pärlmutterkiht. Ohu korral poeb tigu oma kojasse, mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda redutseerunud või päris ära kadunud, näiteks nälkjatel koda puudub. Sigimine ja areng: Teod on lahksoolised. Mereelulistel tigudel esineb mitmed vastsetüüpe tavalisimad on pärgvastne (trohhofoor) ja purjukvastne (veeliger). Maismaal ja magevees elutsevad tigudel on areng otsene. Suurimad teod: 1. VIINAMÄETIGU on kõige suurem kojaga tigu Euroopas. 4,5 kuni 5 järsult laieneva keermega koja laius on 3050 mm (enamasti 3845 mm) ja kõrgus 32 50 mm (enamasti 3946,5 mm). Tugevaseinalise koja värvus varieerub kollakaspruunist valkjashallini, kojalt võib leida kuni viis (osaliselt kokkukasvanud) tuhmpruuni või pruunikasvioletset vööti. Koja suue on suur ja kergelt ovaalne ning suudmeserv ja huul valkjad või valkjasroosad. Väga väike naba on osaliselt suletud huulega.
Süda Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudmeservadel paiknevad poolkuuklapid.
(kollakate) tähnidega ning tavaliselt (enamasti 18 – 25 (enamasti 12- 22 KIRITIGU ühe tumepruuni vöödiga. Teo mm) mm) kehavärvus on pruun kuni mustjashall. Silmapaistva kojaga liik. Koda on 5,5 keermega, harilikult särav- või 12 – 22 mm 18 – 25 mm helekollane, vahel roosakas, läikiv, (enamasti 17 – 18 (enamasti 22 – 23 SALU-VÖÖTTIGU 0-5 pruuni vöödiga keermetel.
Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad on mitu korda paksemad kui paremal vatsakesel ja seeläbi vatsakese jõudlus samavõrra suurem. See on oluline, kuna vasak vatsake peab hapnikurikka vere pumpama kogu kehasse laiali, parem vatsake aga süsihappegaasirikka vere lähedal paiknevatesse kopsudesse. Südame põhiosa moodustab mitmete kestadega ümbritsetud südamelihas ehk
Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja- vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid
ca. 1100 p/min. juures. Kontrolli da õlitaset näidikuteplokist. · Lisada mootoriõli, kui vaja. · Nullida õlivahetusintervall. · Paigaldada õlivahetust kinnitav kleebis. 4 3. MOOTORI JAHUTUSVEDELIKU VAHETUS · Toimub ainult jahtunud mootoriga. · Kasutada kaitseprille ja kindaid. · Eemaldada põhjakate ja mootori jahutusventilaator kojaga. · Eemaldada paisupaagi kork ning vabastada jahutusradiaatori alumine toru. · Kasutada ainult BMW poolt heakskiidetud jahutusvedelikku. · Jahutussüsteem tuleb läbi uhuda veega, kui sinna on sattunud pori või mootoriõli, kuni mustus välja uhutakse. · Lasta välja jahutusvedelik kogumisanumasse. · Jahutusvedeliku kogus süsteemis 8 l., testirõhk süsteemi kontrolliks 1,5 bar. · Täita jahutussüsteem jahutusvedelikuga.
Mitmekesisus : ei ole suurt mitmekesisust Hingamine : PEAJALGSED LIMUSED Elupaik : meredes Suurus : Toitumine : ujuvatest kaladest ja selgrootutest Liikumine : tänu täiuslikule närvisüsteemile, saavad nad kiiresti ujuda ja ka vee reaktiivjõudu kasutades Enesekaitse : muudavad oma keha värvi, tindinääre, mille eritist pritsitakse vette Meeleelundid : Sigimine : lahksugulised Hingamine : lõpustega LIMUSED Neil on mantel, jalg ja hõõrel ja nad on enamasti kojaga loomad. Nad elavad vabalt, kuid mõned ka kinnitunult. Liiguvad lihaselise jala abil kui ka vee reaktiivjõudu kasutades.
fosforikihindi ülemises osas. Üldiselt koosnevad kivistised orgaanilisest ainest ja on tumeda värvusega. Nende võrkjad, hargnevad või sirged jäljendid võivad esialgu meenutada taimi. Graptoliidid on välja surnud. (Ivar Puura, 2006) 6. Limused Limused on pehmekehalised või mineraalse skeletiga loomad. Eestis leidub kolme liiki limuseid: tigusi, karpe ja nautiloiite. Teod on spiraali- või heeliksikujulise kojaga, kes elavad tänapäevalgi nii meredes, mageveekogudes kui ka maisnaal. Eestis leidub tigude kivistisi Alam-Kambriumi sinisavist, Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumi ning Siluri lubjakividest. Karbid on kojaga (kahe poolmega kojad) limused kes ilmusid Ordoviitsiumis ja eksisteerivad tänapäevalgi. Eestis leidub karpide kivistisi Kesk- ja Ülem-Ordoviitsiumis ning Siluri lubjakivides. (Ivar Puura, 2006) Nautiloidid on mitmekambrilise kojaga, primitiivsed peajalgsed
Sissejuhatus Iseseisva töö eesmärgiks on teostada pneumaatika hüdraulika kodune töö ja selle käigus selgitada iseendale turbo töö teooria ja töö põhimõte. Kuidas turbo toimib ja miks on turbo otstarbekas. Millest koosneb üks turbo ja milleks neid detaile vaja on. Turbolaaduri teooria Turbolaadur on praktiliselt väljalaskegaasidel töötav õhukompresser sellest saab kõige lihtsamini aru, kui jagada see kaheks põhiosaks. Nendeks on väljalaskegaaside abil töötav turbiin oma kojaga ning õhukompressor tema kojaga. Turbiin - Turbiin on turbolaaduri see pool, mis muundab väljalaskest saadava energia mehhaaniliseks energiaks, tänu millele pannakse keerlema kompressor. Kompressor - Kompressor on turbolaaduri teine pool, mis surub kokku sissetuleva õhu laengu ning saadab selle otse mootorisse. Rõhu tekitaja. Nad on ühendatud omavahel ühe võllga kuid tseostavad erinevaid funktsioone ja mõjutavad üksteise tööd.
vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti. Aordisuudme servadel paiknevad poolkuuklapid. Vasaku vatsakese seinad
Koja kuju ja kasutatud ehitusmaterjal on liigispetsiifilised. Koda koosneb liivaterakestest (liivavanad, näit. Molanna) vi taimeosakestest (puruvanad, näit. Phryganea). Enamasti on kojad silindrilise vi koonilise kujuga, kuid esineb ka sarvekujulisi (Apatania) vi teokoda meenutavaid (tiguehmeslased - Helicopsychidae Phja- Ameerikas) maju. Koda esineb ka kahe ainult maismaal elutseva liigi (maaehmekad - Enoicyla) vastsetel. Enamus kojaga ehmestiivalistest on taimtoidulised, röövvorme on suhteliselt vähe. Kojaga ehmestiivalisi esineb nii seisu- kui vooluvetes, sellal kui kojata liigid elutsevad vaid vooluvetes. Keerulisemal juhul ehitavad vastsed endale kivide vi veetaimede vahele püünisvrgu, mille suurus on 1 - 2 ruutsentimeetrit. Vrk meenutab veidi lehtrit ja on paigutatud suudmega vastuvoolu. Vastsed ise peituvad vrgendniidist torukeses, mis suubub poolviltu püünisvrgu tagumisse otsa, nn. "aknasse"
..............................16 SISSEJUHATUS Viinamäetigu (Helix Pomatia) on pärit Lõuna-Euroopast ja levinud inimese abiga üle kogu Euroopa [1]. Eestis on esimesena märgitud viinamäeteo olemasolu 1937. aastal trükitud ,,Eesti entsüklopeedia" kaheksandas köites, kus kirjutatakse: ,,Eestisse võõrliigina sisse toodud viinamäetigu ehk Helix pomatia elab Kuressaare lossi ümbruses ja vähesel arvul ka Viljandimaal Õisu mõisa pargis" [2]. Viinamäetigu on ühtlasi ka Eestimaa suurima kojaga tigu ning on siinsete tingimustega üsna hästi kohanenud. Paljudes riikides on laialt levinud ka nende söömise komme, aga meil Eestis sellist tava ei ole. Eestikeelne nimetus ,,viinamäetigu" tuleneb tigude toitumiseelistustest soojema kliimaga aladel, kus nende meelispaikadeks on viinamarjaistandused [1]. Süstemaatiliselt kuulub riiki loomad, limuste hõimkonda, kõhtjalgsete klassi, kopsteode seltsi, sugukonda Helicidae, perekonda viinamäetigu.
Miks peetakse ainulaadseks?Läänemere taimede ja loomade hulgas on selliseid mere- ja mageveeliike, kes suudavad elada ka riimvees (merikilk, harjasabalane). Taimestikus elavad kõrvuti nii mere- ja magevatele omased liigid. Kaluri võrgus võin olla seega nii lest kui ka järvekala latikasELUSTIKLimused: 1) söödav rannakarp- sinine, piklik koda, eesotsas ahenev, elab kaljusel põhjal, toitub väikeloomadest ning ise on toiduks lestadele ja hahkadele. 2) liiva- uurikkarp- piklik ja paksu kojaga, elab liivasel põhjal, toitub liivaterade pinda katvaist bektereis, räni- ja sinivetikaist. 3) balti lamekarp- valge ja hapra kojaga, elab mudasel põhjal, filtreerib toitu mudase põhja ülakihist 4) tavaline harjasabalane- elab sügavamal mudasel põhjal, sööb pisiloomi ning mere põhja kogunenud organismide jäänuseid.Kalaliigid: 1( räim- kõige paremini kohastunud riimveega ja elab kogu Läänemeres. Toiduks tarvitab planktoni
(Crustacea) Vähilaadsetele iseloomulikuks tunnuseks on 5 ja rohkem paari jalgu. Vesikirbulised (Cladocera) ja sõudikulised (Cyclopoida) Vesikirbud ja sõudikud kuuluvad hõljumi ehk zooplanktoni, süstemaatiliselt aga alamate vähkide hulka. Vesikirbulisi on Eestis leitud üle 70 liigi. Aerjalalisi, kelle hulka kuuluvad ka sõudikud, aga üle 80 liigi. Vesikirbulised (Cladocera) liiguvad vees hüppeliselt, tagatundlate tõugete abil. Vesikirbu lapik keha on kaetud läbipaistva kojaga, kust ulatuvad välja tagatundlad. Ühe suure silmaga pea on kiivrikujuline. Harjastega rindmikujalgu on viis paari. Rindmikujalgades paiknevatesse lõpuskotikestesse aitavad harjased tuua värsket vett ja toidupalakesi. Nii toimub vesikirbu hingamine ja toitumine. Toiduks on bakterid, ainuraksed, pude ja vetikad. Vesikirbud on lahksugulised loomad, esineb nii emas- kui isasloomi. Emased kannavad mune kaasas selja peal hauderuumis. Vesikirbud reageerivad valgusele (silm), ööseks
KIRITIGU Kiritigu on liitsuguline. Tema kehas on ainult üks sugunääre, milles valmivad nii seemne- kui munarakud. Ta hingab kopsudega ja ta erituselundiks on neer. Teo vereringe on avatud, vere paneb liikuma süda. Ning ta juhtivateks meelteks kompimis- ja maitsmismeel. Kiritigu on suure kojaga liik. 5,5-e kiiresti kasvava keermega koja laius varieerub 1418 mm (enamasti 1222 mm) ja kõrgus 1022 mm (enamasti 1825 mm). Koda on tumepruun, kaetud heledate (kollakate) tähnidega ning tavaliselt ühe tumepruuni vöödiga. Suue on ümar, suudmeserv tagasi keerdunud, valge huulega. Naba on suletud. Teo keha värvus on pruun kuni mustjashall. Kiritigu elab niisketes, lopsaka taimestikuga aladel: leht- ja segametsades, parkides, aedades, surnuaedades
Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt kopsuarteritesse paisatakse. Vasakusse kotta suubub kummaltki poolt kaks kopsuveeni, mis toovad sinna arteriaalset, hapnikuga küllastatud verd. Vasak vatsake on vasaku kojaga ühendatud analoogselt parema poolega. Vatsakesest viib aordisuue aorti
eranditult merelise eluviisiga loomade hõimkond. Okasnahkseid on leitud kõikidelt ookeanisügavustelt. Neid on kirjeldatud umbes 7000 liiki. Keelikloomade järel on okasnahksed liigirikkuse poolest teine rühm teissuuseid. Okasnahkseile on ainuomane tsöloomist tekkinud hiljuse- ehk ambulakraalsüsteem, mis talitleb ühtaegu nii ringe- kui hingamiselundina. (1,2) Joonis 2. 3) Nautiloidid on primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed. Koda oli kas lamespiraalselt keerdunud või sirge, kambrid olid üksteisest vaheseintega eraldatud ja gaasiga täidetud. Gaasi rõhku sai muuta kambreid ühendava sifooniga. Kõige välimises elukambris elas loom ise. Vanimad nautiloidide kivistised on leitud Kambriumikivimitest. (1,2) Joonis 3. (kirju lubjakivi kirju paas) Geoloogia muuseum joonis 1. http://www.looduskalender.ee/klint/est/6.html - joonis 3. http://geokogud
Vereringeelundkond süda, veri, veresooned (veenid, arterid, kapilaarid), ül. pidev ainevahetus, kannab lihastesse toitaineid ja O2, viib rakust ära jääkained ja CO2, ühtlustab keha temperatuuri, kannab laiali hormoone ja kaitse. Südame ehitus ümbritseb südamepaun, hõõrdumist vähendab südame vedelik, kaal kuni 500g, puhkamisel lööb 65-70 lööki min. paremas pooles hapniku vaene e venoosne veri, vasakus arteriaalne veri, kodasi (üleval) ja vatsakesi (all) ühendavad südame hõlmased klapid (tagab vere ühesuunalise liikumise kodadest vatsakestesse ja vatsakestest vereringesse, südametöö tsükkel: kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, lõtvumine. Südamelöök südame lihaste kokkutõmme, nende arv sõltub treenituse astmest, organismi suurusest, emotsioonidest (kiirendab viha, aeglustab külma vette minek). Veresoon torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Arter seinad paksud ja elastsed, tugev lihaskiht, südamest eemale, liikuma paneb ...
küpressid ning hiiglaslikud mammutipuud. Esines savanne ning sõnajala preeriaid. Loomadest vallutasid maismaa roomajad (eriti sisalikud) ning ka esimesed algelised imetajad, kes aga jäid Triiase lõpuni tahaplaanile. Ilmusid ka esimesed lendavad selgroogsed loomad- pterosaurused. Samuti leidsid tee maailma esimesed krokodillidelaadsed isendid ning ürgkilpkonnad. Ka mereelustik oli mitmekesine: seal elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid, teod, ammoniidid, kalasisalikud. Neile lisandus palju uusi koralle ja merisiilikuid, esimesed alustasid keskmise suurusega riffide ehitamist. Ilmnesid ka esimesed pärisluukalad. Triiase- aegseid avaookeani setteid ei ole ookeanilaamade liikumise tõttu säilinud ning põhiteave ookeanielanike kohta pärineb avastusest laguunides. Triias lõppes suurema väljasuremislainega, kus hävisid mitmed nõrgemad kahepaiksete, mereloomade ning roomajate liigid
suupärasega kosutada. Teod söövad paljusid põllu- ja aiataimi ning vilju, ei põlga ka surnud taimset materjali, seeni, surnud loomi jne. Teod on peamiselt öised rändurid ja nende pahateod avastame hommikul. Nad ise on selleks ajaks taimedelt lahkunud ja peitunud varjepaikadesse. Süüdlase reedavad taimedele jäänud limased jäljed. Pilves ja vihmase ilmaga, aga ei vaevugi ta taimedelt lahkuma ja nii võib kahjutekitajaid üsna lihtsalt märgata. Euroopa kõige suurema kojaga tigu on Viinamäetigu. 4 Sigimine ja Areng Kevadel on pulmade aeg, mil kahesoolised teod pärast pikka armumängu vastastikku spermapakikesi vahetavad, et seejärel emakohustusi täitma asuda. Kevadest sügiseni poetatakse aeg-ajalt mõned munaportsjonid varjulistesse ja niisketesse paikadesse (pinnase uuretesse, maas vedelevate roigaste ja sambla
Munad asetab kiritigu mulda. 4. Tigude mitmekesisus ja tähtsus, too näiteid. Enamik tigudest toitub taimedest, kuid nende hulgas on ka röövliike. Teod moodustavad ühe lüli looduse aineringes. Teod töötlevad ümber suure osa taimsest massist. Teod ise on toiduks paljudele loomaliikidele, kui ka inimestele. Teod aitavad kaasa parasiitusside levikule. Nt. nakkuse maksa-kakssuulase, mis võib kaasa tuua kogu karja hukkumise. Osa tigudest elab vees, osa maismaal. Suurimad Eestis elavad kojaga teod on viinamäeteod. Eesti magevetes elavad teod on nt. mudatigu, sarvtigu, labatigu. 5. Iseloomusta järvekarbi suurust, toitumist, vereringet, hingamist ja närvisüsteemi. Järvekarpide suurus sõltub toitumisest ja vanusest, enamasti 5-15 cm. Nad saavad toitu vee filtrimise kaudu. Veest sõelutakse välja pisiorganismid (ainuraksed ja vähikesed). Vereringe on neil avatud, süda asub selgmisel poolel. Närvisüsteem on lihtne, koosneb närviväädist.
