Saad teada Milline ta välja näeb? · Kaljukotkas on suur kotkas, kes keha üldpikkuselt on küll merikotkast pikem, massiivsuselt aga viimasele tunduvalt alla jääb. Keha üldpikkuseks on kuni 82 cm. Tiiva pikkus on isalinnul kuni 66 ja emalinnul kuni 69 cm, tiibade siruulatus võib küündida kuni 2,2 meetrini. Kus ja kuidas ta tavaliselt pesitseb? · Pesa kohendamine algab veebruaris ja see on kotkastele kõige õrnem aeg, kuna sel perioodil häiritud linnud hülgavad valitava pesa ning sel aastal sinna enam ei tule. Märtsis on pesas 2 muna, poegi aga kasvab üles enamasti vaid üks. Sageli jääb üks muna mädaks ja nõrgema poja varane hukk pole samuti suur haruldus. Millest ta toitub? · Eestis on kajukotka põhitoiduks jänesed ja tedred. Samuti murrab ta rebaseid, nugiseid, kährikuid ja põduraid või noori kitsi. Lindudest on ta "huvitatud" kanalistest, partidest, koovitajatest ja sookurgedest. ...
Kaljukotkas(Aquila chrysaetos) Välitunnused Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 33,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine
KALJUKOTKAS – EESTI RABADE MAJESTEET Kotkastest üldiselt Kotkad on röövlinnud, kellest Eestis elab 6 liiki: merikotkas (Haliaeetus albicilla) kaljukotkas (Aquila chrysaëtos) kalakotkas (Pandion haliaetus) suur-konnakotkas (Aquila clanga) väike-konnakotkas (Aquila pomarina) madukotkas (Circaetus gallicus). Eestis nimetatakse kotkaks paljusid liike, kes tegelikult ei ole lähisugulased. Sama perekonna alla kuuluvad siin vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Kotka nimetus tuleb ilmselt vanemast soome keelest, kus „kotkas” tähendab kõverdunud naela otsa ja viitab nokakujule. Kaljukotkas Kodupaik. Kaljukotka nägemine looduses on õnnelik juhus – ta on tuntud rahuarmastaja ja hoiab inimasulatest eemale. Eestis elavad kaljukotkad esindavad unikaalset asurkonda, pesitsedes siin kaljude ja mägede asemel üksikutel soosaartel ja rabaservadel kasvavatel toekamatel puudel
massiivid 40-50 paari Elukoht Metsa-raba loodusmaastikud Männid Põlised pesapaigad Eluviis ja paljunemine Elavad paaridena Paigalinnud kahemunaline kurn Koorumine aprillis Ohtustatus Pesitsuspaikade häiritus Putukatõrjevahendid I kategooria kaitstav lind Mida tehakse nende kaitseks? Pikaajaline tegevuskava Range kaitsekord Kasutatud kirjandus http://www.kotkas.ee/kotkaliigid/kaljukotkas http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/AQUCHR.htm https://www.riigiteataja.ee/akt/13172909
REFERAAT BIOLOOGIA Tallinna Polütehnikum KALJUKOTKAS R.R TA-09 Õp. Eha Lõoke Tallinn 2010 SISUKORD 1.Eesti kotkad 2. Välitunnused 3.Pesitsemine looduses 4. Toitumine ja saagi püüdmine 5.Levikja arvukus 6.Kaljukotkaste kaitse 7.Kasutatud kirjandus 8.Pildid Eesti kotkad Eestis pesitseb 222 linnuliiki, neist 24 kuuluvad röövlindude hulka. Röövtoidulised linnud
kaljukotkas Kim Wüthrich Üldine info • Kaljukotkas (Aquila chrysaėtos) on suur kiskja • Ta on looduskaitse all ja kuulub kaitstavate liikide 1. kategooriasse • Kaljukotkal puuduvad looduslikud vaenlased • Eestis on kaljukotkas paigalind • Eestis pesitsevad 40-50 paari (2002) • Alates 17.sajandist on teda tagaaetud Välimus Emased Isased Üldpikkus 90-100cm 75-90cm Tiibade siruulatus 200-230cm 190-210cm Kehakaal 3,8-6,7kg 2,8-4,6kg Pesitsemine • Ta pesitseb kaljude küljes (eriti koobastes) või kõrgetel puudel • Nende pesad võivad olla u 1,3m läbimõõdus ja 0,7 kuni 1,1m kõrged • Pesa ehitatakse tugevatest okstest ja on polsterdatud
Ogane astel sõnajalg Haruline võtmehein Rohe raunjalg I kaitsekategooria lehtsammaltaimed Roheline hiidkupa Tömbilehine tiivik Kolmis-seligeeria I kaitsekategooria selgrootu loom ebapärlikarp- Säilinud Eestis teadaolevalt vaid ühe jäänukpopulatsioonina. I kaitsekategooria selgroogsed loomad Must-toonekurg Suur-konnakotkas I kaitsekategooria selgroogsed loomad Lendorav Rohe kärnkonn I kaitsekategooria selgroogsed loomad Kaljukotkas Kõre I kaitsekategooria selgroogsed loomad Tutkas Siniraag Küsimused Mis on looduskaitse? Kuidas tekkis inimestel mõte loomi või taimi kaitsta? Nimeta kaks 1. kaitsekatekooria selgroogset looma. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/I_kategooria_l ooduskaitse_all_olevad_liigid_Eestis www.Images.google.com http://www.scribd.com/doc/2452115/biol oogia-looduskaitse Bioloogia põhikoolile 3. Mati Martin
kuigi haruldaseks linnuks. 19. sajandi linnuvaatlejate tähelepanekutele toetudes võiks merikotka tolleaegset arvukust hinnata vähemalt kolmekümnele paarile. Ilmne arvukuse langus algas 19. sajandi viimasest veerandist ja kulmineerus möödunud sajandi 60. aastate lõpul, mil mitme aasta jooksul polnud teateid ühestki edukast pesitsemisest. Olukord hakkas paranema alles alates 70. aastate teisest poolest ja praeguseks läheneb meil pesitsevate merikotkapaaride arv juba 150-le. KALJUKOTKAS Välitunnused Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 3 3,5 kg ning emaslinnul 4,55,5 kg. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tume-sokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. Toitumine
Loodus ja loomad Üheks kaitseala põhiväärtuseks on ürgilmeliste (120140aastaste) metsatukkade säilimine raskesti ligipääsetavates paikades Haruldasemad taimed on kaunis kuidking ja paljalehelised liivateed kaunis kuidking Loomad Suhteliselt väikese asustuse ja metsade roh kuse tõttu on Karula paljude harva esinevate loomaliikide kodu Siin võib kohata kotkaid (kalakotkas, väikekonnakotkas, kaljukotkas), ilveseid, hunte, karusid. Kalakotkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Väikekonnakotkas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
............................................................. 5 Röövlinnu liigid................................................................................................................................ 5 Kassikakk (Bubo bubo)................................................................................................................. 5 Merikotkas (Haliaetus albicilla)...................................................................................................... 6 Kaljukotkas (Aquila chrysatos).................................................................................................... 6 Kanakull (Accipiter gentilis)........................................................................................................... 6 Hiireviu (Buteo buteo).................................................................................................................... 7 Kodukakk (Strix aluco) ...............................................................
