Jõhvi Gümnaasium Kullilised Referaat Kain-Theodor Merilai 7.a klass Õpetaja Tiina Gaskov Jõhvi 2012 2 Sissejuhatus Minu poolt koostatud referaadi sisuks on bioloogias õpitavad röövlinnud. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad." 3 Toonekured Valge-toonekurg Valge-toonekurg on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu t...
Ühtekokku kuulub siia umbes 800 liiki. Eestis kuulub siia merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur ja euroopa saarmas. I lisasse kuuluvate liikide isendite sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommertseesmärkidel. II kategooria: siia kuuluvad liigid, mis pole otseses väljasuremisohus, kuid kes võivad selleks kontrollimatu kaubitsemise käigus saada. Kõik primaadid (ahvid), kullilised, kakulised, papagoidest toalinnuna peetavad, sisalikke, madusi, kilpkonni, haruldasi akvaariumi kalu, piimalill, aaloe, ja katusi, mis esimeses lisas pole. Eestist on sinna kantud: hunt, karu ja ilves, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, ussidest - apteegikaan ning taimedest kõik orhideed (käpalised). Viimati lisati sinna ka angerjas. Siia kuulub umbes 32 500 liiki. II lisasse kuuluvate isendite sisse- või väljaveol on vajalikud eriload
Eesti kuldnoka tavaliselt lendavad ära Hollandisse või Belgiasse. Mõned üksikud jäävad meile talvituma. Ta on segutoiduline, loomadest sööb ta putukaid, teosi, usse ja taimedest seemneid, marju ja taimepungasi. Enamik kuldnokkad pesitsevad inimese tehtud kastides mis on 15 meetri kõrgusel. Munasi hauduvad isa ja ema vaheldumisi. Pojad on lennuvõimelised 3 nädalal. Nende eluiga kestab 2 aastat looduses ja 20 aastat vangistuses. Nende vaenlased on kakulised ja kullilised, poegadele on ohlikud oravad ja varesed. Suur osa kuldnokki hukkub varakevadel ebasoodsate ilmastikutingimuste tagajärjel ning kõrgepingeliinidel ja lendamise käigus vastu traate põrkamisel. Ei ole looduskaitse all.
ongi talle nime näol oma jälje külge jätnud. Teine talle tuntust toonud fakt on tammetõrudest toitumine. Pasknääri nokk on kohastunud jagu saamaks tõru kõvast kestast ja seda siledat silindrit kindlalt kinni hoidma. Iga pasknääri territooriumil ei pea oma tammikut olema, kuid see tuleks talle kasuks. See lind, kel tammesid läheduses ei kasva, peab oma talvetagavarad kaugemalt vedama, sageli isegi paari kilomeetri kauguselt. Vaenlased. looduslikud vaenlased on kullilised ja varesed ning öisel ajal öökullid. Saksamaal ja Austrias on pasknääre kütitud, sest pasknäärid söövad väikeste värvuliste mune ja poegi. Pasknääre on ka toiduks tarvitatud: Saksamaal on jahimehed teinud pasknäärisuppi. Elukoht. Peaaegu kogu Põhja-Aafrika ja Euraasias elutsev vareslane. Pasknääre ehk pajuharakaid leidub nii Eestis kui ka Soomes. Ootamatult vähe kohati aga pasknääri - mulluse 570 asemel vaid 276 lindu
juba juuli lõpul seavad osad kuldnokad ennast rännuteele. Osad jäävad aga paigale kuni oktoobrini. Kuldnokk otsib toitu valdavalt maapinnal sammudes, kuid samal ajal on ta pääsukese kõrval meie laululindudest kiireim lendaja, arendades kiirust kuni 75 km/h. Inimene peab kuldnokka mõnevõrra tüütuks linnuks, sest aedade rüüstajana võib ta tekitada tõsist kahju. Looduses on kuldnoka elu karm ja sellepärast küünib ta eluiga vaevalt 2 aastani. Talle on vaenlasteks kullilised ja kakulised, poegi ohustavad oravad, varesed ja kärplased. Suur osa täiskasvanud kuldnokki hukkub raskete ilmastikutingimuste tõttu varakevadel ning vastu kõrgepingeliine lennates. Kuldnokk on looduskaitse all.
