MATI UNT (1944-2005) Lühielulugu Mati Unt oli kirjanik, esseist ja lavastaja. Sündis Tartumaal ametniku pojana. Ta õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Unt töötas aastatel 1966-1972 Vanemuise teatris ning 1975-1981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana ning aastatel 19922003 oli Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseliseks. Aastal 1965 abiellus Unt Ela Tomsoniga. Tunnustused 1976: Friedebert Tuglase novelliauhind 1978: Juhan Smuuli preemia 1980: ENSV teeneline kirjanik 1989: Parim lavastaja 1990: Priit Põldroosi preemia 1990: Poola orden kultuuriteenete eest 1999: Aleksander Kurtna preemia 1999: Valgetähe III klassi teenetemärk 2001: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Loomi...
Tartu kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat MATI UNT Eliisa kurg KM-06 Tartu 2008 SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseli...
scorbiculatus ja N. macromphalus. Kas tead, et... · Laevukestel on imetlusväärne taastumisvõime. Haavad kasvavad neil kinni juba mõne tunni möödudes arme jätmata, ühe kombitsa kaotuse korral kasvab neile aga kiiresti uus asemele. · Laevukeste teaduslik nimetus on Nautilus, mis kreeka keeles tähendab "merel ulpijat". Kreekakeelsed nimetused on ka teistel mereloomadel, kuna kreeklased olid tuntud meresõiduoskuse poolest. Üks niisugustest loomadest on paberlaevuke (Argonauta), kes kannab meresõitjate nime. Tal on habras koda ja üht oma kombitsat kasutab see loom purjena. · Tavaline laevuke ning liik N. macromphalus on ainsad paleosoikumis elanud ammoniitide järeltulijad. Sisekojaliste (Coleoidea) hulka kuuluvad kaheksajalad, seepiad ja kalmaarid. Sisekojaliste esimesed leiud pärinevad Vara-Karbonist, arvukamaks muutusid nad alles Mesosoikumis. Belemniidid on väljasurnud peajalgsed, kes elasid Karbonist Kriidi lõpuni. Karbon ehk
keeristigu, sarvtigu, labatigu. Kojata teod – põllunälkjas ja suur seatigu KLASS PEAJALGSED: Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad. Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. Alamklass: Laevukeselised (Kambriteks jaotunud väline koda) Ülemselts: Kümnehaarmelised (10 kombitsat. Seepia, kalmaar.) Ülemselts: Kaheksahaarmelised (8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke.) 5 HÕIMKOND RÕNGUSSID ehk anneliidid bilateraalsümmeetrilised lülistunud kehaga nahklihasmõik NS nöörredeltüüpi meeleelundid: täppsilmad, kompimis- haistmis ja maitsmismeel kehaõõs sageli kambriline vereringe suletud avatoruneerud KLASS HULKHARJASUSSID e polüheedid: Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad
Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised. 7.6.1 Alamklass Laevukeselised (Nautiloidea) 7.6.1.1. Selts Laevukeselised (Nautilida) Kambriteks jaotunud väline koda. 7.6.2. Alamklass Coleoidea Esindajad ilma välise kojata. See muutunud sisemiseks toeseks. Lõpuseid on kaks. 7.6.2.1. Ülemselts Kümnehaarmelised Decapodiformes 10 kombitsat. Seepia, kalmaar. 7.6.2.2. Ülemselts Kaheksahaarmelised Octopodiformes 8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke. 8. Hõimkond rõngussid ehk Anneliidid (Annelida) Bilateraalsümmeetrilised, lülistunud kehaga ussitaolised loomad. Prostomium, pügiidium. Keha katab nahklihasmõik, kutiikula puudub. Närvisüsteem on nn nöörredeltüüpi, Meelelunditest on arenenud täppsilmad ja kompimis-, haistmis- ja maitsmismeel. Vereringesüsteem on suletud. Erituselunditeks on metanefriidid ehk avatoruneerud. Liitsugulised. Areng otsene või läbi vastsestaadiumi. 8.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
