02.64 36402142922 Rein Kikkas 05.08.68 36808052366 Maret Riisalu 30.10.61 46110309899 Mihhail Randrüüt 01.09.53 35309011605 Veiko Karo 10.07.72 37207106321 Virve Roosimägi 15.02.70 47002151715 Sigrid Tosso 18.08.69 46908181858 Merle Karu 12.03.73 47303129221 Marina Jürimägi 21.04.69 46904211317 Gert Siirak 28.07.82 38207283486 Elisabeth Siirak 07.08.82 48208075933 Henn Laasik 23.04.78 37804236264 Jako Ots 23.02.71 37102234017 Natalja Kasemaa 04.10.82 48210047965 Sirli Kukk 22.07.52 45207229411 Erkki Kivima 18.08.84 38408189748 Krista Tosso 26.11.66 46611264944 Külli Siirak 23.07.65 46507231537 Allan Hunt 05.05.86 38605055045 Henn Lasn 30.09.61 36109309562 Marek Vassiljeva 29.05.81 38105292958 Tõnu Martverk 05.03.68 36803057369 Anna Saar 16.07.82 48207166492 Angelika Laidvee 09.02
Jana Müürsepp 31.07.82 48207319910 1 Virve Vrager 08.11.52 45211083816 1 Elisabeth Öpik 15.12.88 48812156107 1 Kaspar Tosso 15.05.72 37205158155 1 Elisabeth Siirak 07.08.82 48208075933 1 Kaimo Tammik 25.01.75 37501256995 1 Veiko Übi 01.04.63 36304011367 1 Kairi Karjust 27.02.51 45102275432 1 Tiia Sauga 13.03.67 46703134714 1 Eneli Veskus 09.01.76 47601098944 1 Jako Laasik 13.06.77 37706132999 1 Karin Sonk 03.03.88 48803036987 1 Hannes Siirak 15.11.74 37411156144 1 Allan Raidjõe 20.03.81 38103203091 1 Signe Jaansoo 03.08.87 48708037849 1 Andrus Joonas 04.07.84 38407041316 1 Kaie Karu 05.04.87 48704057198 1 Henn Kallakmaa 22.11.83 38311225878 1 Aire Kalinin 06.09.85 48509068675 1 Aivar Kasemaa 13.09.56 35609131235 1 Aleksandr Vrager 05.03
07.82 48207319910 1 3 Virve Vrager 08.11.52 45211083816 1 1 Elisabeth Öpik 15.12.88 48812156107 1 4 Kaspar Tosso 15.05.72 37205158155 1 4 Elisabeth Siirak 07.08.82 48208075933 1 2 Kaimo Tammik 25.01.75 37501256995 1 4 Veiko Übi 01.04.63 36304011367 1 1 Kairi Karjust 27.02.51 45102275432 1 6 Tiia Sauga 13.03.67 46703134714 1 3 Eneli Veskus 09.01.76 47601098944 1 5 Jako Laasik 13.06.77 37706132999 1 5 Karin Sonk 03.03.88 48803036987 1 1 Hannes Siirak 15.11.74 37411156144 1 2 Allan Raidjõe 20.03.81 38103203091 1 8 Andrus Laidvee 24.08.78 37808245727 1 1 Signe Jaansoo 03.08.87 48708037849 1 1 Andrus Joonas 04.07.84 38407041316 1 6 Kaie Karu 05.04.87 48704057198 1 1 Henn Kallakmaa 22.11.83 38311225878 1 7 Aire Kalinin 06.09
11.50 35011278907 27 11 27.11.2008 58 Henn Ots 09.12.50 35012092104 9 12 09.12.2008 58 Risto Liivak 23.01.51 35101239050 23 1 23.01.2008 57 Mihhail Miron 26.02.51 35102266701 26 2 26.02.2008 57 Andres Joonas 06.03.51 35103064805 6 3 06.03.2008 57 Oliver Rammul 27.03.51 35103276763 27 3 27.03.2008 57 Jako Riisalu 08.04.51 35104081390 8 4 08.04.2008 57 Urmas Luhakooder 08.04.51 35104082120 8 4 08.04.2008 57 Erkki Lehtla 17.06.51 35106179644 17 6 17.06.2008 57 Rein Tosso 25.07.51 35107254839 25 7 25.07.2008 57 Kaimo Järv 31.07.51 35107315081 31 7 31.07.2008 57 Priit Ratassepp 31.07
Carl Ro be rt Jako bs o n 1841-1882 Carl Robert Jakobson Koolimees Kirjanik Poliitik Ajakirjanik Põllumees Aednik Mesinik Jahimees Florist Linnuvaatleja Metsnik Karjakasvataja... jne. Mesindus 1874.a. Ostis C.R. Jakobson Kurgja Talu ning hakkas seda ise majandama. 1877.a. Pärnu Eesti Põllumeeste Selts. 19.saj. lõpul hakkas Eesti mesindus arenema. 19.saj. Lõpul 20.saj. Põllundus 1868.a. ,,Veel mõni sõnapõllutöö asjust" 1867.a. ,,Teadus ja Seadus põllul" Teaduslikult põhjendatud viljavahelduslik külvikord. Selgitas välja kliimale sobivamad sordid. Linnukasvatus 1875.a. Pärnu Põllumeeste Seltsi selgituskõne 1876.a. ,,Hanid, nende kasulik kasvatamine ja nuumamine" Orlovi linnukasvatuse kool Hani Loomakasvatus Loomakasvatuse ökonoomilised alused Noorveiste üleskasvatus, lehmade pidamine, noorho...