lisasse suur hulk ahve, samuti elevandid, kelle võhkadest valmistatud suveniirid on väga populaarsed ning tiigrid ja ninasarvikud, kelle erinevaid kehaosi kasutatakse järjest laiemalt levivas hiina meditsiinis. Taimedest kuuluvad siia paljud kaktuste ja orhideede liigid. II kategooria: Teise lisasse on kantud liigid mis praegu ei tarvitse veel olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. II lisasse on kantud kõik primaadid (ahvid), kullilised, kakulised, papagoid (välja arvatud I lisasse kuuluvad liigid ja papagoidest kõige sagedamini toalinnuna peetavad viirpapagoid, roosapõsk lembelinnud ning nümfkakaduud). Samuti leiame nimistust hulga kilpkonni, sisalikke ja madusid aga ka haruldasi akvaariumi kalu. Taimedest on seal enamus piimalilli ja aaloesid ning kõik kaktused, mis ei ole juba I lisas öeldud. III kategooria: Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike
selle järgi, et selle servadel on peaaegu alati värskeid oksi. Täiskurnas on 2, harva 3 kastanpruunide laikudega kaetud valget muna. Linnu pojad Linnupoeagade eest hoolitsevad mõlemad linnud. Pojad saavad iseseisvaks umbes 3-4 nädala pärast. Siis lahkuvad nad täielikult oma pesast. Lind tavel Ta lendab talevel ära.Ta ta teekond on raske ,sest ta on suur ja jäme lind.Ta otsib ülelennuks lühiksemaid kohti. Linnukoht ökosüsteemis Vaenlasteks suuremad kullilised ja kakulised, nugis. 5 Linnu ohud Herilaseviu on looduskaitse all ja kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. 6 Herilaseviu pilt 7 Kokkuvõte See lind on väga haruldane. 8 Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/liindex.htm
Pojad lennuvõimestuvad viienädalaselt, see on umbes juuni alguseks. Pojad on alguses väikesed ja abitud ning esimestel päevadel kannab pessa toitu ainult isaslind, kuid juba mõne päeva pärast tassivad neile toitu mõlemad vanemad Peale pesast lahkumist jäävad veel mõneks ajaks pesakaupa kokku. Suguküpseks saab järgmiseks kevadeks. · Vaenlasi pole, kuid tekitab kahju, rüüstates väiksemate lindude pesi. Varese vanu pesi kasutavad tihti need kullilised ja kakulised, kes ise pesi ei ehita. Ei kuulu looduskaitse alla!
poegi vähem kui suvises. Eestis on keskmiselt kolm poega pesakonnas. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Areng Pojad on sündides hästi arenenud. Imetatakse poegi umbes kuu aega. Pärast seda pojad iseseisvuvad. Suguküpsuse saavutavad nad esimese eluaasta lõpuks. Koht Halljänesel on palju vaenlasi: keskmised ja suured kiskjad, ökosüsteemis suured kullilised. Poegi ohustavad ka varesed ja rongad. Tugevat negatiivset mõju avaldavad ka põllumajanduses kasutatavad kemikaalid. Ohustatus ja Jahiloom, keda võib küttida hagija, hurda või urukoeraga kaitse 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aastaringselt. Erinevus valgejänesest Ta on valgejänesest suurem. Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge
pesast kohe ning lendavad lühikesi vahemaid juba 12-14 päeva vanuselt, jäädes läbi sügise ja talve koos täiskasvanud lindudega pesakonda, teatud paari-suhted säilivad vanematel ka talvel. Toidulaud: Toitu hangib siblides, mistõttu külmad lumerikkad talved on neile tõsine katsumus. Nurmkana on taimetoiduline liik, süües lehti, seemneid, aga ka tigusid. Esimese 10 elupäeva jooksul toituvad pojad aga ainult putukatest, sest nad ei suuda taimset toitu seedida. Vaenlased: Kullilised ja väiksemad imetajad nagu kassid, rebased, tuhkrud. Paljudes kohtades on liiki hakatud kasutama jahiobjektina laskmiseks. Arvukus: Eestis hinnatakse pesitsejate üldarvu 4.000 - 7.000 paarile. Euroopas 1.700 000-3.000 000. Arvukus nii Eestis kui mujal on viimastel kümnenditel vähenenud, mida mõjutavad peamiselt külmad talved ning põllumajanduse areng.
vooderdatud lame süvend. Täiskurnas on neli muna, mõnikord kolm või viis. Munad on pirnikujulised, oliivrohelised või helepruunid hallikaspruunide laikudega. Toitumine Tikutaja toitub ussidest, nälkjatest, kahetiivalistest, mardikatest ja nende vastsetest, mõnikord nokib ka taimeseemneid. Veel olulist Monogaamne, kevadel moodustuvad paarid, ent isalind ei võta ei pesa rajamisest ega munade haudumisest osa. Nende toimetustega tegeleb emalind. Vaenlased Tikutaja vaenlasteks on kõik kullilised, samuti kärp. Tikutaja on jahilind, keda kütitakse tunduvalt vähem, kui varasematel aastatel. Jaht on lubatud 21. augustist oktoobri lõpuni. Kasutatud allikad: Kuresoo, R., Relve, R., Rohtmets, I. (2001). Eesti elusloodus. Tallinn: Varrak. Lauk (s.a). Külastatud 15.04.2012 aadressil http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FULATR2.htm. Lederer, R. (2008). Imelised linnud. Tallinn: Koolibri. Ling, R. (1980). Loomade elu 6. köide. linnud. Tallinn: Valgus.
