10.56 45610224882 Jaanika Jaanika Kikkas 27.12.66 46612276192 Jaanika Jaanika Martverk 16.05.85 48505163793 Jaanika Jaanika Kallakmaa 18.01.55 45501183216 Jaanika Jaanika Treier 01.10.68 46810015059 Jaanika Jaanika Tosso 20.02.84 48402206221 Jaanika Jaanika Tedersoo 25.02.54 45402257776 Jaanika Jaanika Loendus 9 Jako Ots 23.02.71 37102234017 Jako Jako Riisalu 08.04.51 35104081390 Jako Jako Kuhi 12.10.56 35610126754 Jako Jako Karjust 07.08.67 36708076959 Jako Jako Räämet 05.11.72 37211058188 Jako Jako Mihhailov 30.06.89 38906304386 Jako Jako Rammul 05.12.71 37112051471 Jako Jako Vilipuu 31.12.52 35212315507 Jako Jako Süld 24.09.52 35209248589 Jako Jako Niit 12.06.71 37106128377 Jako
Tabelid. Päringud ja kokkuvõtted; otsifunktsio Kopeerida eelmisest tööst "kirjanurk". Sisestada oma andmed otsifunktsioonid Siia kirjutage oma üliõpilaskood kood: 164790 Variant Filter1 0 Filter2 4 Risttabel1 0 Risttabel2 kõik Kokkuvõte 4 Filtreerida arendatud filtri (advanced filter) abil teisele töölehele variantidega määratud andmed (2 päringut). Koostada kaks risttabelit (PivotTable) ja kokkuvõte (Subtotal). Vajadusel võib lisada tabelitesse lisaveerge valemitega abiandmete arvutamiseks. Leheküljel 'Abi' on tabelid, mida saab kasutada otsifunktsioonides vajalike andmete leidmiseks. NB! Valemites kasutada nimesid. Variandid leitakse üliõpilaskoodi numbri järgi, kirjutage see lahtrisse nimega kood. Variant 0 1 2 3 ...
76 37608086096 Jaagup Jaagup Öpik 08.08.80 38008085311 Jaagup Count 3 Jaan Jaan Sillmann 22.06.50 35006222151 Jaan Jaan Laidvee 11.02.85 38502118447 Jaan Jaan Palu 28.02.81 38102284334 Jaan Count 3 Jaanika Jaanika Ruuben 22.10.56 45610224882 Jaanika Jaanika Saarna 09.01.87 48701096121 Jaanika Count 2 Jako Jako Kuhi 12.10.56 35610126754 Jako Jako Laasik 13.06.77 37706132999 Jako Jako Riisalu 21.01.73 37301219871 Jako Jako Saarniit 19.04.70 37004191716 Jako Jako Karjust 07.08.67 36708076959 Jako Count 5 Jana Jana Svarts 11.12.63 46312111022 Jana Jana Karjust 07.12.57 45712073802 Jana Jana Tedersoo 25.02.78 47802254059
Average of Vanus isik tähtkuju 3 4 Grand Total Ambur 40 40 40 Jäär 38 39 39 Kaalud 40 37 38 Kaksikud 37 41 39 Kalad 37 38 37 Kaljukits 38 38 38 Lõvi 39 37 38 Neitsi 42 37 40 Skorpion 36 36 36 Sõnn 37 40 38 Veevalaja 38 42 40 Vähk 38 36 37 Grand Total 38 38 38 Nimi Sünniaeg Isikukood Sünnipäev Sünnikuu kuupäev Vanus Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 3 1 03.01.2008 58 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 2 3 02.03.2008 58 Kristjan Vassiljeva 14.03.50 35003...
Carl Ro be rt Jako bs o n 1841-1882 Carl Robert Jakobson Koolimees Kirjanik Poliitik Ajakirjanik Põllumees Aednik Mesinik Jahimees Florist Linnuvaatleja Metsnik Karjakasvataja... jne. Mesindus 1874.a. Ostis C.R. Jakobson Kurgja Talu ning hakkas seda ise majandama. 1877.a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. 19.saj. lõpul hakkas Eesti mesindus arenema. 19.saj. Lõpul 20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused Noorveiste üleskasvatus, lehmade pidamine, noorho...