RAKVERE LINNAVALITSUS Hr Jako Poll Teie 11.11.2013 nr 7-11/04/276 Rakvere linnavalitsus Tallinna tn 17 Meie 14.11.2013 nr 7-10/04/672 44 308 RAKVERE Laste mängumaa loomine Rakveres Lugupeetud Heili Vellema Toetame laste mängumaa loomise projekti. Kuna ruumid ja sisustus peavad vastama kaasaegsetele turvanõuetele, ei ole Rakvere Linnavalitsusel hetkel sobivaid ruume pakkuda.
Poilased Koostas: Jako Ploom MMOP II Juhendaja: Erle Tüür Luua metsanduskool Kes on poilased? poilased (Chrysomelidae) on sugukond väikesi värvilisi mardikaid, kes sarnanevad pisut lepatriinulastega. enamik poilasi on pikliku kehaga. Nad pole poolkerajad nagu lepatriinulased. Poilaste kõht on kumer, nende jalad ja tundlad on pikemad. Millest toituvad? poilased on taimetoidulised toituvad põhiliselt taimede lehtedest kui poilasi on palju,võivad nad taimede lehed rootsudeni paljaks närida Poilaste vastsed vastsed on jässaka ja kohmaka kehaga tõugud nad on väiksemate jalgade ja palju lühemate lõugadega kui lepatriinulaste tõugud nagu valmikud nii eritavad ka vastsed mürgist kehavedelikku (see on tõhus kaitse, mis võimaldab nendel aeglasevõitu õgarditel segamatult taimedel ronida) Eestis tunt...
Süsivesikud Autorid: Kevin Maranik Johannes Rooso Jako Luik Energia Kogu päevasest tarbitavast toiduenergiast peavad süsivesikud katma 5560%. Lisatavast suhkrust saadava energia osatähtsus ei tohiks ületada 10% päevasest toiduenergiast. Kogus Inimene, kelle energiavajadus on 2000 kcal, peaks päevas tarbima: 275 g kuni 300 g süsivesikuid. 2500 kcal päevase energiavajaduse juures on soovitatav päevane süsivesikute hulk 345375 g,
Veiko Karo 10.07.1972 mees Suvi Kaljukits Virve Roosimägi 15.02.1970 naine Talv Kaljukits Sigrid Tosso 18.08.1969 naine Suvi Kaljukits Merle Karu 12.03.1973 naine Kevad Kaljukits Marina Jürimägi 21.04.1969 naine Kevad Kaljukits Gert Siirak 28.07.1982 mees Suvi Kaljukits Elisabeth Siirak 7.08.1982 naine Suvi Kaljukits Henn Laasik 23.04.1978 mees Kevad Kaljukits Jako Ots 23.02.1971 mees Talv Kaljukits Natalja Kasemaa 4.10.1982 naine Sügis Kaljukits Sirli Kukk 22.07.1952 naine Suvi Kaljukits Erkki Kivima 18.08.1984 mees Suvi Kaljukits Krista Tosso 26.11.1966 naine Sügis Kaljukits Külli Siirak 23.07.1965 naine Suvi Kaljukits Allan Hunt 5.05.1986 mees Kevad Kaljukits Henn Lasn 30.09.1961 mees Sügis Kaljukits
Curriculum Vitae Carl Robert Jakobson Sünniaeg -ja koht :26.07.1841 Tartus Vanemad ja nende tegevusalad : isa oli Adam Jako- bson,kes pidas koolmeistri ametit . Õed ja vennad : Natalie Auguste Johanson-Pärna oli Tema õde ning ning Eduard Magnus Jakobson oli tema vend .. . Haridustee : alghariduse isalt ja kohalikus kihelkonnakoolis. Aastatel 18561859 õppis ta Valgas Cimze seminaris. Aastatel 18591862 oli ta isa järglasena Torma kihelkonnakooli õpetaja. Aastast 1864 töötas ta kooli- ja koduõpetajana Peterburis. 1865 omandas ta saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse
Luua metsanduskool PRAKTIKAARUANN E Jako Ploom MMOP III 2014 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... ...........3 Praktikaaruanne............................................................................................................. ........4-5 Kokkuvõte...........................