rock-muusika ajalukku ka liikmete kõrval- ja jätkuprojektid: Vennaskond; Sõpruse Puiestee - Allan Vainola, Mait Vaik; Alumiinium, Sinu sädelev sõber - Allan Vainola; Modern Ethic - Rainer Jancis; Kosmikud - Andres Vana, Kristo Rajasaare. Tuntumad laulud 'Ta õrnas käes' kogumikul 'Kuldmehike Hit 1' (Kuldmehike, 1995, CD MC ) 'Isa tuli koju' kogumikul 'Kuldmehike Hit 1' (Kuldmehike, 1995, CD MC ) 'Ta õrnas käes' kogumikul 'Rock romantika' (Kaljukotkas, 2006, CD ) 'Ema on haige' kogumikul 'Rock romantika' (Kaljukotkas, 2006, CD ) 'Isa tuli koju' kogumikul 'Rock romantika' (Kaljukotkas, 2006, CD ) 'Electric Bow' kogumikul 'Sassis' (Rainer Jancis, 2008, CD ) Tänan kuulamast! :)
sookail pohl, sinikas, mustikas, hanevits, kukemari, jõhvikas, küüvits, porss, tupp-villpea, raba-jänesvill, rabamurakas metssiga metskits arusisalik ämblikud(187 liiki) ahven rabakana, põldrüüt, väikekoovitaja, hallõgija, rabapistrik väga haruldane: punakurk-kaur Toiduvõrgustik Rabakon n Haab Kaljukotkas Sookurg Rabasilmi Valgejäne k s Tupp- Villpea Rabakonn Abiootilised Biootilised Temperatuur Röövloomad Valgejänes Abiootlised Biootlised Aastaaeg Ümarussid Röövloomad 5. Organismidevahelised suhted Taimtoidulisus (Valgejänes) - kasulik ainult loomale, kes toitub taimedest
naeru- ja kalakajakad, sinikaelpardid, piilpardid, sõtkad, jääkosklad, tuttvardid, tuttotid, vesikanad, suurkoovitajad, kaelustuvid, tedred, hüübid, mustad toonekured, sookured, rongad, kõrvukvätsad, imetajatest hallhülged, metskitsed, jänesed, oravad, tuhkrud ning kaladest haugid, latikad, linaskid, kogred, angerjad, kiisad ja ahvenad. Käitumine Merikotkas on meie suurim röövlind, kuid mitte kõige vihasem. Kõige vihasem on meil kaljukotkas, keda kutsutakse maakotkaks või laanekotkaks. Merikotkas on peaaegu sama tugev kui kaljukotkas, kuid ta võib iga saakloomaa maha murda kui nad saagi peale võitlevad. Sigimine Aprilli alguses on pesas kaks muna, kuid poegadest üles kasvab enamasti üks. Selle põhjuseks on peamiselt pesasisene kannibalism, rüselused, millede tagajärjeks on pesaservalt alla kukkumine. Merikotkas haub umbes 38 päeva. Emane haub, isane toob toitu. Pojad lahkuvad
........................................................ Kirjeldus............................................................................................. Toitumine............................................................................................ Pesitsemine.......................................................................................... Levik.................................................................................................. Kaljukotkas................................................................................................... Tutvustus............................................................................................. Kirjeldus............................................................................................. Toitumine............................................................................................ Pesitsemine.................................................