Kuuluvad: taimekooslused, loomakooslused, seenekooslused, mikroorganismid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. 12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel. rohevetikas vesikirp ahven haug saarmas 13. Koosta toiduvõrgustik. 14. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). nisu närilised kullilised Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg Sarnaselt saab kulliliste biomassis talletuda 10% 100 kg-st. 100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg Vastus: Kulliliste biomass saab olla maksimaalselt 10 kg.
taseme energiast (Ökoloogiline efektiivsus) Selleks, et üks põld toidaks ära ühe viiekilose rebase, peab põllul elama kaalult 10 korda rohkem jäneseid ehk siis 50 kilogrammi jäneseid. Selleks, et 50 kilogrammi jäneseid söönuks saaksid, peab põllul kasvama kaalult 10 korda rohkem taimi ehk 500 kilogrammi taimi. Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Nisu -> Närilised -> Kullilised Iga järgnev toiduahel saab 10% toiduks tarbitud biomassist Näriline sööb 1 tonni 1t x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100kg Kullilise biomassis talletub 10% 100kg –st 100 kg x 10% = 100 x 0,1 = 10kg
Konvektsioon loodud Washingtonis 1973, Eesti liitus 1992, hõlmab 176 riiki, on suurim. Reguleerib elusate isendite ja nende osade (nahk, luu) väljavedu riigist riiki. Konvektsioon koosneb kolmest lisast kus kokku on 35000 looma ja taimeliiki, 1 lisa on otseselt väljasuremisohus, 2 lisa väljasuremise võib põhjstada kontrollimatu kaubitsemine. Esti liikidest kuuluvad 1lisa: merikotkas, rabapistrik, saarmas. 2lisa: hunt, ilves, karu, must toonekurg, sookurg, kakulised, kullilised, orhideed, angerjas. Berni konventsioon Eesmärgiks euroopa looduslike looma- ning taimeliikide ning nende looduslike elupaikaede kaitse, algatajaks euroopa nõukogu.Sõlmitud 1979, Eesti 1992 on 50 osapoolt. Rõhk enimohustatud looma ja taimeliikidel 650 looma- ja 690 taimeliiki. 2. lisas lendorav, nahkhiired, 3. lisas harilik siil, harilik orav. Bonni konventsioon Eesmärk rändeeluviisidega loomade kaitse hõlmab 117 riiki sülmiti 1979 jõustus hiljem,
_ Vilsandi RP - 1997 _ Soomaa RP _ Alam-Pedja LKA _ Nigula LKA _ Endla LKA _ Muraka LKA _ PuhtuLaelatu LKA _ Nehatu LKA _ Emajõe Suursoo LKA ja Piirissaare MKA _ Hiiumaa laiude MKA ja Käina lahe-Kassari MKA _ Laidevahe LKA (Siiksaare laht) 2002 _ Sookuninga LKA 2006/2008 CITES'I I LISA _liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine võib nende püsimajäämist ohustada. Ca 5 000 looma- ja 28000 taimeliiki. _ Nt ahvid, kullilised, kakulised jpt _Eestis: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed, angerjas (13.03.2009) _Sisse- ja väljaveol vajalik eksportivalt riigilt väljaveo luba. CITES'I II LISA _liigid, kellega kauplemist reguleerib konkreetne riik. _III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. _Eestis pole selles lisas ühtegi liiki.
siia näiteks saarmas, merikotkas ja rabapistrik. Kõigi esimesse lisasse kuuluvate liikide isendite ja eksemplaride, nende osade või nendest valmistatud toodete väljaveo ja sissetoomise kohta kehtivad väga ranged piirangud. II lisasse kantud liigid (üle 2500 looma- ja 30 000 taimeliigi) ei pruugi olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. Eesti liikidest kuuluvad siia sookurg ja must-toonekurg, kõik kullilised ja kakulised, lisaks meil tavalised jahiloomad, nagu ilves, hunt ja karu. Rahvusvaheline koostöö Loodusvarade ja keskkonna kasutamisel ja kaitsel järgitakse rahvusvahelistest lepetest tulenevaid kohustusi ning rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtteid ja suundumusi. Eesti keskkonnaalase välissuhtluse põhieesmärgid on: rahvusvaheliselt ja eriti Euroopa Liidu poolt tunnustatud põhimõtete ja kogemuste integreerimine
Sinkjas-must on ka puguvööt. Laup ja kurgualune on roostepunased. Noorlinnud on vähem harkis sabaga. Eluiga. Tavaliselt 5-7 aastat, aga võib elada kuni 11 aastaseks. Kus võib kohata... ,,Maal vanaema juures" oleks vast kõige õigem öelda. Ehk siis silmad tasuks lahti hoida maa-asulates, lautade ja küünide ümbruses ning karjamaadel. Samuti meeldib neile putukaid püüda ka veekogude kohal lennates. Vaenlased. Suitsupääsukese vaenlasteks on kindlasti kullilised (näiteks raudkull) ja inimasustusest tingituna ka kassid. Samas oskavad pääsukesed lähenevat kulli või hiilivat kassi märgates parajalt kisa teha ning tihti päästavad sellega nii ise endeid kui ka mõnegi teisest liigist linnu elu. Suitsupääsukesel on veel kaks paradoksaalset vaenlast. Esiteks suitsupääsukene ise. Nimelt võib käituda mõni üksikuks jäänud või lesestunud isaslind väga jõhkralt, valides välja mõne terve pesakonna ja loopides pojad ükshaaval pesast välja
1 LINDUDE ÜLDISELOOMUSTUS Linnud on levinud väga erinevates ökoloogilistes tingimustes. Tänu oma lennuvõimele, kõrgelt arenenud füsiloloogiale ja närvisüsteemile, pole lindude levikut piiravateks peamisteks teguriteks mitte madalad või kõrged temperatuurid, veekogud, ega suured kõrgused, vaid toidu kättesaadavus. Kokku arvatakse linde olevat ligikaudu 100 miljardit isendit. Lindude erinevate rühmade toitumine on mitmekesine: kõige rohkem esineb taimtoidulisi linde, kakulised ja kullilised on aga valdavalt röövtoidulised. Lindude käitumine võib olla üsna keeruline. Sageli esinevad linnud väiksemate gruppide või suuremate parvedena. Lindude omavahelises kommunikatsioonis on põhiroll häälitsusel, kuid ka visuaalsetel märkidel. Sigimisel moodustavad linnud sageli püsivaid paare. Munade kaitseks ehitatakse enamasti pesa. Munadele arenemiseks vajaliku püsivalt kõrge temperatuuri tagamiseks soojendavad linnud neid oma kehaga -- hauvad
Eesti liikidest kuuluvad siia näiteks saarmas, merikotkas ja rabapistrik. Kõigi esimesse lisasse kuuluvate liikide isendite ja eksemplaride, nende osade või nendest valmistatud toodete väljaveo ja sissetoomise kohta kehtivad väga ranged piirangud. II lisasse kantud liigid (üle 2500 looma- ja 30 000 taimeliigi) ei pruugi olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. Eesti liikidest kuuluvad siia sookurg ja must-toonekurg, kõik kullilised ja kakulised, lisaks meil tavalised jahiloomad, nagu ilves, hunt ja karu. Samuti kõik Eesti käpaliste liigid ning kaitsealused kivistised. Nende puhul nõutakse ainut väljaveoluba. Seega ei ole rahvusvaheline kaubitsemine nendega keelatud, kuid toimub kontrolli all. III lisasse on erinevad riigid kandnud liike, mille sisse- ja välja- veo suhtes selles riigis rakendatakse II lisa liikide kohta käivaid nõudeid. Eesti ei ole kandnud III kategooriasse ühtegi liiki
1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/MOTFLA2.htm) Aastal 2006 valis Eesti Ornitoloogia Ühing hänilase aasta linnuks. (Laurits, 2014) Hänilane on rändlind, kevadel saabub ta Eestisse aprilli lõpul või mai alg...
