vajalikke mineraaltoitaineid, mille madal kontsentratsioon oli varem vohavat kasvu limiteerivaks teguriks. (3) Veeõitseng esineb eelkõige rohketoitelistes järvedes, tiikides ja rannikumeres. (2) 3.Zooplankton Zooplankton ehk loomne hõljum on veemassiivi asustavate planktilise eluviisiga loomade kogum. (2) Meredes koosneb zooplankton valdavalt protistidest, vähkidest, ainuõõsetest ja teistest väikestest hõljuvatest selgrootutest. Mageveekogudes domineerivad protistid, keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised. Osa zooplankteritest on nähtavad palja silmaga, kuid leidub ka mikroskoopilisi organisme. Zooplankton toitub vees leiduvast hõljumist ja detriidist ja on ise toiduks paljudele teistele 4 veeloomadele ja –putukatele. (5) Zooplankton on veekogude toiduahelas peamine ühenduslüli mikroskoopiliste vetikate ja selgroogsete, aga ka muude suuremate loomade vahel. (4)
kl Täringmeduusid kl Õisloomad hk Ctenophora (kammloomad) Bilateralia Protostomia (algsuused) Lophotrochozoa hk Platyhelminthes (lameussid) kl Ripsussid kl imiussid kl ainupõlvsed kl Paelussid hk Gastrotricha (ripskõhtsed) hk Gnathostomulida (lõugsuud) hk Rotifera (keriloomad) hk Entoprocta (kummarloomad) kl kidakärssussid hk Ectoprocta (sammalloomad) hk Brachiopoda (käsijalgsed) hk Phoronida (pärgussid) hk Nemertea (kärssussid) hk Mollusca (limused) kl soomuslimused kl Karbid kl Teod kl Peajalgsed hk Rõngussid
Läänemeres esineb kolm endeemilist (päriskodust) riimveelist zooplankterit: a) vesikirpude hulka kuuluv meri-nokik Bosmina coregoni maritima (esineb soolsusel 0-8) b) keriloomade hulka kuuluv karik-kerilane Keratella quadrata platei (esineb peamiselt Botnia lahes) c) karik-kerilane K. cochlearis recurvispina. Jaotus organismide suuruse järgi 1. Nanoplankton 2-20 m (flagellaadid). 2. Mikroplankton - 20-200 m (ripsloomad, väikesed keriloomad). 3. Mesoplankton 0,2-1 mm (suured keriloomad, vesikirbulised, aerjalgsed, mitmesugused suuremate planktonorganismide vastsed). 4. Makroplankton - >1 mm (kalade noorjärgud). 5. Megaloplankton 1 mm kuni 20 cm (ainuõõssed: meririst, meriseen, meritikker). 6. Läänemere bentilistest selgrootutest 10% esinevad planktilised vastsed. Kogumise viisid: · Kogutakse mikro-, mesoja Joonis 2. CPR (Continuous Plankton Recorder). makrozooplanktonit.
o Juurjalgsed 2.3 Vetikad · Üle 1000 vetikataksoni (pooled ränivetikad) · Tähtsal kohal: - sinivetikad * paari-kolmemillimeetrise läbimõõduga * liigirohke perekond Anabaena - ränivetikad * karakterliik Aulacoseira islandica - rohevetikad * arvukad perekonnad Scenedesmus, Pediastrum 2.4 Zooplankton 1. Vesikirbulised - tähtsaim rühm - toituvad vetikatest - põhilised veekogu org aine ja energia transportijad vetikatest kaladesse 2. Keriloomad - kõige väiksemad - arvukaim keriloom Keratella cochlearis - domineerivad arvukuselt 3. Aerjalgsed - kõige rohkem juunis, vähem oktoobris - Eudiaptomus gracilis 4. Rändkarp - elab veekogu põhjale kinnitunult - arvukuselt moodustavad 2-3% 2.5 Põhjaloomastik · Ligi 500 liiki · Vormirohkeimad rühmad: - Chironomidae (111 liiki) - Mollusca (83 liiki) - Oligochaeta (59 liiki) 1. Surusääsklased e hironomiidid liigirikkaim 2