Vanalinnu üla ja alapool on (tume) pruun, pea ja kael kahkjaspruun tumedate triipudega, kogu saba on valge, nokk kahkjaskollane ja jalad kollased. Noorlindude sulestik on tumepruun ning seetõttu on nad kergesti segiaetavad konnakotkastega, seda eriti põgusa kohtamise puhul. Merikotkas on siiski oluliselt rohmakam ja lendab aeglasemate tiivalöökidega. Piltlikult meenutab ta lendavat vaipa. KALJUKOTKAS Välitunnused Kaljukotkas on suur röövlind, jõuline ja osav, tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 33,5 k g ning emaslinnul 4,55,5 k g. Vanalinnu laup on tumepruun, ülejäänud lagipea ja kukal kuldpruun, nokk must ja vahanahk kollane. Linnu ülapool on tumepruun heledamate (kulunud) suleääristega ja kogu alapool näib välioludes üsna tumedana. Noorlind on tumesokolaadpruun, kuldse pealaega, tiivalaigud ja sabatüvik laialt valged. KALAKOTKAS Välitunnused
minki. Metsade ja niitude vahel looklevad jõed on kalarikkad, kokku on siit leitud seitseteist kalaliiki. Tavalisemateks on haug, särg, viidikas ja ahven, leidub ka haugi, turba ja latikat. Kui rabad ärkavad talveunest, hakkavad häälitsema rongad; metsised ja tedred mängivad oma kevadisi armumänge, kaua ei lase ennast oodata ka sookurg. Kevadsoojad toovad kohale ka sellised linnud nagu räät, väikekoovitaja ja mudatilder. Soomaal on linde nähtud üle 160 liigi, neist haruldasemad on kaljukotkas, rabapüü, mudanepp, väikepistrik, rabapistrik ja alles mõne aasta eest siia kolinud rohunepp. Toitumas on nähtud ka rabapistrikku. Soomaa kotkad Eestis pesitseb kuus liiki kotkaid, need on: merikotkas, madukotkas, väike-konnakotkas, suur- konnakotkas, kaljukotkas ning kalakotkas. Soomaa rahvuspargis on tõestatud kahe kotkaliigi pesitsemine kaljukotkas ja väikekonnakotkas. Arvukaim Soomaal pesitsevast kahest kotkaliigist on väike-konnakotkas
Asukoht: Pärnumaa, Viljandimaa Suurus: 390 km² 8. detsembril 1993 Loodi: suurte rabade, lamminiitude, metsade ja kultuuripärandi kaitseks. Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba Öördi raba Riisa raba Kikepera raba Kuresoo raba Soomaa elanikud Imetajad: Metsades Linnud: rabapüü ja tegutsevad põder, metskits, kaljukotkas, rabaservades metssiga, ilves, hunt ja leidub metsise mängupaiku karu, vesiseid maastikke ja kevaditi kostab avarabalt aitavad kujundada koprad. tetrede kudrutamist. Niisketes metsades leidub palju rähne ja kakulisi. Luhad on koduks kurvitsalistele, siin elavad
Hallikaspruun Elab kuni 15 aastaseks Avarad rabad Rannikualad Jõeorud Luhad Kaljul Monogaamne liik Muneb 26 tähnilist muna Haudumine kestab 28 päeva Pojad on lennuvõimelised 3540 päevaselt. Sigimisvõime alates 1aastaselt Suuremad linnud tapab õhust Väiksemad viib pessa Enda suurused linnud Näiteks: tuvid,varesed,kajakad Väikesed imetajad Näiteks: jänes Kakulised Jahipistrik Kaljukotkas Kuulub looduskaitses I. kategooriasse Sobivad pesitsuspaigad kaovad Eestis 5paari Euroopas 12000 25000 paari. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FALPER.ht m http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.ph p?page=liigitutvustused_liik&id=39
Kooslus Nõmmemets Palumets Salumets Laanemets Lodumets Lammimets Madalsoo Siirdesoo Raba Rohketoiteline järv Iseloomulikud tingimused Hõredad valgusküllased männikud vanadel kuivadel liivamaadel Kuivad, valgusrikkas, lubjavaesed, seenerohked, puuduvad põõsad Valgust palju, viljakas, lubjarikas kamarmuld, suvel hämar Hämar, niiske, liigirikas (alustaimestik) Jõgede ääres, võib olla läbimatu, tihe mets Märg, tiheda rohttaimestikuga, soo hästi lagunenud maal Niiske, kindel maapind, kõrge pH tase, väga valgusrikas Turbakiht, toitevaene, palju väikseid veekogusid Toitainete rohkus vees, liikide mitmekesisus Olulisemad organismid Männid, karukell, orav, rähn, hallrästas, kanarbik, kadakas, kukemari Mustikas, kadakas, vaarikas, pihlakas, kukeseen, karu, hunt, rebane Näsiniin, metssiga, lapsuliblikas, sinitihane, kopsurohi, sinilill, sarapuu Jänesekapsas, kuusk, orav, raudkull, hunt, kolmissõnajalg Saared, tammed, jalakad, koprad, rebased S...
Hani goose Sinikaelpart smallard Harakas magpie Sookurg crane Harksabakull kite Suitsupääsuke barn swallow Jaanalind ostrich Teder black grouse Jahikull falcon Tedrekana grey-hen Jäälind ice-bird Tedrekukk black-cock Kajakas sea-gull Tihane titmouse Kakaduu cockatoo Tikutaja snipe Kalakotkas osprey Tuttpütt grebe Kaljukotkas goldeneagle Tutttihane crested titmouse Kalkun turkey Tuuletallaja wind-hover Kana hen Tuvi dove Kanaarilind canary Vabakana ptarmigan Kanakull gos hawk Varblane sparrow Kiivitaja lapwing Vares crow Koolibri humming bird Vint finch Kotkas eagle Vutt quail Kukk cock Ööbik nightingale Kuldnokk starling Öökull owl