toob kaasa arvukuse tõusu. 2) BIOOTILINE. Elus keskkonna tegurid, mis mõjutavad elusorganisme. a) Liigisisene. Kõige teravam olelusvõitluse vorm. Sama liigi esindajatel kattuvad ökoloogilised nõudmised. Kohastumustega teravneb liigisisene olelusvõitlus veelgi. Näiteks: seemnete tihe hulk mullas paneb varem idanenud seemned eritama ühendeid, mis takistavad teiste idanemist. Või loomade puhul: kullilised rohkemaarvulise järglaskonna puhul. Esmakoorunu tõukab teised pesast välja. (Samas on ka kohastumusi, mis leevendavad liigisisest olelusvõitlust. Näiteks: taimed levitavad seemneid väga suurele maa-alale. Loomad aga tähistavad territooriume, et vältida kokkupõrkeid. b) Liikidevaheline. Realiseerub läbi suhtlejate paari. i) Otsene olelusvõitlus: saakloom/kiskja, parasiit/peremees, taim/herbivoor ii) Kaudne olelusvõitlus
Nugiahel e. parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib eelneval lülil nt õunapuuleht lehetäi seened - mikroviirused 21. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel, koosta toiduvõrgustik. Jänesekapsas -> jänes > rebane > kotkas > mullabakter 22. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). NISU 1000 kg Närilised 100 kg Kullilised 10 kg 23. Kuidas jagatakse kaitstavad loodusobjektid? (4) * kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) * püsielupaigad * kaitstavad liigid ja kivimid * kaitstavad üksikobjektid 24. Looduskaitseseaduse eesmärk. 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;
Konventsioon sätestab ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemise reziimid vastavalt lisades toodud liikide kohta. Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur. Teise lisasse on kantud liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud. Eestist: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan. Kõik orhideed (36 liiki). Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike, milliste puhul vaid antud riigiga suheldes nende liikide isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveoloa alusel. Ramsari konventsioon - eesmärk on kaitsta märgalasid üle kogu maailma, põhjuseks nende pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt kuivendamise, reostamise ja majandusliku kasutuselevõtu tõttu
Kanarbik rohutirts leethiir nastik rabapistrik 7 (14.) 20. sajandil on rabapistrike arvukus drastiliselt vähenenud, paljude pisiimetajate ja väiksemate lindude arvukus tõusis selle järel järsult. Mõne aja pärast võtsid rabapistrike rolli üle teised kiskjad (kullilised, rebased, hundid jne.), kes hakkasid toitu varuma suurematelt aladelt (1.). Rabapistrik (Falco pereginus) Rabapistrik on varesest veidi suurem kontrastse sulestikuga röövlind. Pistriku kurgualune on valkjas, kõht, jalgade ülaosa ning saba alumine pool on triibulised. Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku
2. 3. KOKKUVÕTE Linnud on levinud väga erinevates ökoloogilistes tingimustes. Tänu oma lennuvõimele, kõrgelt arenenud füsioloogiale ja närvisüsteemile, pole lindude levikut piiravateks peamisteks teguriteks mitte madalad või kõrged temperatuurid, veekogud, ega suured kõrgused, vaid toidu kättesaadavus. Kokku arvatakse linde olevat ligikaudu 100 miljardit isendit. Lindude erinevate rühmade toitumine on mitmekesine: kõige rohkem esineb taimtoidulisi linde, kakulised ja kullilised on aga valdavalt röövtoidulised. Lindude käitumine võib olla üsna keeruline. Sageli esinevad linnud väiksemate seltsingute või suuremate parvedena. Lindude omavahelises kommunikatsioonis on põhiroll häälitsusel, kuid ka visuaalsetel märkidel. Enamus parasvöötme ja külmemate alade linde võtavad ebasoodsa aastaaja üleelamiseks ette pikemaid või lühemaid rändeid Paljud linnud aitavad kaasa taimede levimisele, kandes laiali nende seemneid.
Konventsioon sätestab ohustatud taime- ja loomaliikidega kauplemise režiimid vastavalt lisades toodud liikide kohta. Esimesse lisasse on kantud väljasuremisohus olevad liigid, mis on otseselt või kaudselt ohustatud kauplemise läbi. Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur. Teise lisasse on kantud liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud. Eestist: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan. Kõik orhideed (36 liiki). Kolmandasse lisasse on igal konventsiooni liikmesmaal võimalik määratleda täiendavalt liike, milliste puhul vaid antud riigiga suheldes nende liikide isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveoloa alusel. Ramsari konventsioon - eesmärk on kaitsta märgalasid üle kogu maailma, põhjuseks nende pindala ja väärtuse pidev vähenemine peamiselt