Õistaimedest kasvab Antarktika poolsaarel kaks liiki: antarktika kastevars ja antarktika padikann. Antarktika kastevars Antarktika samblik Loomastik Väga karmide kliimatingimuste tõttu pole Antarktise loomastik kuigi mitmekesine. Antarktise mandrilt puuduvad seal püsivalt maismaal elavad selgroogsed loomad. Selgrootutest loomadest on enamik mikroskoopilised ning elavad mullas ja taimestikus. Nende hulgas on esindatud ainuraksed, keriloomad, loimurid jm. Teadaolevalt pesitseb Antarktisel vaid neli lennuvõimelist linnuliiki: antarktika änn, lumi- tormilind, lääne-tuppnokk ja lõunatiir. Pingviinilisi ehk lennuvõimetuid linnuliike pesitseb mandril neli liiki: adeelia pingviin, eeselpingviin, keiserpingviin ja valjaspingviin. Mereloomadest on esindatud sinivaalad, mõõkvaalad, hiidkalmaarid, merileopardid, merikarud, hülged jm. Keiserpingviinid Lumitormilind Toiduahelad
Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplankton. Tugevalt eutroofses Võrtsjärves domineerivad ainult eutroofsele veekogule iseloomulikud liigid. Oligo- mesotroofsete veekogude liigid on Võrtsjärve planktonist kas täiesti või peaaegu kadunud. -9- Arvukuselt on aasta ringi kõige rohkem väikesi keriloomi. Mida suurem on veekogu troofsus, seda rohkem on seal keriloomi (Oltra jt, 2001). Kuna keriloomad on kõige väiksemad zooplankterid, on nende biomass väike. Biomassi moodustavad suuremad zooplankterid vesikirbulised ja aerjalgsed. Kuna vesikirbulised on zooplanktoni kõige soojalembesem rühm, siis leidub neid Võrtsjärves ainult soojemal perioodil, maist kuni septembrini. Zooplanktoni üldise hulga aastajalisel muutumisel on suhteliselt selge ja muutumatu iseloom: talvel külmas vees on teda vähe, suvel soojas vees aga palju ning ta on jaotunud ühtlaselt kogu järve ulatuses.
102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103.Organism, kelles parasiit sigib sugulisel teel on a) vaheperemees ; b) pärisperemees ehk lõpp- peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige 106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108
102. Sinu naba paikneb sinu kehas a) anterioorselt ; b) dorsaalselt ; c) posterioorselt ; d) ventraalselt ÕIGE; e) lateraalselt . 103.Organism, kelles parasiit sigib sugulisel teel on a) vaheperemees ; b) pärisperemees ehk lõpp- peremees ehk definitiivne peremees -ÕIGE; c) lisaperemees , d) säilitusperemees . 104. Subdivisio Protostomia (Esmassuused) tähtsamad hõimkonnad: Ph. PLATYHELMINTHES (PLATODES) LAMEUSSID * Ph. ROTIFERA KERILOOMAD * Ph. NEMATHELMINTHES ÜMARUSSID * Ph. NEMATOMORPHA JÕHVUSSID * Ph. ANNELIDA RÕNGUSSID * Ph. MOLLUSCA LIMUSED * Ph. ARTHROPODA LÜLIJALGSED 105. Esmassuustel esineb närvisüsteem a) selgmise paigutusega ; b) kõhtmise paigutusega -õige 106. Lameussidele on iseloomulik a) radiaalsümmeetria ; b) sfääriline sümmetria ; c) bilateraalsümmeetria -ÕIGE 107. Lameusside keha katab nahklihasmõik a) õige ÕIGE b) vale . 108
Rohevetikad konkureerivad planktonis liikide arvult kahe eelmise rühmaga. Biomassilt on nad kolmandal või neljandal kohal, jäädes vahetevahel alla neelvetikatele. Arvukad on perekonnad Scenedesmus ja Pediastrum. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.4 Zooplankton Zooplankton on vees vabalt hõljuvate loomakeste zooplankterite kogum. Tegemist on nn ökoloogilise rühmaga, keda ei ühenda mitte niivõrd sugulus, kui ühine elukeskkond (vesi). Zooplanktonite rühmad on vesikirbulised, keriloomad, aerjalgsed ja rändkarp. Vesikirbulised on zooplanktoni tähtsaim rühm. Toitudes vetikatest ja olles ise toiduks planktontoidulistele kaladele, on nad põhilised veekogu orgaanilise aine ja energia transportijad vetikatest kaladesse. Vähesel hulgal ilmusid nad Peipsi planktonisse juba mais, kuid intensiivne arend algas juunis ja saavutas enamasti maksimumi juulis-augustis. Sellest peale hakkas nende hulk vähenema ning kahanes talvise miinimumi.