Enamasti juba augusti teisel poolel lendavad must-toonekured oma talvitusaladele: Aafrikasse Sahara kõrbe lõunapiiri ja ekvaatori vahelisele alale, osa rändavad Lõuna-Aasiasse. Varakevadel märtsi teisel poolel võime aga must-toonekurge taas kohata Eestis. Eestis on must-toonekure arvukust hinnatud vaid 150...200 haudepaarile. Kuna ta on meil väga haruldane lind ja kujunenud loodusmälestusmärgiks, siis on ta asetatud kaitstavate linnuliikide I kategooriasse. 5 Kotkad Kaljukotkas Kaljukotkas on suur suhteliselt saleda kehaga röövlind. Kotka põhivärvuseks on pruun, vanalind on üleni pruun. Vanalinnu noka tüvik on kollane, alates ninasõõrmetest must. Jalad on alates jooksme algusest sulistunud, varbad on kollased, küüned mustad. Linnu saba ja tiibade tipmised hoosuled on üldtoonist tumedamad. Noorlind on tunduvalt kontrastsema värviga. Saba on hele, otsast tume, "pükste" sisepool ja kõhualune hele. Rinnal rohkesti heledaid sulgi. Nokk
ju paradiis hüperboloid saadavadki veel Pead üleval Elu ja surm Meie elu ja surm Taevalik hurm me pahet Siin pargis siin Nõnda taevalik hurm See on ju igavik alleel hüperboloid Lumi on maas Siis kui lumi on maas Kohtume taas Siis me kohtume taas See on ju unistus hüperboloid Plaadid 16 plaati Vennaskonnaga Vürst Trubetsky & J.M.K.E. Rotipüüdja (2000, MC, CD, Kaljukotkas/Melodija) The Flowers of Romance Sue Catwoman (2004, CDEP, MFM Records) Sue Catwoman (2004, CD, The Flowers Of Romance) Paris (2006, CD, Līgo) Raamatud „Pogo“ (1989, luulekogu) „Inglid ja kangelased“ (1992, novell) * „Anarhia“ (1994, luulekogu) „Daam sinises“ (1994, romaan) * „Mina ja George“ (1996, lühiromaan) „Trubetsky“ (2000) „Anarhistid“ (2003) „Susi jutud“ (2007, novell)
väga jõudsalt langenud ning elamispiirkonnad on kriitilised. I katsekategooria loomaliigid Eestis on: 1.Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) 2.Kõre (Bufo calamita) 3.Rohe-kärnkonn (Bufo viridis) 4.Must-toonekurg (Cicona nigra) 5.Väike-laukhani (Anser erythropus) 6.Merikotkas (Haliaeetus albacilla) 7.Madukotkas (Circaetus gallicus) 8.Väike-konnakotkas (Aquila pomarina) 9.Suur-konnakotkas (Aquila clanga) 10.Kaljukotkas (Aquila chrysaetos) 11.Kalakotkas (Pandion haliaetus) 12.Väikepistrik (Falco columbarius) 13.Rabapistrik (Falco peregrinus) 14.Rabapüü (Lagopus lagopus) 15.Tutkas (Philomachus pugnax) 16.Habekakk (Strix nebulosa) 17.Siniraag (Coracias garrulus) 18.Lendorav (Pteromys volans) 19.Euroopa naarits (Mustela lutreola) 20.Niidurüdi (Calidris alpina schinzii) 21.Kassikakk (Bubo bubo) Allikas: www.hariduskeskus.ee Keskkonnaalased konventsioonid
suvi (+26 °C). · Sademeid on aastas natuke rohkem, kui Eestis Veestik Sitsiilia pikimad jõed on: · Salso Itaalia keeles Imera Meridionale (144 km), Simeto (113 km), Platani (103 km) · Järvesid Sitsiilial ei ole · Sitsiilia saart ümbritseb Vahemeri Loomastik Sitsiilias elavad sellised loomad nagu: nirk, rebane, metsnugis, metskits, metssiga,okassiga,siil, kaljukotkas ja muud metsloomad Taimestik Sitsiilias on enamik taimi paljasseemnetaimed ja seal kasvavad sellised puud nagu: Sitsiilia nulg Kuusk Inimtegevus Turism Kalapüük Energeetika Põllumajandus Huvitavad faktid Sitsiiliast pärineb koer Cirneco dell'Etna Sitsiilias kasvab imeline Saja Hobuse Kastan, mis om maailma suurim ja vanim kastanipuu
50% Põhja-Kõrvemaast katavad turvasmullad Vähe põllumajandusliku väärtusega muldi Taimestik Suur metsasus Kõik metsatüübid on esindatud Kaitseall olevad taimed Järv-lahnarohi Vesi-lobeelia Palu-karukell Tuntuim taimeliik on mägi-lipphernes Mägi-lipphernes Loomastik Kaitse all olevad isendid rohe-vesihobu paksukojalise jõekarbi elupaik Pesitsuskohaks paljudele linnuliikidele Kaljukotkas Laululuik Kaitsealused loomad Kivisisalik Euroopa naarits Rohe-vesihobu Kõrvemaa väärtus Erakordne loodusmaastik Aktiivse loodpuhkuse piirkond Matka- ja loodusrajad Loodusvarad Negatiivne inimmõju Mootorsõidukitega liiklemine Metsade liigne majandamine Telkimine ja lõkke tegemine Jussi nõmm Nõukogude Armee õppepolügoon Jussi nõmm Positiivne inimmõju Positiivne RMK rajatud matkarajad ja matkateed
· Valgejõgi - populaarne kanuu- ja süstasõitjate seas Mullastik · Turvasmullad · Liiv ja saviliiv lõimis · Madalsoomullad · Lammimadalsoomullad · Siirdesoomullad ja rabamullad · Lammimullad · Põllumajandusliku väärtusega muldi on vähe Taimestik ja loomastik · Eestis täieliku kaitse all- 10 taimeliiki, lisaks 5 veetaimeliik · Kõige tuntum Mägi-lipphernes. · Pesitsuskohaks mitmetele haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike- konnakotkas ja must-toonekurg. · Joonis 1 Mägi- lipphernes · Joonis 2 Must-toonekurg Mets · Kõrvemaad katavad enamjaolt metsad ja sood · Metsasus on suur 73% · Esindatud kõik metsatüübid · Põllumajanduses kasutatavat maad ei ole palju Kaevandused ·Kaevandusi ei ole, kuna · Metsade osatähtsus on puudub perspektiiv suur ·Kaevandamine ei ole · Ulatuslik soostumus otstarbekas põlevkivi · Suurim soostik Epu-
Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Valdavad rabad, vähem on siirdesoid ja madalsoid. Laukaid on Alam-Pedja rabades loendatud üle 2000. Laugastikud on tihti labürinditaolised, nii et mõnigi inimene võib siit väljapääsu otsides hätta jääda. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Niisuguseid metsi leidub Pedja ja Pede jõe kallastel. Tänu metsameeste arukusele on Alam-Pedjal säilinud ka mõnekümne hektari jagu algupärast salumetsa Altnurga saarik.
