..16 päeva. Vastsete areng 5 päeva moondeni on pikk, kestes 80... 90 päeva. Kui vee temperatuur langeb 5...6 °C-ni, siis kulleste areng peatub. Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused, äsjamoondunud noored konnad on 1,5...2,5 cm pikkused, talvituma minnes on nad 2...3 cm pikkused. Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal, kui kehapikkus isastel on 8...9, emastel 9...10 cm. Looduses elab 6...7 aastat vanaks. Koht ökosüsteemis Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid, kajakad; täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad, rebased, saarmad, kured, kaladest säga ja koha. Ohustatus ja kaitse Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani läbi külmuvad. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Pildid
(Kadrina) Kevadistele rändlindudele tuleb öelda: "Tere, tere, linnukesed, tulite jälle meile tagasi!" (Kadrina) "Teretere, linnukene, kauge teekonna lõpetaja!" Nii öeldi kevadel lindudele, kes tulid. (Kodavere) Ära kulli sega, kui ta üleval hiirt, ussi või rotti passib. (Saaremaa) LÕOKE TOOB LÕUNASOOJA,PÄÄSUKE TOOB PÄEVASOOJA ÖÖBIK , SEE TOOB ÖÖSOOJA . (Paistu) Hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu, õhtu õnnekägu. Harakas laulab haigust, vares laulab vaesust. Kui kured kisendavad, tuleb kurja ilma. Kui luiged madalalt lendavad, siis tuleb madal talv; kui luiged kõrgelt lendavad, siis tuleb sügav talv. Kui vares 3 korda vaagub, siis tuleb kevad. (Saarde) Parem varblane peos kui tuvi katusel Linavästrik taob jõejää oma pika sabaga puruks. Luiged viivad lume. Kägu kukub lehed puusse. Kui pääsuke lendab tuppa, siis juhtub midagi väga halba. Kui lind kakab peale, see toob õnne. Harakas maja ümber askeldamas toob halba õnne
kulleste areng peatub. Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused, äsjamoondunud noored konnad on 1,5...2,5 cm pikkused, talvituma minnes on nad 2...3 cm pikkused. Järvekonn saab suguküpseks 3. eluaastal, kui kehapikkus isastel on 8...9, emastel 9...10 cm. Looduses elab 6...7 aastat vanaks. Koht Kullestest toituvad nastikud, kured, pardid, kajakad; ökosüsteemis täiskasvanud loomadele on vaenlasteks konnakotkad, rebased, saarmad, kured, kaladest säga ja koha. Ohustatus ja Ohustavalt mõjub elupaikade hävimine veekogude kaitse reostumise tõttu väetiste ja taimekaitsevahenditega. Vee kvaliteedi halvenemise tõttu kulleste arvukus langeb. Võivad hukkuda ka talvel, kui veekogud põhjani läbi
1983-4"üks rohutirts läks kõndima" 1957 valikkogu ,,üks rohutirts läks kõndima" Liigitus e. niidu järgi aastaaegadeks või onomatopeetilised 9loodushääli helisid jäljendavad)"kevadrööm" ,,aasal õitseb mahlakann" ,,manni laul" ,,kured tulevad" ,,kevadel" Külaefektiga ,,laps ja tuul" ,,heinaaeg on ikka nii" Veel luuletusi: Läte; Tipa kooliteel; Koju; Juss päiksele; Kured tulevad!; Hällilaul. Karjapoiss hüüab; Killa, kõlla!; Mää..; Notsu laul; Varblaste laul kevadel; Tilluke kukk; Iitsi-kass ja Kiitsi-kass; Jönes pikk.kõrv; tibukese unenägu; Õhtulaul. Heinaaeg on ikka nii; Sõit; Marjule; juss oli väike peremees..; Miilu ja Kiisu; Patsu, patsu, kooki; Emakene; Kiire sõit; Mängust väsinule; Aha ai, aha pai; Pimesikk; tipa-tapa hällilaul; Paia-paia. Oi suvi, õnnis laste maa; Väike rohutirts, Väikese jänese tarkus,
läinud - Eesti Loodus, nr. 10, lk 10. Suuremosa sookure kogumikke alustavad rännet talvitumisalale septembris või novembris. Liikuma hakatakse varahommikul. Lennatakse kogu päev õhtuni välja ning vahel ka öösel. Kõige parem ilm rändeks on selge ja tuulevaikne ilm. Parvedes on mõnikümmend kuni paarsada lindu. Rändelennu faas võib olla paarsada kuni tuhat kilomeetrit. Selline vahemaa läbitakse mõne päeva kuni nädalaga. Soodsa ilma ja suure tahtmise korral võivad kured lennata puhkamata kuni viissada kilomeetrit. Rändepeatus kestab umbes kaks nädalat. Eesti kured lendavad enamasti Hispaaniasse, Prantsusmaale, Itaaliasse või Põhja- Aafrikasse. Peatutakse enamasti pikemalt Saksamaal, Prantsusmaal ning Ungaris. Suurimaks rändekauguseks on seni mõõdetud 3600 kilomeetrit 2005. aastal. [ 4 ] Talvitusaladel viibivad sookured novembrist märtsini. Kokku viibitakse pesitusaladel umbes kuus kuud
Tallinna loomaaed Loomaaiast üldiselt Tallinna loomaaed avati 25. augustil 1939 pindala on ca 89 ha 31.12.2010 seisuga oli Tallinna loomaaia kollektsioonis 7865 isendit 578 liigist/alamliigist Diretkor on Mati Kaal Loomaaia osad Troopikamaja Kullimägi Elevandimaja Kaug-Ida Sise-Aasia Faasanid Alpinaarium Boreaalium Lõuna-Ameerika Polaarium Linnutiik Insektaarium Kured Laste loomaaed(suvel) Elevandimaja avati 1989 Tallinna Loomaaia 50. sünnipäevaks Hoones saab näha elevante ninasarvikuid ja jõehobusid ja ka roomajaid ja pisinärilisi. Hoones elab kolm elevanti: kaks emast Draay ja Fien ning isane Carl Carl - Toetajad Tallinna loomaaeda toetab ligikaudu: 50 firmat (McDonald's) 20 õppeasutust(Gustav Adolfi Gümnaasium ) 20 eraisikut. Lisaks on ka teisi toetajaid (Saku Läte) Sih...
