Kaarma Kool Paigalinnud minu söögimajas Uurimustöö Koostaja: Kärt Hansen Klass: 3.klass Juhendaja: õp. R. Rist Kaarma 2010 Sissejuhatus 1. Keda vaatasid? Vaatasin paiga linde. 2. Kus asub söötmiskoht või söögimaja? Riputasin akende taha ja puude otsa söögikohad. 2 Lindude liigikirjeldus. 1. Rasvatihane. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa ...
VARES – ВОРОНА KALKUN - ИНДЮК PART - УТКА VARBLANE – ВОРОБЕЙ TUVI - ГОЛУБЬ KOTKAS - ОРЁЛ ÖÖBIK - СОЛОВЕЙ KANA - КУРИЦА KARUKOOBAS - БЕРЛОГА MÕISTEKAART LOOMAD LINNUD KODULINNUD RÄNDLINNUD METSLOOMAD KODULOOMA D KANA PAIGALINNUD ÖÖBIK KALKUN KOER KULDNOKK TUVI KASS LUIK VARES HOBUNE EI MAGA MAGAVAD
Kaljukotkas Karolin ja Karmen 7.Klass 2014 Tutvustus Maakotkas, laanekotkas Haugaslaste sugukond Röövlind Põhivärvus pruun Sulistunud jalad 2,9-5,4 kg Üldpikkus kuni 82cm Tiibade siruulatus 2,2m Levik ja arvukus eestis Üle Eesti Suuremad loodus- massiivid 40-50 paari Elukoht Metsa-raba loodusmaastikud Männid Põlised pesapaigad Eluviis ja paljunemine Elavad paaridena Paigalinnud kahemunaline kurn Koorumine aprillis Ohtustatus Pesitsuspaikade häiritus Putukatõrjevahendid I kategooria kaitstav lind Mida tehakse nende kaitseks? Pikaajaline tegevuskava Range kaitsekord Kasutatud kirjandus http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/kaljukotkas http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR.htm https://www.riigiteataja.ee/akt/13172909
Paigalinnud-kohastunud elama paikades kus jätkub neile toitu aasta ringi ja temp ei kõigu suurtes piirides. ekvaatori aladel Hulgulinnud-ei leia talvel külma ajal pesitsuskoha lähedal piisavalt toitu, peavad kaugemalt otsima, pole kindlaid rändeteid, talvituspaiku Rändlinnud-vahetavad elupaika sõltuvalt aastaajast, kevadestsügiseni põhjapoolel, tavel lõunapoolsetel aladel Rändeteed-teed mida mööda lennates kulutatakse kõige vähem energiat Rappelend-vehib tiibadega aga edasi ei liigu Purilend-liugleb õhus tiibu liigutamata õhuvoolude abil Sõudelend-kiiresti tiibu tõstes ja langetades lendamine Kaitseb-kaitsevärvus,kiire põgenemine, hirmutamine. pesahoidja-koorumise järel paljas,pime,silmadkinni, esimestel päevadel tuleb neid soojendada pesahülgaja-koorumise järel sulgedega, silmad lahti, kuivamise järel lahkub pesast emaga toidu otsinguteks avapesaga linnul-munakoor kirju mustriga(rästas, vares) varjatud kohas-munakoor valge, sinakas, ro...
Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad), ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Merikotkas eelistab veekogudelähedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja männikud. Pesa ehitab suurtest roigastest männi või haava ladvaossa. Pesapaigad on põlised, sageli on seal merikotkaid nähtud juba sajandeid, kusjuures aastakümneid kasutusel olnud pesakuhil võib olla ligi tonni raskune. Pesa hakkavad merikotkad kohendama juba kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi. Täiskurn, 13 muna,
KODUTÖÖ 4. SAGADI MÕISA PARK, Koostajad: Marina Buinitskaja KELA 1, Ljudmila Sergeeva KELA 1 TAIMESTIK tiigitaimed PUUD PÕÕSAD Umbrohud LILLED ja prahitaimed okaspuud lehtpuud söödavad Ilupõõsad Harilik Metsikult Sirel võilill Võsaülane Vaevakask Kõrvenõges Siniliilia Dielsi tuhkpuu Hall Lõokannus ...