Second level rehe all" Third level Fourth level Fifth level 11. Klass Juhan Liiv Faktid e lus t · Juhan Liiv (J ohannes Liiv) · 30. 04. 1864 Alatskivi 01.12.1913 Kavastu-Koosa · Eesti luuletaja ja proosakirjanik · Ajalehtede Virulane , S akala ja Ole vik toimetuses · Vend Jako b Liiv · Elu viimased aastakümned vaimuhaige Ülevaade loomingust "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) Luules võib eristada "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) nelja suurt teemat: "Kogutud teosed" I-VIII (19211935) "Valitud luuletused" (1949) 1) lo o dus "Teosed" (1954, 1956) 2) armas tus "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" 3) is amaa (1964)
naine kevadel ja suvel sündinud Suvi 7.08.2020naiste nimed. 5 Henn Laasik Filter 2: 23.04.1978 mees väljastada 1950-ndatel Kevad sündinud inimesed 23.04.2020 perekonnanimega4 Parts Jako Ots 23.02.1971 mees Talv 23.02.2020 7 4. Kehtestage kontroll (valideerimine) sisestatavate inimeste andmetele Natalja Kasemaa 4.10.1982 naine Sügis 4.10.2020 7 Veerus Sugu valida naine või mees. Sirli Kukk 22.07.1952 naine Suvi 22.07.2020
KERS TIN Kuskil 16-17 aastane tüdruk Pruunid juuksed Kõhn Sõbralik J ulge Kogub portselannukke JAKOB 17 aastane poiss Blondid juuksed Kõhn Pikk Nägi oma vanuse kohta noorem välja Erinevad hobid (nt kogub marke) MEELDEJÄÄVAIM LÕIK Ars t jäi ko rraks o ts e kui kõ hkle ma, e nt pig is tas s iis huule d kõ vas ti ko kku. Te ma näg u me e nutas mas ki. "Jako b Kruus e s uri e ile ö ö s e l ajuve re jo o ks u tag ajärje l." MEELDEJÄÄVAIM S ÜNDMUS ... ...oli siis, kui Inga Kerstin nägi esimest korda J akobit. See meeldis sellepärast, kuna Inga-Kerstin kirjeldas J akobit nii meeldejäävalt, mis tekitas just rohkem huvi raamatu vastu. S OOVITUS S o o vitan lug e da inims e te l: ...kellel on avatud mõtlemine, kes on huvitatud natukese teistsugusest elust, kes tahaksid rohkem
Anne vanemad olid naabritega võrreldes mõnevõrra jõukamad ja Anne oma nooruses nägus neiu, kuigi kerge iludusveaga: hobuse kabjalöök oli purustanud lapsepõlves ta ninaluu. Tal olid ennem käinud isegi 8 kosjad, aga abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel traditsiooniline. Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Oma pulmades itkes Anne mitte kombe pärast vaid südamest. Aga hilisem elu hakkas laabuma. Mees Jako (Jakov) oli töökas ja heasüdamlik. Ka pere kasvas: Jako- naane ehk Jako Anne (setu traditsioonis hüüti vallalisi tütarlapsi isa nime järgi, seega kodukülas tunti meie laulikut tõenäoliselt Tihoni Anne'na; abielunaisi aga juba mehe nime järgi) sünnitas 9 last - 5 tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna.
ja Anne oma nooruses nägus Second level neiu, kuigi kerge iludusveaga: Third level hobuse kabjalöök oli purustanud Fourth level lapsepõlves ta ninaluu. Fifth level Annele oli meheleminek endast vanemale mehele üsna vastu tahtmist. Hiljem elu hakkas laabuma. Mees Jako oli töökas ja heasüdamlik. Peres oli 9 last 5 tütart ja 4 poega. Elulugu Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne oli küll tuntud kui sõnaosav laulik, keda meeleldi kutsuti pulmadesse laulikuks, aga veel laiemalt teati teda ämmaemandana.
