hakata viipekeelt arendama vaid kasvatatakse last nii, et nad oskaks lugeda huultelt. Kriitiliste perioodide hüpotees · Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks. Pakuti välja , et igal elusolendil on olemas periood, kus ta on võimalik õppima. · loomadel vermimine- suhtluses vanematega, aluseks on bioloogilised instinktid. Kalduvus järgneda esimesele objektile, keda nad näevad. Nt kui munast koorunud hanepojad nägid kummikuid, järgnesid nad neile alati. Lindude laulu omandamine, on neil vaja kuulda oma liigikaaslaste laulu. Kuldnokk tegi mootorsaehäält. · seotus (attachment)- kõige tundlikum periood on kohe peale sündi, laps pannakse ema kõhu peale, et tekiks seotuse tunne,.. · kõne omandamine??? Eric lennberg keele omandamise kriitiline periood. Kui laps kasvab mingis vahemikus väljaspool keelekeskkonda, pole lapsel enam võimalik keelt õppida või ei omanda seda perfektselt.
sipelgauurijad sipelgatelt vähem hammustada kui võõrad inimesed. Rasvatihase emaslind õpib pesapojana tundma oma isa laulutüüpi ja aasta hiljem hoidub paarumast nende isastega, kelle laul meenutab tema isa oma (McGregor & Krebs 1982). Niisugust noorpõlve kriitilisel perioodil toimuvat õppimist nimetatakse imprintinguks ehk vermimiseks. Vermimise kui sugulaste tundmaõppimise mehhanismi kasutamisel ei puudu aga ka teatud riskid, nagu demonstreeris kujukalt K. Lorenz, kes jättis hanepojad kriitilisel perioodil ilma võimalusest tundma õppida oma ema, mispeale hanepojad võtsid "emaks" hoopis võõra olendi, antud juhul teadlase enda. Paljud loomad kasutavad aga veelgi lihtsamat mehhanismi, käitudes järgmise reegli kohaselt: kohtle igaüht oma kodus nagu sugulast. Näiteks suhtuvad laululinnud kõigisse linnupoegadesse, kes nende pesas on, kui oma järglastesse. Enamikul loomadel töötab see
N. inimene harjub müraga. Harjumine aitab loomal hoiduda aja ja energia kulutamisest kasutule aktiivsusele, mida põhjustaksid looma ellujäämise ja paljunemise suhtes ebaolulised keskkonnategurid. Imprinting ehk vermimine on õppimine, mis on tihedalt seotud instinktiivse käitumisega. Vermimine on kiire ja pöördumatu õppimise tüüp, mis leiab aset mõningate loomade varases arengustaadiumis. On teatud nn. kriitiline periood, mille jooksul jäljenamine aset leiab, N. hanepojad ja ema, lõhede kudemiskoht Vermimine aitab loomadel kokku hoida energiat, mis kuluks kas vanemate või järglaste või sobiva paljunemiskeskkonna otsimisele. Õppimisel katse ja eksituse meetodil seos mingi stiimuli ja sellega seonduva kasu või kahju vahel. Imiteerimise korral jälgitakse teiste loomade käitumist ja tehakse seda siis järele. Selline õppimine on näiteks tavaline kiskjate järglastel jahipidamise õppimisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
