüda endale toiduks putukaid ja nende vastseid. Veel toitub ta lõhe marjast, kui seda leiab. Harjus on külmalembene kala, kes armastab selget, taimestikuvaest ja kiirevoolulist vett. Ta on paikne ja territooriumihoidja, kuid oma liigikaaslaste suhtes aastaringselt vaenulik. Harjus on süstja kujuga, umbes pool meetrit pikk ja külgedelt lamendunud, keda iseloomustab pikk ja kõrge seljauim , mis kudemisajal värvub vikerkaarevärviliste triipudega lillakaspunaseks. Räägitakse veel, et harjusel on eriline aed-liivatee lõhn. Harjus koeb maikuus ja kuna ta on territoriaalne, jagatakse jõgi mitmete isaharjuste vahel kudemisaladeks. Koelmu läbimõõt võib olla umbes neli kuni viis meetrit. Seal peaks kindlasti olema kas kivi või mingi puuront varjepaigaks. Kudemisperioodil teeb isaharjus veidraid...

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Haug ja haugitoidud

Kidekiled ei ole omavahel ega lõpustevahelise ahikuga kokku kasvanud. Soomused on väikesed neid on küljejoones vähemalt sada. Sugukonnas on ainult üks perekond haugid 5 liigiga. Lisaks harilikule haugile kuulub sinna ka amuuri haug, maskinong, must haug ja ameerika haug. Hariliku haugi keha on suhteliselt pikk ja läbilõikes ümara kujuga. Kõhuuimed asetsevad kõhu keskel, ainus seljauim on tahapoole nihkunud, paiknedes pärakuuime kohal. Pea on tugevasti välja venitatud, alalõug nihutatud ette poole. Alalõua hambad on erineva suurusega ning on määratud saagi haaramiseks. Teistel suuõõne luudel paiknevad hambad on väiksemad, nad on oma teravate tippudega suunatud kurgu poole ja võivad luid katvasse limanahka alla tõmbuda. Seetõttu on haugil saaki neelata kerge, saagil põgenema pääseda aga raske....

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Delfiin

Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiini kehaehitus Delfiinidel on voolujooneline, torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles-alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina. Seljauim hoiab keha püstasendis. Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hobuseraua kujuline hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,,otsmik''. Toitumine Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare, keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Tihtipeale piiravad delfiinid, enne kui sööma hakkavad, kalaparve ühiselt sisse...

Loodusõpetus
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Sinivaal

Hoolimata sellest, et ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Suurim vaalaperekond on delfiinid. Nad tunnevad end hästi kõikides ookeanides ,välja arvatud külmad Arktika ja Antarktika veed. Enamikul 26 liigist on sarnane kehakuju, kuid mõnel puudub selgelt eristatav terav ninamik ehk nokis ning kahel liigil puudub seljauim . Sinivaal Sinivaal on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Sinivaal on kõige suurem imetaja: suurim 31m ja 178 tonni. Vaalad pärinevad maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi ajas neid vette toiduküllus, mis sundis neid kohandama oma anatoomiat elutingimustega...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Haugi ja kogre võrdlus

Kogre pronksikarva küljed on kuldse helgiga ning kõhu alt on kala kollakashall. (http://www.miksike.ee/...) Seljauim on haugil keha tagapool suurendades saba tõukepinda, mis võimaldab välkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel ja pikal peal, mis on lapergune, on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. (http://et.wikipedia.org/...) Kogrel on pikk seljauim ning ogakiired selja- ja pärakuuimes. Kogred erinevad poisete puudumise ja üherealiste neeluhammaste poolest. Keha on normaalse toitumise korral kõrge küüruga, halbades toitumisoludes jääb kogre keha aga madalaks nagu särjel. Seljauim on pikk ja soomused on karplastele iseloomulikult suured. (http://www.miksike.ee/...) Haug elutseb põhjapoolkera mage- ja riimveekogude kaldapiirkonnas. (ENE 3, lk 332, Tallinn, 1988) Haug asustab peaaegu kõiki Eesti...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Karpkala ( Cyprinus carpio)

Karpkala on karpkalaliste seltsi ( Cypriniformes ) karpkalalaste sugukonda ( Cyprinidae ) omanimelisse perekonda ( Cyprinus ) kuuluv kala. Välimus, iseloomulikud tunnused. Karpkala on suur kala, kes on seljalt tumehall-sinine või mustjaspruun ja külgedelt kollakaspruun. Keha on külgedelt lamendunud, suu juures on kaks pikka poiset. Selle sugukonna kalade iseloomulikeks omadusteks on hammaste puudumine lõualuudel, neelhammaste olemasolu alaneeluluudel, üks seljauim ja suur kaheosaline ujupõis. Võrreldes teiste kalaliikidega teevad karpkala eelsitatuimaks tema järgmised omadused: · Tarkus, hea mälu ja kõrge ohutunne. · Plastilisus temperatuuri ja teiste keskkonnatingimuste ( ka hapnikusisalduse ) suhtes. On soojaveelembeline kala, kuid võib elada ka jahedas vees. 2 · Vähenõudlik vee keemiliste omaduste suhtes. · Kiirekasvuline · Talvel ei toitu...

Kasvatavate kalade bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Imetajad: Delfiinid, Referaat

Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk. Nende jõuline sabauim liigub vees üles-alla ning tõukab neid edasi, loivataolised eesjäsemed talitlevad samal ajal kõrgustüürina. Seljauim hoiab keha püstasendis. Delfiinidel on vaid üks pealael asuv hobuseraua kujuline hingats, mille kaudu nad veepinnale tõustes hingavad. Enamikul liikidel on esiletungiv nokataoline teravate hammastega koon ning kumer ,,otsmik''. Toitumine Delfiinid püüavad peamiselt kalu ja kalmaare ( ja teisi vähilaadseid), keda nad haaravad oma kooniliste hammastega ning neelavad tervelt alla. Kiirelt liikuvaid saakloomi aitab neil jahtida looduslik kajalood ­ delfiinid saadavad välja helisignaale,...

