lustivat delfiiniparvest. Inimese sõbraks on peetud ahve, koeri, hobuseid ja ka delfiine. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat tagasi, mil üks delfiin päästis ühe imeilusa häälega lauliku - Arioni. Delfiini ja inimese sõprust on täheldatud ka tänapäeval. Erinevaid delfiiniliike Tõmmunosudelfiin kes on suur hüppaja ja elab Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Ameerika rannikuvetes. Valjas-eeldedelfiinil on pikk sihvakas keha ja esiulatuv nokis. Halldelfiin on ainuke delfiin, kellel pole nokist. Jõedelfiinil, kes elab ainult Amazonase jõgedes, on ülakeha roosa. Laiksilm-delfiin armastab samuti sooja vett nagu inimene (24-30 kraadi).
PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestudes. 6. Kellest, kuidas vähid toituvad? Taimtoidulised- krill; loomtoidulised- homaar; segatoidulised- jõevähk. 7. Milles seisneb vähkide tähtsus looduses? 1. Loomadele toiduks; 2. toituvad väiksematest loomadest; 3. Puhastavad veekogusid 8. Millised loomarühmad kuuluvad ämblikulaadsete hulka, too näiteid.
Teine neid eristav tunnus on see, et hammasvaaladel on üks hingamisava, kuid kiusvaaladel kaks. Hoolimata sellest, et ühtki vaalaliiki pole veel päriselt hävitatud, on küttimine, kalapüünised ja merede reostamine viinud paljude liikide arvukuse väga madalale. Suurim vaalaperekond on delfiinid. Nad tunnevad end hästi kõikides ookeanides ,välja arvatud külmad Arktika ja Antarktika veed. Enamikul 26 liigist on sarnane kehakuju, kuid mõnel puudub selgelt eristatav terav ninamik ehk nokis ning kahel liigil puudub seljauim. Sinivaal Sinivaal on imetaja. Ta kuulub seltsi vaalalised, sugukonda vaguvaalalised ning perekond ja liik on Balaenoptera musculus. Sinivaal on maailma suurim loom. Ta toitub planktonist. Need on kõige väiksemad ookeanis elavad olendid. Sinivaal on kõige suurem imetaja: suurim 31m ja 178 tonni. Vaalad pärinevad maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi ajas neid vette toiduküllus, mis
valgustingimustest. Praegusajal on delfiinlaste sugukonnas evolutsiooniline õitseng, siia kuulub 22 perekonda ja 50 liiki, mis moodustab suurema osa valaliste seltist. Enamik liiki elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb ka Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Antarktikas. Afaliinid (T ursiops) on keskmise suurusega: 2.3-3 m. Harva kuni 3.6 m pikad? Isased 10-20 cm võrra emastest suuremad. Mõõduka pikkusega nokis on selgelt piiritletud kumerast lauba-nina (rasva-) padjandist. Kõrge ja sihvaka seljauime tagaserv on poolkuja sisselõikega. Loivad alusel lajad, tipu suunas teravnevad, alaservas ja ülaserva tipuosas nõgusad. Kere on selgmiselt tumepruun, kõhtmeselt hele (hallist valgeni); muster külgedel on varieeruv, tihti puudub. Tudevate kooniliselt teravate hammaste paksus on 6-10 mm; 19-28 paari neist asetseb ülalõuas, 1-3 paari võrra vähem ülalõuas
tõmbamiseks Merelised. Kalade välisparasiidid. Silmad mandunud, seljauim puudub, lõpusekorv redutseerunud, suulehtri ümber poised KLASS SILMUD Mageveelised ja merelised. Seljauim hästi arenenud, silmad ei ole mandunud, lõpusekorv hästi arenenud. Eestis 3 liiki: jõesilm, ojasilm, merisutt KLASS KÕHRKALAD Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid 8 Haid – käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid – keha dorsoventraalselt lamendunud, saba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad.
Loomastik Rumeenias on 84 liiki imetajaid, 17 neist on ohustatud (nt suslikud, bukoviinia pimerott). Levinumad imetajad on mägikits, karu, ilves, hirv, hunt, rebane, mäger ja tuhkur. Linde on 384 liiki millest 257 liiki on pesitsejad. Levinumad on näiteks kotkad, raisakotkad ja kullid, pelikanid on tavalised Doonau deltas. 12 linnuliiki kuuluvad ohustatute nimekirja (nt käharpelikan, merikotkas, suurtrapp). Roomajaid on 22 liiki (nt sookilpkonn,nokis-,stepi- ja harilik rästik) ja kahepaikseid 19 liiki (nt kollakõht- ja punakõht unk). On ka palju liike mere- ja mageveekalu. Maavarad Rumeenias on mitmesuguseid maavarasid. Tähtsamad energiaallikad on maagaas ja nafta. Naftapuurimine algas juba 1850. aastatel ja varud on lõppemas. Leidub ka kivisoola, pruunsütt, boksiiti, väävlit, rauamaaki, kroomi, mangaani ja uraani. Väiksemates kogustes on ka kulda, hõbedat ja teisi haruldasi metalle. Enamik nende
Silmad mandunud, seljauim puudub, lõpusekorv redutseerunud, suulehtri ümber poised N: limapihklane 16.3.2. Klass silmud Mageveelised ja merelised. Seljauim hästi arenenud, silmad ei ole mandunud, lõpusekorv hästi arenenud. Eestis 3 liiki: jõesilm, ojasilm, merisutt 16.3.3. Klass kõhrkalad Toes koosneb täielikult kõhrest, kiired ujujad, areneneud meeleelundid (küljejooneelund), nahahambad, puudub ujupõis. Pikk ja terav nokis. Lõpusepilud avanevad eraldi, varjatud nahakurdudega. Eesmine lõpusepilu taandunud hingatsiks. Üle keha nahahambad N: haid, raid Haid käävjas keha, heterotserkne sabauim, palju teravaid hambaid, enamasti röövkalad N: saaghai Raid keha dorsoventraalselt lamendunud, sba piitsjalt peenike, suured peaga liitunud rinnauimed, väikesed hambad. 16.3.4. Klass kiiruimsed 1. rohkesti luid 2
- söövad raipeid - pikki keha 2 seljauime - saba ümbritseb sabauim - pehme ja sile nahk ANATOOMIA JOONIS: PILT: NÄIDE: jõesilm ojasilm 50 CL kõhrkalad chondrichthyes O ogahailised squaliformes O railised rajiformes LEVIK: LIIKIDE ARV: PALJUNEMINE: sisemine viljastamine, mune vähe, esineb ka sünnitajaid EHITUS: - nokis- suuavast ettepoole jääv pea osa - nokise alaküljel ninaavad - pea külgedel silmad - paaritud uimed - rinna ja kõhuuimed paarilised - NS ja meeleelundidh ästi arenenud - vere ringlemine aeglane ANATOOMIA JOONIS: (hai) HAIDE JA RAIDE ERINEVUSED/ SARNASUSED: HAID RAID 51 CL kiiruimsed actinopterygii (luukalad)
annaabi.ee 