imiussidel: vaheperemees enamasti limune, lõpp-peremees selgroogne (nt maksakaanil vastne teos, täiskasvanult lamba maksas), Tetracotyle percae-fluviatilis: vastne ahvena kõhukelmes, täiskasvanult veelindudel; harilik vereimiuss (Schistosoma haematobium) vastne tigudes, täiskasvanu inimese veresoontes, paelussid: vaheldumisi selgroogsete sooltes ja mõnes selgrootus, laiuss: vaheperemeheks sõudiklane, lõpp-peremeheks inimene, vahepeal veel röövkalas. 21. Keriloomad (Rotifera): ehituse ja eluviisi iseärasused, tähtsus siseveekogudes, näiteid Ehitus: Mikroskoopilised, töntsaka kehaga; epidermis tihti paksu ja jäiga rüüna. Ees, suu ümber ripsmetest keriaparaat, nii toitumiseks kui kulgemiseks. Taga paaritu jalg kahe varbaga. Neel: lihaseline mastaks, jäikade kitiinist hammastega. Eluviis/tähtsus: Filtreerijad või röövloomad. Planktonis, veepõhjas, samblas. 22. Ümarussid (Nematoda) ja jõhvussid (Nematomorpha): ehituse ja eluviisi
Võrtsjärv on koduks paljudele loomaliikidele. Võrtsjärve loomastik on mitmekesine ning liigirohke. ZOOPLANKTON Zooplankton ehk loomne hõljum on mikroskoopilised, vabalt järves või meres ujuvad loomad Toituvad detriidiosakestest, bakteritest või teistest zooplanktoni isenditest ja vetikatest Peamiseks toiduks kalamaimudele Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplanktonit ZOOPLANKTON Metazooplanktoni tähtsaimad rühmad on keriloomad, vesikirbulised ja aerjalalised Protozooplankterite hulka kuuluvad ripsloomad ehk tsiliaadid, viburloomad ja juurjalgsed Võrtsjärves on kindlaks tehtud 268 metazooplanktoni taksonit: keriloomi 172, vesikirbulisi 47, aerjalgseid 14, ainurakseid ehk protiste 34 ja rändkarbi purjukvastne PÕHJALOOMASTIK Põhjaloomastik ehk zoobentos hõlmab selgrootuid loomi, kes vähemalt osa aega oma elutsüklist elavad põhjasette sees, selle pinnal või veekogu põhjas
Juurjalgsed 68 140 Viburloomad 89 200 Eosloomad 13 50 Ripsloomad 176 300 Käsnad 3 6 Hüdraloomad 5 8 Karikloomad 3 3 Ripsussid 55 200 Ainupõlvsed 73 40 Kahepõlvsed 110 130 Paelussid 106 130 Ripskõhtsed 6 40 Keriloomad 230 500 Ümarussid 200 500 Jõhvussid 1 5 Siilussid 1 3 Kidakärssussid 14 40 Kärssussid 4 10 Keraskärssussid 1 ? Pisiharjasussid 2 ? Hulkharjasussid 6 ? Väheharjasussid 103 200 Kaanid 19 20 Sammalloomad 7 15
makroskooliliste organismide kogum) jõgedes eriti ei esine. Järvede plankton. Külmemates vetes rohkem ränivetikaid, soojemates rohe- ja sinivetikaid. Ka vaguvibur- ja koldvetikaid. Talvel on fütoplanktoni hulk miinimumis, kevadel ränivetikate hulk maksimumis, siis järgnevad rohe- ja sinivetikad. Viimased saavad lämmastikku võtta õhust (nad on olemuselt bakterid!!!!!!!!!). Sügisel võib olla ränivetikate teine massiline areng. Zooplanktonid külmades vetes keriloomad ja aerjalalised, vesikirbulisi vähem. KÕIGE ROHKEM ON ZOOPLANKTONIT SUVEL, KUI ON PALJU VETIKAID (toit) Järvepõhja elustikus on palju infaunat, sest suurem osa järvepõhjas on pehme. Nii liikide arv ku ka bentose hulk on tavaliselt suurim LITORAALIS. Läbipaistvates järvedes (nt Baikal) on veetaimed kuni 50m sügavusel. Järvede nektoniks on peam kalad, Baikalis ja Laadogas ka hülged. Tiikides on vähe liike, aga nende hulk võib olla kõrge. Vähenõudlikud liigid, eriti rohevetikas.