Istusid nad tuulisel õhtul maja ees pingi peal ja ohkasid kurvalt: ,,Mis kasu on kogu rikkusest , kui meil pole ühtegi last kellele seda kõike jätta . " Järsku kuulsid nad vaikset piiksumist : ,,Ärge muretsega mina saan teid aidata . ,,Huvitav kes seda ütles ?" küsis taat eide käest . ,,Mina ei näe siin sammuti kedagi vastas eit ." ,,See olin mina " kuulsid nad uuesti imeliku häält , mis tuli madalalt pika rohu seest , kui nad kummardasid vaatama nad nägid seal kuldse kojaga tigu . ,,Mis moodi , sina selline äbarik saad meid aidata?" Kurjustas eit . ,,Saan , saan " vastas tigu ,,..sest mina tean suurt saladust kuidas teie võiksite saada endale ime kena ja särtsaka tütre ." ,,Luuleta aga " Ütles taat . ,,kust me selle tütre leiame ?" ,,Tee peate mind lihtsalt uskuma" vastas teoke . ,,Teil on talus noor sulane , tema saab teid aidata . Las ta läheb järgmisel täiskuu neljapäeval tumedate kaljude taha süngesse metsa
Mere põhjas elasid mitmesugused käsijalgsed. nende karpide kuhjumisest on moodustunud näiteks meie fosforiit ja karplubjakivi. Parimateks ujujateks võis tol ajal pidada pika koonilise kojaga peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub. Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber algas 435 milj. paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid silur kestis 40 milj.a. a
palmlehikud. Neil olid kaunid vaasi- või kerakujulised tüved, mida katsid mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Juura ajastu (algas 195 miljonit aastat tagasi, ja kestis 54 miljonit aastat) : Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud
Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Löögimaht-70ml Löögisagedus- 60-80(90) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Bradükardia- südamefrekvent alla 60 korra minutis Pulsirõhk- 40-50 mmHg Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. T –sakk- vatsakeste tekkitav lõõgastus Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad nimetatud kambrisse. Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Hemolüüs- erütrotsüütide purunemine Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Vere rakulise kaitse tagab vererakkudest leukotsüüt Vere hüübimise osalevaks rakuks on trombotsüüt Onkootne rõhk- verevalkude poolt põhjustatud rõhk
Vagellimused on levinud maakera peaaegu kõikides meredes Arktikast Antarktikani. Nende liikide arv on suhteliselt väike. Vagellimuste toidu koostise ja toiduhankimisviisi kohta on andmeid väga vähe. Paljudel liikidel osutus sooltoru selle sisaldise uurimisel tühjaks. 4 KLASS: SOOMUSLIMUSED Soomuslimuste klassi kuuluvad omapärased mereloomad. Enamikul soomuslimuste liikidel on piklikovaalne keha. Nende kumer selg on kaetud kojaga. Soomuslimuse alumisel, kõhtmisel küljel paistab lameda tallaga lihaseline jalg. Jalg talitleb liikumiselundina ning jala abil kinnitub loom tihkelt kivide, kaljude, lubivetikate ja muude sarnaste esemete külge. Keha eesotsal paistab silma poolketta kujuline pea. Soomuslimused on vagellimustest üldiselt palju suuremad. Soomuslimuste, nagu teistegi limuste hõimkonna esindajate koda eritatakse mantli poolt ja igaüks tema kaheksast plaadist koosneb mitmest kihist
Maos 3-6 t. asub toit. Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süda. Narisovat i podpisat Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Nado bilo naoborot napisat gde nahodica Paremal kodas ja vatsakest vahel on TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP 3 klapp- POOLKUUKLAPP Vasakul süda voolab arteriaalne veri. Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen . ladn.k. ATRIUM DEXTRUM Bronhiarteris- arteriaalne veri . SVR Bronhialvenides- venoosne veri Kopsuveenides- arterialne veri .VVR Kopsuarteris- venoosne veri. Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo P sakk Verekoostis: Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l,M: 4,5- 6,0*10
Hingamiselunditeks on kopsud, mis paiknevad koja eesserva läheduses, või lõpused, mis esinevad vees elavatel tigudel (ematigu, meres elavatel tigudel, magevees). Neil on avatud vereringe, kus veri liigub osaliselt veresoontes, osaliselt elunditevahelistes õõnsustes. Teod on liitsugulised, ühes sugunäärmes valmivad seemne- ja munarakud. Paaritumisel vahetatakse seemnerakke, mida säilitatakse seemnehoidlas. Munarakud viljastatakse võõraste seemnerakkudega. Maismaal esinevad kojaga teod (viinamäetigu - looduskaitse all). Magevees elavad teod - mudatigu, sarvtigu, labatigu. Nälkjad on kojata teod, seljal on säilinud mantli jäänused (seateod). Tigude tähtsus looduses: Teod moodustavad olulise lüli looduse aineringes - töötlevad ümber suure osa taimsest massist, on toiduks paljudele loomaliikidele, on vaheperemeesteks parasiitusside vastsetele. Karbid Karbi keha katab lubiainest koda, mis koosneb kahest poolmest, mida ühendab lukuside.