soontaimi : neist38 puu-ja põõsaliike. Samblaid on leitud 193 liiki. Seeni on leitud 360 liiki. võhumõõgad . ööviiulid. niidu-kuremõõgad. Võhumõõk ja ööviiul Linnuliigid Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185. neist ligi 150 on kohatud Soomaal pesitsemas: rüütadele, väikekoovitajatele mudatildritele. Harudased linnud Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis: rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi rohunepp. Must toonekurg ja Rabapüü. Teised linnud Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud: laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat puitu, kopsivad: musträhn, hallpea-rähn, valgeselg-kirjurähn laanerähn laulavad väike-kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, kellest tavaliseim on händkakk. Imetajad Kaitsealal on kohatud 43 liiki imetajaid.
rabatüüpide siirdevööndis.( http://www.soomaa.com/asukoht ) Rahvuspargi pindala on 37 057 ha. Loodi aastal 1993. Soomaa rahvuspark on loodud Eesti suuremate lammniitude, soode ja metsade kaitseks.( http://www.envir.ee/loodus/8page.html ) 7. I kaitsekategooria on kategooria, mis koosneb kümnest loomalliigist, mis vajavad kõige rangemat kaitset. Eestis kuuluvad I kaitsekategooriasse sellised loomaliigid nagu: 1. Ebapärlikarp 2. Must-toonekurg 3. Merikotkas 4. Madukotkas 5. Kaljukotkas 6. Kalakotkas 7. Rabapistrik 8. Rabapüü 9. Lendorav 10. Euroopa naarits (http://www.envir.ee/loodus/5page.html ) 9.Keskkonnakaitse ja looduskaitse erinevus seisneb selles, et looduskaitse tegeleb elupaikade ja kasvukohtade kaitsega (http://www.envir.ee/loodus/9page.html ), kuid keskkonnakaitse tegeleb meie keskkonda ohustavatele probleemidele (vee-ja õhusaaste, jäätmed, reovesi, puhta joogivee nappus jne) lahenduste leidmisega. (http://et.wikipedia.org/wiki/Keskkonnakaitse )
Eestis on liikide ohustatust uuritud 8600 liigil, neist 1314 liiki on ka tegelikult ohustatud. Enamus neist on selgrootud, kõige vähem on ohustatud vetikaliike. Ohustatud selgroogsed Eestis on täielikult (või arvatavasti) hävinud kolm selgroogsete liiki, need on: Atlandi tuur, punakurk-kaur ja habekakk. Mõned enam tuntud liigid, mis on sammuti selgroogsetest ohustatud on: Naarits, säga, lõhe, meriforell, jõeforell, must toonekurg, lendorav, jäälind, kaljukotkas, kassikakk, rohekärnkonn, kivisisalik, hallhüljes. 3. Ohustatud selgrootud Selgrootutest loomadest on täiesti (või arvatavasti) hävinenud tervelt 42 liiki. Mõned neist on: suur-võrajooksik, mäestiku-juureürask, põderpõrnikas, sale pisisõudik, nahksikk, keldrijooksik, tundrasikk. Lisaks nendele vähestele liikidele on punasesse raamatusse kantud terve hulk teisi ohustatud loomi, kes on looduskaitse all. Ohustatud loomad
On hakatud hooldama metsi, selleks on mitu erinevat moodust. Näiteks hooldusraie nagu valgustusraie, harvendusraie ja sanitarraie. Valgustusraidega kujundatakse liigilist koosseisu ja parandatakse valgus- ja toitetingimusi. Samuti on riigi poolt kehtestatud saastemaksud, mis on saastetasu saatseainete heitmisel õhku, veekogudesse, põhjavette ja pinnasesse. Kehtestatud on ka looduskaitse loodusvaradele hoidumaks neid negatiivsest inimmõjust. Looduskaitse all on kotkad(Kaljukotkas, Kalakotkas, Madukotkas, Merikotkas, Suur- konnakotkas, Väike-konnakotkas), saarmas, hallhüljes · Inimene on ka selle poolest ainulaadne, et ta on õppinud teiste elusolendite geneetilisi omadusi kunstlikult muutma. · Inimtegevuse mõjul surevad liigid välja tuhat korda kiiremini kui looduslikes tingimustes. · Inimene on ainus liik, kes on võimeline muutma planeedi ökosüsteeme. · Suurema osa metsatulekahjusid on inimene tahtlikult tekitanud.
puutumatu osa, vaid servaaladel olevaid madalsoid on kohati kuivendatud. Praeguseks on kaitseala loodeosas välja kujunenud Eesti ainulaadne maastik, kus vaheldub nõmm ja raba ( Eesti 3 looduskaitse infoatlas, 2006). Kaitseala loodeosas paiknevad Mustjärv ja Tänavjärv, soostikku läbib Vihterpalu jõgi. 1 kategooria taimeliiki -1( nõmmluga), loomaliike - 5 ( kaljukotkas, toitekülalisena must-toonekurg , madu,- kala- ja merikotkas); 2 kategooria taimeliike -3, loomaliike- 5 (Eesti kaitsealad, 2007). Kaitsealal on seitse sihtkaise- ja seitse piiranguvööndit. Esindatud on kolm soo arenguastet: madalsoo, siirdesoo ja kõrgsoo ehk raba. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Suursoo-Leidissoo linnuala ja Suursoo-Leidissoo loodusala koosseisu. Kaitseala vööndid: · Hindaste piiranguvöönd (305,7 ha) · Inka sihtkaitsevöönd (58,7 ha)
vanuselt, kuid jäävad veel pikaks ajaks vanemate juurde. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Sigimisvõimeliseks saavad noored 1 aasta vanuselt, kui pesitsema hakkavad 2-3 aastaselt. Pesitsusterritooriumi suuruseks hinnatakse 200- 1500 km². Toidulaud. Rabapistrik toitub põhiliselt teistest, kuni enda suurustest lindudest: tuvid, varesed, kajakad jt. Harva püüab ka väiksemaid imetajaid, nt jänest. Vaenlased. Vaenlasteks on suured kakulised, ka jahipistrik ja kaljukotkas. Arvukus. Erinevatel andmetel hinnatakse rabapistriku arvukuseks Eestis 5 paari. Euroopas elab 12.000-25.000 paari. Iseärasused. Rabapistrikku peetakse kõige suuremat kiirust arendavaks elusolendiks maa peal: saagi poole sööstes võib ta kiirust arendada kuni 320 km/h. Samas ei ole ta kõige kiirem tavalennul. Kasutatud allikad. http://www.birdlife.org/ http://en.wikipedia.org/
