Vitus Joanassen Bering Vitus Joanassen Bering oli Taanis sündinud Vene meresõitja, kes elas aastatel 1681 1741. Vene laevastikus teenis ta ohvitserina 37 aastat. Ta lõpetas 1703 Amsterdamis kadetikorpuse ja astus samal aastal Venemaa teenistusse alamporutsiku auastmes. Põhjasõjas teenis ta Venemaa Balti laevastikus, välja arvatud 1712 1715, mil ta Venemaa Aasovi laevastikus ning osales sõjas Türgiga. 1707 sai ta porutsikuks, 1710 leitnandiks, 1715 4. järgu kapteniks, 1717 3. järgu kapteniks, 1720 2. järgu kapteniks ja 1724 1. järgu kapteniks.
ja Euripidese näidendist ,,Hippolytos". *Võrreldes Euripidesega: nihutab R psühholoogilise rõhu Hippolytoselt Phaidrale. *R loomingus ei leidu jõude, mis pidurdaksid või leevendaksid kirgi *R taotlusi ei mõistnud kaasaegne publik kuigi üheselt. Vaimulikes ringkondades süüdistati teda pimedate kirgede õigustamises ja õhutamises. Tegelikult R ei õhutanud neid. PEDRO CALDERON DE LA BARCA(1600-1681) *Euroopa baroki suurim dramaturg,keda sageli on kõrvutatud Shakespeare'iga *Hispaania ühiskondlik allakäik üha süvenes,ning neis kriisitingimustes sünnib C ühtaegu religioosne ja eksistentsiaalne draama. *C esindab küpset barokki. Teatris laienes vaatemängulisus, kasutati rikkalikke ja uhkeid dekoratsioone,näidenditesse põimiti tihti muusikat,laule ja tantse.Oli ühtlasi oopei ja opereti tekkeaeg. * 1623.a oli ta kirjutanud oma esimese näidendi "Armastus,au ja võim"
2 71 5041 46 2116 8 64 3 66 4356 49 2401 47 2209 4 32 1024 52 2704 13 169 5 82 6724 45 2025 54 2916 6 52 2704 39 1521 13 169 7 41 1681 50 2500 18 324 8 52 2704 65 4225 45 2025 9 46 2116 62 3844 64 4096 10 74 5476 75 5625 34 1156 Q1 33426 27285 18604 Tj 556 501 370
- kuni 751 meetrit. - Nikolskoje külas umbes 800 inimest. - Kamtsatkalt, Põhja Ameerikast - vallandatud Vene karusnahakaup- meeste massiline sööst - marisaarmad - üheksaks kuuks Beringi meri - liivasüvendis lebades - Mida sügavamal maa.. - viiendal hommikutunnil - pigem nälja, külma, janu.. - ,,Bering 91" suvelaagrisse - neli arheoloogi koos saatjaskonnaga - rahvusvaheline jõupingutus - esimesel tööpäeval - kuus surnukeha - ainukesena maetud kirstu 1681-1741 Kuulsale meresõitjale kommodoor Vitus Beringile Kamtsatka elanikelt Juuni 1966 - erinevaid marke - väin - meri - jne. Sündmuste kronoloogia 5.aug.1681- toimub Vitus Jonassen Beringi ristimine Taanis Horsensis. 1696- Bering asub laevapoisina ametisse alusel, mis suundub Indiasse Traquebari. 1704- Bering asub nooremleitnandina Vene laevastiku ridadesse. 8.okt.1713- Bering abiellub Anna Christina Pülsega. 26.veebr.1724- Bering läheb Vene laevastikus erru. 3
sagedusmôôturiga. t0= 2493ms Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 Katse nr. ti |ti - tk| (ti - tk)2 1 2536 43 1849 26 2268 -225 50625 2 2425 -68 4624 27 2538 45 2025 3 2495 2 4 28 2462 -31 961 4 2346 -147 21609 29 2534 41 1681 5 2446 -47 2209 30 2681 188 35344 6 2465 -28 784 31 2531 38 1444 7 2467 -26 676 32 2495 2 4 8 2443 -50 2500 33 2240 -253 64009 9 2447 -46 2116 34 2240 -253 64009
8 13 2242 2328 -86 771,73 7396 38 2146 2328 -182 15321,49 33124 14 2306 2328 -22 1311,89 484 39 2242 2328 -86 771,73 7396 15 2219 2328 -109 2578,61 11881 40 2286 2328 -42 263,09 1764 16 2241 2328 -87 828,29 7569 41 2369 2328 41 9844,61 1681 17 2288 2328 -40 331,97 1600 42 2295 2328 -33 636,05 1089 18 2272 2328 -56 4,93 3136 43 2145 2328 -183 15570,05 33489 19 2276 2328 -52 38,69 2704 44 2231 2328 -97 1503,89 9409 20 2328 2328 0 3389,57 0 45 2314 2328 -14 1955,41 196
Ballet Merili Kaarna 11.d Italian renaissance court entertainment originated in the 15th century the epicentre moved to France obligatory component of opera Mlle La Fontaine 1681 St. Petersburg ballet reanimated in western Europe Styles Romantic ballet mid 19th century emphasized intense emotion most widely known and performed ● Classical ballet ○ based on technique and vocabulary ○ different styles ○ height in 19th century Neoclassical ballet use of the abstract diverse music choise possibilities for achitectureand design in choreography Contemporary ballet ballet technique apparent roots exploration experimentation