saadikuks Bismarck aastal 1851 määrati. Samal aastal toimus ka Louis Napoleon Bonaparte riigipööre. Aastal 1859 kutsuti Bismarck Frankfurdist ära ning nimetati Preisi saadikuks Peterburis.1862. aastal kutsus kuningas Wilhelm I Preisi-maavalitsusjuhiks ,,tugeva käega" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. Bismarck osutus isegi väga kindlakäeliseks poliitikuks, kes eiras tihti konstitutsioonilisi norme ning ägedas konfliktis saadikute kojaga reformis ta sõjaväge ja veel palju muud. Kord Maapäevl teatas ta vaidlushoos, et suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega" . Nende sõnadega hakatigi hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna. Tugeva armee loomine võimaldas hakata ellu viima Bismarcki ühe peamist eesmärki Saksamaa ühendamist. Koos Austriaga purustati 1864. aastal Taani. 1866. aastal vallandas Bismarck Austria-
tõrjuma. Kesk-Permi ajastul arenes roomajatest välja imetajatega eriti sarnane grupp terapsiidid. Tänapäevastele imetajatele sarnaselt võis nende keha soojendada ka karvkate. Keskaegkond Keskaegkond oli sauruste aegkond. Triiase ajastu: Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. Juura ajastu: Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad. Linnul olid
väljalaskegaase. lisand: esimene laialdase levikuga turboauto oli BMW 2002Ti ja esimene sportauto 1976a Porsche 911 Turbo (930). (raceboy) alginfo: http://www.turbomustangs.com/turbotech/main.htm Turbolaaduri teooria Turbolaadur on praktiliselt väljalaskegaasidel töötav õhukompresser ja sellest saab kõige lihtsamini aru, kui jagada see kaheks põhiosaks. Nendeks on väljalaskegaaside abil töötav turbiin oma kojaga ning õhukompressor tema kojaga. Nad on ühendatud nagu siiami kaksikud, sest mõlemad osad teostavad erinevaid funktsioone, aga kuna nad on ühendatud omavahel "puusast" tavalise võlli abil mõjutab ühe osa töö teise tööd. Kuidas? Võtke näiteks perfektne kompressor ja pange see kokku vääralt kokku pandud turbiiniga või vastupidi ning tulemuseks on see, et meie "siiami kaksikud" üritavad minna eri suundades. Nad kulutavad kogu oma energia teineteisega võitlemiseks ja ei liigu kusagile.
2) Cl. Bivalvia Karbid 3) Cl. Cephalopoda Peajalgsed 2. Kõik veeteod hingavad lõpustega - vale . 3. Teod on lahksugulised ja hermafrodiitsed . 4. Limuste hõimkonna kõikidel klassidel ja seltsidel esinevad järgmised tunnused: pehme, lülistumata keha; neelus riivitaoline hõõrel toidu peenestamiseks, a,b,c,d 5. Viinamäeteol on hingamiseks 1 kops 6. Eesti suurim kojaga tigu viinamäe tigu e. Helix pomatia on looduskaitse all. 7. Nimeta sageli esinevaid kojaga või kojata aia- ja põllukahjurtigusid Eestis: 1) Kiritigu e. Arianta arbustorum 2) põldnälkjas e. Agriolimax agrestis 8.Viinamäeteo tõid Eestisse munkad eesmärgiga paastuaja toiduks. 9. Ilma kojata tigusid nimetatakse nälkjateks 10. Nimeta Eestis elavaid kojata tigusid 1) põldnälkjas e
tagakeha. Kulinaarses mõttes edestab vähk kõiki teisi koorikloomi nii hinna kui ka maitseomaduste poolest. Maitseomadustelt parim on 500-600 g vähk. Valge liha asub tagakehas, sõrgades ja jalapaarides. Söömisel kasutatakse spetsiaalset pikka ja õhukest homaarikahvlit ning sõrgade ja jalgade koorik purustatakse homaaritangide või pähklitangidega. 6 Teod Arvukad kojaga ja kojata teod kuuluvad tigude ehk kõhtjalgsete klassi. Kuigi me tunneme tigusid kui aiakahjureid, elab enamik 72 000 teadaolevast teoliigist meredes ja ookeanides. Paljud neist on lihasööjad ning osa halvab saaki tugevatoimelise mürgiga. Koos kalmaaride, kaheksajalgade ja karpidega moodustavad nad limuste hõimkonna. Eesti magevetes on enamlevinud mudateod, labateod, emateod ja punnteod. Veekogude tavaline asukas on mudatigu ehk mudakukk.
lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi kestis algas 230 mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning triias 35 milj. milj. a majesteetlikud mammutipuud. a eest Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid
04.10.2013 Punaliblede teke toimub punases luuüdis. Selleks on vaja rauda, mida saadakse toiduga seedetraktist. Rauda sisaldub juba ka valmispunalibledes. *EPO hormoon-sünteesitakse neerudes(tekib hapnikuvaeguse tõttu, teadlikult saab seda tekitada hõredas õhus-nt. mäkke ronides). *Kogu veri ei ole korraga pidevalt ringluses(nii on vaid väga suure füüsilise pingutuse korral), veri võib olla ka depoodes-maksas, põrnas, punases luuüdis või lihastes. *Seal, kus on hapnikku rohkem vaja, laienevad veresooned. Verd saab juurde võtta maksast või põrnast. Kui maks verest tühjaks jookseb, tekib piste(äkilise koormuse suurenemise korral-nt. ilma varema soojenduseta trenni tehes). Et pistet ei tekkist, tuleb enne sportimist teha soojendusharjutusi. Veregrupid *Punaliblede pinnal ja vereplasmas on olemas väikesi moodustisi, mida kutsutakse aglutinogeenideks(üldnimetus-antigeen). Nad paiknevad punaliblede membraanide peal. Vastava...