Võru Gümnaasium Jako Laidver TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Paula Solvak Võru 2018 1 Sisukord 2SISSEJUHATUS...................................................................................................... 2 3TERVISLIK TOITUMINE........................................................................................... 3 3.1Valgud............................................................................................................ 4 3.2Süsivesikud.................................................................................................... 4 3.2.1Suhkrud.................................................................................................... 5 3.2.2Kiudained................................................................................................. 5 3.3Rasvad, rasvhapped........................................
alueelle ja mitä rahan käyttöön otusta seurasi? - Orjuus oli talouden perusta = Miten taloudellinen vauraus loi pohjan Kreikan klassiselle kulttuurille. - Kreikkalaisten kulttuuri levisi laajalle hellenismin myötä = Miten Aleksanteri Suuri löi sodassa Persian ja valtasi suuria alueita Lähi-idästä. ROOMA LUKUINA - 753 eKr. Rooman synty (taru) - 509 eKr. tasavallan synty - 30 eKr. keisarikunta - 117 Rooma laajimmillaan - 395 Rooman jako: Länsi-Rooma ja Itä-Rooma (Bysantti) Antiikin historiaa etsi vastine Roomalle (4.2. ja 4.3.) Kreikka - Kaupunkivaltiot (polikset) - Välimeri kauppa-alue - Siirtolaisuus kulttuuri levisi - Orjatalous - Polisten väliset sodat - Viljantuonti Rooma - Yhtenäinen imperiumi - Välimerestä tuli sisämeri - Valloitukset - Orjatalous - Ulkoiset viholliset - Viljakauppa imperiumin sisällä AIKAKAUSIA OSA III KESKIAIKA (400-1500)
conven tional carrots. Cieślik E. 1995. Czynniki kształtujące zawartość azotanów and azotynów w ziemniakach. Duchań B., Hady S. 1992. Trzy przypadki methemoglobinemii w prezebiegu zatrucia azotanami. Elias T. 2012. Köögiviljade seostuvad saasteained. WWW] http://saasteainedkviljades.edicy.co/et (13.11.14) Hord N., Tang Y., Bryan N. 2009. Food sources of nitrates and nitrites: the physiologic context for potential health benefits. Janicki K. 1991. Woda pitna na wsi jako czynnik zdrowia lub choroby. Katan MB. 2009. Nitrate in foods: harmful or healthy? Kazimierczak R., Hallmann E., Rusaczonek A., Rembiałkowska E. 2008. Anioxidant content in black currants from organic and conventional cultivation. Lairon D., Termine E., Gauthier S., Trouilloud M., Lafont H., Hauton J. 1984. Effects of organic and mineral fertalization on the contents of vegetables in mineraks, vitamin C and nitrates. Mirvish S. 1993. Vitamin C inhibition of N-nitroso compounds formation.
Kindlasti tuleks jälgida, et kõrgema kvaliteediga savisid ei raisataks. Meil on veel ka perspektiivikaid alasid, kus võib leida uusi savide leiukohti. Savitoodetel ja savist ehitusmaterjalidel on kindlasti perspektiivi, arvestades viimastel aastatel tõusvat ökoloogiliste tehnoloogiate populaarsuse kasvu. KASUTATUD KIRJANDUS 20Mäemajandus/Reinsalu,E. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, 1998 Ajakiri ,,Ehitaja", 2003 Eesti savi töösturite käsiraamat/Jako Geza, Tallinn: Riigi Kunstitööstuskool, 1933 Mida teame sinisavist/Pirrus,E. Eesti Loodus, 11, 1973 Kaoliniiti sisaldavad savid Lõuna-Eesti hinnalisemaid maavarasid/Pirrus,E. Liivimaa Geoloogia, Tartu 1995, lk. 85-94 Pirrus, E. & Tallinn, K. Savi meie rikkus ja vaesus (13). Eesti Loodus 2,3,4, 1993 Tallinn, K., Räägel, V., Kurik, H. Joosu. Savileiukoht ja devoni kivistised. Eesti Loodus 12, 1970 INTERNET http://lepo.it.da.ut.ee/~mrattas/EMKTwebsite/Referaadid/repp_savi.htm