katse nr. ti |ti-to| [msek] [msek2] 1 2045 44 1936 2 1925 -76 5776 3 1951 -50 2500 4 2042 41 1681 5 1923 -78 6084 6 1937 -64 4096 7 2011 10 100 8 1937 -64 4096 9 1896 -105 11025 10 1808 -193 37249 11 1761 -240 57600 12 1981 -20 400 13 1957 -44 1936 14 1847 -154 23716
ja helilooja. Arcangelo Corelli varasest elust on vähe teada. Ta sündis Itaalias, praeguses Ravenna maa- konnas. Tema viiuliõpetajaks oli Corelli kaasajal väga tuntud organist, helilooja ja viiulimängija, Giovanni Battista Bassan. Tuntud paavsti kapelli laulja Mateo Simoneli õpetas talle komponeeri- mist. Oma esimese suure läbimurde saavutas ta üheksateistkümneaastaselt Pariisis ja sellele võlgnes ta oma reputatsiooni Euroopas. Pariisist suundus ta Saksamaale. 1681. aastal oli ta Baieri printsi teenistuses. 1685.aastal astus ta Rootsi kuninganna Cristina, kes rajas Rooma oma residendi, teenistusse ning ta oli samuti maineka kardinal Pietro Ottoboni lemmik. Aastatel 1680 kuni 1685 veetis ta palju aega oma sõbra, samuti viiuldaja ja helilooja, Cristiano Farinelli majas (keda usutakse olevat kuulsa kastraadi Farinelli onu). Teda peetakse ka concerto grosso isaks. Ta küll ei loonud seda tehnikat, vaid tõestas selle
Georg Philipp Telemann ja saksa tüüpilised muusikazanrid · Georg Philipp Telemann (14. märts 1681 Magdeburg 25. juuni 1767) oli saksa helilooja · Õppis Leipzigi ülikoolis juurat · Muusikas oli ta iseõppija · Ta oli Johann Sebastian Bachi, Antonio Vivaldi ja Georg Friedrich Händeli kaasaegne · Telemannil oli mitmeid tähtsaid muusikalisi töökohti, ta asutas ja juhtis orkestreid ja oli õukonnamuusik · Telemanni on tihti kirjeldatud kui ajaloo kõige viljakamat heliloojat. · Telemann lõi ligi 1500 kirikukantaati, 1000
EVM- Teenitud väärtuse juhtimine projekti tasemel Nädal PV AC EV SV SPI CV CPI Nädal 11 279 279 279 0 1 0 1 Nädal 12 310 310 310 0 1 0 1 Nädal 13 354 354 354 0 1 0 1 Nädal 14 849 849 849 0 1 0 1 Nädal 15 1734 1734 1681 -53 0.97 -53 0.97 Nädal 16 1945 2110 1945 0 1 -165 0.92 Nädal 17 2465 2654 2465 0 1 -189 0.93 Nädal 18 2510 2575 2510 0 1 -65 0.97 Nädal 19 2582 2590 2515 -67 0.97 -75 0.97 Nädal 20 3115 3174 3115 0 1 -59 0.98 Nädal 21 3390 3485 3390 0 1 -95 0.97 Nädal 22 3592 3614 3592 0 1 -22 0.99 Nädal 23 3942 4285 3942 0 1 -343 0.92
Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.12.12 1.Antud andmed ja ülesande püstitus 1.1 Ülesande püstitus Valida ist pressliite moodustamiseks. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. 1.2 Antud andmed T= 950Nm Fa=1800N [S]=2,3 d=80mm d2=100mm l=100mm Ra=0.6m K=2 =0.1 Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. 2. Lahenduskäik 2.1 Survepinge p määramine , kus 2.2. Arvutusliku pingu määramine , kus ja Terasel = E(21...22)*10^4 MPa E1;E2 Elastsusmoodulid ; poissoni tegurid
Tantsjateks olid õukondlased ise. 1661.aastal lasi Louis XIV rajada Pariisi Kuningliku Tantsuakadeemia,kus pandi alus professionaalsele balletiõpetusele. Louis XIV lõpetas tantsimise ja balletietendustes osalemise 1670.aastal ning siis hakkasid balletti tantsima vaid professionaalsed tantsijad,kes esitasid virtuoosseid etendusi,mis nii tantsude kui ka meloodia poolest tekitasid publikule afektiseisundit. Naistantsijad esitasid balletti laval esmakordselt 1681.aastal. Balletietendused olid ainulaadsed,kohati ka trillerid,mis vallandasid vaatlejates tohutuid emotsioone. 17.sajandi lõpul sai ballett Venemaal populaarseks tänu PeeterI-le,kes kutsus Venemaale kunstnikke Euroopast ning aastal 1738 rajati Peterburgi esimene tantsukool,millega kujunes Venemaa üheks olulisemaks balletikeskuseks maailmas. Jean Baptiste Lully,kes sündis 1632 aastal Itaalias, alustas oma karjääri Prantsusmaal 1646.aastal toapoisina ning 1653