MEIE TALVISED LINNUD NING LINNUTOIDUMAJA MEISTERDAMINE Kristjan Kull , Mart Somelar SisseJuhatus Linnud Eestis Linnud jagunevad kahte liiki: paiga- ja rändlinnud. Paigalinnud on harkas, nurmkana või puukoristaja Talvel võib kohata umbes 150 linnuliiki, kuid koduaias jääb see arv umbes 40 liigini. Talvitavate lindude loendused võimaldavad saada ülevaate populatsioonide seisundist ja suurusest. Toitumine Toitumise poolest jagunevad linnud nii sega- kui ka loomtoiduliseks. Segatoidulised linnud söövad näiteks pungi, vilju, seemneid või teri. Röövlinnud söövad näiteks teisi linde, närilisi. Täiskasvanud linnud söövad 2-6 korda päevas. Lindudele võib toiduks pakkuda pekitükke, kaerahelbeid või pähkleid. Lindudele sobilikud majad Väike lind ei tunne end suures majas mugavalt ja ka suur lind ei saa väikses majas pesitseda. Lindude pesakastide ehitamiseks on olemas soovitusliku...
Niisugused linnud on näiteks ______________________ Neid linde, kes elavad terve aasta samas paigas kutsutakse __________________________________________________ Niisugused linnud on näiteks __________________________ Talv on lindudele raske, kuid inimene võib seda lindudele kergemaks teha, kui ta _______________________________ Ka paljudele kevadistele saabujatele saaks inimene rõõmu teha, kui ta _________________________________________ Millised on ränd-, millised paigalinnud? Mõtle! Inimese mõtlematu tegevuse tagajärjel on paljud linnud tänapäevaks välja surnud. Mis juhtuks kui ühel päeval pole maailmas ühtki lindu?
LINNUD. KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda lindude elupaika, liikumist, välimust ( kehakuju, kehaosad, nende iseloomustus, kehakatted, sulgede jaotus, tähtsus ). 2. Nimeta lindude erinevaid toitumisviise, too näiteid. 3. Kirjelda lindude sigimist ja pesitsemist. 4. Kirjelda linnumuna ehitust ja osade tähtsust. 5. Millised on munast koorunud linnupoegade tüübid, mis neid iseloomustab, too näiteid. 6. Kuidas jaotatakse linde vastavalt talvitumiskohale, nende iseloomustus, too näiteid. 7. Kirjelda lindude rändeid. 8. Milliseid kohastumisi on lindudel seoses lendamisega? 9. Iseloomusta lindude meeleelundeid. 10. Miks on linnud püsisoojased? 11. Milles seisneb lindude tähtsus looduses ja inimesele? 12. Too näiteid metsalindudest, veekogude lindudest, avamaastiku lindudest, õhulindudest, asulate lindudest. 13. Selgita mõisted: kõigusoojane, püsisoojane, pesitsuskolooniad. 14. Nimeta suur...
Salumetsa loomastik Salumets on kõige viljakama mullaga ning kõige liigirohkem mets. Salumetsades pesitsevad kasevaksikud, pähklikärsakad ja toominga võrgendikoid. Salumetsas on veel palju erinevaid putukaid, kuid need on erilisemad. Veel on liblikalisi, kiililisi ja sihktiivalisi, mille alla kuuluvad rohutirtsu laadsed. Salumetsas esineb palju linde( osad neist on paiknevad linnud teised rändlinnud). Eesti paigalinnud on: laanepüü, sinitihane(tema on ka hulgulind, kuid põhiliselt paigalind), kodukakk, pasknäär( tavaliselt on paigalind, kuid on ka juhuseid kus on ka hulgu- ja rändlind kui ka lihtsalt läbirändaja), musträstas(on rändlind ainult põhjaosas muidu on paigalind), rasvatihane, hallvares ja harakas( vanalinnud on paiksed, aga noored hulguvad). Eesti rändlinnud on: aed-põõsalind( tavitub Lõuna-Aafrikas), vööt- põõsalind( talvitub Ida-Aafrikas), kaelustuvi ehk meigas, ööbik, metsvint, kägu, puna...
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering...........................
Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. Toitumine Merikotka saagialaks on madalaveeline rannikumeri ja sisemaa suuremad veekogud. Mõni paar on kohastunud kalatiikidel tegutsema, kus näiteks tavatseb kalakotkaste saaki ,,üle lüüa". Põhiliseks toiduks on merikotkal veelinnud (pardid, pütid, kajakad) ja kalad, talvel sööb ka raipeid. Pesitsemine Vanad merikotkad on Eestis valdavalt paigalinnud, kuid noored hulguvad üsna laialt ringi. Pesapaigad asuvad enamasti täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa ehitab merikotkapaar tavaliselt põlise männi või haava ladvaossa, kusjuures aastakümneid kasutusel olnud pesakuhil võib olla ligi tonni raskune. Pesa hakkavad merikotkad kohendama juba kesktalvel, tuues pesale rohelisi männioksi. Täiskurn, 13 muna, on munetud enamasti märtsi teisel poolel. Haududa tuleb merikotkal vahetpidamata umbes 38 ööpäeva
v Rhynochetidae - kagulased v Turnicidae lediklased (Ling, 1980) 5 2.1. Levik maailmas Kurelisi esineb üle kogu maailma. Rookanalased (Rallidae) on vastavalt liikide suurele arvule (üle 130) (kureliste keskne sugukond). Vaatamata oma nõrgale lennuvõimele on nad siiski väga laialt levinud, ehkki valdav enamik liike on seotud troopiliste aladega. Lõunas paiga-, põhja pool rändlinnud. Kurglased (Gruidae) on põhjas ränd-, lõunas paigalinnud. Levinud kõikides maailmajagudes, puuduvad vaid Ida-Indlas ja Madagaskaril. 14 liiki. Aafrikas on levinud toredad kroonkured (Balearica), Lõuna-Ameerikas kilgkured (Psophia). Trompetkurgi (Grus americana) oli 1960. a. säilinud Põhja-Ameerikas 36 lindu vabas looduses ja 6 lindu zooparkides. Traplased (Otididae) on peamiselt levinud eeskätt Aafrikas ja mõningates Euroopa osades. 23 liiki. Vahemere aladel ja Aasias kuni Vaikse ookeanini, on tuntud suurtrapp (Otis tarda) - Euroopa
ajada konnakotkastega. Merikotkas lendab aeglasemate tiivalöökidega ja on oluliselt rohmakam. Toitumine Saagialaks on merikotkal madalveeline rannikumeri ja sisemaal suuremad veekogud. Mõnda merikotkast võib kohata ka mõnel kalatiigil tegutsemas, kus ta ,,lööb üle" kalakotka saaki. Põhiliseks toiduks on siiski veelinnud ja kalad, talviti sööb isegi raipeid. Pesitsemine Vanemad merikotkad on enamasti paigalinnud Eestis, kuid nooremad juhtuvad ringi hulkuma. Pesapaikasid võib enamasti leida täisküpses rannamännikus, segametsas või rabasaarel. Pesa ehitab tavaliselt põlise männi või haava ladvaossa. Pesa, mis on olnud aastakümneid kasutusel, võib kaaluda ligi tonn. Pesa kohendamine algab juba kesktalvel, kus merikotkapaar toob rohelisi männioksi. Munad on munetud märtsi teisel poolel. Merikotkas haudub oma
Progressiivsed tunnused:• homoiotermsed• tiivad• tagajäsemed hästi arenenud• kõrgemini arenenud NS Lindude toes on: 1. peaaegu täielikult luustunud 2. luudel on tentents liituda 3. enamikes luudes rikkalikult õhuruumikesi Ökoloogilised tüübid: 1. puudelinnud n. rähnilised, osa kullilisi,enamik värvulisi 2. avamaastikulinnud n. enamik kurvitsalisi 3. veelinnud (sõna laias mõttes) n.pütilised, sõudjalalised, pingviinilised 4. õhulinnud n. pääsukesed, koolibrilised • Paigalinnud – tegutsevad kogu aasta pesitsuspaiga lähemas ümbruses. N. varblased, kaaren, kodukakk, kassikakk jpt. • Hulgulinnud – liiguvad külmadel aastaaegadel oma pesitsuspaiga lähemas või kaugemas ümbruses ringi või siirduvad mõnevõrra lõuna poole. N. rähn, vares, leevike. • Rändlinnud – lahkuvad oma pesitsuskohast sügiseti järjekindlalt enam-vähem kaugele lõunasse – talikorterisse, kust nad kevadel oma haudealadele tagasi tulevad. N.valge- toonekurg ja pääsukesed