HÕIMKOND SAMMALLOOMAD – meredes tavaline. Kinnistunud, enamikus koloniaalsed loomad, kellel mõnikord esineb massiivne lubitoes. Üksikisendid asuvad torukestes, millest nad võivad välja sirutada vaid keha eesosa, kus asub suuava. Suuava ümbritseb kombitsatest pärg. NS tugevasti redutseerunud. Hermafrodiid. Tavaline kamarlane (Electra crustulenta, varem Membranipora crustulenta). HÕIMKOND KÄSIJALGSED Kinnistunud, üksikeluslised kahepoolmelise kojaga loomad. Suuava äärest algab paar erilisi lisandeid – nn. käsijäsemeid. Mereloomad. HÕIMKOND KÄRSSUSSID e nemertiinid: Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud. Pikkus 1 mm kuni üle 30 m. Mõnel vormil küllalt selgelt eristunud pea ja sissetõmmatav kärss. Kärssa kasutatakse saagi haaramiseks. Tihti on kärss varustatud veel pisteharjase ehk stiletiga ja mürginäärmetega, millega surmatakse ohvrid, eriti
Liha tuleb kõvasti kuumutada! 4)ei tohi juua luhaveekogust vett 5)ei tohi luhalt võetud kõrt näksida 45) Vihmausside tähtsus looduses 1)mulla kobestajad 2)parandavad mulla viljakust 3)mullas, kus pole vihmausse, ei kasva taimed hästi 4)loomadele toiduks 46)Kohatumused Limused 47) Limused:1) teod(kiritigu) 2) karbid(järvekarp) 3) peajalgsed(kalmaar, seepia, kaheksajalg) Teod 48) Ehitus: Tigudel on mantel, jalg ja hõõrel. Enamasti kojaga loomad. Mantel- teo keha ümbritsev eriline nahakurr ehk mantel Jalg- teo liikumiselund Hõõrel- neelu eesmise osa pinnal asuvad kitiinhambakesed millega tigu taime lehtedelt ja viljaldelt tükikesi kraabib. Koda- teo keha kaitsev õhuke lubiainega tugevdatud koonusjas koda 49)Toitumine:1) taimelehed 2) küpsenud viljad Aiapidaja suhtumine Aia- ja põllupidajatele teevad nad tüli sellega, et närivad madalakasvuliste taimede, näiteks maasikate lehti ja vilju.
arenemisele kaasa. Järelduseks on see, et laamtektoonika on oluline kliimamõjur. Muutused ookeanide kemismis on globaalmuutuste tunnus. Külm-ja kasvuhooneperioodide regulaarse vaheldumise algus. Start viimase 500 milj aastale! Kambruiumi plahvatus pole teada, kas näiline või reaalne. Kas on selle ja atmosfääri muutuste vahel. Vähe hapnikku, skeletti ei moodustu. Ordoviitsiumi radiatsioon. See on paleosoiline fauna ehk Sepkovski II fauna, karbonaatse kojaga. Valitsesis käsijalgsed, taustaks: ookean oli kihistunud (kasvuhooneperiood. Inertne sooja vee mass. 300-500 m ookeani kihti osales kliima, aineringes jne. Hapniku kasv võimaldas karbonaatset biomineralisatsioon. Hapniku sisaldus kasvas kihistuse tõttu. Kujunesid praeguse sarnase struktuuri, kuid erineva kosseisuga kooslused. Need olid tundlikud hapniku sisalduse suhtes meres. Toest moodustavad organismid on anoksia tingimustes esimesena löögi all. Gondwana jäätumine
Mõnedel trilobiitidel olid aga liitsilmad, millega nad jälgisid periskoopidena merepõhjas toimuvat. Mõned uurijad arvavad, et trilobiitide silmad võisid tajuda isegi infrapunast valgust. Silur Mere põhjas elasid mitmesugused käsijalgsed. nende karpide kuhjumisest on moodustunud näiteks meie fosforiit ja karplubjakivi. Parimateks ujujateks võis tol ajal pidada pika koonilise kojaga peajalgseid limuseid, kelle kivistisi Eesti rahvasuu "kivisüdameteks" kutsub. Pika koja muutis hästi ujuvaks koja üksikuid kambreid täitev gaas, mille rõhku si ümber paigutada sifooni abil. Peajalgesed limused liikusid reaktiivpõhimõttel, paisates vett läbi lehtritaolise elundi. Meres elas ka palju okasnahkseid. Meriliiliad katsid tihnikuna madalmere põhja.Ilmusid ka esimesed merisiilikud.