ja seenesarnastest protistidest 14 Vetikad vetikad Sinivetikate õitseng Soome lahel 1997. aasta juulis Karerohevetikad Merivälja rannal vetikad (Algae; vn водоросли), üherakulised, koloonialised või paljude rakkudega alamad taimed; valdavalt autotroofid. Enamik elab vees (nii mage- kui ka merevees), neid leidub ka maapinnal, kaljudel, lumel, kuumaveeallikais ja mõningais loomades (hüdraloomad, keriloomad), troopikas mõningate taimede lehtedes ja laisiklaste karvades. Osa moodustab koos seentega samblikke. Vetikad on sise- ja välisehituselt väga erinevad. Ehitustüübilt eristatakse amöboidseid, monaadseid (viburlane), kokkoidseid (liikumisvõimetud jäiga kestaga rakud), palmelloidseid (limaga kattunud rakukolooniad), niitjaid (harunemata või harunenud niidiks ühinenud rakud), koelisi (ühest või mitmest rakukihist koosneva plaatja, toruja või kotja rakisega), mõikjaid (rakises pole
16. Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne, miks tekkinud?), kummagi näiteid. 17. Lülistumine (ka segmentatsioon või metameeria): mis rühmades esineb, näiteid. 18. Lameusside (Platyhelminthes) klassid, nende eluviis, näiteid. 19. Magevee ripsusside (Turbellaria) ja kärssusside (Nemertea) ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 20. Parasiitsete lameusside (Platyhelminthes) põhirühmade lõpp- ja vaheperemehi magevees, näiteid. 21. Keriloomad (Rotifera): ehituse ja eluviisi iseärasused, tähtsus siseveekogudes, näiteid. 22. Ümarussid (Nematoda) ja jõhvussid (Nematomorpha): ehituse ja eluviisi võrdlus, näiteid. 23. Magevee ümarussid (Nematoda): kust neid võib leida, ja kuidas välja näevad, millest elavad. 24. Mis on ühist jõhvusside (Nematomorpha), siilusside (Kinorhyncha), rüüloomade (Loricifera), kidakärssete (Acanthocephala) ja keraskärssusside (Priapula) ehituses. 25
ül MIS MUUDAB ERILISEKS PUTKLOOMAD? 8 5 TAKSONOOMIA Lophotrochozoa PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed - acoelomorpha CL imiussid trematoda CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda PH ripskõhtsed gastrotricha PH lõugsuud gnathostomulida PH keriloomad rotifera PH pisilõugloomad micrognathozoa PH rattakandjad cycliophora PH kummarloomad entroprocta PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca CL karbid bivalvia CL peajalgsed cephalopoda CL teod gastropoda CL lasnjalgsed scaphopoda
Füsioloogilised vajadused Organismidele toeks Hapnik ja toit Vesi kannab ära ainevahetusjäägid Kannab edasi organismide järglasi Võimaldab eksisteerida substraadile kinnitunud organismidel Eluvormid veekogudes Pelagos avavee asustavad organismid (vaal) Plankton vees vabalt hõljuvad organismid Fütoplankton taimsed organimid (mikrovetikad) Zooplankton loomased organimsid (algloomad, keriloomad) Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid) Neuston vee ja õhu piirpinda asustavad organismid (karbid) Pleuston organimsid, millil osa kehast asub veel ja osa veepinna kohal (ujutaimed) Pelagiaal avaveeosa Bentaal veekogu põhi ja selle veekiht, ulatub põhjataimestiku alumisest piirist suurima sügavuseni.
· Organismi surres see talletub põhjamudas. · Pantser on liigispetsiifiline. Rohevetikad: · Leidub üherakulisi viburitega ja viburiteta, koloniaalseid, hulkrakseid, niitjaid. · Suurus mõnest mikromeetrist, mõnekümne sentimeetrini. Zooplankton: · Järvevees elab palju palja silmaga nähtamatuid, väga tillukesi loomi ,kes moodustavad kokku hõljumi e zooplanktoni. · Vesikirbulised (1mm pikkune) · Aerjalgsed · Keriloomad Kaldapiirkonna selgrootud: 1. Mudatigu (lymnaea stagnalis)- veedab oma elu vees. · Tema koda meenutab keerdus torni. Ta suudab hingata ainult õhuhapnikku ja peab selleks ajuti tõusma veepinnale hingama. Seda teeb ta koda alaspidi veepinnal rippudes. · Mudatigu toitub veetaimedest. · Eesti suurim mageveetigu- koja kõrgus 45-60mm, laius 20-30mm · Mudatigu on hermafrodiit- mõlemasooline