MERLE KARUSOO Ta on koostanud dokumentaal materjalil põhinevaid lavatekste, avaldanud teatri- ja ühiskonnateemalisi artikleid ning algatanud 1980. aastate lõpus Eesti elulugude kogumise. Karusoo oli üks esimesi, kes nõukogude reziimiaja lõpupoole pöördus vabatruppide poole. Hetkel Eesti Draamateatris töötav Karusoo on varem lavastajana tööl olnud Draamateatris (197678), Eesti Riiklikus Noorsooteatris (197883); 199899 oli ta Eesti Draamateatri juht. Karusoo teatridramaturgia lähtub arusaamast, et just teatri kaudu ja vahenditega saab vaadelda ja analüüsida ühiskonda ning selle probleeme. Vaieldamatult ühe Eesti kõige jõulisema teatrikeele ja mõtlemisega lavastajana esindab ta pea ainukesena kohalikku sotsiaaluurimusliku teatri suunda. Karusoo teatrit võiks iseloomustada kui detailitäpset, lakoonilist ja vaatajat süviti puudutavat. Karusoo on lavastanud vaid üksikuid teiste autorite näidendeid. Enamasti koos trupiga kogutud d...
Purjetamisega on 21. sajandi alguses on seotud omaette tööstusharud alates aluste ehitamisest, millest väiksemad on purjelauad ja svertapaadid, keskmist mõõtu on kiiljahid ning suuremaid purjekaid ehitatakse laevadena kõikide laevaehituse tavade ja rahvusvaheliste kokkulepete kohaselt. Purilend ehk purilendamine on mootorita vabalend õhust raskemal lennuaparaadil purilennukil, kasutades selleks kõiki tõusvate õhuvoolude liike. Ka linnud, sagedamini röövlinnud, kured ja kajakad, lendavad energia kokkuhoiuks purilennu põhimõttel, kattes niiviisi pikki vahemaid. Purilend on mitmekülgne huvitav harrastus. Purilennus peetakse võistlusi, ka purilennu maailmameistrivõistlusi. Taganttuul aitab suurendada sportlase kiirust aladel nagu 100/200 m jooks, 100/110 m tõkkejooks, kolmikhüpe ja kaugushüpe. Kergejõustike aladel maksimaalne tuulekiirus võib olla 2 m/s. Kui tuul ületab selle kiiruse, siis ei saa neid rekorditesse registreerida. https://en.wikipedia
Sõnades mul, sul, tal, kirjutatakse l ühe tähega. Lause algab suure algustähega. See on minu kodulinn. Lapsed õpivad koolis. Kõik nimed ja kohanimed kirjutatakse suure algustähega. Minu kodulinn on Valga. Mina, Tiina ja Mati läheme Tartusse teatrisse. Kõik ametinimetused, sugulaste-, tuttavate-, loomade-, lindude nimetused kirjutatakse väikese algustähega. Mulle meeldib meie gümnaasium. Minu onu Antsul on kass Mirri ja tädi Ellel koer Pontu. Talveks lendavad ära pääsukesed, kured, haned. Sõna ja silbi alguses kaashääliku ees ning sõna või silbi lõpus kirjutame i isa, ilus, igav, imestama tõi, võti, appi, Mari Sõna ja silbi alguses täishääliku ees kirjutame j jalg, jõgi, Jüri, jookseb pa/ja/tab, kir/jel/dab, ko/ju, har/ju/tus
Ta saatis linnu oma kokale, kelle nimi oli Chichibio. Kokk hakkas seda peremehele õhtusöögiks valmistama. Kööki tuli kohalik naine Brunetta. Ta meeldis kokale. Brunetta palus üht kurekintsu. Kokk andis lõpuks alla. Õhtusöögil peremees märkas kadunud kintsu ja päris kokalt aru. Kokk ütles, et kõigil kurgedel on ainult üks jalg ja lubas seda hiljem tõestada. Nad läksid kurgesid otsima ja leidsid ka mõned, kes seisid ühel jalal. Peremees ehmatas neid ning kured lasid teise jala alla. Kokk ütles vabanduseks: “Jah, muidugi, härra, aga eilseid kurgesid te ju ei ehmatanud. Oleksite seda teinud, oleks seegi teise jala alla lasknud, nagu need siin.” Peremees hakkas naerma ja tänu sellele sai kokale andeks antud.