Hästi palju oli lülijalgseid. Tänapäeval neid ei eksisteeri enam. On tehtud palju rekonstruktsioone. Üsna agressiivne keskkond oli kujunenud saaklooma ja kiskja suhted. Saakloomadel tekkinud kaitsemehhanismid. Kes kaevusid pinnasesse, osa roomas osa kinnitus põhja, osa ujusid. · ORDOVIITSIUM 488,3-443,7 m.a.t. · Soe kliima, ulatuslikud madalmerealad ohter karbonaatsete setete teke lubikodadest, mereorganismide sugukondade arv kolmekordistus · Protistidest ilmuvad kojaga amööbid (kambrilised e. foraminifeerid) · Ilmuvad sammalloomad · Ohtralt graptoliite harunevaid kolooniaid moodustavad loomad · Ilmuvad korallid (rugoosid ja tabulaadid) · Esimeste selgroogsete lõuatute teke · Merefaunas kaks biogeograafilist piirkonda soe ekvatoriaalane ja jahe Gondwana-lähedane · Toimus maismaa asustamine taimedega fossiilsed eosed · Gondwana liigub lõunapoolusele, ajastu lõpeb suure jääajaga Hiidkontinent alles
loomaliigil, on kahe poolmega pruunikasmust neerja (noorelt elliptilise) kujuga koda. Jõepõhjal liikumiseks kasutab ta lihaselist jalga. Teadaolevalt suurim karp oli 15 cm pikk. Ebapärlikarbi tugeva paksuseinalise kojaga karpi võib meie veekogudes segi ajada ainult paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) suuremate isenditega. Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on saanud oma nime ebapärlite järgi, mida ta siseõõnest võib leida. 1 Eestis on loendatud pärlikarbi kojas 132 aasta juurdekasvukihti, Põhja-Rootsist on leitud koguni 280
Seedeelundkonnas areneb seedenääre maks. Vereringesüsteem on avatud, süda kaheosaline (koda ja vatsake). Hingamiselunditeks on kas lõpused või kops. Erituselunditeks on neerud. Esineb nii lahkugulisi kui ka hermafrodiitseid vorme N. teod. Kõrgematel vormidel esineb purjukvastne e veliger. 7.1. Klass Vagellimused ehk kõhurennised (Solenogastres) Usja kehakujuga limused. Koda puudub. Merevormid. 7.2. Klass Soomuslimused (Polyplacophora) Kaheksast eraldi plaadikesest koosneva kojaga limused. Merevormid. 7.3. Klass Karbid ehk Liistaklõpusesed (Bivalvia) Bilateraalsümmeetrilised. Kahepoolmeline koda (konhioliin, portselan, pärlmutterkiht, kupp, lukusidemed, karbihambad, sulgurlihased, sissevoolusifoon, väljavoolusifoon). Mantliõõs on hästi arenenud, selles asetsevad keha külgedel rippuvad liistaklõpused. Harilikult kiilukujuline jalg. Eristunud pea puudub. Puuduvad ka lõuad ja hõõrel. Esineb magu seedenäärme - maksaga.
Geograafia 10.klass KUUBA Referaat Tartu 2008 Sisukord 1.Sissejuhatus.................................................................................................................3 2.Tähtsamad faktid.........................................................................................................4 2 Sissejuhatus Teen selle referaadi Kuubast, sest mulle meeldib see riik ja see on minus tekitanud sügavat huvi. Tahtsin Kuuba kohta rohkem teada, kui ma enne teadsin ja ka see oli üks põhjustest miks valisin just selle riigi. Kuubat kutsutakse Kariibi saarte pärliks, sest seal on olemas kõik huvitav ajalugu ja tänapäev, kaunis loodus ning nostalgiahõnguline olustik. Kuuba on suurim saar Kariibimeres. Kuubal on tõeliseid paradiisirandu, ...
.......7 Langust.............................................................................................................................................7 Jõevähk............................................................................................................................................7 Krabid..............................................................................................................................................8 Molluskid Ehk limused on enamasti kojaga kaitstud selgrootud, kelle keha koosneb peast, kotikujulisest kerest ja jalast. Molluskid jagunevad kolme suurde klassi: teod ehk kõhtjalgsed, karbid ehk liistaklõpuselised ja peajalgsed. Molluskid peavad valmistamise ja söömise ajal päris värsked olema. Mõnda molluskit süüakse nii toorelt kui ka kuumtöödeldult (auster, kammkarp, veenuskarp), mõnda on aga vaja alati kuumtöödelda (ranniklased, tõrikodalased). Molluskite keetmisel ja küpsetamisel
Hambad on suu eesosas peenikesed ja teravad, tagaosas aga suured, purihammaste sarnased mistõttu on neid haisid kutsutud ka erihambulisteks. Sellesse seltsi kuulub üks sugukond ühe perekonnaga, kus on 7...10 liiki. Perekonna härghai (Heterodontus) esindajad elavad peamiselt mõõdukalt soojades ja lähistroopilistes India ja Vaikse ookeani vetes. Perekonna esindajad on suhteliselt väikesed jaapani härghai kasvab 1,5 meetri pikkuseks. Nende toiduks on tugeva kesta või kojaga põhjaselgrootud (krabid, merisiilikud, limused), keda nad tugevate lõugadega purustavad. Härghailased munevad põhjale koonilisi mune. Need on kaetud sarvkestaga, mille pinnal on teritunud tipuga sarvilised jätked. Härghaid on täiesti söödavad, kuid neid püütakse vähe, sest neid ei leidu kuskil suurel hulgal. Hulklõpushailised (Hexanchiformes) Sellesse seltsi kuuluvad haid, kellel on primitiivse tunnusena säilinud 6...7 lõpusepilu. Seljakeelik