nekton. Põhjaloomastik on zoobentos. Veepinna loomastik on neuston ja pleuston. Neuston (veepinnal tegutsevad loomad) koosneb peamiselt putukatest, nagu liuskurid ja kukrikud. Nekton on kalad. Zooplanktoni moodustavad vesikirbuline, sõudikuline ja keriloom 88. Eesti järvede zooplankton (loomne hõljum) koosneb põhiliselt kolmest rühmast. Need on kaks rühma alamaid vähke, selts vesikirbulised ja klass aerjalgsed, seltsidest sõudikulised ja hormikulised, ning hõimkond keriloomad. Planktoni vähid on palja silmaga vaevu nähtavad (suurusjärk 1-2 mm), keriloomad on mikroskoopilised. 89. Mikrobentos need on ripsloomad ja muud protistid, fütobentos põhjas kasvavad taimed ja vetikad. Makrobentose loomad on palja silmaga hästi nähtavad (putukad, limused, kõrgemad vähid, rõngussid jne.). Meiobentose loomad on pisemad, submikroskoopilised, nagu karpvähid, rullikulised, keriloomad, ümarussid jne., aga ka makrobentose loomade noored, alles pisikesed isendid
võime piiratud. Seetõttu need organismid hõljuvad vees enam-vähem passiivselt, kandudes vee liikumise mõjul ühest kohast teise. Planktilise eluviisiga võivad olla nii taimed kui ka loomad. Vastavalt sellele räägitakse fütoplanktonist ehk taimehõljumist, nis koosneb üherakulistest või koloniaalsetestvetikatest, ja zooplanktonist ehk loomahõljumist, mille tähtsamateks koostisosadeks on ainuraksed, väiksemad hulkraksed( keriloomad, paljud koorikloomad) ja mitmesuguste loomade(usside, koorikloomade, limuste,kalade) monad ja vastsed. Kalade vees hõljuvate marjaterade ja vastsete tähistamiseks kasutatakse nimetust ihtüoplankton. LÄÄNEMERE FÜTOPLANKTON- liigiline koostis oleneb otseselt selles veekogus valistevatest tingimustest, esmajooned soolsusest, mis enamasti määrab ära ka üksikute liikide leviku ulatuse Läänemeres. Tähtsamad rühmad: 1
2 Fütoplanktonis domineerivad sinivetikad. Vee õitsemine algab tavaliselt mais ja kestab septembri või oktoobrini, kuid võib toimuda ka kevadel jää all. Fütoplanktoni primaarproduktsiooni arv-väärtuste alusel kuulub Võrtsjärv hüpereutroofsete järvede hulka ja biogeensed ühendid ei piira vetikate kasvu ka südasuvel. Zooblanktonite eluiga on lühike ning zooblanktoni biomass madal. Tähtsal kohal on zooblanktonis keriloomad ja väikesed koorikloomad. Kadunud on mitmed varem esinenud vähetoitelisi veekogusid eelistavad zooblankterid. Tagasihoidlik on ka zoobentose hulk. Võrtsjärv on fütoplanktoni järv kus suurtaimestliku osatätsus primaarses produktsioonis on tühine. Suurtaimed katavad ligikaudu 15% järve pindalast ja üldse on sealt leitud kuni 81 liiki järve- ja sootaimi. Kõige rohkem suurtaimi on järve lõunaosas ja tuulevarjulistes lahtedes. Levinuim kaldaveetaim on pilliroog
põhjapõtrade tähtsa migratsioonitee osa · Taani, Ilulissat jääfjord Gröönimaa rannikul · Rootsi , Saamide ala ( kultuuri+ looduspärand) Antarktika Kõige külmem, tuulisem manner maa peal · Jäävaba maismaad 2 % · Jääkihi keskmine paksus üle 2000 meetri · Sademeid keskmisel 200- 500 mm /a · Jaguneb kontinentaalseks osaks ning mereliseks · Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik : selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid · Mereelustik ja pesitsejad : toiduahela aluseks fütoplankton; toiduahela väga oluline osa krill; ca 200 kalaliiki ; hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes; Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki : pingviinid, keiserpingviinid, Adelie pingviinid; vaalad : enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsabioomid
2.1. Klass: Hüdraloomad (Hydrozoa) 2.2. Klass: Karikloomad (Scyphozoa) 2.3. Klass: Õisloomad (Actinozoa) 3. Hõimkond: Kammloomad (Ctenophora) DIVISIO : Bilateria ( Triplastica ) - kahekülgsed (kolmelehtsed ) SUBDIVISO: Protostomia esmassuused 4. Hõimkond: Lameussid (Plathelmintes) 4.1. Klass: Ripsussid e. turbellaarid (Turbellaria) 4.2. Klass: Imiussid ehk trematoodid (Trematoda) 4.3. Klass: Paelussid (Cestodes) 5. Hõimkond: Keriloomad ehk rotifeerid (Rotifera) 6. Hõimkond: Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) 7. Hõimkond: Limused ehk molluskid (Mollusca) 7.1. Klass: Vagellimused ehk kõhurennised (Solenogastres) 7.2. Klass: Soomuslimused (Polyplacophora) 7.3. Klass: Karbid ehk liistaklõpusesed (Bivalvia) 7.4. Klass: Lasnjalgsed (Scaphopoda) 7.5. Klass: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda) 7.6. Klass: Peajalgsed (Cephalopoda) 7.6.1