Õistaimede liike on üle 4500. Seal on nii jäänuktaimi kui ka sellele piirkonnale omaseid taimi (dioskeria, pontose ja kaukaasia rododendron, pukspuu, diospüür jt.). Metsad katavad üle kolmandiku territooriumist. Sealne loomastik on väga rikkalik ning liigirikas (enam kui 100 imetajaliiki, 330 linnuliiki ja 160 kalaliiki). Näiteks elutsevad seal Kaukaasia hirved, ilvesed, Pärsia gasellid ja väga haruldased Kaukaasia leopardid. Röövlindudest nt habekotkas, kaljukotkas ja kaeluskotkas (kantud punasesse raamatusse). Kalade hulgast nt Kaukaasia hink ja Kaukaasia mudilake. Maavarad: õli, kivisüsi, turvas, maak, vask, tsink, elavhõbe, graniit, teraline lubjakivi, nafta jne. Ent peamiseks looduslikuks ressursiks on arvukad mineraal- ja kuumaveeallikad (Borjomi, Utsera, Dzava, Nabeglavi, Sairme, Zvare, Nunisi). Nendel juurde on loodud 50 kuurorti, millest kõige populaarsemad on Borjomi ja Tskaltubo. KASUTATUD MATERJALID https://et.wikipedia
Seeni on leitud 360 liiki. Fourth level Fifth level Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 185 Neist 1150 on seal pesitsenud Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest Rohunepp linnuliikides elavad rahvuspargis rabapüü, Click to edit Master text styles kaljukotkas, must toonekurg, Second level Third level suur- ja väike konnakotkas, Fourth level niidurüdi ja rohunepp. Fifth level Kaitsealal on kohatud 43 liiki imetajaid. Soomaal ja selle ümbruses elab arvukas põdra ja metskitse asurkond. Siin tunneb ennast hästi ka metssiga.
Kõige olulisem taastada mitte rabasid, vaid just enim kannatanud madal ja siirdesoo elupaiku. Maailma pindalast katavad turbaalad 35%, seovad 2530% atmosfäärist võetavast süsinikust, põhjustades seega kasvuhoonegaasi CO2 sisalduse kõikumise. Paljud madalsood on praeguseks kuivendatud. Sootüüp Aasta Ligikaudne pindala Madalsoo 1950 650 000 ha Madalsoo 1990 58 000 ha KALJUKOTKAS SOOKURG RABAPISTRIK SOO- RÄSTIK LOORKULL HUULHEIN RABAKONN SOOKIUR SOO- ROHEKÄRBLANE MARDIKAS URUHIIR SOOKASK JÕHVIKAS
Eelistab pidada varitsusjahti; Saagiks peamiselt uruhiired, mutid, konnad ja linnud, mõnikord madusid ning suuremaid putukaid; Pesitsemine: rändlinnud, saabub eestisse alates märtsi lõpust. Lahkuvad septembris; Elupaigaks: mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Pesadeks kasutavad vahel suuremate röövlindude vanu pesi; Munetakse 1-2 (väga harva 3) muna, haudevältus 37-41 päeva. KALJUKOTKAS Tiibade siruulatus kuni 227 cm, kehakaal isaslinnul 3-3,5 kg, emaslinnul 4,5-5,5 kg; Toitumine: põhitoiduks valgejänes, teder ja metsis. Vahel ka halljänes, metskits, orav, nugis, kährikkoer, lindudest ronk, laanepüü, sinikael-part, sookurg. Talvel toitub sageli raipeist; Pesitsemine: asustab sobivaid pesapaiku aastakümneid. Pesapuuks enamasti männid, üksikutel juhtudel kuusel või haaval; Munetakse tavaliselt 1-2 muna märtsi esimesel poolel. Pojad kooruvad aprilli teisel poolel.
kuni 13 poega. Külmemas kliimas on pesakonnad suuremad. Vastsündinud poegadel on karvkate täielikult olemas ja silmad avatud. Peale poegimist lahkub emajänes kohe poegade juurest ja käib neid ööpäevas ainult paaril korral imetamas. Õhtul enne pimedust ja hommikul ennem päikese tõusu. Nii ei leia vaenlased emajälgede järgi poegi üles. Piimast võõrduvad pojad kolmenädalaselt. Eluiga on valgejänestel kuni 13 aastat. Valgejäneste suurimad vaenlased on rebane, hunt, ilves ja kaljukotkas. Seetõttu pole midagi imelikku selles, et see jänes on pidanud kohastuma oma kaitsevärvuse ning välejalgsuse kaudu. Ta on ka jahiloomana hinnatud. Kasutatud kirjandus: „Euroopa Imetajad“ „Eesti elusloodus“ „Loomariigist“ google.ee 3
nägemine on märksa nõrgem. Hädaohu korral võivad nad väga kiiresti joosta. Pärast jooksuaega septembris hakkavad metskitsed külastama heinaädalaid ja hiljem taliviljaoraseid. Vaenlased. Metskitsel on arvukalt vaenlasi. Kõige ohtlikumad on hundid ja ilvesed. Arvestada tuleb ka rebast, kes murrab tallesid. Seda kinnitab sagedane tallede jäänuste leidmine rebaseurgude juurest. Ka metssiga võib tallesid murda. Juhuslikeks vaenlasteks on kassikakk ja kaljukotkas. Palju metskitsetallesid hukkub heinakoristustööde ajal vikatite ees. Palju metskitsi hukkub liikluse tõttu suurtel teedel. Metskits on vastuvõtlik mitmetele haigustele. Nakkushaigustest on esinenud marutaudi. Metskitsed võivad haigestuda ka siberi katku, suu-ja sõrataudi, tuberkuloosi. Kopsupõletik, eksudatiivne pleuriit, vahelihasepõletik on haigused, mida esineb enamasti sügava lumikattega külmal talvel.