Gottfried Forselius- Asutas koolimeistrite seminari Reduktsioon- Mõisamaade riigistamine Vakuraamatud- Raamat, kus olid kirjas talupoegade kohustused. Johan Skyttel- Aitas kaasa Tartu Ülikooli asutamisel. 423Kuidas alustati rahvahariduse andmist eestlastele? Õpetama hakati külakoolides ning 17.saj pandi alus Eesti kirjakeele uurimisele. 4325Nõiaprotsessid Rootsi ajal: keda süüdistati? Posijaid, rahvaarste, teisiti mõtlejaid. 4532Mis reforme tegi Karl XI Eestimaal? 1680-1681 Viidi läbi reduktsioon *Vähendas talupoegade koormisi viies sisse vakuraamatu *Riigimaadel kaotati pärisorjus Altmargi rahu – Mõlema rahva vabariik Brömsebro rahu – Saaremaa Rootsile
1945 1957 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust. M. Underi tähtsamad kogud on "Hääl varjust" ja "Rõõm ühest ilusast päevast". Under on eesti keelde tõlkinud "Valiku saksa uuemast lüürikast", C. Baudelaire'i "Väikesed poeemid proosas", M. Lermontovi "Valiku luuletusi" ning M. Maeterlincki, F. Grillparzeri jne. lavatekste. Tema kõrgetasemeline ballaadilooming sisaldub kogus "Õnnevarjutus". 1681.a. ilmus Underi valikkogu "Mu süda laulab". Marie Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse: vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia. Marie Under suri 25.septembril 1980. aastal Stockholmis. MARIE UNDER (27. III 1883 25. IX 1980) Eesti luuletaja. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikoguga "Sonetid" 1917. Under on eesti suuremaid lüürikuid. Tema tundeküllane ja
Mahb - 32 .......A.Sivitski.............. ..................................... Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 06.01.2012 Algandmed T = 750 Nm Fa = 1400 N Ra = 1,6 m [S] = 1,8 d2 = 110 mm d = 50 mm Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 = ReH = 300 MPa Võlli materjal on teras C45 = ReH = 370 MPa Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95 Pressliite kontakti survepinge k kus p on pressliite kontakti survepinge; K 1,5...2 on varutegur ja f on hõõrdetegur (terasvõlli ja rummu korral f = 0,1...0,2). Võtame, et f = 0,1 ja K =2. Määratakse pressliite kontakti survepinge p, mis peab tekkima kontaktialas, et tagada antud koormuse ülekandmise: kus liitele mõjuv ringjõud:
Ballett sündis Prantsusmaal umbes 17. sajandi keskel Esialgu oli ballett mõeldud vaid kuninglikule õukonnale. Õukonnaballet tõsine ballett ja saavutas haripunkti Louis XIV valitsemiseajal 1650. aastatel lisandus ballettkomöödia Etendustes oli ka rohkesti vokaalnumbreid Ballett 1661. aastal rajati Pariisi Kuninglik Tantsuakateemia Sellega pandi alus professionaalsele balleti õpetusele Esialgu tantsisid vaid mehed Naistatsijad tulid lavale aastal 1681 17. sajandi lõpul saavutas suure populaarsuse ballett ka Venemaal. Jean Baptiste Lully (1632-1687) Esimene suur ja väga karmikäeline orkestri- ja teatrijuht Sündis itaalias 1646 aastal alustas ta Prantsusmaal oma karjääri printsess Orleansi toapoisina 1672. aastal juhatas tantsuakadeemiat Samal aastal asutas ta Kuningliku Muusikaakadeemia (Prantsuse Rahvusooper) 1680. aastal sai temast Louise XIV sekretär ja ta sai aadliseisusesse www.youtube.com/watch
esimesena valguse polarisatsiooni olemasolu. Sõnastas 1675 valguse korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas interferentsinähtuste põhjal, on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Pidades kromaatilist aberratsiooni refraktoreis põhimõtteliselt vältimatuks, soovitas ta kasutada reflektoreid ja konstrueeris kaks peegelteleskoopi(1681 ja 1671). Legend räägib, et kord õunapuu all istudes kukkus Newtonile õun pähe. See pani teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, ega jää hõljuma või ei lenda hoopistükis ülespoole. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maa peab omama mingit külgetõmbejõudu ja nimetas selle jõu raskusjõuks. Newton, harjunud tema ajal moes olevate postulatiivsete süsteemidega, tõi välja neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt.