RAKVERE LINNAVALITSUS Hr Jako Poll Teie 11.11.2013 nr 7-11/04/276 Rakvere linnavalitsus Tallinna tn 17 Meie 14.11.2013 nr 7-10/04/672 44 308 RAKVERE Laste mängumaa loomine Rakveres Lugupeetud Heili Vellema Toetame laste mängumaa loomise projekti. Kuna ruumid ja sisustus peavad vastama kaasaegsetele turvanõuetele, ei ole Rakvere Linnavalitsusel hetkel sobivaid ruume pakkuda.
Poilased Koostas: Jako Ploom MMOP II Juhendaja: Erle Tüür Luua metsanduskool Kes on poilased? poilased (Chrysomelidae) on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega. enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. Millest toituvad? poilased on taimetoidulised toituvad põhiliselt taimede lehtedest kui poilasi on palju,võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida Poilaste vastsed vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku (see on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida) Eestis tunt...
Süsivesikud Autorid: Kevin Maranik Johannes Rooso Jako Luik Energia Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g,
Sünnikuu Nimi Sünniaeg Sugu aastaaeg Tähtkuju Elisabeth Mullari 25.10.1971 naine Sügis Kaljukits Marju Vaask 21.05.1951 naine Kevad Kaljukits Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi Kaljukits Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi Kaljukits Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi Kaljukits Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis Kaljukits Annemai Kodi 21.02.1961 naine Talv Kaljukits Risto Tosso 10.05.1981 mees Kevad Kaljukits Argo Järv 29.01.1954 mees Talv Kaljukits Toomas Lohk 3.01.1950 mees Talv Kaljukits Kairi Karjust 27.02.1951 naine Talv Kaljukits Marek Karu 19.10.1978 mees Sügis Kaljukits Naima Svarts 14.05.1954 naine Kevad Kaljukits Kaie Vaask 10.01.1975 naine Talv ...
Curriculum Vitae Carl Robert Jakobson Sünniaeg -ja koht :26.07.1841 Tartus Vanemad ja nende tegevusalad : isa oli Adam Jako- bson,kes pidas koolmeistri ametit . Õed ja vennad : Natalie Auguste Johanson-Pärna oli Tema õde ning ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend .. . Haridustee : alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue-Vändra valla kirjutajana. Karjäär : Jakobson liitus Peterburi patriootide ringiga ning alustas selle rühma mõjul tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotl...
Luua metsanduskool PRAKTIKAARUANN E Jako Ploom MMOP III 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ...........3 Praktikaaruanne............................................................................................................. ........4-5 Kokkuvõte............................
Second level rehe all" Third level Fourth level Fifth level 11. Klass Juhan Liiv Faktid e lus t · Juhan Liiv (J ohannes Liiv) · 30. 04. 1864 Alatskivi 01.12.1913 Kavastu-Koosa · Eesti luuletaja ja proosakirjanik · Ajalehtede Virulane , S akala ja Ole vik toimetuses · Vend Jako b Liiv · Elu viimased aastakümned vaimuhaige Ülevaade loomingust "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) Luules võib eristada "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) nelja suurt teemat: "Kogutud teosed" I-VIII (19211935) "Valitud luuletused" (1949) 1) lo o dus "Teosed" (1954, 1956) 2) armas tus "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" 3) is amaa (1964)
Antud aasta: 2020 Antud aasta Antud aasta Sünnikuu sünnipäeva sünnipäeva Nimi Sünniaeg Sugu aastaaeg kuupäev nädalapäev Elisabeth Mullari 25.10.1971 naine Sügis 25.10.2020 7 Marju Vaask 21.05.1951 naine Kevad 21.05.2020 4 Janet Parts 24.07.1974 naine Suvi 24.07.2020 5 Ivo Sonk 21.06.1986 mees Suvi 21.06.2020 7 Kristjan Jaanus 24.08.1957 mees Suvi 24.08.2020 1 Kairi Kulmar 23.09.1966 naine Sügis 23.09.202...