§ Põhja-Aafrikast Põhja-Euroopani § Eestis on levila põhjapiiril, asustades Peipsi -Pihkva järve kaldapiirkondi või sinna suubuvate jõgede vesikondi Ohustatus ja kaitse § On Eestis haruldane § Kuulub kaitsealuste liikide I kategooriasse § Saastav inimtegevus hävitab kudemispaiku, mis tõttu on nad ohustatud § Võivad hukkuda ka lumevaestel ja külmadel talvedel Vaenlased § Rebased § Mägrad § Siilid § Kured § Ja teised kahepaiksetest toituvad linnud Muud huvitavat § Keel on väheliikuv ning pikalt suu põhja kinnitunud § Ainsaks kaitsevahendiks on kõrvatagused mürginäärmed, millest ohu korral paiskub välja terava lõhnaga mõru ja põletav aine § Kudemise ajal kutsuvad isased emasloomi, krooksudes õrna trillerdava häälega ja nende kurgu alla on moodustunud suur valkjas kõlapõis Materjali leidsin § www.bio.edu.ee/loomad/2paiksed/2pindex.htm §
Jõulud vanasti Jõulud olid algselt pööripäevapühad. See oli aeg, mil valgus sai pimeduse üle võidu. Võib arvata, et jõulud on seotud päikesekultusega. Pööripäevapüha on olnud pea- aegu kõikidel rahvastel ja on väga iidne. Vanasti arvati, et just pöördelisel ajal võib muu- tuda inimese käekäik kuni järgmise pööripäevani, ning sellega olid seotud ka uskumused ning kultused. Vanasti olid jõulud rahulikumad. Pered tulid kokku, söödi verivorsti, räägiti jõulu- jutte...Pühadel oli mõte, tuum, mida praegu paljude inimeste arvates kahjuks ei ole.On tunne, nagu oleks meisse sisendatud, et jõulude eel peab mööda poode ringi tormama ja kinke ostma. Pühade tähendus kaob, sest see ei väljendu kindlasti mitte ainult kingitustes. Muidugi on kinkide tegemine ilus, ostubuum selle juures aga mitte. Kaupmehed ongi põhi- lised "hulluse" algatajad. Nad leiutavad igasuguseid nippe, kuidas inimesi kauplustesse...
Veelinnud Helle-mari Ojasoo 9.klass Juhendaja: Age Kõiveer 03.11.2010 Sisukord Lk1. Tiitelleht Lk2. sisukord Lk3. Sissejuhatus Lk4 veelinnud Lk5. Toitumine Lk6. Suled Lk7. Pulmamäng Lk8. Huvitavaid fakte veelindudest üle maailma Sissejuhatus: Selle referaadi teema koostamisel võtsin aluseks veelinnud, neist täpsemalt olen kirjutanud siia referaati.Tuntuimad veelinnud nende pesitsemine ja paiknemine, ning palju muud.Olen kasutanud informatsiooni jaoks nii raamatuid kui ka internetti. VEELINNUD Järvede, jõgede ja märgalade läheduses, kus on palju toitu, elab hulgaliselt veelinde. Paljud sukelduvad toidu otsi...
Laste kasvatamine Koostajad: Ene Zenkevics ja Aliin Sepp Kuressaare 2009 Pere suurus Lapsi oli palju Tütreid ei soovitud Lapsi saadi algul veest, pärast tõid kured Rasedus ja sünnitamine Rasedatele oli lubatud raskest tööst hoiduda Raseduse ajal ei tohtind vihastuda, võis sündida närviline või kergesti ärrituv laps Sünnitati saunas Ämmaks oli vanem naine Lapse isa sünnituse juures ei viibind Õnne ei soovitud, küsiti, kas on ,,peremees või minia?" /"kas isa abi või ema abi?" Pärast sünnitust Kuus nädalat oli tite-ema aeg Ema ei tohtinud käia külas ega kirikus
,,Aeg on teele minna, pääsud, kurekesed!" Aga mahajääjail oma murekesed. Sügis on ju edev silma paista soovib- ühel vahtralehel kõiki värve proovib. Aga üle kõige armastab ta kulda, paiskab seda õhku, rentslisse ja mulda. KUULE; KAS SEE ONGI SÜGIS? Aivar Pohlak Kuule, kas see ongi sügis siiruviiruline? See, kes haavalehte nügis, ütles talle: ,,Mine!" See, kes teele saatis kured, tuuled vihased, kes toob uued rõõmud-mured, kutsub tihaseid. OKTOOBER Maimu Linnamägi Nõmm alles kanarbikulilla, pahlad põlles, loodab marjulist. Lõoke lendas üle laulusilla lõunamaale. Jällenägemist! IGAL TALVEL OMA NOORUS Ott Arder Tuli tali, tuli tali, tali tuli, jaa! Talvetuul tõi lumetuisu, valge ilmamaal. Kõik on hoopis isemoodi! Kirkas talvevalguses. Hea on talve imetleda eriti ta alguses.
Pojad sünnivad läbipaistvas kestas, millest vabanevad koheselt. Noored sisalikud on algul kuldpruunid või hõbehallid, kõht ja küljed on mustad. Seljal on neil must triip, mis kaob isastel suguküpseks saamisega. Nad on sündides 7-10 cm pikad. Suguküpseks saavad vaskussid 3 aastaselt. Toidulaud. Tänu oma aeglusele püüab aeglaseid loomi, nagu teod, vihmaussid, putukad, nälkjad ja ämblikud. Vaenlased. Vaskussi vaenlasteks on väikekiskjad nagu rebane või nugis, samuti röövlinnud, kured ning ka rästikud. Inimasulate läheduses on suurimaks vaenlaseks kodukassid. Vaskuss on sisalik, keda on ekslikult peetud maoks, kuna tal puuduvad jäsemed. Teadlased on aga tõestanud, et vaskussil on selgroos algselt välja arenenud jäsemed. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada.Tasasel maapinnal liikudes on vaskussi liigutused kohmakad ja aeglased,Kuna vaskuss on aeglaselt liikuv loom, on tal ka palju vaenlasi -
teatri aastaauhinnad. 5 2 EESTI DRAAMATEATRI LAVASTAJAD 2.1 Merle Karusoo Merle Karusoo eesti lavastaja. Sündis 1. juulil 1944. aastal, Rae vallas. Töötab Eesti Draamateatris 19761978, 19981999, alates 2006. Lavastused Eesti Draamateatris: 1975 Friedebert Tuglas, Merle Karusoo Popi ja Huhuu (diplomilavastus) 1988 Merle Karusoo Haigete laste vanemad 1997 Merle Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad 2007 Andrus Kivirähk Voldemar 2012 David Hare Vertikaaltund 2013 John Hodge Kollaborandid jt. 2.2 Hendrik Toompere Jr Henrik Toompere Jr eesti lavastaja ja näitleja. Sündis 5. juunil 1965. aastal, Tallinnas. Töötab Eesti Draamateatris 1990. aastast. Lavastused Eesti Draamateatris: 1993 Slawomir Mrozek Suvepäev 2000 Mihkel Ulman Teekond kappi 2001 Andrus Kivirähk Rehepapp ja näärisokk
vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. PILT: Giclée-graafikas "Pilvevabrik" (2013) Navitrolla ,,Väike valearvestus" Teosed on huumoriga. Sellel pildil Navitrolla naeruvääristab inimeste valikuid. Seda võib välja lugeda ka pildi pealkirjast. Ta on maalinud sellele kuivanud puud keset kõrbe ja nende otsa kurepesad, kus pesitsevad väga erinevad loomad: kured, pingviin, mõmmi ja jänesed. Päriselus selline asi ei oleks võimalik. See näitab ka seda, et enamus Navitrolla tööd on unenäolise sisuga. Navitrolla ,,Tulge meie parki" Ka sellel pildil on omamoodi kiiks küljes. Pildil on jänesed ja pingviinid kivide otsas. Nad näevad üksteist ja lehvitavad ning soovivad kohtuda. Kuna aga need kaks looma on täiesti erinevates maailmates, jänesed maapealses pargis, pingviinid õhupargis, ei saa nad kahjuks kokku saada.