5 Variant nr. Töö nimetus: Pressliide A-9 B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB32 A. Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Valida istu pressliite moodustamiseks. Pressliite moodustavad detailid on tiguratas ja võll (vt joon. 1), (liistliidet pole vaja arvesse võtta). Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrgedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. T = 1100 Nm Fa = 2000 N [S] = 2,5 d = 90 mm d2 = 70 mm l = 100 Ra = 0.6 m Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Ülesande lahendus: Pressliitega ülekantav telgjõud:
Määrava tähtsusega kohtumine Buxthudega 1674.a, siitpeale töötas ta ainult Läänemere regioonis 1674-1684 oli Tallinna Gümnaasiumi (preagu Gustav Adolfi Gümnaasium) kantor 1680 kandis selle kooli õpilastega ette oma esimese ooperi ,,Kindlameelne Argenia". Teine silmapaistev Mederi teos on 1700/1701 Riias kirjutatud Matteuse passioon. Georg Philipp Telemann (1681- 1767) Oli omal ajal palju olulisem tegija kui Johann Sebastian Bach. Muusikas oli iseõppinu, kuid mängis juba lapsena mitut pilli 12.aastaselt kirjutas oma esimese ooperi. 1701 läks Leipzigi õigusteadust õppima, 1704 asutas seal üliõpilaste muusikaühingu ,,Collegium Musicum". 1721 sai Hamburgi linna muusikadirektoriks. On loonud üle 1500 kirikukantaadi, umbes 1000 orkestrisüiti, üle 40 ooperi ja passiooni ning kammermuusikat Ooper ,, Pimpinone" 1725
l, mm 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 Ra; m 0.6 0.6 0.8 0.8 0.8 1.6 1.6 1.6 1.6 1.6 s6 Joon. 1. Võllile pressitud tiguratas. Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - presiimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. ________________________________________________________________________________________
5 liistu peab ostma Kui ühe liistu tüki hind on 0,19 siis kui palju maksavad liistud kokku? 0,95 Köögi lage ei ole vaja uuendada, sest seal on korralik ripplagi valgustusega olemas. Sisustus Valitud külmkapp maksab 299 , pesumasin 285 , pliit 455 Omanik tahab kööki veel ühte ümarat lauda, mis maksab 199 ja nelja tooli, mis maksavad kokku 243 Köögivalamu hind on 200 Kui palju maksab köögimööbel kokku?642 Kui palju sul kulus raha köögi sisustamiseks ja remondiks? 1681 ESIK JA WC-VANNITUBA Korteri remont ja sisustus hakkab peaaegu valmis saama. Jäänud on veel esik ja wc-vannituba. Alustame esikust: Põrand
1. 1582 Jan Zaplzki rahu kuningas 2. 1583 Pljussa rahu 2. Karl XII Rootsi kuningas, alustas 3. 1629 Altmargi rahu Põhjasõda, 18 saj. algus 4. 1632 Tartu ülikooli asutamine 3. Gustav II Adolf Rootsi kuningas 5. 1645 Brömserbo rahu, taani andis 17. saj. keskel, asutas Tartu ülikooli alad rootsile 4. Bengt Gottfried Forselius 6. 1681 Reduktsioon Asutas Tartu lähedale õpetajate 7. 1684 Algas Forseliuse seminar seminari 1684 - 8. 1686 Rootsi kiriku seadus - enne 5. Johan Skytte Asutas Tartu ei saa keegi abielluda, kui ei oska Ülikooli, kindral kuberner lugeda, Lõuna-Eesti keelne uus 6. Ignatsi Jaak Forseliuse õpilane testament 7. Pakri Hansu Jüri Forseliuse 9
,,Nullius in verba" Viimased eluaastad Haigestunud tõsiselt, ravis Huygens end 16701671 Hollandis ja pöördus siis tagasi Pariisi, kuhu jäi pidama ka puhkenud PrantsusmaaHollandi sõja ajaks. Uus haigestumine 1676 ajas ta jällegi Hollandisse, kuid 1678 oli Huygens jälle Pariisis. Ta naasis Haagi 1681.a. 1683 ei pidanud Huygens enam Pariisi minekut võimalikuks. Oma kolmandal reisil Inglismaale 16891690 viibis Huygens Londonis, kus tutvus Isaac Newtoni ja tema teooriatega. Hollandisse tagasipöördunult pani ta kirja oma valguse laineteooria. (Sir Isaac Newton) Surm Christiaan Huygensi viit viimast eluaastat
=(d+20...40) d -le d -le d -le d -le d -le d -le d -le d -le d -le mm l, mm 100 100 100 100 100 100 100 100 100 100 Ra; m 0.6 0.6 0.8 0.8 0.8 1.6 1.6 1.6 1.6 1.6 Joon. 1. Võllile pressitud tiguratas. Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - presiimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. Algandmed: T = 950 Nm Fa = 1800 N [S] = 2,3 d = 80 mm d2 = d+30 = 80 + 30 = 110 mm l = 100 mm Ra = 1,6 µm 1,0558 DIN1681 t = 300 MPa tC45=370 MPa