rippudes. · Mudatigu toitub veetaimedest. · Eesti suurim mageveetigu- koja kõrgus 45-60mm, laius 20-30mm · Mudatigu on hermafrodiit- mõlemasooline · Paaritumisel seemendavad partnerid teineteist vastastikku. · Munad kleebitakse sültjate 5-6cm pikkuste nööridena veealustele esemetele. · Kudunöör võib sisaldada kuni 300 muna. 2. Merevaiktigu ehk merevaiklane · Merevaiktigu on 15-25mm pikkune õrna merevaigukarva kojaga tigu, kes elab läbi kogu oma arengu kaldataimestikus. 3. Liuskurlased- Gerridae: · Saleda kehaga pikajalgsed lutikalised, kes suudavad mööda vee pindkilet liikuda nagu uisutaja jääl · Enamik liike 8-18mm pikad · Liuskurlaste jalad on märgumatu karvastikuga. · Talvituvad valmikutena veekogudest tihti kaugel vältides üleujutust, jäätumist ja niiskes keskkonnas arenevaid seeni. 4
dooria stiilis ehitatud tempel Parthenon. Ümber templi keerdus 160 meetri pikkuselt Ateenas peetud pidustusi kujutav marmorfriis. 7. Kellele oli pühendatud Parthenon? Mis see sõna tähendab? Athenale, templi nimi tähendab ,,neitsiruumi". 8. Mis stiili orderit võib näha Parthenoni fotot vaadates? Dooria stiili 9. Mis on Erechtheioni suurim iseärasus? Miks see tempel on nii keerulise ülesehitusega? See on kuulus oma kojaga, mille katust kannavad noorte naiste kujud karüatiidid. Keeruka ülesehitusega on tempel seetõttu, et ühendas mitu vanemat pühapaika. 12.PEATÜKK Vanakreeka skulptuur 1. Milliseid materjale kasutasid vanakreeka kujurid? Marmorit ja pronksi 2. Miks on varased kujud jäigas püstasendis? Egiptuse mõju tõttu 3. Kes olid kouros'ed ja kore'd? Kouros'ed alasti meesfiguurid Kore'd riietatud naisfiguurid 4
Ka vanimad teadaolevad putukad pärinevad Vara-Devonist ning Devoni ajastu lõpul ronisid esimesed selgroogsed loomad maismaale. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Natuke enne Devoni lõppu toimus massiline veeliste liikide väljasuremine. Uued veeloomad Suurte muutuste tõttu Kesk- Paleosoikumi ökosüsteemis tekkis palju uusi veeloomi, kellest paljud olid kiskjad. Selgrootutest tähtsaimad olid ammoniidid, kes olid spiraalse kojaga peajalgsed limused, kes arenesid välja sirge kojaga nautioididest Vara- Devonis. Sel ajal kui ammoniitide hulk kasvas, jäi nautiloidide mitmekesisus järjest väiksemaks. Eurüpteriidid olid oluliseks selgrootute kiskjate grupiks, kes elasid Kesk-Paleosoikumis. Need skorpionite kauged sugulased oskasid ujuda ja paljudel olid sõrad. Kuigi eurüpteriidid ilmusid juba Ordoviitsiumis ja elasid kuni Permi ajastuni, võib just Kesk- Paleosoikumist leida suurel hulgal nende kivistisi. Selle
eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65,5 miljonit aastat tagasi. Ammoniitidel oli spiraalne aragoniidist ja orgaanilisest ainest koda, mis koosnes paljudest vaheseinaga eraldatud kambritest. Viimases, nn elukambris, oli pehme keha (kivististes pole säilinud), muid kambreid täitis gaas. Koja pealispind oli sile või ornamenteeritud. Läbimõõt on 1 cm kuni 2 m. Nautiloidid (Nautiloidea) on väikesed primitiivsed, välise mitmekambrilise kojaga peajalgsed. Neist teatakse suhteliselt vähe. Nad on tänapäevaste kalmaaride ja kaheksajalgade väljasurnud sugulased. Nad elasid troopilistes vetes paarisaja meetri sügavusel. Koda oli kas lamespiraalselt keerdunud või sirge, kambrid olid üksteisest vaheseintega eraldatud ja gaasiga täidetud. Gaasi rõhku sai muuta kambreid ühendava sifooniga. Kõige välimises elukambris elas loom ise. Vanimad nautiloidide kivistised on leitud Kambriumi kivimitest
Ammoni needus. Sinuhe määdab vilja valvama Kaptahi. Merit ei taha Sinuhega koos elada, kuigi mees seda väga tahab. 4 ptk Sinuhe läheb kuningliku ema jutule. Vaesed toovad Sinuhele kingitusi, ravib neid Meriti abiga. Sinuhel ununeb kuldmaja. Päikseloojangul jõuab ta vaarao kuldsesse majja. Teje on lihtrahva seast (linnupüüdja). Teje on avameelne sel õhtul. Sinuhe kahtlustused Teje surma suhtes. Kõrkjamatt samade sõlmedega, mis tal voodi kohal oli olnud. Seos kuningliku kojaga. 5 ptk Loengud Elu Hoones. Sinuhe viiakse Ammoni templisse vaatama ravimist pühade laulude ja Ammoni kujuga. Haiged saavad terveks. Preester Hribor. Vaarao oli väidetavalt needus. Sinuhe hüpnotiseeritakse ja antakse rohukarp, et vaarao tappa. 6 ptk Teje surm liivamao nõelamisest. Nutunaine Mehunefer. Mehunefer räägib Teje nõiakunstist ja Sinuhe päritolu kohta annab vihjeid. Mitanni printsess Tadukhipa. Kõrkjalootsikutega saadetakse vaarao poegi jõest alla. Tadukhipa surm. Mitanni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