Lindude toes on: peaaegu täielikult luustunud, luudel on tentents liituda, enamikes luudes rikkalikul õhuruumikesi. Hambad puuduvad, toidu hoidmiseks nokk. Lisahingamiselundiks õhukotid. Süda 4 osaline. Lahksugulised. Ökoloogilised tüübid: puudelinnud ( rähnilised, osa kullilisi, enamik värvulisi), avamaastikulinnud (enamik kurvitsalisi), veelinnud (pütilised, sõudjalalised, pingviinilised), õhulinnud (pääsukesed, koolibrilised). · Paigalinnud tegutsevad kogu aasta pesitsuspaiga lähemas ümbruses. N. varblased, kaaren, kodukaakk, kassikakk jpt. · Hulgulinnud liiguvad külmadel aastaaegadel oma pesitsuspaiga lähemas või kaugemas ümbruses ringi või siirduvad mõnbevõrra lõuna poole. N. rähn, vares, leevike. · Rändlinnud lahkuvad oma pesitsuskohast sügiseti järjekindlalt enam-vähem kaugele lõunasse talikorterisse, kust nad kevadel oma haudealadele tagasi tulevad. N
kultuurmaastikul, kuid ka igasugustes puistutes. Väldib laia avamaastikku. (Linnumääraja, 2015) Pilt 24. Kuldnokk (Sturnus vulgaris), (Autor: Remo Savisaar), 2014 . 2.4.8. Selts: värvulised (Passeriformes), sugukond: vareslased (Corvidae) 2.4.8.1. Hallvares (Corvus corone) Minu vaatluse põhjal võiks hallvares olla halli kerega. Pea, tiivad ja saba on musta värvi. Nokk on musta värvi, pikk ja ots kaardus allapoole. Jalad on samuti musta värvi. (Vaata pilt 25,26) Vareslased on paigalinnud ja kõigesööjad. Leidub praktiliselt igal pool, nagu pargis, metsatukas, parkides ja kalmistutel. Kohtab teda varahommikust kuni hilisõhtuni. Ilmastik teda väga ei mõjuta, aga söögikogus küll väheneb. Isegi vihmasel ajal võib teda näha kuskil maapinna peal kõndimas. Tavaliselt uurib ümbrust, otsib ja varastab teistelt toitu ning kraaksub pidevalt. Pi Pilt 25
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); ...
Mõistete seletav sõnastik Abiootilised (keskkonna)tegurid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi elu jooksul (kohanemine e. isendiline a.) kui ka paljude põlvkondade kestel (kohastumine e. evolutsiooniline a.). A-ks nimet. ka kohastumise tulemust kohastumust. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegev...
Haudelinde oli 225 liiki (neist 210 püsivalt). Läbirändel on Eestis kohatud linde 215 liigist (püsivalt 204 liigist), talvel aga 158 liigist (püsivalt 109 liigist). Eksikülalisi oli 2010. aasta nimestikus 115 liiki. Palju peamiselt põhjapoolse levikuga liike on meil vaid läbirändajad (iga-aastasi 36 ja ebaregulaarseid 8 liiki, juhuslikke 1 liik). Mõned linnud on kas tali- või suvikülalised. Pesitsejatest on ainult kuni veerand paigalinnud, ülejäänud rändlinnud. Eestis pesitseb kokku umbes 13,4–20,4 miljonit paari linde ning talvitab 3,5–9,4 miljonit lindu. Eesti linnuliikidest enamik (127) kuulub värvuliste seltsi. Järgnevad kurvitsalised (71 liiki), hanelised (37), pistrikulised (mõnes süsteemis haukalised; 27), kakulised (12), toonekurelised (10) ja teised. Septembri lõpus 2011 kuulus Eesti lindude nimestikku 377 liiki, lisaks 5 teadmata päritoluga liiki (vaata välislinki Eesti lindude nimestikust).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