Loomastik Aafrika savannides leidub antiloope, gaselle, pühvleid, ninasarvikuid, gnuusid, elevante, sebrasid, kaelkirjakuid. Suured rohusööjad on omakorda toiduks paljudele kiskjatele: lõvidele, leopardidele, saakalitele, hüäänidele ning geparditele. Veekogude ääres elavad jõehobud ja krokodillid. Arvukalt leidub savannides putukaid, kellest toitub mitmekesine linnuriik. Savannis elavad jaanalind, marabu, kurgkotkas ning kangurlind. Veekogude ääres flamingod, pardid, haned, kured, luiged jne. Omapäraseid ehitisi püstitavad savannidesse sipelgad ja termiidid. Brasiilia metsadest Suurima lehtmetsaga ala Vihmamets võtab enda alla 1/3 riigi territooriumist Mets hävineb tohutu kiirusega - 4km² tunnis Tingis I-se ÜRO keskkonna ja arengukonverentsi kokkukutsumise 1992a. Metsandus Metsandusega seotud probleemid: 7,74 miljonit ha maharideks Põhjused:
veetaimedele kinnitunult. · Areng Kui veetemperatuur on 23 °C, kooruvad 6...7 mm pikkused vastsed 5...6 päeva pärast. Sõltuvalt vee- temperatuurist kestab areng noore konnani 45...60fpäeva. Moonde läbinud noored konnad on 16 mm pikkused, sügiseks 20...26 mm pikkused. Suguküpsuse saavutab 3...4 aasta vanuselt. Rohe-kärnkonn Bufo viridis L. · Koht ökosüsteemis Vaenlasteks võivad olla rebased, mägrad, siilid, kured ja teised kahepaiksetest toituvad linnud. · Ohustatus ja kaitse On ohustatud kudemispaikade hävimise tõttu, mida põhjustab saastav inimtegevus. Võivad hukkuda ka lumevaestel ja külmadel talvedel. Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. Juttselg-kärnkonn e. kõre Bufo calamita L. · Rahvapäraseid nimetusi Hiirkonn · Kehamõõtmed Keha pikkus on tavaliselt 8...10 cm, mõnikord 12...14 cm.
see/too ; kultuuri üldine elu/vastupidine elu (mardid, kadrid) jumal/kurat ravi/needus (soovid vihma ja vihma ei tule) hea ja halb; ennem seda ikka täiendpolaarsus kuningas/narr Eesti haigus halltõbi; Põhja-Ameerikas Vitico Inimese asend hea/halb - sõjaväestatud mõtlemine - (3. tekkimine) ca 2500 aastat tagasi Kristlik ideoloogia Monoteism on jumala, mitte inimesekeskne. Kaasaegse inimese mõtlemine Hea/halb Inimene Animism - ilmad lähevad külmaks, sest kured lähevad ära. Tuul puhub, sest puud kõiguvad. Guaan 20.10.2011 Petmine - kõik on väekas - kõigest kardetakse petmist Elutud Liikuvad o kuninga laev (kuninga - suuremat sorti laev) o regi o vanker Hääl - Jüriöö pasun (jüripäev on karjalaskepäev) - vile - relvad (eestlastel lihtsalt polnud) Loomad · hunt (sõda huntidega kestab 19
Uno Naissoo elulugu ja looming Uno Naissoo sündis 25.03.1928.a. Viljandis ja suri 5.01.1980.a. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni... Ütles, et paneb töö käima. Kõikjale oodati Uno Naissood, tema asjalikke nõuandeid, tema muusikat ja õpetust, ta kaasalöömist ja sädet, mis sütitas teisigi. Muusikalise kõrghariduse omandas Uno Naissoo Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor H. Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis:...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Savann Referaat Koostaja: Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASEND.............................................................................................2 2. KLIIMA............................................................................................2 3. MULLASTIK.....................................................................................4 4. TAIMESTIK....................................................................................... 5 5. LOOMASTIK....................................................................................6 6. RAHVUSPARGID...............................................................................6 7. INIMTEGEVUS................................................