soojalembeseid liike *Raske pantsriga liigid püsivad veekihis vaid suurtes liikuva veega järvedes ja meres, väikejärvedes vee vertikaalse ringkäigu ajal Fütoplanktoni osa veekogus - Põhjustab vee õitsemist. Peipsis ja rohketoitelistes järvedes. Põhjustab limast vett ning pruunika värvusega vett. Euroopa suurjärved suuruse järjekorras, lisada Peipsi pindala - Laadoga, Oneega (Äänisjärv), Väner, Saima, Peipsi 3558 km2 Millistest rühmadest koosneb zooplankton - *keriloomad e. rotatoorid (Rotatoria) *vesikirbulised e. kladotseerid (Cladocera) *aerjalgsed e. kopepoodid (Copepoda) *veekogus, kus esineb bentoseloom rändkarp (Dreissena polymorpha) esinevad zooplanktoni hulgas ka rändkarbi vastsed *ühest rakust koosnevad loomakesed ainuraksed e. protistid (Protista) Zooplanktoni jagunemine toitumisviisi aluseltaimtoidulised/Herbivoorid/filtraatorid, kes eriliste
ohverorg-e süsteemis eksisteeris. Troofiliste tasemete juures bioakumulatsioon – toiduahelast läbi minevate kahjulike asjade hulk, mis ei lagune org-s – kontaminandid – pestitsiidid, raskmetallid jne. Mesozooplankton – ainuraksed, ainuõõssed, kammloomad, harjaslõugsed, rõngasussid, molluskite vastsed, koorikloomad, keelikloomad. Meres arvukaimad koorikloomad (vastse e nautiluse-staadiumis alla 1mm, krill-mitu cm) ja aerjalalised. Aerjalalised, vesikirbulised, keriloomad – magevee zooplankton. Zooplanktoni liigiline koosseis ookeaniga võrreldes on tühine. Nektoni organismid – suured ja kiired. Meres suured koorikloomad – krill, krabid. Molluskid, kalmaarid, kalad, merikilpkonnad, merimaod, hülged, vaalad, pingviinid, merelinnud. Magevee nekton vaesem – koorikloomad, putukavastsed, roomajad, kahepaiksed, mageveeimetajad, linnud (pardid). Uusi avastusi veekogude uurimisel On leitud uusi produtsente
parema aeratsiooniga. Suurte jõgede orgusid pidi ulatub metsatundrasse tõelisi tihedaid taigametsi. ANTARTIKA · Jäävaba maismaad 2% · Jääkihi keskmine paksus >2000 m · Sademeid keskmiselt 200-500 mm/a · Jaguneb kontinentaalseks osaks (kontinent ja Antarktika poolsaare idaosa) ning mereliseks (poolsaare lääneosa ja saared) · Taimed: vetikad, samblad, samblikud, 2 pärismaist soontaimeliiki · Maismaa loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid Antarktika mereelustik ja pesitsejad · Toiduahela aluseks fütoplankton · Toiduahela väga oluline osa krill · Ca 200 kalaliiki (enamus endeemsed) · Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna-lonthüljes · Antarktikas pesitseb 12 linnuliiki. Pingviinid: keiserpingviinid, Adelie pingviinid · Vaalad: enamus vaid suveperioodidel toitumas Metsavööndid. Boreaalsed metsad. Taigavöönd on maismaavöönditest pindala poolest suurim
suuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid Süstikkakssuulane, kassi-kakssuulane, harilik vereimiuss KLASS PAELUSSID Nudipaeluss, nookpaeluss, ehhinokokk-paeluss ja –põis lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. HÕIMKOND RIPSKÕHTSED e gastrotrihhid Väiksed. Keha katab kutiikula. Kõhtmine külg kas üleni või osaliselt ripsmetega kaetud. Mage- ja merevees. Magevees sagedased perekonna Chaetonotus liigid. HÕIMKOND KERILOOMAD ehk rotifeerid: mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st HÕIMKOND SAMMALLOOMAD – meredes tavaline. Kinnistunud, enamikus koloniaalsed loomad, kellel mõnikord esineb massiivne lubitoes. Üksikisendid asuvad torukestes, millest nad võivad välja sirutada vaid keha eesosa, kus asub suuava. Suuava ümbritseb kombitsatest pärg. NS tugevasti redutseerunud
arvukad vetikad on järvedes põhilised hapniku ning orgaanilise aine tootjad taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumi hulka kuuluvad organismid ja kalamaimud. 3. Järvede loomastik. Loomhõljum e zooplankton, põhjaloomastik. Käsnad – (järvekäsn ja tavaline jõekäsn) Ainuraksed – viburloom Ainuõõsed- hüdraloomad Lameussid – kindlaks tehtud vähemalt 17liiki (paeluss ja lameuss) Ümarloomad- keriloomad Kärssussid- elavad valdavalt meres Rõngussid- pisikaan Limused – punntigu Karbid – rändkarp Lülijalgsed – kirpvähiline, putukad Kalad- ahven, haug, särg, luts, latikas Kahepaiksed- veekonn, tiigikonn, järvekonn Roomajad- nastik Eesti järvede lindude liigiline koosseis Naerukajakas Sinikael-part Mustkael pütt Imetajate liigiline koosseis Kobras Ondatra saarmas VIII. Jõed 1