kodanikuõigused - Konstitutsiooniline Konvent põhiseaduste kogu riigis Walter Raleigh - rajas Roanoke´i saarele esimese inglise koloonia Põhja-Ameerikas, nüüdses Põhja-Carolinas.(inglane) Henry Hudson - Inglise meresõitja ja maadeuurija Henry Hudson sisenes hiljem tema järgi nime saanud jõele praeguses New Yorgi osariigis.(12. sept.) William Penn - Pennsylvania on nimetatud kveeker William Penni järgi, kes rajas sinna asunduse 1681. aastal. Opetsankanu pohatanide hõimupealik, kes oli t..d.o esimene, kes asus 1618 aastal organiseerima valgete väljaajamist ameerikast. Metakomet indiaanlaste pealik, kes endale liita suurema osa Uus-Inglismaa hõimuliitudest ning viis nad sõtta valgete vastu. Georges Washington riiditegelane ja väejuht, USA esimene president Thomas Jefferson oli USA riigimees, Ühendriikide kolmas president (18011809), saadik Prantsusmaal, maaomanik ja kirjamees
44 5599 5704,2 -105,28 11083,8 5722 -123 15129 8 8 45 5709 5704,2 4,72 22,2784 5722 -13 169 8 46 5642 5704,2 -62,28 3878,79 5722 -80 6400 8 8 47 5695 5704,2 -9,28 86,1184 5722 -27 729 8 48 5681 5704,2 -23,28 541,958 5722 -41 1681 8 4 49 5619 5704,2 -85,28 7272,67 5722 -103 10609 8 8 50 5690 5704,2 -14,28 203,918 5722 -32 1024 8 4 Katseandmete keskmine (keskväärtus): 5704,28ms t== Dispersioon: D(t)==5441,87ms2 Mõõteseeria standardhälve: =D(t) = ±73,76 ms Leiame seeria mõõtemääramatuse. Studenti teguri tn-1,ß saame tabelist
27 2 54 1458 1262,03 29 1 29 841 534,53 31 1 31 961 446,05 34 1 34 1156 328,33 36 1 36 1296 259,85 37 1 37 1369 228,61 41 1 41 1681 123,65 42 1 42 1764 102,41 46 2 92 4232 74,91 47 1 47 2209 26,21 50 1 50 2500 4,49 52 1 52 2704 0,01 58 2 116 6728 69,15
näitlejast(8m, 2n), igaühel kindel roll, ära tunti maski ja kostüümi järgi; commedia dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. 7. Barrokk kirjanduses- 17. Sajand; vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone; maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon; inimene on seesmiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud; kujundirohkus, allegoorilisus; mängulisus, mitmetähenduslikkus Barokkdraama- Pedro Calderon de La Barca (1600-1681) ,,Elu on unenägu", ,,Suur maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite kunstide soosimine, muusika, uhked etendused, Versaille's; võim ühelt poolt soosib künsti, teisalt soovib kontrollida; loodusteaduste tormiline areng tekitab usu teaduse
1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel. See lõpetas II Põhjasõja. Ruhnu saar läks Rootsile. 1681 Karl XI kaotas Liivimaal reduktsiooniga riigistatud mõistats pärisorjuse. 1684 asutati Forseliuse seminar. Talurahva harimiseks. 1686 võeti vastu uus kirikuseadus. Esimene piibli- ehk keelekonverents. Anti välja Virginiuste poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament. 1688 Forselius upub Stockholmist Eestisse sõites. Liivimaal hakatakse riigistama ka neid aadlike mõisaid, mis kuulusid neile enne Rootsi valitsusaega. 1700 Algas Põhjasõda
24 1 24 576 895,21 26 2 52 1352 1559,05 34 1 34 1156 396,81 35 1 35 1225 357,97 39 1 39 1521 222,61 41 1 41 1681 166,93 44 1 44 1936 98,41 45 1 45 2025 79,57 46 1 46 2116 62,73 47 1 47 2209 47,89 48 2 96 4608 70,09 54 1 54 2916 0,01
Selles suhtes ei tundunud ka Rootsi aja alguses asi paranevat. Karl IX ei julgenud vastu hakata aadlile, Gustav II Adolf pööras peatähelepanu sõdimisele ja Kristiina viis asja nii kaugele, et fikseeris Liivimaal 1645. aastal ametlikult pärisorjuse ja tunnistas Liivimaa aadelkonda. Talurahva elu hakkas majanduslikult paranema alles Karl XI ajal, kes riigi rahakriisi tõttu viis läbi mitmeid uuendusi. 1681. aastal riigistati enamik mõisatest, nii et aadlikud muutsid rentnikeks. Selleks, et aadlikud rendiraha talupoegade maksude suurendamisest ei saaks, võeti kasutusele vakuraamatud, kus oli näha tasutud ja tasumata maksud ja kehtestati maksude ülempiirid. Talud hinnati ja määrati kindlaks kui suure tootmisvõimega need on. Selle järgi võeti ka makse. Tehti kindlaks ka viljalaenu protsent, et mõisnik sellega talupoega nöörida ei saaks. Normeeriti teotöö päevade arv
· 1583 sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, mis andis rootslastele Lääne ja PõhjaEesti · 1629 Altmargi vaherahu, Poola loovutab LõunaEesti Rootsile · 1632 Avatakse Tartu Ülikool · 1641 pärinevad esimesed kindlad teated esimese eestikeelse aabitsa väljaandmise kohta. · 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. · 1660 aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare. · 1681 Riigimõisate talupojade pärisorjuse kaotamine Rootsi riigi poolt · 1684 Forsseluis hakkas väljakoolitama koolmeistreid ja köstreid · 1686 Koolihariduse rajamine lihtrahva jaoks · 1688 Forsselius sai nõusoleku rajada koole sinna, kus tarvis · 1700 Põhja sõja algus · 1708 Tartu piiramine · 1710 Põhjasõja lõpp Eesti ja Liivimaa aladel · 1721 Põhjasõja lõpp ja Uuskaupunkti rahu