Uurimistöö meetodid- konspekt Uurimistöö meetodid Teaduslikkus- andmed põhinevad konkreetsetel ja selgetel ,,tavadel" ning järeldused loogilisemad. Psühholoogia: · Teadus inimese käitumise üldistest seaduspärasustest (kas kinnisvaraturg uurib ka inimkäitumist? See definitsioon on liiga lai). · Psühholoogia killustatus: pole ühtegi ,,suurt teooriat", mis seletaks kõiki inimkäitumise aspekte. · Psühholoogiat iseseisva teadusena õigustab eelkõige see, et käitumist uuritakse teaduslike meetoditega ning seeläbi tekkinud teooriad toetuvad selgetele tõenditele. Mõned põhjused uurimistöö tegemiseks: · Uuringud ja katsed on kaasaegse psühholoogia lahutamatu osa. · Tõenduspõhine praktika: otsuseid tehakse teadlikult (mitte intuitiivselt), toetudes selgelt sõnastatud tõendusmaterjalile. · Rakenduspsühholoogiat ei saa vastandada...
linnud erinevates suunades laiali, mis näitab, et magamisühingul ei ole mingit kindlat sisemist organisatsiooni. Puhkeparved linnud kogunevad samale magamispaigale.Kui üksikud linnud tõusevad õhku toitu otsima, tulevad nad ikka tagasi parve juurde. Rändeparved Paljud linnuliigid rändavad ühest kohast teise. Rändeparves ei paista silma mingit kindlat sisemist organistatsiooni, välja arvatud üksikud juhud. Näiteks lendavad haned, kured kindlat figuuri moodustades. · Ahvid. Möiraahvid elavad üksikute, geograafiliselt lahutatud rühmadena. Isendite arv üksikus sugukonnas kõigub 4 ja 35 vahel. Simpansid simpansi tugev seltsivus paistab silma juhtudel, millal üksik simpans eraldatakse rühmast. Eraldatud looma esimeseks ja suurimaks püüdeks on pääseda tagasi oma rühma juurde.
VANASÕNAD 1. Arg kardab ka iseenda varju. 2. Aega läheb, aga asja saab 3. Ega amet leiba küsi, amet annab leiba. 4. Elu on lühike, viha ära pea. 5. Enne mõtle, siis ütle. 6. Enne töö, pärast palk. 7. Enne tee, pärast kiida. 8. Ei virgal puudu tööd ega laisal aega 9. Ei ole halba ilma heata. 10.Ettevaatus on tarkuse ema. 11.Hallpead austa, kulupead kummarda. 12.Harjutamine teeb meistriks. 13.Hea sõna võidab võõra väe. 14.Heategu ei roosteta. 15.Hirmul on suured silmad. 16.Hommik on õhtust targem. 17.Hooletus ees, õnnetus taga. 18.Iga algus on raske. 19.Iga asi omal ajal. 20.Igal linnul ise laul. 1 21.Ikka tasa ja targu. 22.Julge pealehakkamine on pool võitu 23.Kaks meest ikka kaks meest.. 24.Kel amet, sel leiba. 25.Kelle jalg tatsub, selle suu matsub. 26.Kellel janu, sellel jalad. 27.Kergem on haiguse eest hoida, kui haigust arstida. 28.Kes alu...
· Tamm · Korgitamm · Kastan · Vaher · Pöök · Mänd · Pärn "Guardamar del Segura" liivadüünid on Hispaania keskkonnale unikaase faunaga kaitseala. Guardamar´i ligidal on suur "La Mata" soolajärv. Madalik, looduse ime, kus on haruldane metsik loodus ja praegu kaitse all olev osa rahvuslikust pargist, kus taimed ja elusolendid on arenenud nii, et nad saavad elada kõrge soolasusega keskkonnas. See pargi maa-ala on koduks mitmetele lindudele pikajalgsed kured, erinevad pardiliigid, roosad flamingod ja veel palju, palju teisi. Mõned siin leiduvad liigid on aretanud nende endi kaitsesüsteemi, et toime tulla sooja vee ja järve aurudega. Veel suurem soolajärv on Torrevieja´s ( mõlemad laguunid on ühendatud sinna ehitatud kanaliga). See järv on Euroopa suurim soola tootmise keskus, ning tarnitakse alates Skandinaaviast kuni Jaapanini. Ta omab kaitstud ökö-süsteemi ja lebades kahe soolajärve
isikustamistest. Tervet luulekogu lugedes on tunda leina ja kurbust. Isiklikult ma arvan ,et kirjanik pani kirja enda elus läbi elatud hetkeid kuna ta mainib mitu korda enda kodukohta ehk Koerut ja mõningad tema luuletuste pealkirjad räägivad sellest, näiteks ,,Noore poeedi valulaul". Luuletused räägivad kodumaast, sõdadest aga ka kõige lihtsamatest asjadest või inimestest nagu näiteks luuletus karjapoisikesest või luletus teemaga kuhu lendavad kured. Kalju Lepiku mõtetest aru saada on päris keeruline kuna tema luuletused on juba parajad pähklid. Seetõttu pole ma täielikult kindel, mis vaatenurgast ta näeb meid ümbritsevat maailma, inimesi ja loodust. Igal inimesel tekib oma arvamus selle kohta. Ja ma ei hakka teiste inimeste mõtteid ja arvamusi ära rikkuma. Üks luuletus Lepiku kogust tuli mulle väga tuttav ette kuna emotsioone mida Lepik selles luuletuses edasi andis olin ma juba kogenud
enam ei maandu. Kuigi torm armutult lõõtsub, ookeanist undavalt puhub, sygavusist meripind õõtsuv laiba vaid kaldale uhub. Ja kui imesten kysti: kes hukkunu ema, kun isa? Ei karganud korjus enam pysti, sulut hammaste taha jäi kisa. Lapsena roomata neljakil, või on veetlevam surivoodi? kun lamame abitult seljakil kylm keha säet vesiloodi. Teistel aga kärsitu pakiline een armastus nägematud uned, elutee looklev zik-zakiline: nõnda lõunasse lendavad kured Luuletus ´´ Horizontaalne ´´ - Kurbus, surm, valu, elukindlad seadused... *** *** *** Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (1889-1951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment"