ning seal leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke. Hoolimata paiga nimest asub Kõrvemaal üle 100 järve ning Soodla ja Paunküla veehoidla. Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana. Kauni loodusmaastikuga puhkepiirkonda kutsutakse Eestimaa Sveitsiks. Lisaks mitmekesisele pinnamoele on piirkond on rikas kaitsealuste taimede poolest (sh kümned liigid käpalisi), samuti pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST 1.1 Kõrvemaa asend Kõrvemaa (Vahe-Eesti madalik) on Eesti maastikurajoon pindalaga 3130 km2 pikkusega ligi 110 km ja laiusega kuni 40 km. Kõrvemaa kui sõna tähendab muinasaegse nimena iidset metsaala. Maastikurajoon on kirde-edelasuunaline ja piirneb põhjas Soome lahe
rahvusvahelise tähtsusega linnuala. Suurepindalaline terviklik loodusmaastik annab eluvõimaluse paljudele seene-, taime- ja loomaliikidele. Alam-Pedja suurimaks väärtuseks on tema suured kuivendamata soomassiivid. Soid on siin eriilmelisi ja eri tüüpi. Metsaga rabasaartel pesitsevad või varjuvad inimpelglikud linnud ja loomad. Alam-Pedjal on Eestis teadaolevast viiest kotkaliigist esindatud neli: merikotkas, kalakotkas, kaljukotkas ja suur-konnakotkas, viimane Eesti madukotka pesapaik leiti samuti Alam-Pedjalt. Soosaartel pesitsevad hundid ja karud. Alam-Pedjal on nii soometsi kui lodumetsi mitmel tuhandel hektaril. Kõige haruldasemad on Alam-Pedjal uhtlammimetsad - jõe kaldavallidel paiknevad metsad. Metsade mitmekesisuse ja põlisuse tõttu on siin väga liigirikas seenestik. 2.Endla Kaitseala, mille pindala on 10108 ha, moodustati 1985. aastal Eesti kesk- ja idaosale iseloomulike
Kahelehist käokeelt leidub peaaegu kõikjal, kuid alati väikesel hulgal. NiiduKuremõõk Meie ainuke looduslik gladiool. Mõõtmetelt on meie kuremõõga õied siiski palju väiksemad kui aiataimedena kasvatatavate gladioolide omad. Tavaliselt ei ole õied pikemad kui kolm ja pool sentimeetrit. Õite värvus on gladioolile tavaline: punakaslillakas. Linnud Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis: Rabapüü, Kaljukotkas, Must toonekurg, Suur ja väike konnakotkas, Niidurüdi ja Rohune pp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad rukkiräägud. Samuti leidub seal hallpearähne, valgeselg kirjurähne ja laanerähne ning seal laulavad väike kärbsenäpid. Metsad on ka koduks kakkudele, nt händkakule. Loomad Soomaa rahvuspargis on 43 liiki imetajaid. Tuntuimad neist on põder, metskits, metssiga.
kosluste ja haruldaste liikide kaitseks. Kõrvemaa ilme kujundavad metsad, rabad, salapärased metsajärved ja nõmmed. Põhja- Kõrvemaa maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist nõukogude sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa maastikukaitseala keskusega Simisalus tagavad siin looduse püsimise kõigi matkajate ja lihtsalt omaette oleku nautijate rõõmuks. Kõrvemaal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning leidub hulganisti põnevaid taimi. Põhja-Kõrvemaal saab matkata mööda Paukjärve, Jussi ja Uuejärve looduse õpperada, Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Üheks markantsemaks näiteks puutumatust loodusest on Kõrvemaa lõunaosas, Albu vallas asuv kaheastmeline Kakerdaja raba. Sellest mitte kaugel, Valgehobusemäel leiab huviline nii matka- ja suusarajad kui vaatetorni. Kõrvemaa pakub ka kultuurielamusi
I kategooria kaitseloomad Ebapärlikarp Kõre Rohe-kärnkonn Väike-laukhani Merikotkas Madukotkas Väike-konnakotkas Suur-konnakotkas Kaljukotkas Kalakotkas Väikepistrik Rabapistrik Rabapüü Niidurüdi Tutkas Kassikakk Habekakk Siniraag Euroopa naarits II kategooria loomaliigid Apteegikaan Paksukojaline jõekarp Eremiitpõrnikas Väike-punalamesklane Männisinelane Mustlaik-apollo Säga Tõugjas Harivesilik Mudakonn Kivisisalik Järvekaur Sarvikpütt Hüüp Väikeluik Laululuik Soopart Merivart Kirjuhahk Väikekoskel Kanakull
looduse kõigile neile, kes sooviksid sellega ka tulevikus tutvuda. KALJUMÄESTIKU LOOMAD Imetajad: Grislikaru, baribal, ilves, koiott, pesukaru, hunt, ahm ehk kaljukass, ameerika soobel, urson, ondatra, oravik, muskusveis, ameerika nugis, hüppur, viiksjänes, lendorav, vöötorav, ümiseja, kobras, valgejänes, lumekits, harksarvik, lumelammas ehk pakssarv, põder, vapiti. Linnud: Männileevike, männi-käbilind, sinitihane, rästas, porr, pasknäär, karvasjalg, kõrvukräts, teder, kaljukotkas, valgepea-merikotkas, suur-konnakotkas. Kahepaiksed ja roomajad: Leeguanid, gekod, salamandrid. KALJUMÄESTIKU LOODUSVARA Veevarustus: Mõnedes Kaljumäestiku paikades napib vett, eriti lõunapoolses kuivas piirkonnas. Mägede eri pooltele on ehitatud veehoidlaid vee kogumiseks, ent head paisukohad on juba ära kasutatud. Arvatavasti tuleb üsna pea tuua vett Columbia jõest ja Kanada lääneosast. Põhja- Ameerikat kaheks osaks jaotav Kaljumäestik on ühtlasi kogu Ameerika mandri suurim