,,Sefiirist Loss" Ketlin Priilinn S IS UKO RD Autori tutvustus Põhisündmused Tegelaste tutvustus Meelejäävaim sündmus Meeldejäävaim lõik Soovitus Autori sõnum Mõtted, tunded AUTOR KETLIN PRIILINN sündinud 31. märtsil 1982 eesti kirjanik, tõlkija ning vabakutseline ajakirjanik tõlkinud neli teost inglise keelest eesti keelde teinud kaastööd ajalehele Äripäev 2004. aastal lõpetas ta Eesti- Ameerika Äriakadeemia rahvusvahelise turismi juhtimise PÕHIS ÜNDM US ED Inga-Kerstin läheb uude kooli Tutvub uute klassikaaslastega (ja ka J akobiga) J akob ja Inga-Kerstin hakkavad rohkem suhtlema Inga-Kerstin avastab J akobi saladuse Inga-Kerstin ja J akob käivad iga nädalavahetus baaris J akob ja Inga-Kerstin tutvuvad Andreasega ja Darjaga J akobit nähakse baarist välja tulemas Andreas visatakse kodust välja J akob lõpetab Andreasega suhtlemise J akob pekstakse läbi tema saladuse pärast...
Anne vanemad olid naabritega võrreldes mõnevõrra jõukamad ja Anne oma nooruses nägus neiu, kuigi kerge iludusveaga: hobuse kabjalöök oli purustanud lapsepõlves ta ninaluu. Tal olid ennem käinud isegi 8 kosjad, aga abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel traditsiooniline. Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Oma pulmades itkes Anne mitte kombe pärast vaid südamest. Aga hilisem elu hakkas laabuma. Mees Jako (Jakov) oli töökas ja heasüdamlik. Ka pere kasvas: Jako- naane ehk Jako Anne (setu traditsioonis hüüti vallalisi tütarlapsi isa nime järgi, seega kodukülas tunti meie laulikut tõenäoliselt Tihoni Anne'na; abielunaisi aga juba mehe nime järgi) sünnitas 9 last - 5 tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna.
ja Anne oma nooruses nägus Second level neiu, kuigi kerge iludusveaga: Third level hobuse kabjalöök oli purustanud Fourth level lapsepõlves ta ninaluu. Fifth level Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Hiljem elu hakkas laabuma. Mees Jako oli töökas ja heasüdamlik. Peres oli 9 last 5 tütart ja 4 poega. Elulugu Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne oli küll tuntud kui sõnaosav laulik, keda meeleldi kutsuti pulmadesse laulikuks, aga veel laiemalt teati teda ämmaemandana.
Võru Gümnaasium Jako Laidver TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Paula Solvak Võru 2018 1 Sisukord 2SISSEJUHATUS...................................................................................................... 2 3TERVISLIK TOITUMINE........................................................................................... 3 3.1Valgud............................................................................................................ 4 3.2Süsivesikud.................................................................................................... 4 3.2.1Suhkrud.................................................................................................... 5 3.2.2Kiudained................................................................................................. 5 3.3Rasvad, rasvhapped........................................