kaitsvale pesapaigale. Toit on sookurel peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, aga tarvitab ka väikesi loomi: konnad, maod, putukad jms. Sügisel rändab ta Põhja-Aafrikasse talvitama, siis on tihti kuulda kurgede iseloomulikku kluugutamist ja kui üles vaadata, paistab ilus kolmnurka koondunud suurte lindude parv. Tõesti - sookure tiibade siruulatus on kuni kaks ja pool meetrit. Öeldakse ka: kured lähvad, kurjad ilmad. Nii see ongi, sest meilt lahkuvad nad septembris-oktoobris, et kevadel taas oma tuttavasse pesapaika tagasi pöörduda. Kõik nähtavad kureparved ei ole aga siinpesitsejad, sest Eestis on neist suvel vaid umbes 350 paari, aga läbirändajaid 30 tuhat. Kuna sookurg on meil nii vähearvukas ja teda söödava liha pärast ka rohke küttimise oht hirmutab, siis on ta looduskaitse all. RABAPISTRIK
1994 Johann Köler J. Kross Doktor Karelli raske öö 1995 vürst Zvezdits M. Lermontov Maskeraad 1995 Demetrius W. Shakespeare Pööriöö unenägu 1995 Venticello I P. Shaffer Amadeus 1996 Rodolpho A. Miller Vaade sillalt 1996 Clindor, Matamore' i teener; inglise lord Theogenes P. Corn LK1 1996 Louis Ironson T. Kushner Inglid Ameerikas 1996 Orav D. Wood Kiigepuu 1997 Arno, Ants M. Karusoo Kured läinud, kurjad ilmad 1997 Nicholas Nickleby C. Dickens Nicholas Nickleby 1998 Sir Irons Shakespeare Kuningas Richard III tragöödia 1998 Prior Leonardus M. Kõiv Kuradieliksiir 1998 Jackson T. Stoppard Armastuse leiutajad 1998 Arnu O. Luts, M. Unt Täna õhta kell kuus viskame lutsu 1999 Rene Gallimard D.H.Hwang M Butterfly 2000 Don Juan Moliere Don Juan ehk Sevilla pilkaja 2000 Mortimer Brewster J. Kesselring Pihlakavein 2000 Orin H
poole, sinna, kus kõrgemaid mände ja kaski, sest kusagilt siit on tänavu kevadel kuulda olnud kurepaari hääli. Leian ühe kuiva turbamulla kühmu, sean mikrofonid vaikselt kolmjalale ja keeran end puhvaika sisse rõngasse, et oodata, mis edasi saab. Kahutab. Punarind alustab ja annab hääle laulurästale. Nüüd teevad tedred eemal raba peal algust. Mul pole kaasas märkmikku ja sellepärast lähevad üksikasjad kaduma, jääb kõige olulisem: kell kolmveerand neli alustavad kured oma igahommikust antifoonilist duetti, ikka isaslind enne ja siis emand, aga mõnikord ka vastupidi. Keeran lülitit ja hoian hinge kinni. Linnud ei ole kuulnud mu tulekut, nende hääles ei ole hoiatavat ohunooti. Nad on minust vahest mõnekümne meetri kaugusel. See on omamoodi vapustav. Mäletan oma esimesest lennukisõidust hetke, mil lennuk pilvedesse sööstis. Lindude elu ja hääled meenutavad mulle sageli pilvi taevalaotuses alati lootusetult kauged ja kättesaamatud ja kui
· Aasal õitseb mahlakann o Kevade rõõm o Läte o Tipa kooliteel linnukesed keelitasid Tipat kooli mitte minemast, aga Tipa ütles ,,Enne töö ja lõbu pärast" o Koju (Poisid ritta) o Laps ja tuul tuul tahtis lapsega metsa minna, aga laps ei lähe ilma emata kuhugi. o Aasal õitseb mahlakann o Juss päikesele o Manni laul o Kured tulevad o Kevadel o Hällilaul · Killa, kõlla, välja kari o Karjapoiss hüüab o Killa, kõlla o Mää... o Notsu laul o Varblaste laul kevadel o Tilluke kukk o Iitsu-kass ja kiitsi-kass o Jänes pikk-kõrv o Tibukese unenägu o Õhtulaul laps läheb koos päikesega magama · Juss oli väike peremees o Heinaaeg on ikka nii! lapsed käisid heina tegemas
Barokk Renessansikirjandusest arenes 17.sajandil välja 2 mitmeti vastandlikku kunstisuunda: barokk ja klassitsism. Barokk muutus valdvaks katoliku suunitlusega maades (Hispaania, Itaalia) Barokk põhineb nii sisult kui ka vormilt teravatele kontrastidele, eelistab dramaatilisi situatsioone ja erakordseid kangelasi, kaldub äärmuslikkusesse nii vooruste ja tunnete kui ka julmuste ja õuduste kujutamisel, stiil sageli raskepärane. Luule: Luis de Góngora (1561-1627) poeemid (“Üksindused”) – kujundirikas ja keeruline väljenduslaad (gongorism) Francisco de Quevedo (1580-1645) proosasatiirid “Unenäod” (1627) “Kelm Pablose elukäik” kaasajasündmuste kujutamine, mure kodumaa allakäigu pärast; surmateemalised sonetid (eksistentsialism) Draama: Pedro Calderón de La Barca (1600-1681) viljakas kirjanik, kirjutas teatris esitamise jaoks, kirjutanud u 200 draamateost, neist u 120 ilmalikku ja u 80 vaimulikku näidendit, lisaks koo...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja (kõrvalerialaga) EKL 2kõ kaugõpe KURELISED Referaat Autor: Ulvi Klemmer. "27." mai 2010. a Juhendaja: Triin Tõrv "...." .......2008. a Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................2 1. KÕRGEMATE TAKSONITE ISELOOMUSTUS.....................................................2 1.1. Hõimkond.......................................................................................................................2 2. KURELISED.................................................................................................................2 2.1. Levik maailmas...............................