se/natur-och-miljo/djur-och-natur/faglar/dags-for- ugglesafari/ http://www.svenska-djurparksforeningen.nu/Nordiska-ugglor.htm http://sv.wikipedia.org/wiki/Hornuggla http://sv.wikipedia.org/wiki/Tornuggla http://www.eoy.ee/kodukakk/eesti-kakud/loorkakk http://miksike.net/documents/main/referaadid/kakulised.htm http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kakulised1 http://et.wikipedia.org/wiki/Kaklased http://www.artfakta.se/GetSpecies.aspx?SearchType=Advanced T. Randla, 1976. Eesti rõõvlinnud "Kullilised ja kakulised". Valgus, Tallinn C. Couzens, 2005. Linnud, Varrak L. Jonsson, 2000. Euroopa linnud, Eesti Enstüklopeedia, Tallinn O. Renno, 1993. Eesti linnuatlas, Valgus, Tallinn
kasvanud. Tiinus 8 kuud, vasiakid 1-2 sünnivad mai lõpul ja juuni algul. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: Peibutus-, varitsus- ja hiilimisjaht 1-sept-30.sept ning peibutus-, varitsus-, hiilimis- ja ajujahina jahikoertega (v.a. hagijatega) lehmadele 1.okt- 30.nov, vasikatele ja pullidele 31.jaanuarini. LINNUD: Veelinnud (hanelised ja lauk). Kanalised, Kurvitsalised (metskurvits, tikutaja, rohukurvits, mudakurvits ja kajakad). Tuvilised. Kullilised (eriti kotkad). Vaja teada: ladinakeelne nimetus, kas jahiuluk või mitte, kotkaste puhul ka ligikaudne haudepaaride arv. Hanelised Anseriformes rabahani Anser fabalis, suur-laukhani Anser albifrons, hallhani Anser anser, kanada lagle Branta canadensis, valgepõsk-lagle Branta leucopsis, viupart Anas penelope, rääkspart Anas strepera, piilpart Anas crecca, sinikael-part Anas platyrhynchos,
viljarõukude ja heinakuhjade all. Pojad isesesvuvad paarinädalaselt ning on suve lõpul on esimese pesakonna ellujäänud liikmed juba sigimisvõimelised. Pisihiir suudab paljude oma potentsiaalsete vaenlaste eest küll ronimisega ära pääseda, kuid kui ollakse nii väike, nagu seda pisihiir, siis omatakse ka hoolimata headest varjevõimalustest väga palju vaenlasi. Pisihiirele peavad jahti väikesed kärplased, metsnugis, kõik kullilised, kakud. Enamik pisihiiri hukkub enne sigimisvõimeliseks saamata. Pisihiir looduskaitse alla ei kuulu. Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline. Ta on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa- ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde- ja Edela-Eestis. Lendorav on omapärase välimusega. Tal on suured silmad ning esi- ja tagajäsemete vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on talle kasulikud öösel pimedas
mineraalseks. Aineringe- organismide jaoks vajalike ainete tsükliline liikumine elus- ja eluta keskkonna vahel Aineringe moodustavad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Ökoloogiline efektiivsus: Näidisülesanne: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? nisu närilised kullilised Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg Sarnaselt saab kulliliste biomassis talletuda 10% 100 kg-st. 100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg Vastus: Kulliliste biomass saab olla maksimaalselt 10 kg. Ökoloogiline püramiid: Kalakotkas 1,5 kg Tipptarbijad
painduv kael ja enamasti pikk nokk. Soiste avamaastike ja veekogude kaldaalade linnud. N. valge-toonekurg, must-toonekurg, marabu, hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis Selts hanelised – keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk. Veelinnud või veekogudega seotud linnud. N.laululuik, kühmnokk-luik, lagle, hallhani, aul, jääkoskel, pardid, haned. Selts kullilised – röövlinnud, nokk lühike, ülanokk konksja tipuga. Võimsad jalad, vastandatav tagavarvas, teravad kõverad küünised. Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised – jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan
taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest. Lisa I - liigid, kellega reeglina ei tohi kaubelda ning, kelle sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommerts eesmärkidel (Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur) Lisa II - liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud (eestist: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan.Kõik orhideed) Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist (eestis neid ei ole) Eesti ja Washingtoni konventsioon - Eriloa alusel Eesti territooriumile sisse ja sealt väljaveetavad liigid, kivistised ja jahitrofeed on: Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) lisadesse kantud
taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest. Lisa I - liigid, kellega reeglina ei tohi kaubelda ning, kelle sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommerts eesmärkidel (Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur) Lisa II - liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud (eestist: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan.Kõik orhideed) Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist (eestis neid ei ole) Eesti ja Washingtoni konventsioon - Eriloa alusel Eesti territooriumile sisse ja sealt väljaveetavad liigid, kivistised ja jahitrofeed on: Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) lisadesse kantud
taime- ja loomaliikidega rahvusvahelisest kaubandusest. Lisa I - liigid, kellega reeglina ei tohi kaubelda ning, kelle sisse- ja väljavedu on lubatud ainult erandlikel tingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nende transport kommerts eesmärkidel (Eestist: saarmas, merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur) Lisa II - liigid, kelle sisse- ja väljavedu on riigis tavaliselt reguleeritud (eestist: hunt, karu, ilves, pringel, must-toonekurg, sookurg, kõik kullilised ja kakulised, apteegikaan.Kõik orhideed) Lisa III - liigid, kelle importimise ja eksportimise sätestamine sõltub päritoluriigist (eestis neid ei ole) Eesti ja Washingtoni konventsioon - Eriloa alusel Eesti territooriumile sisse ja sealt väljaveetavad liigid, kivistised ja jahitrofeed on: Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsiooni (CITES) lisadesse kantud
mõjutab (umbes 500 looma- ja taimeliiki). Eesti liikidest kuuluvad siia näiteks saarmas, merikotkas ja rabapistrik. I lisa liikidega kaubitsemise kohta kehtivad väga ranged piirangud II lisasse kantud liigid (üle 2500 looma- ja 30 000 taimeliigi) ei pruugi olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. Eesti liikidest kuuluvad siia sookurg ja musttoonekurg,kõik kullilised ja kakulised, lisaks meiltavalised jahiloomad, nagu ilves, hunt ja karu. Samuti kõik Eesti käpaliste liigid ning kaitsealused kivistised. Nende puhul nõutakse ainult väljaveoluba. III lisasse on erinevad riigid kandnud liike, mille sisse- ja väljaveo suhtes selles riigis rakendatakse II lisa liikide kohta käivaid nõudeid. Eesti ei ole kandnud III kategooriasse ühtegi liiki. Enamik Tallinna turgudel ja poodides müüdavaid papagoisid on püütud Kagu-
I lisasse kuuluvate liikide isendite sisse- javäljavedu on lubatud ainult erandlikeltingimustel ja on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nendetransport kommertseesmärkidel. CITES'I II LISA · Liigid, kes praegu ei tarvitse ollaväljasuremisohus, kuid kontrollimatukauplemine võib nende püsimajäämistohustada. Ca 5 000 looma- ja 28 000 taimeliiki. · Nt ahvid, kilpkonnad, akvaariumi kalad jpt · Eestis: hunt, karu, ilves, pringel, musttoonekurg,sookurg, kullilised, kakulised,apteegikaan, orhideed · Sisse- ja väljaveol vajalik eksportivalt riigilt väljaveo luba. CITES'I III LISA · Liigid, kellega kauplemist reguleeribkonkreetne riik. · III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. · Eestis pole selles lisas ühtegi liiki. · Tuleb arvestada teiste riikide piirangutega,kuigi meil on tavalised liigid. · Isendite sisse- ja väljavedu toimub eksportiva riigi väljaveo alusel. Washingtoni konv
pikk nokk. Soiste avamaastike ja veekogude kaldaalade linnud. N. valge-toonekurg, must-toonekurg, marabu, hallhaigur, hüüp, flamingo, luitsnokk-iibis Selts hanelised keskmise suurusega, jässaka kerega, madalate jalgadega.. Eesmised varbad ujulestadega. Lai lame nokk. Veelinnud või veekogudega seotud linnud. N.laululuik, kühmnokk-luik, lagle, hallhani, aul, jääkoskel, pardid, haned. Selts kullilised röövlinnud, nokk lühike, ülanokk konksja tipuga. Võimsad jalad, vastandatav tagavarvas, teravad kõverad küünised. Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan
ning peavad jääma ema hoole alla seniks, kuni suudavad ise hakata end toitma ja kaitsma. Linnud - hoolitsevad oma järglaste eest, nad hauvad mune, toidavad, kaitsevad ja õpetavad poegi seni, kuni need kasvavad ja saavad iseseisvaks. PESAHOIDJAD Eriliselt hoolitsevad poegade eest ja soojendavad neid linnuliigid, kelle pojad on alguses abitud, pimedad, võimetud ise toitu leidma ja peaaegu sulgedeta. Selliseid linde nimetatakse pesahoidjateks - nt värvulised, kullilised, toonekured, tuvid, rähnid. Pojad vajavad mitme nädala jooksul vanemate hoolitsust, kuni keha kattub sulgedega ja nad on piisavalt suured, et suuta iseseisvalt liikuda. Pesahoidjate pojad lahkuvad pesast lennuvõimeliseks saades. PESAHÜLGAJAD Pesahülgajate koorunud pojad on palju rohkem arenenud: silmad avatud, keha kaetud udusulgedega, nad on võimelised ise toitu nokkima ja vanematele järgnema niipea, kui udusuled on kuivanud