1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)- suure menu osaliseks sai tänu tema näidendi ,,Sevilla pilkaja ja Kivist külaline", kus peategelane võrgutaja, jumalateotaja on Don Juan. Naistevõrgutaja kuju loomiseks sai tõuke hispaania folkloorist. Sama teema hiljem Moliere'i, Puskini, Shaw loomingus. c. Pedro Calderon (1600-1681)- Kirjutanud ~200 näidendit, peaosas ,,elu on unenägu". d. Baltasar Gracian (1601- 1658) · Barokkdraama, so. Hispaania ,,kuldse ajastu" draama. Barokkdraama juhindub Lope de Vega põhimõtetest- liikumine, mis ei ole piiratud aja-ja kohapiirangutega, tõsise ja lõbusa koosesinemine, mitmekesised teemad. Peamine erinevus, võrreldes Lope de Vega teatriga, on sümboolika, allegooria. Tegelased ei ole ühemõttelised hea ja kurja kandjad,
03846154 344.1025 34 1 34 1156 0.03030303 308.0025 35 2 70 2450 0.02941176 547.805 38 1 38 1444 0.02857143 183.6025 39 2 78 3042 0.02857143 315.005 41 1 41 1681 0.02631579 111.3025 44 2 88 3872 0.02564103 114.005 45 3 135 6075 0.02564103 128.7075 46 1 46 2116 0.02439024 30.8025 47 1 47 2209 0.02272727 20.7025 48 3 144 6912 0
– Sügava (põlvini ja maani) kummarduse asemel vööni kummardus – Ristikäigud vastupäeva – Jeesuse nime endise Исус asemel Иисус – Ristimisel kasteti inimene kolm korda üleni vette, uue korra kohaselt tilgutatakse vett pähe • Raskolnikud (e. Lahkusulised) kuni 17.04.1905 (kõikteised - ketserid) • 1676 – Solovetsi kloostri mäss • 1681 – vanausuliste rahutused jõudsid Moskvasse • 1682 – vanausuliste massiline hukkamine • 1685 – Tsarinna Sofia 12 artiklit • Vanausuliste väljasaatmine riigi äärealadele • Nikolai I valitsemise ajal kahanes vanausuliste arv Eestis 208-lt – 27 inimeseni. • Keelati uute palvemajade ehitamine, suleti olemasolevaid. Avatuks jäi vaid Kasepää palvemaja. • Nikolai II andis 17.04.1905 välja usuvabaduse seaduse • 17 saj
Sõnastas 1675 valguse korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas interferentsinähtuste põhjal, on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Pidades kromaatilist aberratsiooni refraktoreis põhimõtteliselt vältimatuks, soovitas ta kasutada reflektoreid ja konstrueeris kaks peegelteleskoopi (1681 ja 1672). (http://www.hot.ee/hothotrauno/isaac.html) Pildil ongi toodud Newtoni peegelteleskoop, mis praegu seisab Londonis, Kuningliku Seltsi raamatukogus ja kannab kirja: "Invented by Sir Isaac Newton and made with his own hands, 1671." (Leiutatud sir Isaac Newtoni poolt ja valmistatud tema enese kätega.) (www.hot.ee/iffcool/Newton.doc)
pikksilma aberratsiooni, uuris valguse difraktsiooni ja interferentsi ning oletas valguse polarisatsiooni olemasolu, tehes seda kõige esimesena. 1675. aastal sõnastas valguse korpuskulaarteooria, pidades ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ning oletades, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Interferentsi nähtuse põhjal arvutatud perioodid on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Kasutades reflektoreid, konstrueeris ta kaks peegelteleskoopi (1681 ja 1671) Newton lõi enda jaoks süsteemi ning töötas välja neli optika põhiseadust: 1. Valgus levib sirgjooneliselt. 2. Valguskiired on sõltumatud: iga kiir levib ruumis nii, nagu poleks teisi olemas. 6 3. Valguse peegeldumisel tasaselt pinnalt on langev kiir, peegeldunud kiir ja langemispunkti tõmmatud pinnanormaal ühes tasandis. Langemisnurk võrdub peegeldumisnurgaga
Mary Stuart, kes oli prantslanna, tutvustas mängu Prantsusmaal, kui ta seal õppis. Isegi mõiste 'caddie` tuleneb nimest, mis anti tema abilistele, prantsuse sõjaväelastele, keda prantsuse keeles nimetati kadettideks. Tolle aja tähtsaim golfiväljak oli Edinburghi lähedal asuv Leith. Näiteks teatati 1641. aastal kuningas Charles I le just sellel väljakul uudised iiri katoliiklaste ülestõusust. Leithis toimus samuti esimene rahvusvaheline golfivõistlus, kui 1681.aastal Sotimaa eest mänginud Yorki hertsog ja George Patterson võitsid kaht inglise aadlikku. Golf Eestis Alates 2016.a-st olümpiaprogrammi kuuluva ja maailma ühe suurema harrastajate arvuga spordiala edendamiseks Eestis kavatseb EGL koostöös liikmesklubidega pöörata suurt tähelepanu noortetööle, golfi turunduslikule populariseerimisele ning saavutusspordi süsteemsele arendamisele. Eesti Golfi Liidu pika-ajalisteks eesmärkideks on suurendada golfi