Risti Põhikool Andri Meister UURIMISTÖÖ LEELO TUNGLA LOOMINGU JA ELULOO KOHTA Loovtöö Juhendaja: Marina Laurits KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: Marina Laurits 17.03.2017 Risti 2017 2 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................................................................................. Elulugu..................................................................................................................................................... ...
Loomad, linnud, kalad. Teatud loomade austamine levinud igal pool: lõhe, metssiga, sookurg olid levinud juba 1. saj e.m.a. Teine aastatuhat e.m.a Urniväljade ajastu (1500-800 e.m.a) veelindude austamine väga tähtis: nt kormoran, kes veab päikesekettaga kaarikut; part päikeseratta kõrval või päikesekettaga paadi vedaja. Iirimaal luiged; rongad, varesed. Haigur ja sookurg kuni 3000 a e.m.a (Caesar on kirjutanud: britid arvavad, et eelmises elus on kured olnud inimesed; keldid ei söönud kure liha). Teel lahingusse ehmusid sõjamehed kurge nähes, sest muiste uskumuse kohaselt olid kured õnnetusetoojad, sest need kured, kes polnud enne inimesed olnud, olid halvad. Luik oli seotud igasuguste askeesi, kasinuse aga ka iharuse ja seksuaalsusega seotud. Keltide kultusloom on metssiga leitud kõigist ajastustest igalt poolt kuni Uusajani välja. Ka Gundestrupi katlal kujutatud. Metssea liha oli ,,kangelase söök". Sõjamehel
heinalised sauna. Mihkel kuulduski kuuris puid lõhkuvat. Robinsonid tundsid nälga. Aeg-ajalt mõjuvad vanaaegsed asjad moodsalt. Jüri osales mitmel korral anekdootide võistlusel. 1. Meistriks saab ametit harjutades. 2. Lõnga harutamisel on ka arukusest abi. 3. Kaugelt turbaaukude tagant kostab koerte haukumist. 4. Ära iial huupi luba, pigem pea pikalt aru. 5. Kui hommikul hoolega, siis õhtul õnnega. 6. Seltsis ikka segasem, hulgakesti hubasem. 7. Õige hõlma ei hakka ükski. 8. Nii kured kui haned on hingedepävaks lahkunud. Arritunud ostja nähvas, et müüja vastab talle liiga loiult ning, et küsija suu pihta ei tohi lüüa, müüja jälle leidis, et siseneja on suur valija ja hädaldaja, kelle tõttu tuleb asjata raisata energiat. Kus tegijad, seal nägijad. Asjasse sekkus kõrvalseisja, kes väitis, et ostja olnud liiga familiriaarne. Teendindaja väärivat pigem preemiat kui nooijat. Mida arvavad koosolijad? Noor neiu Õie uurib maikellukeste õiekesi
Rahvapärimusi kurest: 1. Kes kurepesa ära lõhub, munad ehk pojad häävitab, siis kurg võtvat tuletuki ja viivat sinna katusele, kus pesalõhkuja elab, panevat tare põlema. 2. Toonekurg ei hakka pesitsema pesaalusel, mis sisaldab rauda (kardab, et pikne lööb sisse). 19 TOONEKURG Vanasõnu kurest: 1. Kured toovad minnes öökülmad, haned päevakülmad, luiged toovad lund. 2. Kui jüripäeval on kurg kuhjapesas, siis on ka haug jõesuus. Mõistatusi toonekurest: 1. Ühe jala peal seisab, sarvega vett joob. 2. Pikk on mul nokk ja pikad jalad, maiuspalaks konn ja kalad. Mu pesas tihti külas tuuled, sa harva minu laulu kuuled. Kluu-kluu-kluu, kluu-kluu-kluu. q Küpsuseksam Venda Sõelsepp Siis kui sina esimesi koolipäevi kokku loed,
Paljud varem harilikud liigid on nüüd vangistatud kõrvalistesse piirkondadesse. Palju kurja teeb ka salaküttimine. Samuti on raiega killustatud loomade elupaigad, mistõttu suurematel imetajatel näiteks Malaisia mini-elevantidel tuleb toidu- ja kaaslaste otsinguil ületada istanduste piirkondi eriti vihmastel hooaegadel, seda tehes tekitavad nad kahju ja kibedat meelt põllupidajatele. Elupaikade fragmenteerumisest on mõjutatud ka orangutangid, ninasarvikud, ahvid, kured (Ciconia stormi), madukaelad (Anhinga melanogaster ) jpt. Koostöös WWF-iga on loodud jätkusuutlike istanduste programm. Lisaks metsakeskkonnale on ohustatud ka Sunda piirkonna mereelustik. Enamikes kalapüügi piirkondades toimub täismahus- või ülepüük. Samal ajal üritab Indoneesia pidevalt suuroriental iucnendada kalapüüki, mis põhjustab kalapopulatsioonide lähenemist väljasuremisele. Halvad kalandustaktikad ainult süvendavad probleemi
Eesti teatri ajalugu, 2008/2009 kevadsemester Eksamiküsimused 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Põhiideeks oli kujutada tegelikkust, väljendada kunstliku reaalsust. Tähtis on ka kommunikatiivsust ja tegelikkuse kujutamist publikuni viia. Teos pidi mõjuma usutavalt. Võtmesõbadeks olid sarnasus, eluvastavus, tõepärasus. Lavastused olid allutatud ideele ning sümbolistlikud, lavategevus ja kõne hoogsad, näitleja on aktiivses olekus.See aga jätis kunstlikult konstrueeritud mulje. Sots realism nõuab kunstlikult võltsimatut ajaloolis-konkreetset tõe kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures pidi kunstliku kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus pidid ühtima ülesandega kujutada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotisolistlikus vaimus. Siin aga tuli vastuolu: kogu olustik oli silmanähtavalt tehtud vinüürist, kunstliku...