-Namertea(kärssussid) -Phoronida(pärgussid) -Tardigrada(loimurid) -Gnathostomulida(lõugussid) -Mollusca(limused) -Arthropoda(lülijalgsed) -Micrognathozoa -Annellida(rõngussid) Chaetognatha(harjaslõugsed) -Rotifera(keriloomad) -Echiura(kidavaglad) Deuterostomia(teissugused) -Acanthocephala Sipuncula(koduvaglad) -Echinodermata(okasnahksed) -Cycliophora Ecdysozoa -Hemichordata(ürgkeelikloomad) -Gastrotricha(ripskõhtsed) -Nematoda(ümarussid) -Chordata(keelikloomad)
liigu). Ka ainuõõssed on evolutsiooni ummikharu. Lameusside hulka kuuluvad: 1. Ripsussid - elavad veekogu põhjas või mullas. Pikkus mõni millimeeter kuni 3 cm. Kulgevad keha katvate ripsmete abil. Röövtoidulised. 2. Ainupõlvsed, kahepõlvsed ja paelussid kõik siseparasiidid. Lameussidel on esmakordselt evolutsioonis välja kujunenud bilateraalne sümmeetria. 33 Ripskõhtsed ja keriloomad pisikesed veeorganismid, moodustavad zooplanktoni (eriti keriloomad). Ümarussid ehk nematoodid - jõgede ja järvede põhja ruutmeetril on üle miljoni nematoodiisendi. Kõigist mullaloomadest on nematoodid arvukaimad, teistega võrreldes on neid isendite arvu poolest 8095%. Samblas (erandiks turbasammal) on leitud kuni 900, kompostmullas 1900, kartuli-kiduussi koldes 46 ja haigete taimede maapealsetes osades üle 60 000 nematoodi iga grammi substraadi kohta. Osa toitub surnud
Epilimnioni ja hpolimnioni eraldab temperatuuri hppekiht e termokliin. Sarnane vertikaalne temperatuurigradient on ka meredes. Hapnikugradient: kihistunud veekogus on epilimnion krgema hapniku kontsentratsiooniga kui hpolimnion. 3. Pelaagiline aineringe PELAGIAAL ehk avaveeosa. Seda biotoopi asustav eluvorm on pelaagos. Vees vabalt hljuvaid organisme nimetatakse planktoniks. Taimset planktonit nim. ftoplanktoniks (ka taimne hljum), loomset (algloomad, keriloomad, vhilaadsed) zooplanktoniks, avaveebaktereid - bakterplanktoniks. Detriit koosneb vees hljuvast surnud orgaanilist ainest. Nekton on aktiivselt liikuv vee elustik ( kalad, imetajad). Bentaal on veekogu phi ja selle lhedane veekiht. ORGAANILINE AINE (OA) . Allohtoonne OA - veekogusse vljastpoolt sissekantud OA. Autohtoonne OA - veekogus toodetud OA. Lahustunud orgaaniline aine (LOA, ingl. DOC vi DOM). Kergesti lagundatav LOA (aminohapped,
röövkaladhaug, koha, ahven veelinnudkajakad, kosklad, kormoranid imetajadsaarmas, naarits, mink Surnud orgaanilise aine tarbijad ·heterotroofsed veebakterid pikka aega peetivaid lagundajateks olulisedlahustunud orgaanilise aine (LOA)tarbijad ja toitumisahelatesse tagasi toojad ·mikroseened ja aktinomütseetid heterotroofsete bakteritega sarnaneroll ·zoobentoshironomiidid, oligoheedid ·filtreeriv zooplankton sööb ka detriiti protistid,keriloomad,vesikirbud ·kalad,näiteks hink ja vingerjas söövad mingil määral detriiti Zooplanktonil on toiduahelas võtmepositsioon Üldised seaduspärasused veekogu toiduahelates ·SuurZP sööb suuremaid vetikaid tendents vetikate mõõtmetevähenemisele ·ZPmõjutab fütoplanktoniliikide omavahelist konkurentsi vähenebkonkurentsi teravus suureneb vetikate liigiline mitmekesisus eelise võivad saada aeglasekasvulised,kuid halvasti söödavad liigid
sees kui läbi kogu maastiku. Kui mulda vaadata mikroskoopilises skaalas, on ruumiline mitmekesisus veelgi suurem. Ruumiline mitmekesisus toetab mulla BM, pakkudes peidupaiku kiskjate eest, liikumisteid, substraati järglastele. Mulla bioloogilise mitmekesisuse määravad ruumiline mitmekesisus, toidu-ja energiaallikate mitmekesisus ja keskkonnategurite varieeruvus. 29. Mulla mikroobikooslused, tähtsus. Näiteks vihmaussid, hulkjalgsed, teod, kakandid, ämblikud, ümarussid lestad, keriloomad, ripsloomad, juurjalgsed, viburloomad. Maismaaökosüsteemi talitlus sõltub mulla mikrobiokooslusest: Bakterite mitmekesine metaboolne võime lubab neil kasutada suurt hulka mullas olevaid energiaallikaid. Koos seentega on nad biokeemiliste ühendite ja loomade-taimede jäänuste lagundamise esmased läbiviijad. Taimede kasvu varustamine vajalike toitainetega.