26 26 2 52 1352 26 33 1 33 1089 33 34 1 34 1156 34 35 2 70 2450 35 38 1 38 1444 35 39 2 78 3042 38 41 1 41 1681 39 44 2 88 3872 39 45 3 135 6075 41 46 1 46 2116 44 47 1 47 2209 44 48 3 144 6912 45 54 1 54 2916 45 56 1 56 3136
Ehitustegevus elavnes taas aastatel 1676-80, kui jõe poole ehitati uus Wrangeli bastion, idasuunale avanev senine Rannavärav rekonstrueeriti ümber Uueks väravaks (hiljem kutsuti ka Pimeväravaks) ning põhja avanev Karjavärav kindlustati eraldi raveliini-laadse kantsiga. Kindlustusi täiendati kahurite jaoks ehitatud patareidega, üks neist ehitati muuhulgas ka linnuse kirdenurka, kus tänapäeval lehvib Eesti lipp. Rootsi kuninga ülesandel inspekteeris 1681. aastal Narva kindlustusi tollane fortifikatsiooniteenistuse juht, väljapaistev sõjaväeinsener Erik Dahlberg. Oma kriitilises aruandes nimetab ta Narva kindlustusi ebarahuldavateks ning seniseid uuendusplaane halbadeks või liiga kalliteks. Dahlberg esitas kuningale ka oma ettepanekud, millest ühe kuningas 1683. aastal ka kinnitas. Tegemist oli täiesti uue kaitsesüsteemiga. Senisele keskaegsele linnamüürile rajanevad kindlustused jäid Dahlbergi poolt kavandatud kaitsevööndi
ning oletas esimesena valguse polarisatsiooni olemasolu. Sõnastas 1675 valguse korpuskulaarteooria, kuid pidas ühtlasi võimalikuks eetri olemasolu ja oletas, et valguseosakesed võivad tekitada eetris perioodilisi häiritusi. Perioodid, mis ta arvutas interferentsinähtuste põhjal, on ligilähedaselt võrdsed tegelike lainepikkustega. Pidades kromaatilist aberratsiooni refraktoreis põhimõtteliselt vältimatuks, soovitas ta kasutada reflektoreid ja konstrueeris kaks peegelteleskoopi(1681 ja 1671). Legend räägib, et kord õunapuu all istudes kukkus Newtonile õun pähe. See pani teda mõtlema, et miks asjad kukkuvad alati alla, ega jää hõljuma või ei lenda hoopistükis ülespoole. Nendele küsimustele vastuseid otsides, jõudis ta järeldusele, et Maa peab omama mingit külgetõmbejõudu ja nimetas selle jõu raskusjõuks. Newton, harjunud tema ajal moes olevate postulatiivsete süsteemidega, tõi välja neli optika põhiseadust: 1) Valgus levib sirgjooneliselt
Esimesed külakoolid (õpetatakse usuõpetust, laulmist, lugemist ja kirjutamist) 17.saj. Eesti kirjakeele uurimise algus. Probleem on kas võtta kirjakeele aluseks põhja- või lõuna-eesti keelemurre. 1640-1740 Nõiaprotsessid Eestis. Süüdi mõisteti üle 100 nõia (naised, erakud ja maaravitsejad) Karl XI (1660)-1672 – 1697) Üle tüki aja Rootsi kuningas, kes ei sõdinud kogu aeg. Teostas siseriiklike reforme Liivimaal: • 1680-1681 viidi Eestis läbi reduktsioon (mõisamaade riigistamine) • Vähendas talupoegade koormisi, viies sisse vakuraamatud kus kõik talupoja kohustused kirjas olid. Riigistamise vastu on siinsed mõisnikud – Joh. Reinhold von Patkul (põgenes ja aitab luua Rootsi- vastast sõjaliitu) Suur nälg 1695-1697 (Eesti ajaloo suurim) – sureb u. 75000 inimest e. iga 5 eestlane. Karl XII (1697 – 1718) – uus kuningas oli noor ja kogenematu (15a.), kelle ajal ka Rootsi suurriik hävis. (Põhjasõjas)
feodaalkoormiste ka mõisnike ostueesõigus, samuti eirati talupoegade pärimisõigust. Samal ajal muudeti sunnismaisus üldiseks. Liivi sõja ja Rootsi-Poola sõja tulemusel läksid Eesti alad Rootsile. 1671. aastal anti välja maapolitseikorralduse seadus, mis suurendas veelgi mõisnike õigusi. Seoses Rootsi ajal toimunud mõisate reduktsiooniga määras Rootsi riigivõim kindlaks riigimõisate talupoegade koormised. 1681. aastal andis Rootsi kuningas Karl XI välja edikti Liivimaale ja Eestimaale kroonumõisate talupoegade senise staatuse muutmiseks, kuulutades kroonumõisate talupojad 14. sajandist kujunenud rüütlimõisate mõisnikest olulises sõltuvuses olevast pärisorjusest priiks, kuulutades nad vabaks analoogselt Rootsi talupoegadega ning lubades neil vabalt valida tegevusala ja asuda õppima koolidesse. Kroonutalupoegade pärisorjus
riigimaksud ihunuhtlus - Reduktsioon ehk riigimaade ja mõisate tagasivõtmine tugev aadlikepoolne vastuseis; alguses Rootsi-aegsed maad ja mõisad, hiljem ka varasemad; Tagasivõetud mõisad anti endisele valdajale rendiks; Riigitulud kasvasid - Koormiste liigid Loonusrent - osa saagist tuli mõisale anda; Teotöö Riigimaks - Olukord pärast reduktsiooni 1681. aastal päästis Karl XI eesti talupojad pärisorjusest vabaks; Mõisnikud ei tohtinud talupoegi mõisatest välja visata ja koormisi tõsta; Õigus mõisnikud kohtusse kaevata; Talupojad võisid vabalt tegevusala valida ja ka kooli minna - Näljahäda 17. sajandi lõpus Suur nälg 1695-1697 Eestis, näljahäda üle terve Euroopa; Vihmased suved ja külmad ning väga lumised talved;