Eesti teatri ajalugu, Eksamiküsimused: 1. Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu? Sotsialistlik realism muutus kohustuslikuks normiks kommunismi ajal (1940nendatel). Stanislavski süsteemi nimetati kui ainuvõimalikku näitlejatöö alust. Tema õpetus jõudis Eestisse 30nendatel. Tema põhiteos ,,Näitlejatöö endaga" ilmus enne nõukogude okupatsiooni. Nõukogude võimuga tulid kohustuslikud Stanislavski tõlgendused. Sotsialistlik realism olles nõukogude ilukirjanduse põhimeetod, nõuab kunstnikult ajalooliskonkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises arengus. Seejuures kunstilise kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus peavad ühtuma ülesandega kujundada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus. Teksti pidi järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga tähtsad isikud. Oluline oli lav...
noorema kiviaja kalme) · Linnunimetused: eesti toonekurg, toonakurg (Lääne-Eestis), toonikurg (Kagu- Eestis) · Arusaam, et "lind petab ära"; või: "lind situtab ära" (Hiiumaa) · Linnud kui sõnumitoojad regilauludes · Vaeslapsest saab lind (kägu, pääsuke) muinasjutuna ja lauluna · Endelinnud: kägu, kurg jt. Kurgede eksitamise komme sügisel ja kevadel tuli uskumusest, et kured talvituvad teispoolsuses. Linnud eksivat ära ja hakkavat keerdu lendama. Kurg on rahvausundis surma- ehk toonelinnuks. · Veelinnud kaljumaalingutel · Ilmalind loomislaulus; sukeldujalind dualistlikes loomislugudes · Uskumused Linnutee kohta: nimetused Linnurada (saartel), Kuretee (Harjumaal), Sirgutee ja Tsirgutii (Setu), ka taevatee, taevatänav, taevarida, taevapeenar, talipeenar (Läänemaa), vrd soome linnunrata, vadja taiva maatie.
Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised – jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised – tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised – sulestik tihe ja veekindel N. liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised – N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised – neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised – ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised – lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga
Eesti teatri ajalugu 1940. aastast tänapäevani Tiina Saluvere Näitlejate kohta tuleb seminaris ettekanded. Eksami võib kohe pärast loenguid teha. Näidendid kõik läbi lugeda, tuleb test või KT. Lugeda J. Rähesoo ,,Eesti teater" 2011 (see uus raamat!) Teatriajaloo allikad: · Trükiallikad (arvustused, kavalehed, intervjuu, jne) · Käsikirjalised allikad (lavastaja märkmed, kirjavahetused, koosolekute protokollid) neid võib leida teatri- ja muusikamuuseumist/kirjandusmuuseumist + teatrite enda arhiivid · Suulised allikad (küsitletakse kedagi) · Auvised e audiovisuaalsed allikad (videosalvestused) · Isiklik vaatajakogemus + teooria - - süntees, tõlgendus T. Postlewait ,,Ajalookirjutus ja teatrisündmus"; E. Fischer-Lichte ,,Teatrihistorigraafia."; - L. Epner ,,Valitud artikleid teatriuurimisest" M. Tamm ,,Kuidas kirjutatakse ajalugu" T. Karjahärm ...
Laenaja on sõber, tagasinõudja vaenlane; Vask vaese kuld, tina kehva hõbe · Parallelismis kaks võrratust: Mõtsa varjun parep ku lehe varjun, mehe varjun parep ku mõtsa varjun · Parallelismis mitmesugused implikatiivstruktuurid: Pisikesed lapsed, pisike mure, suured lapsed, suured mured; Kui otsas, siis hooleta; kui vatsas, siis vaevata; Kus silm, seal külm; kus sõlm, seal soe; Mis kallis, see kaunis, mis odav, see mäda; Kel vägi, sel võimus, kel kukkur, sel kohus; Kured lähvad -- kurjad ilmad; haned lähvad -- hall taga; luiged lähvad -- lumi taga G. Imperatiivsed laused · Sisult imperatiivsed, kuid vormilt indikatiivsed või elliptilised laused: Tõnisepäevast pidi pool loomatoitu alles olema; Käsku peab igaüks täitma; Narriga ei maksa vaielda; Jaanile ei tohi sõnnikuhaisu ninasse lasta (st. sõnnikuvedu jaanipäevaks jätta), siis ei kasva hää rukis; Kui tahad
teravad kõverad küünised. Tiivad tugevad. Osavad lendajad. N. kanakull, hiireviu, kaljukotkas, kondor, rabapistrik, tuuletallaja. Selts kanalised jässaka kehaga, nokk lühike ja tugev. enamuses paigalinnud. Lendavad raskepäraselt, kuna tiivad lühikesed. N. põldvutt, põldpüü, , metsis, teder, laanepüü, rabapüü, nurmkana, paabulind, jahifaasan Selts kurelised tiivad nõrgalt arenenud, jalad enamikul pikad, nokk lühikesevõitu ja tugev. Enamasti halvad lendajad, v.a. kured. N. vesikana, rukkirääk, sookurg, suurtrapp, kroonkurg. Selts kurvitsalised sulestik tihe ja veekindel N. liivatüll, kiivitaja, merisk. Selts tuvilised N. kõrbepüü, kaelustuvi, kodutuvi, turteltuvi Selts papagoilised neil on ronijalad, 1. ja 4. varvas vastanduvad 2. ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
Mida Mati tunda võis? Et kuhu ta küll Miks oli Mati mures? läks. Muret. Mida ta kartis? Sest metsas elas palju kurgi. Ta kartis, et kured Milleks läks Mati koos koeraga õue? söövad ta konna Miks tahtis Mati konna leida? ära. Milliseid loomi poiss kohtas metsas enne Et otsida konna. konna leidmist? Sest ta muretses konna pärast. Jäneseid, rebaseid,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