alueelle ja mitä rahan käyttöön otusta seurasi? - Orjuus oli talouden perusta = Miten taloudellinen vauraus loi pohjan Kreikan klassiselle kulttuurille. - Kreikkalaisten kulttuuri levisi laajalle hellenismin myötä = Miten Aleksanteri Suuri löi sodassa Persian ja valtasi suuria alueita Lähi-idästä. ROOMA LUKUINA - 753 eKr. Rooman synty (taru) - 509 eKr. tasavallan synty - 30 eKr. keisarikunta - 117 Rooma laajimmillaan - 395 Rooman jako: Länsi-Rooma ja Itä-Rooma (Bysantti) Antiikin historiaa etsi vastine Roomalle (4.2. ja 4.3.) Kreikka - Kaupunkivaltiot (polikset) - Välimeri kauppa-alue - Siirtolaisuus kulttuuri levisi - Orjatalous - Polisten väliset sodat - Viljantuonti Rooma - Yhtenäinen imperiumi - Välimerestä tuli sisämeri - Valloitukset - Orjatalous - Ulkoiset viholliset - Viljakauppa imperiumin sisällä AIKAKAUSIA OSA III KESKIAIKA (400-1500)
conven tional carrots. Cieślik E. 1995. Czynniki kształtujące zawartość azotanów and azotynów w ziemniakach. Duchań B., Hady S. 1992. Trzy przypadki methemoglobinemii w prezebiegu zatrucia azotanami. Elias T. 2012. Köögiviljade seostuvad saasteained. WWW] http://saasteainedkviljades.edicy.co/et (13.11.14) Hord N., Tang Y., Bryan N. 2009. Food sources of nitrates and nitrites: the physiologic context for potential health benefits. Janicki K. 1991. Woda pitna na wsi jako czynnik zdrowia lub choroby. Katan MB. 2009. Nitrate in foods: harmful or healthy? Kazimierczak R., Hallmann E., Rusaczonek A., Rembiałkowska E. 2008. Anioxidant content in black currants from organic and conventional cultivation. Lairon D., Termine E., Gauthier S., Trouilloud M., Lafont H., Hauton J. 1984. Effects of organic and mineral fertalization on the contents of vegetables in mineraks, vitamin C and nitrates. Mirvish S. 1993. Vitamin C inhibition of N-nitroso compounds formation.
Referaat Õppeaine: Informaatika Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Vaatamata Eesti aluspõhja suhteliselt lihtsale ehitusele, leidub siin siiski hulk tekkelt ja geoloogiliselt üldilmelt täiesti omanäolisi maavarasid. Nimetagem kasvõi meie savisid. Kas kasutame oma sitket maavara mõistlikult? Teame, et savist valmistatakse telliseid, kuivendustorusid, keraamikat jne. Missugused ja kus levivad Eestis savid ja kuidas neid kasutada, sellest ongi antud referaat. SAVI ÜLDISELOOMUSTUS Savi on sinakasroheline peenimate osakestega settekivim. Terakeste läbimõõt on tuhandikuosad millimeetrist, valdavalt 0,005-0,0002 mm. Ühes kuupsentimeetris on neid osakesi ligikaudu triljon. Seejuures ei kujuta saviosakesed endast meie tavamineraalide (kvarts, päevakivid jt. lisandid) mehaanilist peenenduspulbrit, vaid savimineraale. Need on kihtvõrega alumosilikaadid, milles räni, alumiiniumi ja hapniku aatomid ning hüdroksüüdioonid paiknevad kristallkeem...
riigivõimu Riigikokku esindajate valimise teel. 1920. aasta põhiseaduses oli rahval otsene õigus rahvakoosolekutel seaduse muudatusteks hääletada, kuid niid teeb seda nende eest Riigikogu. Samas praeguses arenevas ühiskonnas ongi nii arukam, sest otsese demokraatia vormis jääksid teised eluvaldkonnad soiku. Stabiilse ja kompetentse tippteenistuse võimalikkusest Eestis Autor: Jako Salla Käesolev artikkel räägib avalikust teenistusest kui avatud ja suletud süsteemist, tippjuhist kui sidemete loojast, motivatsioonist ja töökeskkonnast, erasektori populaarsusest, õigete inimeste õigetesse ametisse saamisest. Kui avalikus teenistuses rääkida avatud ja suletud süsteemidest, siis on jaotuse aluseks värbamisskeemid. Suletud ehk karjäärisüsteemis võetakse inimene tööle karjääri eesmärgil. Ta