edu.ee/loomad/Imetajad/PTEVOLs.jpg ) Joonis 8 Karu ( http://www.etv24.ee/failid/91532_01.jpg ) Linnustik Muraka linnustik on Eesti üks väga väärtuslik linnuala. Soostik on olnud juba ammust aega erinevate kotkaste kodukohast. Seda tõestavad mitmed erinevad kirjandusallikad (Lepiksaar, Mikelsaar, 1936) ning ka kohanimesid on pandud kotkaste järgi: Kotkasaar ja Kotkanina. Kotkaliikidest on näiteks esindatud merikotkas, kaljukotkas, kalakotkas, suur-konnakotkas, väike-konnakotkas. Murakal on esindatud ka Eesti üks esinduslikemaid ja haruldane lind must-toonekurg. Hulgaliselt on registreeritud metsise elu- ja mängupaikasid. Lagerabas võib kohata rabapüüd, põldrüütu, väikekoovitajat, mudatildrit ja hall-õgijat, naaberkooslustes on umbes 6-7 paari sookurgesid, kes eelistavad Muraka Ratva ja Leterma soo servamäresid. Lisaks on esindatud veel teder, metskiur, metsvint, mudanepp ja kiivitaja. Arvukalt leidub ka
Paljud tundrataimed on oma kääbuskasvuga kohastunud raskete kliimatingimuste ja jäise tuulega. Kui lumi ja jää maapinda kasvatavad, saabub jäneste jaos raske näljaaeg. Tuevate küüniste abil on nad sunnitud kraapima lume alt kõikvõimalikku kättesaadavat toitu, et talv üle elada. Erikohastumus Nagu paljud teised rohusööjad loomad, on ka valgejänes toiduks paljudele teistele loomadele. Tema suurimad vaenlased on polaarrebane, hunt, ilves ja kaljukotkas, seetõttu pole midagi imeks pandavat selles, et see jänes on pidanud kohastuma oma kaitse värvuse ning liikuvuse ja välejalgsuse kaudu. Kui talvel lumi maad katab, muutub valejänese karvastiku värvus puhasvalgesks nng musaks jäävad vaid kõrvaotsad, seetõttu muutub ta valgel lumel ja jääl praktiliselt märkamatuks. Kevadel muutub karvastiku värvus (tempeatuurist ja biotoobist olenevalt) tumedaks mustjaspruuniks või pruunikaks. Seda muutust reguleerivad õhusoojus
Samblaid on leitud 200 ja samblike 119 liiki. Suur on inimtegevuse suhtes tundlike samblaliikide arv. Seeni on leitud 360 liiki. Siberi võhumõõk Linnuliike on Soomaa rahvuspargi liiginimestikus 183 , neist 146 on kohatud Soomaal pesitsemas. Soomaa rabad on Eesti ühed olulisemad pesitsusalad meil ainult rabades pesitsevatele rüütadele, väikekoovitajatele ja mudatildritele. Haruldastest lindudest ja rangelt kaitstavatest linnuliikides elavad rahvuspargis rabapüü, kaljukotkas, must toonekurg, suur- ja väike konnakotkas, niidurüdi ja rohunepp. Rabaservades leidub metsise mängupaiku ja kevadeti kostab avarabalt tetrede kudrutamist. Soomaa taastatud luhtadel rääksuvad Euroopas järjest haruldasemaks jäävad rukkiräägud ja klõbistavad ohustatud rohunepid. Lamminiitudel peatuvad kevadiste üleujutuste ajal paljud läbirändavad veelinnud, teiste seas ka väike ja laululuiged. Vanades märgades metsades, kus on rohkelt surnud ja surevat
Kaitsealused liigid > niidu-asparhernes > niidukimalane > niidurüdi > käpalised ehk orhideed (kaunis kuldking, valge tolmpea, arukäpp) > niidu-kuremõõk > põõsasmaran > teder > laanepüü > kassikakk > sookurg > tuuletallaja Toiduahelad niitudelt > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Punarebane > Mägiristik-Uruhiir-Nirk > Kerahein-Rohutirts-Arusisalik-Kanakull > Mägiristik-Taevastiib-Põldlõoke-Lõopistrik > Hobumadar-Halljänes-Kärp-Kaljukotkas > Kerahein-Liblikaröövik-Ämblik-Kiivitaja Looniidud ehk alvarid Looniidud ehk alvarid on õhukese lubjarikka mullaga poollooduslikud rohumaad. Mullakihi paksus on üldjuhul mõne sentimeetri paksune, kuid huumusrikas. Loodus reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega kohati on maapind karstunud. Sademete vähesuse korral kuivavad nad aluspõhjani läbi. Sellele aitavad kaasa õhuke mullakiht, hõre taimkate ja tuultele avatud maastik.
Kaitseala läbivad või sellel asuvad järgmised veekogud: Rootsi oja, Soku kraav, Penijõgi, Riisa oja, Riisa kraav. Kaitseala on arvatud ka Natura-alade Tuhu-Kesu linnuala ja Lihula loodusala koosseisu. Kaitseala pindala on 6619,5 ha, geograafilised koordinaadid on 58° 39 33 N, 23° 56 54 E Lihula maastikukaitseala võeti kaitse alla Lihula soostiku ja sealsete kaitsealuste liikide elupaikade kaitseks aastal 1998. Alal on oluline roll lindude rändepeatuspaigana ja pesitsusalana (kaljukotkas on Lihula rabas pesitsenud juba üle 100 aasta). Kaitsealustest taimeliikidest kasvab Lihula rabas massiliselt porssa. Lihula maastikukaitseala eesmärk on: elupaigatüüpide: rabade, siirdesoode ja õõtsikute, madalsoode, läänetaiga, laialehiste metsade, soostuvate ja lodumetsade, siirdesoo- ja rabametsade, soostunud sinihelmikaniitude ja kõrgrohustute kaitse; kaitsealuste liikide - välja-loorkull, soo-
annaabi.ee 