jagatud laiali peale rootsi võimu kehtestamist lõuna eesti privileegid pole nii selged ja seal hakatakse maid võtma kuninga kontrolli alla mis on tehtud enne rootsi võimu siin kehtestamist kui kuninga kontorlli all olev maa ja sellest tulev raha on väheseks jäänud, aga aadlil mõlemat palju, kogub ta võimu ja siis kujutab ta ohtu kuningale Karl XI - rootsi absolutistlik kuningas 1660-1697 1672 hakkab valitsema, seni valitseti tema eest reduktsioon hakkab pihta 1681 aastal seda selgitab rahanälg milles rootsi on riik suur ja vaja kaitsta, aga raha pole ja see läänidena välja jagatud haarab võimu üpris suures ulatuses enda kätte kuningas tõrjub riigi ja maapäeva kõrvale, eirab neid ja ei tee nende rollist välja, hakkab ise otsuseid tegema aadlikele ta tegevus ei meeldi talupoegadele ja linnaelanikele kuninga tegeuvs südamelähedasem aadlikele ei meeldi valduste tagasi võtmine Eeldus: maksutulude vähenemine
milledest populaarseimaks said põnevad ja lõbusad mõõga- ja mantlikomöödiad ("Koer heintel"). Peategelased olid julged ja hakkajad neiud, kes julgesid võidelda enda iseseisvuse ning tundevabaduse eest. Teise rühma moodustasid ajaloolised näidendid, mille sisuks oli hispaania rahva minevik. Kolmandaks rühmaks olid audraamad ("Sevilla täht"). Lope de Vega polnud eriti psühholoogiline kirjanik. Pedro Calderon de la Barca (1600-1681) loominguga saavutas Hispaania teater oma tipu ning vajus seejärel unustusse. Repertuaari kuulus ligi 200 lavateost ning esindatud olid kõik näidendiliigid. Tuntuimaks näidendiks on "Elu on Unenägu", mida on võrreldud Shakespeare'i "Hamletiga". Klassitsismis (17 saj. lõpp Prantsusmaal) võeti eeskuju antiikkirjandusest, rõhutades selgust ja lihtsust. Jean Bapiste Moliére (Poquellini) (1622-1673) sündis Pariisis, tema isa oli vaiba- ja mööblipoodnik.
Majandus 1.Panganduse alused. Raha ja panganduse ajalugu. Raha roll majanduses. Rahale esitatavad nõuded. Bartertehing. Kliiringtehing. Raha ajalugu: 1265. vermiti Eestis esimesed rahad; 1681. vermiti viimased mündid Eestis; 1918. tuli kasutusele I Eesti raha, mark; 1928. võeti esmakordselt kasutusele Eesti kroon; 1933. krooni väärtust suurendati; 1940. võeti kasutusele vene rubla; 1947. viidi läbi rahareform, rublad vahetati uute rublade vastu; 1961. rahareform, vana rubla vahetati vene rubla vastu 1:10; 1989. IME ehk Ise Majandav Eesti, tekkis sularaha kriis, võeti kasutusele talongid; 1992. kehtib Eestis kroon
Õukonna elu Louis XIV oli elanud 1647-1650 aastatel majanduslikel põhjustel Palais-Royalis. Seejärel koliti õukonnaga valmimata Louvre. 1664. aastal sai Colbert peaintendandiks ning asus esimese asjana korda seadma Louvre. Colbert soovis, et kuningas seoks ennast pealinnaga, aga Louis ei sallinud Pariisi, sest ta oli kogenud seal fronde-aegseid rahvarahutusi. Kuningas laskis ehitada 18 km kaugusele Pariisist Versailles'i uue lossi. Sinna koliti 1681. aastal kogu õukonnaga. Residents oli väga ülerahvastatud: seal oli küll 2000 ruumi, kuid sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, lisaks veel teenindav personaal. Õukondlased kandsid uhkeid tiitleid, kuid täitsid enamasti tühiseid ülesandeid. Sellel ajal oli Versaille Prantsusmaa keskpunkt: Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Louis XIV soosis kunstide arengut, tema õukonnas oli mitmeid muusikuid ning kirjanike.
71 222.2 454.2 939.7 1449 420.2 2.202 225.1 455.1 803.7 8. ül 1440.9 420.4 2.021 217.4 455.3 803.1 3201.5 626.3 14.369 552.3 455.3 2022.9 1673.8 402.6 3.092 261.4 455.7 1009.8 1651.5 410.1 2.36 233.6 455.8 1007.8 1553.9 382.1 3.382 249.2 457 922.6 1667.5 419.7 2.376 238.3 458 1009.5 1600.5 404.7 2.787 246.4 458.5 949.4 1414.7 372.4 0.869 215 459.1 827.3 9. ül 1681 395.2 3.943 288.7 459.2 997.1 1670.8 406.8 2.39 258.3 459.4 1005.7 1659 395.3 4.299 274.1 460 989.6 1543.1 381.6 3.157 245.3 461.1 916.2 1695 422.4 2.324 249.1 461.5 1023.5 1721.8 426.7 2.324 270.5 462.2 1024.6 1625.3 399.3 2.8 261.7 464 964.3 1432.9 364.9 1.036 225.7 464.6 842.3 1542.3 379.4 3.171 248.6 464.6 914.3 3085.1 621.1 9.235 467.7 464.9 1996.3 3147
annaabi.ee 