8.3. Elupaigad ja eluvormid järves. Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühm. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis nende päritolust olenemata on evolutsiooni vältel saanud sarnased kohastumised teatud tingimustes elamiseks. ELUVORMID VEEKOGUDES 1. Pelagos - avaveeosa asustavad organismid. 2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid: a) fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), b) zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), c) bakterplankton - avaveebakterid. Vaata ka allolevat filmi planktilistest organismidest ja nende tähtsusest! Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit koos moodustavad sestoni. 3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad). 4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 6
Lahksugulised, viljastamine sisemine. Täiskasvanud isendid lühiealised magevees või mullas, vähesed liigid meres. Vastsed tungivad (vee)putukatesse, kus toimub nende areng. Diameeter kuni 3 mm, pikkus 10 cm 1 m. Liikide arv: 5 Kirjandus: Schmidt-Rhaesa A, Prous M. 2010. Records of horsehair worms (Nematomorpha) in Estonia, with description of three new species from the genus Gordius L. Estonian Journal of Ecology, 59 (1). Lk. 41,45 Hõimkond: Keriloomad (Rotifera, ka Rotatoria) Mikroskoopilised hulkraksed organismid (kuni 3 mm), rakkude arv kehas elu jooksul ei muutu; koed osaliselt süntsütiaalsed Kehas eristub pea, kere ja jalg Keha katab sageli paks kitiinjas kest e pantser. Keha eesmises otsas asub keriaparaat. Esineb keerulise ehitusega seedesüsteem, mille keskne osa on mälumik e mastaks. Ringe- ja hingamiselundkond puuduvad. Lahksugulised, esineb suguline dimorfism. Sigivad valdavalt partenogeneetiliselt
okaspuud, kuid Alaskas palsampappel, Skandinaavias tundrakask. Iseloomulik koosluse vorm on hõrendik, kus puude võrad ei puutu kokku. · Polaarpiirkonna piir lõunapoolkeral 50. ja 60. laiuskraadi vahel pinnavee temp. +2o kuni -2oC · Elustiku iseloomustus Antarktika kontinendil ja seda ümbritsevas ookeanis. o Vetikad, samblikud, samblad, 2 pärismaist soontaimeliiki. o Maisma loomastik: selgrootud algloomad, keriloomad, lülijalgsed, putukad, nematoodid. o Mereelustik ja pesitsejad: toiduahela aluseks on fütoplankton. Toiduahela väga oluline osa on krill. ~200 kalaliiki (enamus endeemsed). Hülged krabihüljes, Weddelli hüljes, merileopard, lõuna- lonthüljes 12 linnuliiki. Pingviinid keiserpingviinid, Adelie pindviinid.
Protsessi käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule. Pimedusstaadiumi reaktsioonid moodustavad Calvini tsükli. Pinotsütoos - ümbritsevast keskkonnast vedelike aktiivne omastamine teatud tüüpi rakkude poolt rakumembraani sissesopistumise teel. Plankton - ehk hõljum, mis koosneb fütoplanktonist ehk taimhõljumist (vetikad) ja zooplanktonist (väikesed hõljuvad loomakesed: vesikirbulised, aerjalalised, keriloomad jt.). Plasmiid - bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Plastiid - membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste. Platsenta (emakook) - imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga.
Eluvormid veekogudes Eluvorm - ökoloogilis-morfoloogiliselt sarnaste organismide rühmad. Ühte eluvormi arvatakse liigid, mis päritolust olenemata on evolutsiooni vältel ühesugused kohastumised teatud tingimustes elamiseks 3.1. Pelaagos - avaveeosa asustavad organismid. 3.2. Plankton e. hõljum - vees vabalt hõljuvad organismid, fütoplankton - taimsed organismid (mikrovetikad), zooplankton - loomsed organismid (algloomad, keriloomad, vähilaadsed), bakterplankton - avaveebakterid. Detriit - vees hõljuvad surnud organismid ja nende jäänused. Plankton ja detriit moodustavad sestoni. 3.3. Nekton - suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad, imetajad) 3.4. Bentos - põhja ja sellelähedast veekihti asustavad organismid. 3.5. Neuston - vee ja õhu piirpinda asustavad organismid. 3.6. Pleuston - organismid, millel osa kehast asub vees, osa veepinna kohal (põhiliselt ujutaimed)
annaabi.ee 