Munad on munetud mai alguseks ning nende väljahaudumise eest kannavad hoolt nii emas- kui isaslind. Kuldnokk otsib toitu valdavalt maapinnal sammudes, kuid samal ajal on ta pääsukese kõrval meie laululindudest kiireim lendaja, arendades kiirust kuni 75 km/h. Inimene peab kuldnokka mõnevõrra tüütuks linnuks, sest aedade rüüstajana võib ta tekitada tõsist kahju. Looduses on kuldnoka elu karm ja sellepärast küünib ta eluiga vaevalt 2 aastani. Talle on vaenlasteks kullilised ja kakulised, poegi ohustavad oravad, varesed ja kärplased. Suur osa täiskasvanud kuldnokki hukkub raskete ilmastikutingimuste tõttu varakevadel ning vastu kõrgepingeliine lennates. (lisa 15. pilt kuldnokast). Kägu Kägu tunneb ilmselt küll iga inimene, kes on kevadeti natukenegi Eesti looduses viibinud. Kes ei oleks küll kuulunud tema kukkumist? "Kuku-kuku" häälitsuse järgi on talle ka hulgaliselt rahvapäraseid nimetusi pandud: kukulind, metsakukk jt. Samas
I lisa väljasuremisohus liigid, mille olemasolu kaubitsemine otseselt või kaudselt mõjutab (umbes 500 looma- ja taimeliiki). Eesti liikidest kuuluvad siia näiteks saarmas, merikotkas ja rabapistrik. I lisa liikidega kaubitsemise kohta kehtivad väga ranged piirangud. II lisasse kantud liigid ei pruugi olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. Eesti liikidest kuuluvad siia sookurg ja must toonekurg, kõik kullilised ja kakulised, lisaks meil tavalised jahiloomad, nagu ilves, hunt ja karu. Samuti kõik Eesti käpaliste liigid ning kaitsealused kivistised. Nende puhul nõutakse ainult väljaveoluba. III lisasse on erinevad riigid kandnud liike, mille sisse- ja väljaveo suhtes selles riigis rakendatakse II lisa liikide kohta käivaid nõudeid. Eesti ei ole kandnud III kategooriasse ühtegi liiki. BERNI KONVENTSIOON Euroopa elupaigad ja metsik loodus Euroopa loodus
kaupu (suveniirid, ehted, ravimid jne) CITES’i LISAD ︎I - väljasuremisohus olevad liigid, mille olemasolu kaubitsemine otseselt või kaudselt mõjutab. Kauplemine erandjuhtudel. Ca 930 + liiki, sh merikotkas, rabapistrik, saarmas ja atlandi tuur ︎II - liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine võib nende püsimajäämist ohustada. Ca 4 800 looma- ja 29 500 taimeliiki , sh hunt, karu, must- toonekurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed, angerjas (13.03.2009) ︎III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 135 loomaliiki ja umbes 140 taimeliiki CITES: Angerjas • Kriitilises seisus liik. Probleemid: püügisurve, liikumistakistused, kliimamuutused (Golfi hoovuse suuna muutus) • Euroopa Komisjoni määrus (2007) – 40% peab jõudma merre • Ekspordi- ja impordikeelud ELs (2011) kuni 2015, pikendati
Eesti liikidest kuuluvad siia näiteks saarmas, merikotkas ja rabapistrik. Kõigi esimesse lisasse kuuluvate liikide isendite ja eksemplaride, nende osade või nendest valmistatud toodete väljaveo ja sissetoomise kohta kehtivad väga ranged piirangud. II lisasse kantud liigid (üle 2500 looma- ja 30 000 taimeliigi) ei pruugi olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kaubitsemine võib nende püsimajäämist ohustada. Eesti liikidest kuuluvad siia sookurg ja must-toonekurg, kõik kullilised ja kakulised, lisaks meil tavalised jahiloomad, nagu ilves, hunt ja karu. Samuti kõik Eesti käpaliste liigid ning kaitsealused kivistised. Nende puhul nõutakse ainult väljaveoluba. Seega ei ole rahvusvaheline kaubitsemine nendega keelatud, kuid toimub kontrolli all. III lisasse on erinevad riigid kandnud liike, mille sisse- ja väljaveo suhtes selles riigis rakendatakse II lisa liikide kohta käivaid nõudeid. Eesti ei ole kandnud III kategooriasse ühtegi liiki. Ebaseaduslik
on allutatud väga rangetele eeskirjadele. Täiesti on keelatud nendetransport kommertseesmärkidel. II LISA • Liigid, kes praegu ei tarvitse olla väljasuremisohus, kuid kontrollimatu kauplemine võib nende püsimajäämist ohustada. Ca 5 000 looma- ja 28 000 taimeliiki. • Nt ahvid, kilpkonnad, akvaariumi kalad jpt • Eestis: hunt, karu, ilves, pringel, must toonekurg, sookurg, kullilised, kakulised, apteegikaan, orhideed • Sisse- ja väljaveol vajalik eksportivalt riigilt väljaveo luba. CITES’I III LISA • Liigid, kellega kauplemist reguleerib konkreetne riik. • III lisasse on kandnud erinevad riigid kokku umbes 300 loomaliiki ja kümmekond taimeliiki. • Eestis pole selles lisas ühtegi liiki. • Tuleb arvestada teiste riikide piirangutega, kuigi meil on tavalised liigid.
annaabi.ee 