riigivõimu Riigikokku esindajate valimise teel. 1920. aasta põhiseaduses oli rahval otsene õigus rahvakoosolekutel seaduse muudatusteks hääletada, kuid niid teeb seda nende eest Riigikogu. Samas praeguses arenevas ühiskonnas ongi nii arukam, sest otsese demokraatia vormis jääksid teised eluvaldkonnad soiku. Stabiilse ja kompetentse tippteenistuse võimalikkusest Eestis Autor: Jako Salla Käesolev artikkel räägib avalikust teenistusest kui avatud ja suletud süsteemist, tippjuhist kui sidemete loojast, motivatsioonist ja töökeskkonnast, erasektori populaarsusest, õigete inimeste õigetesse ametisse saamisest. Kui avalikus teenistuses rääkida avatud ja suletud süsteemidest, siis on jaotuse aluseks värbamisskeemid. Suletud ehk karjäärisüsteemis võetakse inimene tööle karjääri eesmärgil. Ta
Heiki Tammoja VII 508 620 3752 Helar Niilo VII 305 620 3800 Heljut Kalda VII 303 620 3800 Ilda Timmerman VII 402 620 3700 Indrek Roasto VII 405 620 3703 Ingo Valgma VII 205 620 3851 Ivo Palu VII 509 620 3769 Jaan Järvik VII 301 620 3801 Jaan Niitsoo VII 511 620 3754 Jako Kilter VII 505 620 3765 Janis Zakis VII 111 Jelena Suvalova VII 509 620 3769 Jevgeni Sklovski VII 303 620 3800 Juhan Valtin VII 232 620 3547 Jüri-Rivaldo Pastarus VII 207 620 3855 Karin Robam VII 204 620 3850 Kuno Janson VII 304 620 3800 Lauri Kütt VII 311 620 3802
nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised – tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised – sulestik tihe ja veekindel N. liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised – N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised – neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised – ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised – lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised – N. öösorr Selts pikatiivalised – väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares
Helar Niilo VII 305 620 3800 Heljut Kalda VII 303 620 3800 Ilda Timmerman VII 402 620 3700 Indrek Roasto VII 405 620 3703 Ingo Valgma VII 205 620 3851 Ivo Palu VII 509 620 3769 Jaan Järvik VII 301 620 3801 Jaan Niitsoo VII 511 620 3754 Jako Kilter VII 505 620 3765 Janis Zakis VII 111 Jelena Šuvalova VII 509 620 3769 Jevgeni Šklovski VII 303 620 3800 Juhan Valtin VII 232 620 3547 Jüri-Rivaldo Pastarus VII 207 620 3855 Karin Robam VII 204 620 3850 Kuno Janson VII 304 620 3800 Lauri Kütt VII 311 620 3802 Lembit Krumm VII 512 620 3759
Selts kurelised tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised sulestik tihe ja veekindel N. liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised N. öösorr Selts pikatiivalised väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares
Kooliõppust polnud ta kunagi saanud. Lugeda ta siiski oskas, aga mitte kirjutada. Laulma hakkas Liis juba kaheksa-aastaselt. Liis Alasilt on jäädvustatud 69 terviklikku regilaulu, millest suurem osa on pulmalaulud. Lauliku hääl oli kõrge ja tugev, sobiv koori eeslauljale - heliplaatidelgi kostab ta kaaslauljast üle. Liisist peeti lugu ka kui tublist tööinimesest ja tabava sõnaga jutustajast. Anne Vabarna (18771965) oli pärit Setumaalt, tuntud ka Jako Naane nime all. Ta sündis Peipsi järve kaldal Järvesuu vallas Võporsovo külas Tjopinkal. Pärast abiellumist kolis Anne Vabarna Värska lähedale. Ta oli kuulus setu laulik, lauluimä (nii on nimetatud vaid üksikuid, kõige kuulsamaid laulikuid). Anne oli harukordse võimega laulude looja ja improviseerija. Kirjutada ega lugeda ta ei osanud, seda enam mäletas kõike peast. Tema laule on palju üles kirjutatud ja helilindile jäädvustatud. Temalt on saadud üle 200 laulu
1995 2629 Traksmann Martin Pärnu 04:52:28 M21 1524 1336 Trees Margus Valga 04:21:54 M21 2007 1782 Treiberg Andrus Harju 04:53:11 M21 2193 2021 Treufeldt Marek Tartu 05:13:02 M21 1840 1973 Trolla Taavi Tartu 04:40:55 M21 1534 2475 Trummal Jevgeni Tallinn 04:22:18 M21 1269 2532 Truus Roland Pärnu 04:08:26 M21 850 808 Tsirp Priit Tartu 03:48:42 M21 2003 2457 Tsäko Jako Tallinn 04:53:04 M21 150 285 Tsäro Kermo Põlva 03:07:02 M21 Oksana Perova 13.11.2009 16 9 Tuisk Priit Põlva 02:47:39 M21 1273 1961 Tuuling Madis Tallinn 04:08:39 M21 1173 1059 Tuulmets Lennard Harju 04:04:26 M21
annaabi.ee 