Mazda 87HLM 6654 ELVAR LIIV EMT Audi 775IXI 18110 KÜLLI TEDREMA EMT Ford 736DFB 13507 ANTTI RÄNISOO EMT Mazda 332LHJ 10620 HELLE ADAMSON Tele2 Toyota 997LEG 4686 MARJE KULL Elisa Volkswagen 924WNX 17209 JÜRI LOOSAAR Elisa Volkswagen 169WRE 18410 EINO ROHTMETS EMT BMW 766XDM 14183 TIIA TÜVI Tele2 Ford 416GJO 7014 KOOL JAKO Elisa Honda 750RLI 17667 INDREK PENK Tele2 BMW 711WLT 8597 ANDRES SAAR EMT Mazda 649CNU 3706 GALINA KOZÔREVA Tele2 BMW 396WQQ 5430 INGA KALDVEE EMT Ford 572QBO 16472 MARIKA JÄRVE EMT Audi 231YYQ 5943 HANNA KUUSMANN EMT Ford 159XUL 15107 TEET KAALMA Elisa Ford 232SHK 14151 ALAR SALUM Tele2
nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised – tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised – sulestik tihe ja veekindel N. liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised – N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised – neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised – ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised – lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised – N. öösorr Selts pikatiivalised – väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares
6904604991 KÄRT KLEIMANN EMT 1900 0.6905008692 EINO ORG Elisa 2400 0.6910978716 CARTEN ASSOCIATE EMT 800 0.6942045901 UUNO PUUS Elisa 2900 0.6979700688 MARE PERNIK Tele2 2200 0.7009001364 PEETER RIISIK Elisa 2100 0.7047979202 RIINA REIMANN EMT 1500 0.7050832754 KRISTI TAMMET Tele2 2300 0.708010193 ANDRUS RÜÜTLI EMT 1200 0.7114288532 HANNA KUUSMANN EMT 1900 0.712203424 KOOL JAKO Elisa 500 0.7133499293 MARGIT NARITS Tele2 1300 0.7160019943 ÜLLE PURGA Elisa 1300 0.718633527 HARRY SAARM Elisa 2900 0.7275370021 KAIRE JOOSEP EMT 2700 0.7277840519 TIIU BELJAEVA Elisa 1300 0.7282080208 OLEV REI Tele2 1200 0.7288126061 AS TOPOIL Elisa 1800 0.7291179265 ALV MERE Elisa 200 0.7321630696 KAIRE SÕMER Tele2 2100 0.7346289325 SVEN PROTSIN Tele2 1400 0
Selts kurelised tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised sulestik tihe ja veekindel N. liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised N. öösorr Selts pikatiivalised väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares
Kooliõppust polnud ta kunagi saanud. Lugeda ta siiski oskas, aga mitte kirjutada. Laulma hakkas Liis juba kaheksa-aastaselt. Liis Alasilt on jäädvustatud 69 terviklikku regilaulu, millest suurem osa on pulmalaulud. Lauliku hääl oli kõrge ja tugev, sobiv koori eeslauljale - heliplaatidelgi kostab ta kaaslauljast üle. Liisist peeti lugu ka kui tublist tööinimesest ja tabava sõnaga jutustajast. Anne Vabarna (18771965) oli pärit Setumaalt, tuntud ka Jako Naane nime all. Ta sündis Peipsi järve kaldal Järvesuu vallas Võporsovo külas Tjopinkal. Pärast abiellumist kolis Anne Vabarna Värska lähedale. Ta oli kuulus setu laulik, lauluimä (nii on nimetatud vaid üksikuid, kõige kuulsamaid laulikuid). Anne oli harukordse võimega laulude looja ja improviseerija. Kirjutada ega lugeda ta ei osanud, seda enam mäletas kõike peast. Tema laule on palju üles kirjutatud ja helilindile jäädvustatud. Temalt on saadud üle 200 laulu
1995 2629 Traksmann Martin Pärnu 04:52:28 M21 1524 1336 Trees Margus Valga 04:21:54 M21 2007 1782 Treiberg Andrus Harju 04:53:11 M21 2193 2021 Treufeldt Marek Tartu 05:13:02 M21 1840 1973 Trolla Taavi Tartu 04:40:55 M21 1534 2475 Trummal Jevgeni Tallinn 04:22:18 M21 1269 2532 Truus Roland Pärnu 04:08:26 M21 850 808 Tsirp Priit Tartu 03:48:42 M21 2003 2457 Tsäko Jako Tallinn 04:53:04 M21 150 285 Tsäro Kermo Põlva 03:07:02 M21 Oksana Perova 13.11.2009 16 9 Tuisk Priit Põlva 02:47:39 M21 1273 1961 Tuuling Madis Tallinn 04:08:39 M21 1173 1059 Tuulmets Lennard Harju 04:04:26 M21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