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Haug

Haug elab Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosa sisevetes. Ta on üks kõige laiemalt levinud mageveekala. Venemaal puudub ta vaid Amuuri jõgikonnas, kus elab amuuri haug. Ukrainas puudub haug ainult Krimmis. Haugil on nooljas keha, mis on natuke külgedel lamenenud. Seljauim on keha tagaosas, suurendades saba tõukepinda. See võimaldab välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas- sinakas, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks, kõhualune on valge. Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi pagemist suust. Alalõua hambad on eri suurusega ja vahetuvad...

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Delfiin

Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug ­ üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaalalised: Kalataolise kehaga 8 sugukonda, 100 liiki Tagajäsemed taandarenenud, esijäsemed loivad Sabauim (ka seljauim , kuid mitte kõigil) Voolujoonelisus Monogaamsed Delfiinlased: Suurim vaalaliste sugukond Elavad gruppidena Väga kiired ujujad Intelligentseimad vaalalised Kohanevad uute situatsioonidega kiiresti Akrobaatilised ujujad Delfiin: Voolujooneline, torpeedojas keha Sile karvadeta nahk 1-10m pikkune keha Hobuseraua kujuline hingats Kumer otsmik Nokataoline teravate hammastega koon Tavadelfiin: Ka harilik delfiin 1,6-2 m pikkune 70-235 kg Isased pikemad ja raskemad...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Läänemeri

· Ta on looduskaitse all · elab rannavetes · 1-1,8m · kuni 100 kg · Haruldased Räim · pikkus alla 20cm · Koeb 1-15 meetri sügavusel. · Räim on Läänemere tähtsaim püügikala. · Elutseb vilkalt liikuvates parvedes, mis veedavad talve sügaval merepõhjas. Talvel ei söö räim peaaegu midagi. · Temast tehakse konserve ja teda süüakse ka praetult. · Ta keha on hõbeläikeline ja selg tume sinakas-roheline. Räime seljauim on kõhuuimest eespool. · Kõhualune on sile. · Veedab oma elu avamerel. · Riimvee kala Lest · silmad paiknevad ühel küljel · pikkus kuni 50cm, laia ja lapiku kehaga · kaal ca 3,5 kg · Silmadega külg on kare ja tumepruun, teine külg aga valge. · Ta elutseb kuni 40 meetri sügavusel. · Lestad elavad üksikuna. · Lesta eluiga võib küündida kuni 16 aastani. Ondatra · Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline...

Bioloogia
33 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Kasvatatavate kalade bioloogia kordamisküsimused

Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kehakuju. Samal ajal on vajalik ka 3 maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest ­ seetõttu on kehakuju ka vastav eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli looksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsuse staadiumist. Päripäeva lugedes on kala uimed ­ seljauim (D), sabauim(C), pärakuuim(A), kõhuuimed(V), rinnauimed(P). Omaette nähtus on rasvauim(ad) . Kalade uimede paigutus lõhe näitel Kaks paari uimeisid on paarilised (need on maismaaloomade esi- ja tagajäsemete eellased). Uimed võivad olla mitmeteks jagunenud, üksteise suhtes nihkunud, omavahel liitunud, taandarenenud, iminapaks muutunud jne. Kiiruimelistel kaladel koosnevad uimed kiirtest ja nende vahelisest õhukesest nahast...

Kasvatavate kalade bioloogia
43 allalaadimist
thumbnail
8
rtf

Haid

Välimus: Mõrtsukhaid kasvavad tavaliselt 6-8 meetri pikkuseks. Enamikul on süstjas keha ja äärmiselt tugev sabauim, mis võimaldab neil vees kiiresti edasi liikuda. Neil on pikk sile keha, samuti on ka nende nina pikk ja kooniline. Haidel on lisaks ühele sabauimele ka kaks seljauime , kaks rinnauime ja kaks kõhuime. Mõrtsukhaidel on suur pea. Suure pea külgedel on 5 kuni 7 lõpuseava. Eesmine seljauim paistab sageli veest välja, kui hai pinnavees ujub. Neil on ka äärmiselt suur suu, mis on täis teravatipulisi, nõelteravate hammaste ridu. Haidel kasvavad hambad koguaeg. Kui mõni hammas tal suus ära murdub, siis kasvab selle asemele kohe uus hammas. Värvuse järgi hüütakse teda ka valgeks haiks. Paljud suured haid ujuvad saba küljesuunaliste liigutuste abil, millele järgneb graatsilibne libisemine, et säilitada energiat...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Erizooloogia Lühikonspekt

2. Alamhmk. süstikalad (Cephalochordata) Kalajad mereloomad. N: süstikkala 16.3. Alamhmk. koljused (Craniata) Seljakeelik/selgroog. Tsefalisatsioon. Kõrgem NS. Kolju. Suletud vereringe. 16.3.1. Klass pihklased Merelised. Kalade välisparasiidid. Silmad mandunud, seljauim puudub, lõpusekorv redutseerunud, suulehtri ümber poised N: limapihklane 16.3.2. Klass silmud Mageveelised ja merelised. Seljauim hästi arenenud, silmad ei ole mandunud, lõpusekorv hästi arenenud. Eestis 3 liiki: jõesilm, ojasilm, merisutt 16.3.3. Klass kõhrkalad Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun